Pöördume veel kord tagasi eest pea, ega ja kas sa võiksid vastata sellisele küsimusele, et? Milline tähtsus oli kirjandusele, omalajal, oma aja ühiskonnas ja kas intelligentsi hulgas haritlaste konnas? Kui palju näiteks kirjandusest räägiti, kui tähtis oli ka see oli üldse kõneteema, et mis nüüd ilmunud Al, kes millest kirjutab. Harilikult on ju nii, teatris mängid eri eri huvidega inimesed ju käivad läbi omasugustega ja selle tõttu oli neid ringkondi. Kas kirjandus oli kõigi elu keskpunkt ja neid, kus kirjandusel ei olnud mingit tähendust. Ja loomulikult kõigil maadel, nii see sa Eestis mingit vahet ei olnud. Aga Eestis oli. Kui me vaatame tolleaegsed ajakirjandust, tollaaegsed ajakirju, seal kajastub kirjandus väga suurel määral. Kõik ajakirjad pidasid oma kohustuseks avaldada novelle, jutustusi, katsu sa siin mõnda novelli kuskil produtseerida. Novelliajakirjad olid siin ka. Nad on kõik pankrotti lainete seisma jäänud, seal oli ju ajakirjanduslik kirjandus ja kirjanikud kajastasid väga suurel määral ja kui isegi mitte muidu, siis siis karikatuuri vistit joonistas Nendest ja nad olid väga nii-ütelda silma paistnud kujud selle järele, mis ajakirjanduses kajastus. Ja teisipidi ka ütleme, riigi hariduspoliitika soodustas seda väga tugevasti. Skulptuur kapitali loomisega. Moodustati ju kirjanik tegutsemise võimaldamise alused, sest nii väikese rahva juures tiraažid nii väiksed, sellest ei saaks ju elukirja elukutselise kirjanikuna keegi ära elada. Aga ometi oli ju Eestis üsna suur arv elukutselisi kirjanikke ja sellepärast, et nad said Kultuurkapitalist toetust vähemalt üks, 20 kuni 25, võib-olla ka 30 kirjad. Kirjaniku said pidevat toetada ja seal, mille alusel see jagati ja kes näevad. Selle jaoks oli Kultuurkapitali valitsus ja Kultuurkapitalivalitsuse juures olid sihtkapitali, see oli kirjanduse sihtkapital ja sinna sa saad sealses. Siis olid asjatundjad, kes jagas, muidugi kirjanikult, olid ise katsetanud ninapidi juures, selle tõttu oli palju pahandust selle jagamise ümber ka faktiliselt oli kaks gruppi, üks oli nõndanimetatud A-grupp. Kuus ja siis oli v grupp, need said siis kuus, 90 80 90 kuni 100 krooni. See vastab umbes jällegi alkoholi. Ilmselt mitte, sest nad said sellele lisaks veel oma tööde pealt, on, samuti kujunes hiljem välja üsna tihe stipendiumite võrk, mis ta selle jagati ja no näiteks ütleme isegi suuri stipendiume nagu Mälk sai selle õismäe talu ja ja muidugi rahalise iga aasta eriti silmapaistvalt suuri rahalisi stipendiumi toetussummasid, samal ajal tuli arvesse võtta, voodis on ka kuidagiviisi see süsteem, aga seda, kui, kui üle kahe aasta stipendiumi siin saab, siis kohe maksuamet võtab vastavalt sealt maksud maha ja Eesti maksab naeruväärselt väiksed. See, see ei võtnud nende käest mitte midagi. Ja samal ajal said siis kaks suurt kirjandusajakirja said riikliku Kultuurkapitalitoetust loomiki varamu ja nende honorari nägime niivõrd kõrge, et kas seal tasuks kirjutamine ennast ära. Neljateatrit said ka kõik Kultuurkapitalist oma toetust ja teatrite arv oli ju väga suur. Eestis oli igas maakonnalinnas oli kui mitteelukutseline, siis nõndanimetatud puu, elukutseline teater, kus oli vähemalt näitleja palgaline ja siis rida näitlejaid ka ja need olid ju kõigis Eesti linnades võttes Tallinnas, Tartus rääkimata, need, need tulid siis Narva ja Viljandi ja Võru ja Valga ja Pärnu igal pool olid need. Ja ja statistika järele oli ju külastajate arv üsna kõrge, nii et see ma ei usu, et need head ja raske oli, teatrites pileteid saab, praegu on ju väga raske ka ja vahel võib-olla isegi võimatu, aga aga tol ajal oli sama asi, et aegsasti pidi, tead, piletitel niimoodi. Ja ma mäletan ka Valgas oli seal pediaater seal isegi üks teatrikkama sellest ajast säilitatud kus sa seda materjali avaldatud seal olid ju. Näiteks mängiti seal täis. Ja ma olin, ma olin seal raamatu sel ajal, kui ma olin selle seal ajakirjanduses. Kui suvel raamatute, tiraaže romaanide ja novellide novellide tiraažid olid, tavaliselt olid väiksed ja aga