Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 14.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Vabariigi president, riigikogu esimees ja peaminister kutsusid tänasel leinapäeval laval tehtud ühisavalduses meeles pidama, et meie vabaduse pant on meie iseseisev riik. Erakond Eestimaa rohelised leiab, et valitsuse poliitika on puudulikuna, puudub üldine nägemus. Erakonna eestkõneleja Marek Strandbergi hinnangul peaks selleks lähema 10 aasta jooksul olema sihipärane energia- ja ressursisäästu. Maal algas läinud tantsufestival ja moodustati maailma pikim ühekordne Linetantsurivi, kus osales üle 2300 tantsija. Algab mõisamängu unustatud mõisad, mille käigus saab tänavu tutvuda 36 mõisaga. Ilmateade lubab meile hoovihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, päeval 16 kuni 21 kraadi. Juuniküüditamise, 67. aastapäeval oli Tallinnas Linda kuju juurde Toompea külje all kogunenud paarsada inimest, Margitta otsmaa käis kohal. Nii laulis Linda kivi juures segakoor noorus. Peaminister Andrus Ansip edastas vabariigi presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri ühisavalduse. Nonii öödel olime vabadusega riigil kaotanud raba minagi meeles vinga, mida Eesti kodanikud on maksnud Eesti vabaduse. Meie vabaduse pant on meie ise, seisan. Diplomaatilise korpuse vanem, Rootsi suursaadik Dag Harteljast tuletas meelde, et tuleb toetada, jätkata ja julgustada neid, kes püüavad praegu välja selgitada seda, mis tegelikult juhtus. Ja nagu vanaajaloopärmi rekonstrueerima, need Euroopa minevik on vaikne, et valijad ei sõideta jõe mööblit niinimetatud loodusevaatleja. Rääkisin ka Tallinna Memento esimehe Leo Õispuuga mälestuspäevadel, nii märtsis kui juunis käivad siin need inimesed, kellel on selle päevaga väga isiklik side, arvestades nende vanust. Neid käijaid jääb üha vähemaks, mis peaks tegema, et sellel päeval selle meenutustel oleks järjepidevus? Jah, see on tõsi, olen püüdnud siia organiseerida andeid skaute siia nurgotked ja juhtidega, see kõnelus oli alati selline tõrjuv rannad. Nende kasvatajad on praegu see põlvkond, kes kasvasid ja said oma hariduse sügaval nõukogude ajal. Louis puu on ka Eesti represseeritute registri büroo juhataja. Büroom püüab leida ja kirja panna kõik repressioonide ohvreid. See sisaldas 10 protsenti eesti rahvusest, kes on küüditatud, poliitarreteeritud, tapetud inimesed. Ja teine, 10 protsenti eesti rahvusest on praegu registribürool töötluses. See arv on nagu täpselt teada või ilmub üha uusi inimesi. Kuulge minu onu või tädi oli ka, see on väga õige küsimus ja neid praegu laekub uusi kirjeid, umbes 306 nimelt siis peidus olid siiamaani, arhiivid on osaliselt Venemaal seal enam ei pääse, Nõukogude arhiivindus oli küllaltki omapärase stiiliga. Igal aastal on Linda kuju juurde tulnud teil omavahel alati midagi meenutada. Hommikul vikersüüd siis kohvilõhnast, kui kasulik sunni oli katseid tehtud, aga minul õites viival ühtsel üle elada. See oli Uurali jõe heegel turite. Mäletan äikest, käsoniste rahvas tuli juurde, ütles, et võta ikka, eks nukaga. Erakond Eestimaa rohelised pidas Rakveres oma üldkogu, arutati erakonna poliitilist tulevikku, samuti ettevalmistusi Euroopa Parlamendi valimisteks. Ago Gaškov rääkis erakonna eestkõneleja Marek Strandberg iga. Loodaks saada vähemalt ühe koha, meie meelest on oluline keskkonnahoidlik sõnum jõuaks Euroopa Parlamenti sellisel moel, nagu meie sellest aru saame keskkonnast ja majandusest samal ajal hooliv majanduspoliitika, põllumajandus ja maaelupoliitika, mis tõepoolest looks võrdseid võimalusi kõikide riikide põllumeestele sellisel moel väiksemaks, majanduslikud tegevused saaksid edeneda ja meil on oma arusaam ka teaduse innovatsioonipoliitikast, milline tänasel päeval Euroopa liidus nõrgalt esindatud ning meie lemmikteema oma kogukondade ja ühiskonna kaasamise teema, mis samuti nõuab