Nii on raadio kaks internetis ergaks punkt e. Tere, head kodanikud, ülekuulamine hakkab pihta. Tänase ülekuulamise kaustiku kaanele on kirjutatud uus valimiskord. Möödunud nädalal sai riigikogus kokkuleppele allkirjad Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna ja roheliste ühissoov. Hakata korraldama tulevikus valimisi nii, et ühele aastale langeksid riigikogu ning kohalike omavalitsuste valimised ja järgmises tsüklis oleks ühel aastal presidendi ja europarlamendi valimised. Kui mõistlik see plaan on? Seda uurimegi. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 144 valimisreformist. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks linde väil amet riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees reformierakond. Väino Linde Reformierakond mööduval nädalal teatas, et on jõutud kokkuleppele Isamaa ja Res Publica liidu ja roheliste jõududega, et Eestis viiakse läbi siis nii-öelda pikemas perspektiivis valimisreform me selline oluline nii-öelda kuupäev on siis aasta 2027, kus hakkasid riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimised toimuma alati samal aastal aga ausalt öeldes, kui nii-öelda neid aastaarve vaadata, seda süsteemi vaadata, siis see võib, kõik võib tunduda nii-öelda mõistlik, aga küsimus on, on üsna suur õhus, et miks kõike seda vaja teha. Jah, kui oleme harjunud tegema paljuski selliseid otsuseid, mis on põhjustatud ühest või teisest päeva sündmusest siis niisugune valimiste võimalik ühitamine tulevikku vaatav ja mis veel teine nii-öelda osa sellest vastusest on see, et kindlasti või teine või kolmas erakond Eestis ja ka Reformierakond kindlasti on valmis osalema valimiskampaaniatele, sõltumata sellest, kas need on üle aasta või iga aasta aga see, niisugune ikkagi praktiliselt iga aasta mingi valimiskampaania Londonis, riigikogu, kohalike omavalitsuste valimised, presidendivalimised ja europarlamendi valimised, siis see ei ole mitte ainult meie sotsioloogide majandusteadlaste seisukohtasid vaid seda kindlasti pikemalt minu teada USA uuritud. See teatud mõttes muudab siiski siiski mingisugust avalikku käitumist ja, ja muudabki isegi majanduse seisu, teinekord teine valimis kiputakse pahatihti vastu võtma selliseid noh, kiiremaid otsuseid, on nad siis mingid palgatõusud või või, või, või mingisugused raha suunamised mingitele objektidele. Ja see ongi niisugune riiklik küsimus, ma saan sellest asjast niimoodi aru. Kus me peame vaatama, et kas on otstarbekas hoida kõik need valimised, mis meil ette nähtud on ka tulevikus eraldi aegadel või oleks otstarbekas midagi siiski ühitada? No aga räägime Väino Linde nüüd kohe siis nii-öelda näidete keelest 2011 märtsikuu sees on valimised vähem, kui aasta on siin aega praegu Reformierakond on, on võimul. Mida te olete teinud siis nii-öelda valimistuhinas, mis on need otsused, millised ma ei tea ehitusprojektid, rahastamised, mis, mis on suunatud nii-öelda puhtalt ainult valimistele. No kindlasti üks ega teine erakond ei saa nüüd oma töös niimoodi kindlasti välja tuua, et see on kindlasti meile valimiste jaoks ette nähtud projekt või töö küll aga, aga kogu see meie riigikogu töö on tegelikult tsükliline neli aastat ja neli aastat, mis tähendabki seda, et et poliitikute siiski sõltumata erakonnast paljuski on see niisugune poliitiline, poliitiline mälu, aga teistpidi poliitiline perspektiiv ikkagi seotud nelja aastaga. Nii et sellised konkreetsed näited ei hakka ühe või teise erakonna osas kindlasti tooma, aga, aga ma nägin põhimõtteliselt, et ma usun, et riigil oleks märksa odavam ka kui toimuksid valimised, siiski paljuski ühitatud aegadel. Ühesõnaga, ma saan aru, et konkreetseid näiteid hetkel ei ole, aga teil on lihtsalt üldiselt skepsis selle suhtes, et inimesed võiksid olla ratsionaalsed ja mõista, mis poliitikute juures on bluff, puru, silmaajamine teisi külge pidi olete lihtsalt siis demokraatlik, kas, kui sellises süsteemis pettunud? Ei mina ei öelnud, et, et oledki bluffi puru, silmaajamine külmaga ma ütlesin, et pikemas perspektiivis oleks kindlasti riigile odavam ja ja võib-olla avalik, kui selle mõistetavam siiski, kui sealt valimiskampaania ei oleks mitte permanentne, niisugune jälle ja jälle ja jälle vaid et me siiski ka teatud niisugused vaheperioodid, kus siis