romaanide tiraažid olid. Ma arvan, et umbes 3000 sedapidi kaks kuni 3000 puit koik kõrk terasid ja olite neetud loomulikult teras. Aga novellikogust ma ei usu, need 1000 oleks kunagi trükkida. Aga samal ajal oli ju-le maha väga suur rahvaraamatukogude võrk ja väga palju inimesi luges raamatukogude kaudu kirjandust. Ja raamatukogud jälle omakorda said harid haridusministeeriumilt igava. Jah, meil on, meil oli umbes 700 raamatukogu maa ja haridusministeerium ostis riigi rahadega, kinkis nendele raamatukogudele ja, ja seal teod teostati jälgi, eriline valik kvaliteedi seisukohast lähtudes. Et paremaid raamatuid oli juba garanteeritud vähemalt 700 eksemplari, mida raamat haridusministeerium ostis. Ja see süsteem on nüüd, mida katsud siin Rootsis ka kuidagiviisi teostatud, Norras on samasugune süsteem teostab. Aga siin siin ei ole see täielikult läbile. Mida sa omaenesekoha kohta võiksid ütelda, selles kirjandusel, mis sinu koht oli kirjanikuna siis Eestis on. Ja ma ei olnud veel midagi, ma, ma olin saamas. Ja, ja kui see sinna oleks jalad ja loomulikult ka, kui see ka minu esimene novellikogu, mis ilmus nakkusi, kadus aja sündmuste varju, sel ajal ei olnud ju enam vapustatud elanikkonnaga maa. See, sellel ei olnudki enam seda tähendust sellel mingi mõju tulevikul. Nii et, et see, mul oli siis kaks raamatut ja unustasin ära ka kaks lasteraamatut, olen avaldanud neli, neli raamatut enne kodunt ära tulekut avaldanud selles sealses pildis. Ma ei usu, et sel ajal ei olnud mingisugust. Ka hiljem kujunes nii ei osanud mingit tulevikku ka ette kujutada. Kas sinu poolt käsitletud ainestiku alusel võid ennast mingisuguse kirjandusliku voolu juurde liita või mingisuguste Teiste kirjanikkude loominguga võrrelda. Tulen kirjanduslikus hõlmituseks, nii nagu Eestis on rühmitused väga, kuid ma ei ole ühtegi rühmitus kunagi kuulunud, jällegi olukorrad ei ole võtmas soodustanud teisipidi kui hinnang nüüd vähegi paika peab, siis ma ise arvan, et ma olin ja olen jätkuvalt edasi nõndanimetatud psühholoogilise realismi esindaja olnud ja see ilmneb eriti novellides. Aga romaanides ka. Et see seda, seda olla võiks ise mainida ka ja teeme ka nüüd ma peaksin võrdlema seda ma ei, seda ma ei saa, nüüd küll ei saa kuidagi viis selle võrdlusega hakkama. Kas võib ütelda, et ainestik, mis sa käsitled, see iseenesest ei ole tähtis või see ei ole esmajärguline, vaid just need üldinimlikud. Peegelduvad sel juhul küll aga kirjanduses Sagu sageli situatsioone, kus ei olegi elamuse loomiseks vajalik mingisuguse idee esitamist, vaid selle elamuse kutsub esile Situatsioonide. Loomine ja ka võiks öelda selle. Kirjandusteos võib-olla ka veel, võib ka ütelda, ilma mingisuguse ideelise tagamõtteta võib haarata ja võib võib seda öelda, see tõesti kunstiteos. Ja just novell on selles mõttes kõige tänulikum, et selle selle kompositsioon, ülesehitus. Ja samal ajal kui on valitud, siis inimkarakterid, et mis Keskenduvad ja viivad mingisugusele tugevale. Ja seal seal ma näiteks võib tuua näiteks tsehhi kui novellikunstnik tema novelli minu meelest esindavad seda sealt otsima minna, ütleme mingisugust ideed, mis ta ütelda tahab, seda ei olegi üldse vaja, sest see ütleb ise ilma ilma et seal midagi peaks pakkuma. Jaa, muidugi prantslaste hulgas on ka ju väga häid novellikirjanikke klassikutest ikkagi. Ütleme teatud mõttes mõjustada jätaks aga eesti novellikunsti hulgas muidugi Karl August Hindrey novellid on samuti väga kõrgest klassist ja samuti esindavat siis Ühelt poolt head inimkonnast karakteristikut siis teisipidi head kompositsiooni ja sellega koos iga Well mõjub nagu valmis kunstiteos, kui seal ei ole hoolimatult ajapuudusest. Kas võid ka mõningaid teise kirjanikke nimetada, kes on loomingulised mõjutanud või kasvõi kedagi oma endiste õpetajate hulgast algkoolist, kes on mingit moodi mõjutanud? Nii algkooli õpetajate hulgas muidugi siin tuleb kõigepealt öelda õpetajat, kes oskas kirjandusele tähelepanu pöörata ja kes kes samal ajal ütelda keelt vaatas sellisel kujul ja ja seda Ütleme, ma