eestkõnelejat ja häälekandjana. Euroopa liidus on üritatud asutada Euroopa tehnoloogiainstituuti ja mida kõike veel innovatsiooni alal Ameerika Ühendriikidega kaasas käia, aga seda ei ole õnnestunud õnnestunud lihtsal põhjusel, kuna kasutatud meetodeid, mida ei kasutada Ameerika Ühendriikides Ameerika Ühendriikides teaduse innovatsioonipoliitika toimib riskides valikuid tehes kiiresti jõuliselt rahasid, mitte taunides lahendusi otsides koopas, üritada kogu aeg kokku leppida, üritada vältida vigu innovatsioonitegevusest, tuleb võtta riske ja selles mõttes on Euroopa Liit olnud mõnevõrra loium ja see on tekitanud ka olukorra, miks Euroopa liit loogilises mõttes veidi mahajäänu võrreldes Ameerika Ühendriikides kohas teiste rohelised näevad ennast, majandus näevad ennast kogukonna poliitikutena, eesti poliitikutena või Euroopa poliitikud, on, ei saa ju öelda niimoodi, et kõik on võrdselt tähtsad, nad peavad olema võrdselt tasakaalus. Täna me näeme ennast Eestis kogukondade eestkõnelejate, nagu kogukondades on probleeme kõige rohkem ja osalt ka Eesti poliitikutena, näidates et ilma üldiste plaanideta, millisel moel väiksema ressursikuluga toime tulla, Eesti edasi ei saa. See, milliseks kujuneb Eesti rohelistel Euroopa poliitika, ei oska ma veel öelda, see kujuneb välja järgnevalt aasta jooksul, siis kui roheliste esindaja on olemas Euroopa Parlamendi üsna praegu ei ole ennast isegi korralikult positsioneerinud Riigikogus te võite küll sõnale positsioon või asend ette panna suvalise ladinakeelse eesliite otsa siis tee või Ko või pree või ükskõik mis aga see asendama. Väga selge, kuidas te suhtute praeguse koalitsiooni poliitikasse? Ma ei arva, et see on puudulik ja puudu on sealt suur plaan. Meie soov, et selleks suureks plaaniks oleks sihipärane energia- ja ressursisääst järgneva 10 aasta jooksul on siiani räägitud kurtidele kõrvadele. Kahjuks me soovime, et sellest plaanist aru saadaks, me oleme valmis seda tutvustama. Enamgi veel, rohelised on tänases Eestis, kui kõik ütlevad, et majandus langeb, valmis võtma isegi poliitilist vastutust kõigi juhtimisest. Üha rohkem inimesi kardab kaotada töö, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori uuringust. Kui detsembris 2007 oli oma töökoha säilimisest kindel 73 protsenti vastajatest siis praeguse seisuga on oma töökohal kindlad 68 protsenti. Uuringust selgub ka, et mitte-eestlased on oma töökoha pärast oluliselt rohkem mures kui eestlased. Kui eestlasest kardab oma töökohta kaotada 17 protsenti eestlastest kaks korda enam ehk 34 protsenti. Mitte-eestlased on ka pessimistlikumad uue töökoha leidmise osas. Vaid 37 protsenti usub, et tööst ilmajäämisel leitakse kiiresti uus töökoht. Eestlastest loodab ruttu uue töö leida. Ligi 60 protsenti. Pärnumaal on koos tuhanded Linetantsuaustajad, kes paar tundi tagasi moodustasid ka maailma pikima ühekordse Linetantsurivirennis osales 2354 tantsijat. Toomas šalda annab teada Kantrimuusika lainud Ansoustajad hakkasid Pärnumaal Audru valda sassi talli kogunema juba hommikul tantsiti, ratsutati, tunti end mõnusalt ja keskpäeva paiku tuli hakata juba rekordi tantsu õppima. Seda kõike pidevast vihmast ja tugevast tuulest hoolimata. Rahul oli ka Linetantsufestivali peakorraldaja Kaie. Rahvast on väga palju, kõik protsivad ilma, kõik on sellised võitlusvalmis ja keebid on peal ja keegi ära ei sula ja tegelikult ilme mõnusalt väikene vesijahutus ei tee halba, sel aastal on eriti hulgaliselt esindatud Leedu. No see on väga lihtsal põhjusel ka, et me teeme sel aastal Leeduga üldse palju koostööd just Linetantsukoha pealt. Eelmisel nädalavahetusel oli Leedus Linetantsu festival, siis me nagu natukene opereerisime, nägime kaks nädalat järjest, nüüd tuli umbes täpselt 600 inimest siia Eestisse üks inimene, Andorrast on natukene näppudega lätlasi soomlasi, rootslasi ja hollandlase hetkel umbes