poliitikud, kellel on antud usaldushäälte kaudu, saavad siis seda võimu teostada ja teistpidi saadaks ka neid siis jälgida ja kontrollida, vaadata avalikkuse poolt ja mitte ei pea nüüd hakkama nii-öelda valmistuma kohele järgmiseks võidusõiduks. Aga ikkagi ikkagi ma toonitan, et erakondade eraldi võetuna on kindlasti kõik selleks valmis. Aga kas see on jah, just väga mõistlik, siis? Veerida ja see ongi küsimus, mida ei saa üks ega teine erakond üksinda teha, vaid kus see skandaal, mis riigikogu enamust selle küsimuse otsustamiseks ja, ja kui see elamus on ainult natukene üle poole riigikogust, siis ma usun, et seda küsimust peab arutama kahe riigikogu koosseisu ajal. Nii et ka ilmselt järgmise riigikogu koosseis oma töö alguses. Saatuste küsimus keelkonna vaagima. No häda võib-olla mulle tundub, ongi selles, et seda vaagib riigikogu, aga, aga laiem avalikkus ja mitte ka need, kes võiksid olla asjast huvitatud pooled ehk väiksemat parteid, sest oleme ausad, kui valimised keskenduvad ühele aastale, see tähendaks, ütleme, kui me võtame nagu siseriiklikud valimised, mis puudutavad reaalselt valijaid ja parteisid suuremaid väikeseid, siis praegu on ju süsteem selline, et vahepealsed valimised ehk võtame vahepealset, eks siis näiteks kohaliku omavalitsuse valimised annavad võimaluse kritiseerida valitsust oma valiku läbi. Meil on viimastel aastatel juhtunud ka, et, et ka Keskerakond sageli on saanud protestihääled ja, ja see võiks anda võimaluse väikeparteidele rääkida kohalikus kontekstis, mida nemad teevad teistmoodi. Nüüd kui see ühel aastal toimuv valimissüsteem rakendub, siis see tegelikult tähendab, et kogu raha ja siis oluliselt suuremates mahtudes raha keskendub ainult ühele aastale ja ajupesu tegelikult saab olema lihtsalt kordades rohkem Alternatiivse võimalusel Eesti poliitikas uusi ideid tekitada. Tegelikult võetakse võimalus kaasa rääkida ja, ja ühte või teise organisse valitud saada. No siin asi ei pruugi olla sugugi mitte rahas nüüd selles osas, et kas üks valimiskampaania eraldi võetuna nii-öelda suur, nagu te ütlesite, on nüüd kallim kui, kui, kui see niisugune permanentne ikka ikka ja jälle valimiskampaania. Aga see osa, ma möönan, et, et ega siis igal igal ideel, mida välja pakutakse, on, on kindlasti väga tõsiselt plusse ja, ja on ka, on ka niisuguseid, mida võivad ise lõpupoole kaalukaussi panna ja, ja üks osa on, on tõesti see, et noh, mõnikord ka poliitilist tasakaalu huvides on, on ta tõepoolest otstarbekas, kui kui on valimiskampaaniat ka paljuski eri aegadel, näiteks. Jah, see võite olla väikeparteid eelistus eelistuseks, vaid see pole maailmavaateliselt ka kas suuremate parteide vahel vahel nii, aga, aga see ei pruugi ka nüüd olla see nii-öelda lõplik tõde selles mõttes, et, et ka niisuguste noh, üle aasta üle üle paariaastaste kampaaniate kaudu ikkagi võimalik opositsioonil kindlasti kindlasti kritiseerida ja, ja koalitsioonile päris tugevasti kandadele astuda, sest noh, meie niisugune võimalik perspektiiv, mida me oleme siin kolleegidega arutanud, on ikkagi see, et et ühtedel aastatel toimub siis, siis nii kevadel ja sügisel toimuksid riigikogu valimised ja kohaliku omavalitsuse valimised ühel ajal vaid ühel aastal ja et siis ühel aastal oleks oleks viidud presidendivalimised ja europarlamendi valimised, nii et noh, selles mõttes päris niisugust ühte suurt propagandat valimiskampaania mõttes kindlasti ei plaani. Sellisel juhul tuleks lihtsalt üks suur selline propaganda aasta sellepärast et selge, et kui riigikogu valimised ja kohaliku omavalitsuse valimised jagavad reaalselt kohtis selliseid, millele saavad pretendeerida paljud siis nii presidendi kui Europarlamendi valimised, kui Eesti demograafias ei toimu mingit mingit sensatsiooni, siis nad jäävad alati loetud kohtade ümberjagamiseks, mis tegelikult noh, poliitilise kaalu mõttes, eriti Europarlamendikohad maksavad suhteliselt vähe, oleme ausad erakondade jaoks, see tähendab lihtsalt väikest sissetulekut, aga, aga tegelikult midagi rohkemat, et kõik rõhk läheb ju siis sisuliselt ikkagi Ühel aastale, mis annab võimaluse teha ühe korra kampaaniat, ma saan aru, et Reformierakonna jaoks on see odav ja võtab kulusid maha. Olete arvutanud ka, kui palju see kokkuhoidu ühe partei jaoks tähendaks? Ma ei ole niimoodi