ei mäleta küll kedagi, kes oleks otsekohe võimet olla teda isiklikult eeskujuks, aga meil oli tõepoolest selline üks selline õpetaja, kes väga Esile kutsus kuidagiviisi vaimsete väärtuste. Osatähtsust uskas rõhutada ja. Tema nimi, aga ta ei ole avalikus elus kuidagi mingisugusel moel nii esinenud avalikkuses, hiljem aga ta näiteks tõi meile kooli oma päevikut, mis ta ise oli kirjutanud ja ja. Kirjanduse tsitaati, mis seal seal rooli ja luges meid, kuidas neid, ja võib-olla mõnigi õpilane hakkas siis ka kirjutama. Kuna õpetaja seda tegi nii suure elamusega siis tõuke. Ja see võibki olla. Ja Otepää gümnaasiumis, kus ma käisin, seal oli ju eesti keele õpetaja Viktor. Kirjandusinimene ei rõhutanud kirjandust, aga tema, tema oli keelelise uuenduse aviku uuenduste pooldaja ja rõhutatult esitas igasuguseid vahel isegi eriskummalisi vorme ja kasutas neid, nagu ta rääkis, haruldased, selgelt artikulteeris ja rõhutas uusi sõnu ja mõisteid ja näiteks tema tahtis äratada ka kaotada A ja U diftongi. Ja ütles, et see põhiline keeleajamine Peab olema v mitte kaua, vaid kavva ja nii edasi. Mitte laua, vaid hamba. Ja, ja kasutas siis tõepoolest järjekindlalt niiviisi eksinud nende pead kunagi. No see pani teatud mõttes ütleme, kirge küsimustele mõtlema, aga mingisugust eeskuju on raske sellest leida. Rääkis kirjandusest ja ja ise kirjutas artikleid ja kõike, aga ta oli eesti keele grammatika, oli tema kõige suurem jumalus, ta ta. Kui ta tuli, siis ta tütar õpilased sellega äratkuda, tahtlejatele silta. Pauk näitab grammatikareeglit, kirjutas neid tahvli peale, Need, kriiditükid endas. Kuidas Saksa okupatsioon sinu elust möödub? Saksa okupatsioon oli nii muidugi ette pärast seda suurt küüditamise lainet, mis just enne Saksa ja Nõukogude Liidu sõja puhkemist tervet Eestit rabas siis juba see hea meel ja tunne, et alles jäänud. See oli. See oli midagi ja aga teisipidi see, kas sul endal oli midagi karta? Muidugi seda ette ei tea keegi, aga nii palju tuttavaid inimesi, kõik, kes kadusid. Ja mulle isiklikult oli sel ajal ma sõitsin Tallinnast Tartusse seal just seal mu tarkus viibisin, siis olid küülik šamp väljas, inimesed kadusid ja see oli õudne masendus mis kõiki valdas. Ja ma sõitsin kiiresti maale, kui vaatama, et kas ema kanda ja õega ja vennaga ja end vendaiunud kobuschwendule kuhugi ära laenutada ja ema olid seal. Ja siis sain samal öösel koputati veel akna peal. Ja kas seal akna taga oli meie seesama meie oma vat toru, kus ta, kes oli sellel esimesel Nõukogude aastal maandud küla usaldusmeheks, seal oli igas külas oli niisugune valik meest tema, tema päts, oma usaldusülesannet leiate Zahkna pääl ja ütles, et et aeg on hirmus. Ta rääkis seda ilusas murakas, et ma kuulsin, et vanem on eile koju tuludet. Ärgu ta koju ja mind ära. Ma läksin sealt Viljandisse, Viljandist Otepääle, igalt poolt oli siis inimesi ära viidud ja Otepäält siis Tallinnasse tagasi. Need oleksid need sõjasündmused juba väga kiiresti, Lõuna-Eesti vallutati, aga ma jään Tallinnasse niiütelda sinna piiramisrõngasse, kestis ju mitu-mitu kuud. Enne kui siis Saksa väed Tallinna välja jõudsid ja, ja see, see oli kohutavalt raske ja hirmus oleks sisse piiratud Tallinnasse. Viimati käisid lahingud otse Tallinna ümber ja see oli suur lahinguvaev kiirub, pommitas üle linna. Näid kaevikute piirkondi, mis linna ligidal ja iga öösel uni tulin rõngas linna ligines ligemale siis need, mis linnas sisse piiratud linnas nad on lihtsalt inimestest maha lasknud inimeste vereloigud tänavatel ja õued. Ei olnud rohkem kui tähendab sellel sellele kaks viimast päeva. Otsekui see sesse evakueerimine, käisime seal siis kõik, aeg-ajalt saadeti nõndanimetatud töölispolk ju Lasnamäele vastu ja need ainult, et nad vangistati, seal ju võeti kinni tegelikult lahingud, lahingut ei toimunud, aga sõjategevus selles mõttes, et juhul. Neid mõju lasti õhku terve sadam puruks nutitelefonidest. Vene tänaval ma elasin Viru tänaval lasti õhku ja siis oli siis oli ju seal kalamaja surnuaiaga oli ju 3000 hobust tapetud