selle tormise mereäärse tee ääres, praegu jalutab umbes täpselt 2500 inimest. Sind püütakse, oledki loll tantsu eestisse tuule propageeri tuntuks tegijad kokku tänaseks päevaks on peetud nüüd kaheksa korda Traeks? Jah, tegelikult läinud on see festival kasvas välja vanast kantritantsufestivalist, mis omakorda kassas kantrimuusika festivalist. Et see on päris pika traditsiooniga asi, toimetamine aga huvitav on see ja ka välisriikide jaoks, kes nüüd laim tantsivad, on endiselt imetleda väärne, et meil tegelikult seal hindan su tants ja siis stiili harrastades kogu aeg natukene aeglaselt suureneb. Mitmetes riikides on ta oma tipphetkeni jõudnud ja natuke nagu allamäge minema hakanud, meile seda hetki käes ei ole ja loodetavasti ei tule niipea. Line tantsijad on ilmast tugevamad, kinnitasid osalejad tuju. Igatahes ja väga ja ülevad meeleolud, kuidas selleks rekord, tantsuks harjutamine käis ikka ikka pingsalt ikka sügisest peale, alates kuni siiamaani rekord tule pärast tuleb. Kella kolmest neljani kõlas tantsijate kõrvus vikerraadiojaan Elgule abil kõlas nii seal kui üle terve Eestimaailmarekordi püstitamiseks vajalik muusika. Raadio kaudu käis ka tantsijate juhendamine. Kui osalejad täpselt üle said loetud, hakkaski ligi viie kilomeetri pikkune ja 2354-st tantsijatest koosnev rivi tantsima just tänaseks puhuks valminud Laurel lomperi ja Peeter Berensi loodud TTÜ meeskoori lauldud verivärske loo järgi. Kui varasem maailmarekord oli 1681 664 inimese võrra rekordi püstitamisega piduri läbi saanud festivali lõpetamine toimub homme kella seitsmeteistkümne paiku. Ja tänasest algab taas suvine mõisamängu unustatud mõisad. Piret rist räägib sellest lähemalt. Kui mõisamängu unustatud mõisad alustati, oli eesmärgiks Viljandimaa mõisate tutvustamine, aga samal ajal oli asutatud ka Eesti mõisakoolide Ühendus, jätkab mõisamängu idee autor Urmas Tuuleveski. Kõigepealt tehti seda mängu sellepärast, et oli suur hirm, et mõisates asuvad koolid pannakse kinni, öeldi, et mõisates ei sa kooli pidada, et see ei ole päris õige koht, et teeme ilusa uue koolimaja ja siis esimese paari aastaga on mõisad tõestanud, et seal on väga unikaalne koht ja hea keskkond kooli pidamise jaoks. Aga nüüd, kus see mäng on juba käima läinud ja, ja see tõestamise voor on läbi, kõik saavad aru, et mõis on hea koht kooliks, siis nüüd tehakse juba teha tahtmise soovist. Tänavu on mõisamängus nii-öelda uusi tulijaid viis kooli, räägib Eesti mõisakoolide ühenduse esimees Tõnu Kiviloo. Tänavu on kaasatud, meil on 36 mõisa juurde, tulemas on Tartumaal Tammistu mõis Jõgevalt luua siis on Järvamaa Sargvere ja Pärnumaalt võidule. Pärnumaal asuva võidule mõisa perenaine Lea Toome mõisamängus eelkõige kultuuriturismivõimalust. Ja selleks, et sellist kohta nagu võidule, võidule, mõisa eelkõige Eesti rahvale nagu tuntumaks teha, et leidsime, et üks hea võimalus oleks osaleda sellises vahvas mängus nagu külastusmängu unustatud mõisad. Esimesest külastatavast mõisast saab külastaja raamatu need, kes on kogunud külastaja raamatusse 10 templit osalevad auhindade loosimisel ja mõisamängu pidulikul lõpetamisel. Igal täistunnil toimub mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused, kohvikutes, töötoad ja külastajate soovil jätkub möödunud aastal algatatud mõisakookide retseptivihiku koostamine, toimub ka foto ja video konkurss. Unustatud mõisaid saab külastada veel 28. juunil, 10. 19. ja 20. juulil ning teisel augustil. Teadmiseks sedagi, et paralleelselt mõisamängu algusega toimuvad täna ja homme Eesti mõisakoolide ühenduse teatripäevad Võrumaal Rogosi mõisas Piret rist. Viljandi. Ja nüüd ilmast, eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, võib olla äikest. Hommikuks pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja lubatakse pühapäevaks 16 kuni 21 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.