ei krooniasega eurodes arvutanud ei erakonna näitel ega ka teiste erakondade näitel. Aga ma arvan, et ikkagi veel korra öelda, et küsimus ei olegi selle võrra nii, küsimus on lihtsalt kogu seisuni. Pidevas valimispropaganda, valimiskampaania väljamängimine, mis tähendabki seda, et tõepoolest, kui on üks aasta ja need mõlemad valimised ära jätta sisepoliitiliselt siis ongi otstarbekas pidada võib-olla aasta või kaks või kolm selles küsimuses pausi ja ja tõepoolest vaadata, et kas siis tehakse need tööd või kasvõi tehte, kas alistatakse uuteks valimisteks ja kuidas see süsteem kõik toimib. Aga teistpidi Väino Linde, tooge mõni konkreetne näide reaalsest elust, kus niimoodi oleks tehtud. Ärme ärme mängi, kassid ümber palava pudru, räägime konkreetsetest näidetest. Kui ei taha rääkida Keskerakonna näidetest, siis öelge, et tõenäoliselt on Reformierakond. Käitunud nii, et valmistute selle tegevusega ette tegelikult ainult järgmiseks valimiseks, mitte aga riigi sisuliseks edendamiseks. Ei niisugust küsimust ma küll ei saa praegu üles ülesvõtted, et me oleme just nimelt plaanid ikkagi oma valimisprogrammi kaudu edendada eelkõige Eesti Eesti riiki ja, ja selles mõttes. Praegu nüüd seisuga 10.-st. Aga Teie kaasus nii-öelda praegu väga-väga nõrgaks, suisa ette tühiseks nende argumendid puuduvad, kui te, kui te ühtegi näidet ei too, mis, mis tõestaks seda, et Eesti elus tõesti kui selline probleem, et erakonnad, kes siis kas kohalikul tasandil, kui riigi tasandil võimul on tänu sellele, et valimised satuvad väga tihti tegelevad pigem siis nii-öelda avalikkuse ees plusspunktide teenimisega valimiste huvides mitte nii-öelda riigi pikema tasakaaluka arengu suunas. Jah, aga ega see niisugune ka kas või lühema perspektiiviga seal siis isenesest ei ole need ühiskonnale riigile kahjulik. Küll, aga ikkagi jagan seda seisukohta, et pikemas perspektiivis peaks olema ühiskonnale siiski odavam ja kasulikum, kui oleksite samal ajal ühel ajal näiteks erinevad valimised. Rootsis on minu teada niimoodi toimitud, kus, kus ühel ajal on siiski ning kohalikud Kommuuni valimised kui, kui ka siis juba jah parlamendivalimised. Ma päris nimme seeri sihilikult ei kavatse, ei oma erakonnaga kellegi teise erakonna näitab mingit konkreetset tegevust või, või ette ette veetud sihti hakata nüüd nagu nagu selle ideele, no kas siis kaasaaitamiseks välja tooma see oleks liiga liiga madalalt, praegusel hetkel me räägime ikkagi nii-öelda põhimõtteliselt ja suhteliselt sellisel noh, ettevaatavalt teoreetilisel tasandil, et kas selline idee peaks ühiskonnale vastu? Peab olema või mitte. Ja alles edasi me saaksime ka siis, kui parlament nendes küsimus hakkab, hakkab arutama, siis on võimalik kindlasti minna ka juba sügavuti, kasvõi kasvõi ühe või teise konkreetse ettevõtmise juurde välja. Härra linde, lihtsalt ühiskond, püsibki näiteid. Kui te ütlete, et see on põhjus, et erakonnad ei võtaks vastu lühinägelik ja valimistele orienteeritud otsuseid, siis seda me tahamegi teada, millised need otsused on olnud sellised ja milles siis teaks hoiduda. Jagaks lihtsalt kogemusi ja, ja nägemisoskust valijatele. Ärge rida, mida on politoloogid selle küsimuse jaoks üldiselt öelnud ja, ja tõepoolest, ma ütlen teile juba kolmandat korda nimme ei too täna praegu enne kui riigikogu seda küsimustena arutama, hakanud ühtegi konkreetset näidet Eesti ühiskonnaelu elu pinnalt. Seepärast, et noh, see niisugune parlament, parlamendierakondade osa, et keda iganes otsus lühiajaliselt seal ainult ainult üks osa sellest selles küsimuses ja põhjendad, seda võiksid tulla, arutada vaja räägin, teine osa kindlasti ühiskonnale tervikuna siiski ka ka odavam ja kolmandaks, mis väga oluline on ka see tegelikult sellisel juhul ka mina arvan ka, et avalikkus ja rahvas väsib vähem poliitikast ja võõrandub vähemustega. Väino Linde Okeid näiteid ei ei taha meile tuua, millest on äärmiselt kahju, aga te ei saa ka meid süüdistada, et me ei ole teile võimalust pakkunud. Aga minu küsimus on selline, et miks just praegu ja täna me sellest reformist räägime, kas, kas selle reformiga välja tulemusi või selle ideega välja tulemisel on praegu täna mingi ajaline tähendusi või, või märk, et just nüüd tuleks sellest hakata rääkima? Jah, sellest me oleme rääkinud tegelasi