kuulipildujatega kuumal ajal sisse ja ja siis samal ajal Tallinna reidil pommitati ühte lugu ja siis muidugi õhutõrjetegevus linna kohal oli kogu aeg niiviisi ja siis. 28. augustil sattus sisse, tulid siis, siis, siis jäi vaikseks, see oligi see, mis oli nädalate viisi kõik päeva kes. Toiduainete puudus jalas künnisel. Kuidas rahvas sakslasi vastu? No seal oli ju niiviisi, et et neid väga paljud ootused alati mingisugune lahendus tuleks ja ootas ikka selles mõttes, et võib-olla siis no niisugusest arvata, et võib-olla siis taastatakse mingi. Määral riiklik ise just kapalik arvust ja ootasid seda. Kuna see oli tegelikult nende kahe riigi omavaheline kokkumäng, siis ei olnud ju palju. Hiljem osutus ei olnud sealt mitte midagi rohkemat oodata. See oli sama okupeeritud ja vallutatud ava. Ei mingit ennist töökohta ei olnud, sest riiklik kirjastuskeskus see sellega sealt põgenesid, need kõrgemad, funktsioneerida, funktsionäärid minema ja see varises, kukkus ei hakanud üldse tegutsema ja lisaks ei saanudki mingit kirjastustegevust elav olla, sest paberit ei olnud ja see saksa Piirkonna valitsusse viia, see jagas küll seda paberit, aga hirmus napilt, nii et seal mõned raamatuga tellimused sõrmede peal lugeda sele. Siis siis ma nägin neid ju esimese päeva, kui nad tulid. Nad olid nii otsas ja nii väsinud, nad tulid Kadrioru seal muru pikali maas ja lõõtsutasid silmad kinni ja oma hirmsa mahvi tähendab jalgsi tulnud maaväelased, kes tulid siis ütleme, Saksamaa piirilt pohla ja läbi Baltikumi sinna. See ei jätnud küll mingisugust niisugust ülendavat muljet. Kas vene sõduritega oli ka mingisugust kokkupuutumist enne seda? Ja mul oli selles mõttes, et ma sinna korterisse, kus ma elasin, oli see Ja mul oli üks tuba, saab kasutada sinna ümberringi sinna pandi. Ma elasin, Kesk-Vene ohvitser. Neetult seal. Sel ajal ümberringi, ainult ühte, mis ma märkasin, üks nendest Vene ohvitseridest oli juut. Seda need teised põldusid. Ja need olid eliit, ohvitserid. Ja meil ei olnud mingisugust kontakti ja selle korteri perenaine oskas vene keelt, aga ka temal joonud tekkinud mingisugust inimlikku vahekord läbikäimist nüüd see, et ja sealt tulid ju sellest korterist tulite, väljalöödud ju kõiki, kes enne olid need vene ohvitserid elatine üle ja mina sain sinna jääda ainult sellepärast, et ma olulise riikliku kirjastuskeskuse tööd unistus. Et mul oli riiklik töökoht selle tõttu ma olin üksinda seal nende venelaste keskel. Ja siis Kõige sõja viimastel nädalatel oli ju all ja raske oli see, et et maju otsiti läbi kõik ööd alati keset patrullid ja kopterid ja Kolgitiivnes ja nutitunnistusi basse ja veidi palju inimesi jagada. Ja isiklikult ma olin haige haigeks, kirjutab kodus tööl enam ei olnud tükk aega ja halvatoitluse kõige tagajärjel selle, selle põlvega tekkis nagu raskusi, aga see arst pidas ka seda soovitavaks, et ma koju kodus mitte tööle läheb. Tuttav arst oli Kirtuseid ja see seda nüüd rääkida ka veel. Hai haigeks kirjutab, haige olek päästis mind ääretult raskes olukorras, mis võib-olla hiljem elu nõudnud sest sealt tuli. Raadioringhäälingu poolt tuli kõigile kirjanikele parandus nendele Unite reserveeritud laadimisajad, kus nad pidid deklareerima oma seisukohta käimassõjas. Ja see oli ju selge, kes sinna, kes seal deklareeris jah, seal, seal ja ja kes siis deklareeris seal neli nagu oodati, see, sellel oli teada, mis aga sakslaste sissemarsi järelejupp. Ja sa deklareerid, nii nagu sa ise mõtled ka teada, mis sinuga juhtus. Nii et nagu soomlane ütleb soo seina vedela pääle. Ja see minu haige haige haigus toonistus siis päästis ma saatsin selle raadioringhäälingus, et ma ei saa tulla haightil. Sel ajal ei olnud niisuguseid asju koduks. Kas sa tead midagi teistest kirjanikud, kes olid sunnitud, see oli kõige viimasel ajal seal olid osad juba laiali põgenenud ja ära läinud ja muidugi osa siis deklareerisid, võib olla muidugi ka veendumused ja need kõik pidid viimasel hetkel põgeneme ja minema Venemaale augustada ja ja seal olenemata sellest, mis nad tegelikult mõtlesid selle osa nendest, kes ei oleks, nad olidki või, või näiteks räägime veel kirjanikud Rudolf Sirge. Ja ma ei tea, kas tema, kas ta raadius esines või, või, või, või mitte, arvatavasti päris ei esinenud hoolivust ärasõidul või maal või kuskil. Temal oli ju niiviisi, et kui tema Tauli enne sõja puhkemist Riias ühel koosolekul kirjanike koosolekul ja samal ajal toimusid küüditamised ja kui ta Tallinnasse tagasi jõudis või tema naine kahe väikse lapsega äragi No ja ja Rudolf Sirge oli selle esimese okupatsiooniaja jooksul Kõlvarti nii-ütelda silmapaistvalt tituleeritud ja, ja tema Venemaale ka põgenenud näinud aga siis sakslased sisse tulid, siis ta arreteeriti ja oli vist vaid see oli kaheksa kuud vangistatud. Ta jäi ellu ja, ja talle midagi midagi ei juhtunud. Teisi, kellele kurat, läks just minu esiteks sõber, see Johannes oluline. Ja neil on ju. Temaga juhtus niiviisi, et tema oli viisnurgatoimetaja, selle peatoimetaja oli Aadu Hint. Teda sundinud siis parteisse astuma ja ta rääkis mulle sagedasti, et ta ei taha seda ja ja ta keeldus sellest ja aga see surve läks järjest tugevamaks ja tugevamaks ja viimati läks nii kaugele, ta andis pidi alla kirjutama partei liikme sisseastumissooviavaldusi, arvati partei liikmekandidaadiks. Nendel öödel, kui küüditamine toimus, siis võeti need partei liikmekandidaadid, kõik küüditati meeskonda. See oli nende esimene katse nende kommunistlikust ustavusest ja niiviisi satuse Ruben küüritajate hulka ja viidi romaane, küüditamisi toimeta. Ja ta põgenes sealt ära ja tuli Tallinnasse tagasi ja oli täielikult närvid läbi ja ta läks see Seewaldi vaimuhaiglasse. Ja seal oli tuttav tuttav arst ja läks selle juurde ja rääkis, kuidas temaga on. Ja see võttis ta, kirjutas ta haigeks, pandi sinna Seewaldi vaimuhaiglasse siis ja ja proua Rowena rääk käis minu juures, rääkis kõik, kuidas asi oli. Siis. Aga Ruve oli nii lapselik, usaldusväärne inimene, et ta tuli sealt vaimuhaiglast välja juba kasvõi nädal pärast sakslaste sissetulekut ja läks teatrisse. Nendele saksa politsei võimudele temaga nii, ja nii. Ja siis ta arreteeriti ja võeti, oli ta kinni seal ja siis. Me tegime kõik allesjäänud kirjanikud, kes seal olid, eesotsas Gailiti kaija, Mälk ja kõik tegime siis tema kasuks ühe suure palvekirja, siis oli ju see kindralkomissar Litzmann Tallinnasse olemas ja kohal ja sellele ja kõik. Kirjanikud, kes olid Eestis, kirjutas Tammer, paluksid. Tähendasid, et et Rumeenia ei tule vaadata. Kurjategijad. Ja palju lootusetada lahti saada, arvatavasti. On ta souli tähendab vangis proua mul külas korduvalt oli teda näinud ja ooli raps välja temaga rääkida ja ammutatult ükskord oli eratamaga kokku ei saanud. See oli juhtunud siiski ennetmisena Meie paberit või dokumenti käsitleti ja, ja nii et kuidagi kadus nägust ära. Ja veel. Proua Ruve lauli vaja advokaati, kellele ta pidi maksma, kes tema Ajas said 50 saksa mark ja see advokaat ja katsed midagi teha. Koju minna, siis paluks kaks nädalat pikendust, sest tal olid kellad laua peal lahti monteeritud. Ükski ei oska neid kokku panna. Kas oli see täiesti juhuse asi, et mis, kellega seal Saksa vanglas või saksa vangis juhtus või? Et kui see küüditamise juures Saaremaal kaasasolek, et seda nii suureks kuriteoks kuigi oleks pidanud olema selged Ja mis tööd sa tegid ja esialgu ei teinud ma midagi, lasin lemmiku aega. Ja siis, kui asutati see. See selle eluiga, lühike piht, väike leht ja hiljem organiseeriti suurema ajalehte ja selle peatoimetajaks sai. Kirjanik kilkas mulle hea tuttav ja kolleeg hiljem. Ja siis, kui seal komplekteeriti toimetuse koosseisu, tema tema panus või ütles, et selle kultuuriosakonna jaoks on vaja ja vaata et kas ma ei tuleks sinna toimetajaks. Siis oli jälle sama. Pietro Kruus oli ka kultuuriosakonna toimetaja. Edu 60 lööki, Ameerikas suri kõige vanem eesti kirjanik. Nii siin kui ma kirjanike hulgas, temaga olid meil lauad kõrvuti, seal jää, temaga koosnovitasime kas selle Rubeni eest, kuigi tema oli vähem optimistlik kui mina, ta ei uskunud sule. Ja