päris mitu kuud tagasi kui Reformierakond, vot selle idee välja käis ja ja rääkisin teiste parlamendierakondadega, kes siis ka lubasid kodutööna seda küsimust arutada ja nüüd on siis kaks kaks meie praktilist joone Riigikogus andnud oma põhimõtteliselt siis positiivse vastuse. Nii et see on see põhjus, miks me seda arutame. Aga iseenesest noh, see on nüüd tõesti küsimus, mis peaks olema päevapoliitikast ikka tükivad kõrgemal ja selles mõttes ei ole meil nüüd sellega nii kiire ja nii valu ja kõige vähemal valvurite ühel erakonnal, reformierakonnal näiteks me saame kindlasti hakkama nende valimiskampaaniatega, kui need ka on, on ühel aastal kasvõi mitu, aga, aga pikemas perspektiivis ma nüüd sobiks siia üks, üks sõna, võib-olla riigimehelikult oleks mõttekas ja, ja päris tark kaaluda võimalikke ühildamiseks. Aga iseenesest ma möönan, et kui nüüd noh, on ühiskonnas vastuseis sellele ega siis sellepärast, et siis maailm kokku ei kuku, kindlasti mitte need seal niisugune esmasiiski, selline teoreetiline lähenemine üldse ja pärast kui me olemasolevat küsimuse põhjalikult kuvad, arutanud, ma loodan küll, et siiski tehaksegi poliitilised järeldusele. Riigimehelik oleks olnud ilmselt anda võimalus või noh, nii-öelda sellesse kokkuleppesse mitte sekkuda rohelistele, kellele erakonda vist sisuliselt enam ei olegi, kui seda asja kaugemalt vaadata. Põhimõtteliselt olete te arvutanud seda, kui palju siis ikkagi ütleme, riiklikul tasandil see kokkuhoid võiks olla, räägiti, et see on sääs, kui see räägite, et see on, see on võimalus kuidagi riiki ratsionaalsemalt majandada, siis, siis on mõistlik rääkida numbritest, kui te taha tuua näiteid, räägime numbritest, kui palju see võiks kasvõi selle kaudu, et valimistele füüsiliselt kulub vähem raha. Noh, need numbrid võivad kindlasti ulatuda miljonitesse miljonitesse kroonidesse, aga need ei pruugi olla valimiskampaania rahas, aga, aga üldse see niisugune raha, mis, mis ringleb just nimelt ühiskonnas või, või majanduses seoses seoses järjekordset valimiste lähenemistega. Aga, aga ega ma ei too ka siin praegu selliseid konkreetseid rahalisi numbreid jällegi vaatamata sellele, et üpriski üpris kavalalt selle ettepaneku tegite Põhiseadus on see, mille muutmist on nende valimismuudatustega seoses vaja, kuidas reformierakond plaaninud selle asja menetlemisega, kas, kas selle osas küsitakse ka laiemalt auditi tooriumilt elektrolaadilt luba või nõu või, või jääb see riigikogu seinte vahel, aga see küsimuse lahendamine? No põhiseaduse üks väärtusi on eelkõige tegelikult see, et ta on stabiilne ja ja, ja me ei muuda seda tõesti mitte kergekäeliselt mingi hetkeemotsioonide ajel. Ja ka see küsimus, mida ma praegu siin teiega koos võtame ka see on küsimus, mis vajab siiski ühiskonnas ka päris põhjalikku läbirääkimist ja siia peavad oma oma sõna ja ütlevad ka kindlasti politoloogid, tuntud õigusteadlased, riigiõiguslased, ka need lugupeetud kunagised kolleegid, kes põhiseaduse assamblee juures tegutsesid. Nii et see on selline meetod ja tee, mida põhiseaduskomisjon Riigikogus on alati kasutanud, kui on saabunud ettepanek põhiseaduse võimaliku mõne sätte muutmiseks et seda nüüd kindlasti ei tehta parlamendi vaikuses ega, ega kibekiiresti. No minu küsimuse mõte oli muidugi selle küsimuse mõte oli loomulikult selles, et põhiseaduses toimuvad muudatused peaksid olema just sellepärast, et nad oleksid päevapoliitikast natukenegi eemal ja ei langeks samasuguse lehmakauplemise osaks, mis, mis päevapoliitikas igapäevaselt toimub. Ma pidasin silmas rahvahääletus, kas te kaalute võimalust või kas te näete, et see, et see asi saaks lahendatud ilma rahvahääletuseta? Jah, tänases seisus me sellega muidugi rahvahääletust ei ole nüüd küll plaaninud küll, aga nagu ma ütlesin, et, et me ei välista seda, et seda küsimust peaks arutama kaks parlamendi koosseisu. Ühesõnaga, et ka selle küsimuse võiks saada lahendada mõne nõukogu koha eest ostetud saadiku häälega. No see jutt jääb nüüd küll teie teie hingele ja ja kindlasti kindlasti mitte nisu, nisu kõrval ei saa küll seda küsimust arutada ja sellepärast, et kui siiski ka meie poolt juurde kutsutud ekspertide riigi õigusteadlased annavad oma seisukohad ja kui need on on põhjendatud ja näiteks siiski leiavad riivad üheselt, et see ei ole sobiv võimalusega ega põhjendus põhiseaduse muutmiseks, siis siis kindlasti ei ole arukas seda teed minna. Ülekuulatav number kaks Uudelepp akuamet, poliitika ja kommunikatsiooniekspert. Agu Uudelepp, kas see kava, mida praegu siis võimul olev koalitsioon ajab, et valimised tuleks pärast 2020 seitsmendat aastat viia nii-öelda ühel aastal kokku, et vastavalt siis riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimised ühel aastal kokku ja siis europarlamendi valimised ja presidendivalimised nii-öelda teisele aastale kokku viia. Kas see plaan tundub teile kui poliitikavaatlejale inimesele, kes on väga tugevalt olnud ühes erakonnas ka sees väga pikalt tundub see mõistlik teile? See plaan on mõistlik sellisel juhul, kui tõepoolest tehakse niimoodi, et muudatused hakkavad kehtima kunagi kauges tulevikus. Juhul kui menetluse käigus peaks ilmnema, et tegelikult teemika ruttu siis tekib küll selline küsimuse, mis kärbes siis nüüd on hammustanud ja mikspärast, nüüd oleks vaja kiiresti ja midagi muuta, sest tegelikult need põhjendused, millele tuginedes muuta tahetakse ehk et kui valimisi liiga tihti, siis need mõjutavad liiga palju valitsuse majandus- ja muid otsuseid. See on ju Reformierakond äärmiselt enesekriitiline. Nad on järjest võimul olnud juba väga-väga-väga pikalt ja nüüd nad siis ütlevad kõva häälega, et nad tegelikult ei ole valitsemisel lähtunud. Ma ei tea, heas tavas pikaajalistest plaanidest Eesti riigi strateegilisest arengust vaid on valitsetud valimistest valimistesse. Et see on väga tugev väljaütlemine ühe võimuerakonna poolt. See tähendab siis seda, et tegelikult nad tunnistavad justkui enda nõrkust või, või seda, et nad on nii-öelda kahenäolised. Jah, minu meelest on nüüd mustvalgelt öeldud seda, et me ei ole hakkama saanud valimistest üle olemisega vaid valimised on mõjutanud meie valitsemist rohkem kui me nüüd tagantjärele vaadates tahaksime tunnistada, et õige on olnud. Härra luudele, millised on need otsused, mida me võiksime praegu viimaste aastate jooksul Reformierakonna ja tema valitsuspartnerite tehtud otsustest pidada sellisteks mis on tegelikult tehtud, vaadates silma eelseisvatele valimistele? Ma ei mõtle siis nüüd järgmise aasta omadele, vaid vaid vaid aastate jooksul tagasi. Siin mina ei vaataks isegi mitte nii palju seda, et mis on need otsused, mida on tehtud. Ma vaataksin seda, mis on need otsused, mis on jäänud tegemata, sellepärast et kogu aeg on valimised tulemas, valimised tulemas, siis on valimised olemas, siis on need jälle tulemas ja seetõttu keerulisi asju tegelikult otsustada ei julgeta. Kõige ilmselgem näide, haridusreform, mis on, tuleb minister, hakkan midagi tegema, siis avastatakse, et midagi teha ei tohi, on pidev tõmblemine või teine äärmusharidusreform. See on kõige pikemalt vindunud teema Eesti sisepoliitikas. Kõik saavad aru, et tuleb teha, enam-vähem, saavad ka tegijad aru, kuidas peaks tegema. Aga nad saavad ka aru, et kui tõepoolest nii teha, nagu peaks tegema, siis väga paljudele kohalikele võimulolijatele ei meeldi. Ja kohalikud võimulolijad on väga tugevad autoriteedid. Valimiste kontekstis. Järelikult neid välja vihastada ei tohi. Järelikult tühja sest Eesti riigi tasakaalustatud arengut, las see haldusreform jääb. Ja niimoodi on ta jäänud juba üle 10 aasta. Ehk teisisõnu, tegelikult me ei saa otseselt ette heita nende asjade osas, mis on tehtud vaid vaid Nende asjade osas, mis on tegemata ja, ja kui me teame, et seda ettepanekut on kirjutanud, läbi mõelnud ja paberile vorminud Rain Rosimannus, kes on olnud Reformierakonna noh, selline ütleme, strateegiline planeerija eesriided väga tegutseja, siis ta näeb lihtsalt seda, mismoodi tema poliitafiššidel esinevat näod on ummuksis omaga ja tegelikult ei saa ajada seda poliitikat, mida, mida riik tegelikult vajaks, peab ajama mingit teist poliitikat. See võib täiesti vabalt olla üks võimalus, et lihtsalt ühel hetkel tekib frustratsioon. Intelligentne inimene, saab aru, ma peaksin tegema ja sama intelligentne inimene saab aru, et kui ma seda nüüd teen, siis järgmistel valimistel pühakse lai haigu kõvasti tagasi ja siis ma ei peatükk aega mitte midagi. Ja niimoodi sõidetaksegi pigem mingisuguste üksikmeetmete peal loosungite kõlavad hästi, tehakse selliseid kiireid