kahjuks läks, aga ta tegi ka enda poolt kõik võimaliku tema vend Erni krust ju Eestisse ja oli seal oli eesti kirjanik Nõukogude Eestis ka edasi väga sümpaatne ja meeldiv isiklik tuttav ka. Töötas seda saksa okupatsiooni ajal, aednik. Kirjanik Artur Watson jooni teatri teatan, allus temale ja siis oli ka Voldemar mett. See oli ka teatri tüsimustes. Saab üldse väga suur kum koostamis komplekteeriti millegipärast ja paberit oli väha tehti iseenesest, oli väike? Jah, nii et ütleme väga suurt tegevust seal ei olnud, aga muidugi tsensuur, uni seal range, üksikute osakondade palvetanud, see ei puudutanud toimetuse sekretärid ja peasekretäri ja peatoimetajat ja need pidid musitama. Käisid ikka öösel, enne kui leht trükki läks, käisid siis trükilubasid hankimas valmis murtud leheküljed, vaadati sensorite poolt, ülejäänud, eks sümptomiteks olid tavaliselt eesti keelt oskavat Sact seda saginat saksa sõjaväe koosseisus tundmatu. Isse. Kas need baltisakslased olid eestlaste suhtes sõbralikud saksa okupatsiooni ajal? Meie olid nad Hitleri pooldajad. Loomulikult tulin, oli mitmesuguseid ja aga kuna nad juba 39.-na aasta sügisel olid Eestist Saksamaale tagasi läinud, siis nad juba oma esimesed pettumused esimese aasta jooksul üle elanud sest suuremat osa nendest saksa õigeteks satutakse, ei peetud nende korrektne hästi. Koolis. Köeti saksa keelt Saksamaal ei passinud ja neid peeti võõras. Ja mõned tundsid ennast rohkem kodus eestlaste hulgas kui, kui kui sakslaste hulgas. Muide, tänapäeval saame rootslastega, kes tunnevad ennast Soomes paremini Rootsis rootslastele ja, ja, ja siin Seltsivad soomlastega sest tähendab siia tulnud Soome rohkem tunnevad teatud kokkukuuluvustunnet. Soomlast. Mulle isiklikult on siin ju mitu paremad sõbrad ette kujutada. Ja alati võtavad osa näiteks dutset Elmar. Sakslastest olid need on kahjuks surnud ola fontsur mõõta. Sakslased keeldusid juhitse Saksamaale tagasi minema kui Hitler koju kutsus. Ja mõned niisugused näiteks, kes ei loobunud oma Eesti kodakondsuse. Uks ühte niisugust kohtusin, kohtasin Rootsis ka seal üks fon ränne. Ka väga vana aadlipere 1000 tol ajal. Ja aga üldiselt oli kõigil eestlastel on see mulje, et saksa rindeväeosad ja nende ohvitserid ja sõdurid ja kõik olid paljuksin Haatsemalt, kui need tsiviilvalitsusega koos tagalas, sakslased ka sõjaväemundris ja, ja sõjaväkke kuulunud, kes, kelle käitumine on hoopis teistsugune. Ja näide, siis tuli mingisugune sõjaväevalitsuse ametkond, et olite niiskus pruunis mundris ja kuldaväärt. Neid kutsuti kõik kuldfassaanid, nende kuld saanide vastu leeriti, rahval, teda populistlik, koguni põlgusega suhtumine, võiks öelda. Siis oli ju, Eestis jagati ära administratiivselt piirkondades tüübid ja siis kõigis nõndanimetatud Gibiits komisjonid pandi ametisse kalgut, kui sõjavägi tuli sisse ja rinne siis olid ports kolmandandid ja need olid tegelikult sõjaväele tuli algul väga suur või ütleme, linnades ja maal ja igal pool, kus olid hiljem, kui tuli siis tagala valitsus. Siis pandi ametisse diviis komissarile Tartus ma mäletan, et kolid Algul oli üks vits komissar, kelle nimi oli kurt meene. Ja hiljem tuli tema järele teinegi pits kombitsa, kelle nimi oli fun Es. Sellest tehti siis nali neemenud Esson. Šokis sellest, miks valitsus. Aga need komisjonid on Baltikumist ise pärit. Ma ei tea, ei tule Eestis ja Rootsis kaaliumi. Saadi suguvõsa. Siis ja muidugi oli ka niiviisi tagala. Tegelased kurb veed, sagedad ja elaset nii. Ulaelu lihtsalt väga paljudel oli ka selge, et saun aamen, event tüüp, mis võib halvata. Oli jaa, lumehange kinni teekraavi seal näiteks meie kodukohtadelt 10 kilomeetrit edasi ja see veoautojuht saksa sõdur enda maha lasknud. Kas seent tsiviilsakslased, kes sinna tulid, kas nad käitusid üleolevalt eestlastesse eestlastega ja see siin on täpselt niisama, oli, oli kõiki juhtumeid oli üldistada ei ole võimalik, sest nende hulgas oli väga haritud inimesi ja sümpaatseid inimesi, kes katsusid teha ka enda poolt, mis võimalik, aga siis oli ka täiesti üle