asju, mille puhul saab kohe öelda, et näete, vaadake meie seal. Aga kui küsida, et mis see mõju kaugemas tulevikus on, et mis need strateegilised asjad on, mis need suured asjad on siis neid on tõepoolest natuke liiga palju juba tegemata jäänud. Nii et sellest plaanist mitte mingil moel ei saa välja lugeda ka sellist nii-öelda valija jaoks kasu, ehk siis ses mõttes näiteks, et valimised, mis on nii-öelda siseriikliku rohkema tuumaga ehk siis kohalikud valimised ja riigikogu valimiste, kui nad ühel aastal koos on, et siis noh, me räägimegi eesti riigiasjadest pigem kui, kui näiteks, siis kui valimised, ma mõtlen näiteks riigikogu ja europarlamendi valimised oleksid ühel aastal koos Kõigepealt paari asja tuleb silmas pidada, üks nendest on see, et ega valimiste arv ju ei muutu, muutub valimisaastate arv. Ja teine asi on see, et ükskõik mis valimised on, poliitikud räägivad kampaanias sellest, mis selle kampaania kontekstist paistab, olevat vajalik. Kui tarvis, siis võetakse, räägitakse Europarlamendi valimistel veel sellest, et Eesti vajab vahetust, mis on täiesti lambist võetud teema selles kontekstis või räägitakse kohalikel valimistel üle riigilistest asjadest või keskendutakse näiteks riigikogu valimistel sellele, mis toimub Tallinnas. Et neid tasandeid miksivad poliitikud nii või teisiti lähtuvalt sellest, mida on parasjagu kasulikum teha. Kas kommunikatsioonieksperdina te näete, et, et see teema näiteks võib-olla hetkel ka üleüldse tõstatunud seetõttu, et mingit muud teemat asjaolu tahetakse tiba varjata? Praegu ei ole nii väga tarvis midagi varjata, sellepärast et järgmised kuu aega on ju nagu jumala õnnistus, kuna kogu aeg on see rääkimine. Kas euro nüüd tuleb, kesse kusagil jälle ütleb, et Eesti saab euro? Praegu on aeg, kus valitsusel ei ole tarvis mingisuguseid teemasid matma. Aga ka töötuse protsent on siiski jätkuvalt kõrge ja need numbrid on üsna hirmuäratavad, kui palju inimesi on, on töötud ja sellest räägitakse ju nii-öelda iga nädala kontekstis, palju neid nüüd jälle on või ei ole? Et jah, aga tööpuuduse probleemi matmiseks ongi palju parem rääkida sellest, et neil on küll tööpuudus, aga me oleme teinud õigeid otsuseid ja näete, euro on juba peaaegu olemas, ehk kui teil veel raha on, siis minge ja ostke endale mündikukkur. See on märksa parem teema või see, et võtta ja rääkida, et jah, teil ei ole praegu töö, aga mõelge, 10 aasta pärast ei pea enam nii tihti valimas käima. Aga kas põhimõtteliselt selliseid otsuseid teie arvates tuleks kuna see puudutab ka põhiseadust? Ka sellised otsused on need, mida, mida võiks teha riigikogu seinte vahel. Need on sellised otsused, millest oleks tegelikult väga kõva häälega väga laialt rääkima. Ja need on sellised otsused, mida ei tohiks nüüd küll niimoodi ettevõtted teeme selles riigikogu koosseisus kiireloomulisena ära. Üldiselt inimesed kipuvad tonti nägema kõigi kiireloomulisena tehtud asjade juures. Mina ei näeks mingit probleemi, kui see tehakse pika vinnaga. Tegelikult on ju senine valimiste süsteem töötanud ning selle muudatused kiidavad heaks kaks riigikogu järjestikust koosseis. No oleme ausad, et seega tegelikult praegu Reformierakonna plaan nii-öelda on, et ta saaks ühe riigikogu poolt kiidetud ja siis ka järgmise riigikogu poolt kiidetud ja plaan, et seal see on ju alles aastal 2027. Ja see aasta 2027 on ka see põhjus, miks pärast ma praegu ei mana maa põhja seda asja sellepärast et aastal 2027 tõenäoliselt ei saa enam rääkida, et need on tegemist mingisuguse Ansipi poolt või Savisaare vastu või mingisuguse päevapoliitilise muudatusega. Kas see tähendab ka seda siis Agu Uudelepp, et meil tuleb aastal 2027 oodata haldusreformiga ja oodata näiteks haridusele iga, mis tõepoolest on mõlemad asjad, mille järgi Eesti tulevikule mõeldes lausa karjub. Karta on, et tegelik elu surub enne juba peale. Ja vähemalt üks nendest kahest tehakse varem ära. Ma tulen veel korra tagasi nii-öelda asja läbiviimise juurde, kas, kas rahvahääletus, mis on ka üks moodus, kuidas põhiseadust muuta, selles küsimuses oleks pädev ja mõistetav? Rahvahääletus sellisel juhul suure tõenäosusega ütleks jah nii või teisiti, sellepärast et rahvale tehakse selgeks kuidasmoodi. Näete, vaadake nüüd, te peate märksa harvemini nägema suuri plakateid, mida enam niikuinii ei ole massiivsed selle kampaaniat, mille tegemiseks praegu erakondade raha ei ole. Ja üleüldse poliitilist ajupesu jääb vähemaks ja kes on ikka see inimene, kelle käest küsitakse, kuidas on, kas sa tahad, et sinu ajusid loputatakse vähem kui seni vastusevariandid? Jah, veini siis inimene ütleb, et ei mina tahaksin, et mulle öeldakse, kuidas ma mõtlema pean? Agu Uudelepp, kui me mõtleme veel selle peale, mismoodi see tehnoloogiliselt võiks käima hakata välja nägema, siis siis praegune plaan näeb ette selle, et kohalike omavalitsuste valimised ja riigikogu valimised on samal aastal. Kult ennustab ette seda, et siis kui see aasta tuleb see aasta yks, siis nii-öelda on reklaami paisatavad rahad ikkagi erakordselt suured. Kas siin on ka mingi väikene oht sellele, et, et see tegelikult hammustab alatiseks võimaluse ükskõik millisel uuel poliitilisel mõtlemisel Eestis ta kanda kinnitada ja võimule tulla, sellepärast et kui, kui õnnestub kulutada ainult nelja aasta tagant, siis on selge, et, et seal see rahamass on, on oluliselt suurem, kui, kui üks väike poliitiline jõud endale lubada saab. Värske ja noor poliitiline jõud. Res Publica tuli valitsuserakonnaks ja peaministriparteiks niimoodi, et kohalikud valimised olid hilissügis 2002. Riigikogu valimised olid varakevad 2003. Ehk sisuliselt täpselt sellesama üheaastase ajaraami sees. Nii et tegelikult, kui leidu viidee leidub aktiivseid inimesi ja leidu rahastajaid siis sellisel juhul saab tehtud küll. Siin mina, probleemine Eestis niigi valimised teinekord sattunud nii, et on ühel aastal kahed, vaatame eelmist aastat. Nii et sisuliselt selle plaani taga ei või näha ta siis seda nii-öelda väikest idee kiiksu, suurparteid sööksid välja väikesed tegijad. See asi on Eestis juba nii või teisiti tehtud, sellepärast et parteisid rahastatakse lähtuvalt sellest, kui suur on nende fraktsioon riigikogus ehk nii või teisiti, kui sa oled suure tugev, saad sa veel suuremaks tugevamaks, kui sa oled vaene ja jääks veel vaesemaks. Väeti. Ain Seppik kas keskerakonnas on jõutud juba arutada toda Reformierakonna, IRL-i ja siis roheliste kokkulepet nii-öelda valimisreformi osas? Sisulist arutelu viimase variandi osas ei ole toimunud, kuna see alles neid ilmus välja. Kuid ega see ei ole mingi uus asi. Valimisreformist on ju ka varem räägitud ja Keskerakonna juhatus juba mõnda aega tagasi võttis vastu sellise otsuse, et me põhimõtteliselt ei räägi valimisseaduste muutmisest. Nii vahetult enne valimisi ja arvame, et see on küsimus, mida tuleks testida pärast valimisi, nii et. Me põhimõtteliselt praegu sellistes muudatustes ei osale, kuid me ei ütle, et me neid asju Vaatamata sellele, et räägitakse nii-öelda väga pikas perspektiivis muudatustest, et siin nii-öelda 2027 oleks, oleks näiteks esimene aasta, kus riigikogu valimised ja kohalikud valimised oleks koos ühel aastal. Vaatamata sellele sellepärast, et siis jääb eriti põhjendamatuks ja arusaamatuks, miks sellega vaja siis kiirustada, siis ongi õige, et praegu see seltskond, kes on otsustanud selle küsimuse algatada, saab algatada menetlus riigikogus, kuid ta toimub läbi kahe riigikogu koosseisu, mis niivõrd olulise reformi poolt, aga reform on küllalt oluline on igati loomulik. Aga nii põhimõtteliselt, kuigi võib-olla mitte siis avalikud ja suure käraga arutades, aga, aga siiski te olete kindlasti jõudnud nii-öelda mõtteid vahetada, tundub, et selles selles idees reformis on teatavat Jumekust ja ja, ja kui see nii-öelda läbi mõelda, arutada, võiks seda toetada. Teatab märkust on selles kindlasti ja arutlemisväärset on seal kindlasti kas toetada, no siin tuleb tuleb tõepoolest enne enne toetamise küsimus, aga arutada on siin kindlasti ja selles on oma oma niisugune noh, realistlik ja vajalik uba sees, kuna ta kindlasti vähendaks vähendaks iga-aastast nii-öelda valimiskoormust ja, ja ja siin on, mille üle arutati. Kahtlemata me ei ütle, et me oleme kohe-kohe selle vastu, me lihtsalt ütleme arutame seda rahulikumas õhkkonnas pärast valimisi. No reformierakond ja Väino Linde konkreetselt siinsamas ülekuulamise mõni hetk tagasi väitis, et üks selle, selle reformi nii-öelda ideeline põhjendus ongi see, et, et nii-öelda võimulolijad ükskõik mis tasandil kipuvad sellises pidevas valimiseelses