üleolevat ja olemas haridusest ja päritolust. Millestki küljest suure. Ma olen kuulnud, et Eesti kultuuri-kultuurivabadus Saksa ajal oleks suurem kui kui sakslastele Saksa mudel. Et Eestis võiks välja anda niisuguseid autoreid või mängida niisuguste autorite tüdke, mida, mis Saksamaal olnud keelatud. Selle tõttu, et et sakslastel ei olnud lihtsalt veel aega ennast nii palju tsiviilküsimustesse segada. Kuid kui nendel, ütleme traditsiooniliselt Saksamaal partei nii-ütelda positsiooni tõttu kõik olemas, oli faktiliselt parteid natsionaalsotsialistliku partei kunagi ei eksisteerinud, ei eksisteeri ka mitte selle sõjaaegsete okupatsiooniaja jooksul. Ja ma mäletan, et oli üks juhtum Tallinnas, mingisugune, mis, mida seal pühitseti, saab raekoja platsil oli väike paraad ja saksakeelsed kanad ja kõige kõrgemad hobused tegelikult seal platsis. Siis oli. Tartust oli Postimehe peatoimetaja Jaan Kitzberg August Kitzbergi poeg. Ja siis Tekkis situatsioon, mingisugune valvelseisak. Võttis mütsi peast maha tõstnud kätt ja tema järele kõik Eesti, ükski Eesti on ajakirjanik. Tervitasime käpp püsti, nii et, et see, see oli sellega mingisuguste tähendustega mingit järeldust. Selleks, et teada nüüd, et mis Saksamaal või mis Eestis oli lubatud ja Saksamaal keelatud selleks puuduvad mul andmed või ülevaade. Ma tea, mis Saksamaal sel ajal üldse teatrites mängiti, kivi. Kuigi ma ükskord sattusin veini ka sõja ajal, aga teinekord. Siis saksakeelsed sildid väljas, et suletud Isamaa kaitsmise kõrgel pateetiliselt nakatid peenis, oli arved suletud. Kuidas sa sinna veeni sattusid? Ja see on jälle keeruline lugu selles mõttes, et et siis ma olen ajakirjanik ja, ja. Poolas Krakowi ligidal oli Teebitsa välja sõjaväe väljaõppe lahke ja komanteeriti, sinna näid eesti sõdurit, siis keskväljalt olid neid tervitama. Seal õpetati välja ka selle, et ta on nimetanud kuus Narva viiskis hiljem oma vägitegudega kuulsaks sai ja sinna selle ekspeditsiooni juurde siis vajati ajakirjanike ja tuli kaks tükki, kes sinna määrati. Ja üks oli siis mina ja me sõitsime siis Tallinnast välja niisuguses sõjaaegses Hombisse loomavagunites ja või siis kuskilt Hollandist ja Belgiast konfiskeeritud nisust. Ma vagunit. Ja siis samal ajal sel ajal siis olid need rütmineeriti sõjaväkke veel vabatahtlik, see oli siis umbes viis juba Eesti vabatahtliku salongiga sõitsid sinna välja lahked. Siis seal sõidu tekkis esimene stopp. Tekkis Varssavis sest seal on just see Ketu ülestõus või mäss ja mees saanud säält meie raudtee läbi. Nende tulemuste sõdurite hulgas, et need on seal olnud kõike muud kui just Hitleri vaimustus ja absoluutselt mitte mingisugust juudivaenulikkust. Isegi ühe sõdurite kaubavaguniga oli kriidiga joonistatud. Suur Hitleri pilt ja vurrud elaval ja alla oli kirjutatud maha eesti rahva rõhukat. Ja. Siis noh, niimoodi saime seal. Ja, ja võib-olla ka, kes seal nendest Estonia rahvast kaasas olid, sel ajal oli kuulus tenori laulja haapiar. Mari Möldre oli Ruut Tarmo ja. Ja siis balletitantsijatest oli kõks. No mis soprani laulja, need olid sel ajal parem kuusi ja jooksu suurt Kuuksi seal. Mäletan, et siis Tegelikult oli kaunis suur, seal oli hirmus palju rööpapaare ja kõiki ja see oli vist scart siis ka ja ka minna selle jaama nimi. Seal nägime siis. Meie rahvas, Me läksime poolakate poole peale ja seal siis see tenor Haab järk. Sel ajal oli kodukaetud puskarit, oli KaPolk aialdiga ja Paula jaamades müüdi. Seal oli kellelegi ühe näitleja sünnipäev oli, hakati seda sealt puuna jaamas õitsema ja Aabier tõusis laua peale üles ja laulis noor jumal ilusasti toredalt, tal olid mustad lokkis juuksed ja pruunid silmad itaallase moodi. Pois suure tulemuse karjääriga oodati Estoniat siis. Ja poolakatega suur subt. Ja siis oli imelik, see tähendab poolakad panid seda tähele meie hoiakut ja ja see läks nagu mingiks telegraafiga edasi, kõrvetised, Randke igal pool, kus me peatusime, oli juba teada, kes me oleme. Ja siis oli seal üks einelauad, neiu oli, see ütles, et jah, et kui teil kuskil midagi