olukorras, mis, mis väidetavalt meil praeguse versiooni puhul on tegema otsuseid, mis on pigem suunatud nii-öelda populaarsuse kogumisele kui, kui riigi pikaajalisele arengule. Olete te sellega nõus, et selline olukord hetkel on ja see tõesti on alus, mistõttu võiks muuta siis meie praegu valimiste korraldust. Tähendab, ma ei ole väina nendega üldse nõus. Ükski olukord ei saa sundida esitama rahvale valelubadusi või liiga populistlikke lubadusi, nii et pigem on see nagu võimul oleva partei küsimus, kui ta peab seda silmas, kas ta tahab sellisele teele minna või mitte, nii et mitte ainult valimiste pärast, tühistada populistlikke lubadusi, ma arvan, et, et esitatakse ka muudel põhjustel ja poliitika populism on ka mõnevõrra seotud, kuid üldiselt tuleb rahvale esitada siiski reaalseid, lubades sõltumata ajast Nii et selles mõttes te ei nõustu selle väitega, et olukord oleks poliitikas nii hull, et, et erakonnad tõesti ükskõik mis tasandil siis tegeleks pidevalt tänu valimiste ligidal olekule kogu aeg nende rahva häälte ostmisega on moel või teisel. Ei, ma ei nõustu, sest et ega ka selle uue reformijärgne valimised pidevalt lähedal vähemalt mitte kaugemale kahe aasta kaugusele, nii et ega siin ei ole mõtet silmi sulgeda, ka siis esitatakse selliseid populistlikke loosungeid, tahetakse seda nii et mina, mina arvan, et pigem on selles, et, et rahvale tuleb rääkida tõtt, esitada reaalseid loosungeid. Eesti poliitikas ei ole olukord sugugi nii hullud, kes on sunnitud tingimata ütlema, et me ikka oleme jälle seal viie rikkama hulgas ja nii edasi. See on ikka Partei enda ideoloogide ja poliittehnoloogide välja mõeldud loosungid mida peaks suutma keegi ellu viia. Kui ei suudeta, siis peab selle eest ka vastutama. Lõppude lõpuks. No selle plaani välja kriitika poole koha pealt rääkides on öeldud, et see reformikava võiks tegelikult tähendada üsna raskeid aegu siis väiksematele parteidele või, või nendele parteidele, kellel on rahakott nii-öelda õhe. Sest et kui ühel aastal on on kahed valimised, siis partei rahakotile üsna suur põnts nii-öelda, et kas see vähendab ka teie arvates nii-öelda väiksema või õhema rahakotiga parteide võimalus osaleda poliitikas? Otse mitte sest et kellelegi rahakott ei ole täna väga paks, kuid noh, selge on see, et riigieelarvest saavatel parteidel on. On see edu eelis ju automaatselt olemas, parlamendiparteisid, ma mõtlen ja noh, nii on see poliitiline süsteem üles ehitatud, nii et kahtlemata on suurematel parteidel alati paremad võimalused nii materiaalselt kui ka mis veelgi tähtsam inimpotentsiaalid kui, kui väiksematele, see jääb ka tulevikus, nii, siin ei ole mitte midagi teha. Aga kas, kui me seda praegu nii-öelda otsa vaatame, Ain Seppik, näete siin mingit nii-öelda tausta või tagapõhja, miks just nüüd anno Domini 2010 või õigupoolest juba sügisel sai see alguse 2009, siis üleüldse me räägime sellest sellest plaanist, et kas, kas te olete nii-öelda tajunud konteksti aru saanud miks just nüüd? Miks on tegelikult see, et tõepoolest osal seltskonnal, eriti Reformierakonna nii-öelda juhtideoloogidel on siiras soov valimissüsteemi sellises suunas muuta ja aga ma arvan siiski, et teine on ka lähenevad valimised ja valimiste propaganda kontekst. Kas siis see nii-öelda uus tulevane süsteem annaks kellelegi mingis positsioonis eelise? Tõeliseks eelist, aga talaks, võimalik kogu aeg sellest rääkida, kui kuidas me hoolitseme riikluse eest, kuidas me seda parendama ja kuidas me nii-öelda annaks tuleviku agenda tulevikuperspektiivi ja see oleks kahtlemata üks asi, millest, millest võiks rääkida, kui näiteks tööpuudust ei taha rääkida. Ja veel üks küsimus Ain Seppik teile, kas, kas selle tulevase plaani üle, mis nii oluliselt muudab valimiste korraldus? Valimis ei jää küll vähemaks, aga nad koonduvad siis kokku teatud aastatel rohkem. Kas, kas seda küsimust, sest tuleb ju muuta põhiseadust võiks otsustada rahvahääletusel. Me oleme alati olnud rahvahääletuse pooldajad ja ma arvan, et ka antud juhul võiks siin tõsiselt kaaluda rahvahääletusel sellise süsteemi muutmist muutmist. Kuid tõenäoliselt sellega praegune valitsuskoalitsioon mitte mingil tingimusel ei nõustuks. Ülekuulamise toimik number 144 valimisreformist toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.