vaja on, siis üteldi, et tervisi ja igalt poolt. Ja nii, nii faktiliselt oli ka. Kolime siis jõudsime kraakolisse ja käisime seal salt edasi, see on tatra mägestiku jalal, oli see, teeb vitsa väljaõppelaager ja seal oli väga rusutud meeleolu. Sest seal oli seal oli väljaõppel ka muuseas Norra ja Rootsi ja Taani tolleaegset vabatahtlikud. Ja, ja seal oli tekkinud suur vastunud sakslastele. Nende teiste vabatahtlike vahel ja lugu oli nii, et kõigil eesti sõduritel, kes seal olid imbusid, oli keelatud oma Barakidest üle 25 meetri kaugemale lahkuda. Kuduma meelespidamine ja pakkide jagamine ja kaks suurt teatriõhtut, mis seal vanti Nendele sõduritele, see oli nendele väga suursugune meeleavaldus õieti ja aga seal selgus juba, et need olid seal, oli palju ära põgenenud ja läinud üle Poola vastupanuliikumise poole ja sinna mägedesse lihtsalt ära. Ja siis, kui sealt veel tagasisõit oli, siis. Meil oli niisugune ühine. Kasvõi või viis võit, unistuseks Aub raudtee pilet ja kus olid kõik nimed peal ja sellega grupis sõit. Ja seal oli endine vaba maa või raku lehe peatoimetaja Olev Soots ja mina ja siis haabjer ja mõtlesime, et mis me nüüd teeme niisugust grupisõit, vaatan natukene maailma ja ja siis me paluksime seal. Kohalikud. Käsundusohvitseri kaudu me tahame erirongid või eri aegadel sõita koju tagasi. Kirjutage eraldi meid välja selle suve suurelt kilest pealt, et need kolm nime peale tunnistust. Me mõtlesime erad see meile siis tihti ka. Ja meil oli kõigil, oli siis missugune komanteerimist unistus, millega sai raudteejaamades saksa sele. Meil oli, pilet, oli, oli niisugune, pileti peal oli. Crockup ükski saksa raudteeametnike teadnud rõivalist, mitte midagi. Ja kui me sõitsime veini poole, võisime vabalt sõita. See kõik arvasid, et sõidame sinna rõivasse. Sellest teadlikud, et nad seda ei tea. Kuidas Etkaks teise teadsite, et sakslased seda ei pea, selle pärast julgesin midagi sinnapoole sõita või siis ei no me ütlesime meisse. Nende sõdurite mõjutamis, Kopli ega me olime küll tsiviilisikut, aga veermaski folge nimetati neid ja olime siis ühes niisuguses kohas, kus meil olid lihtsalt magamisaseme või või siis me olime raudteevagunites seal need rongid seisma, sõidab edasi Me olime raudtee. Jaa, aga me käisime Viinis ka, sel ajal oli viin suu haavatute, lint oli täiesti pommitamata, varakevad oli kohutavalt ilus, sirelid õitsesid ja selle reisiplaaniga sõitsime seal ringi ja aga meil oli täiesti selge, et Austria on hoopis midagi muud kui saksamajad, et see, nende, nende osavõtt ka sellest afäärist oli ka teist. Ja vähe sellest siis järgmiseks sõitsime Winsboaga diplomaatias, seal oli täiesti sihuke meeleolu ja igal pool, aga keel ei paindu, mingi saksa keel ja omavahel rääkisime eesti keelt igal pool, kus me läksime, kui selgus, et me olime mitme sahtliga. Neil oli väga hea kontakt inimestega, kasvõi lihtsa habemeajaja juures, praktse. Ja Prahas sõitsime me siis üle Ida-Saksamaa linnade, Leipzigi ja hakkasime koju, tulime, sõitsime Leedusse. See, mis meeleolu seal Saksamaal Ida-Saksamaalt, kas käisite ka linnades? Käisime küll, aga sel ajal rongid sõitsid aeglaselt ja peatusin pikad ja nii igal pool siis võimalikul käisime leidnud ja aga sel ajal ei olnud veel, see oli, see oli. Et see oli juba kaunis kriitiline olukord, siis oli see Kettumas kordseks ja sealt me sõitsime edasi Kaunases Leedus ja pidasime ise plaani, et me sõidame siit, nüüd sõidame siia Taani-Saksa piirile välja ja katsume siis Taani üle minna ja Skandinaaviasse. Me elame siis kodumaale tagasi ei lähe. Ma olin selle plaaniga nõus, mul ei olnud mingisuguseid sidemetega asju, mis mind omaks rohkem sidunud sellega, aga nii soods kui Haagler mõlemad arvasid, et käin ikka koduks ära ja omaksed ja kõik. Ja siis vaatab, mis edasi saab ja et võib-olla läheme sov. Sest meil kõigil oli selge õudne Kauks kokkuvarisemine ja kõik selle koosolek, mis tuleb, on, on selle sõja järel noja, aga siis me tulime Kaunasest siiski Tallinnasse tagasi. Ja Tallinnas tekkis siis niisugune situatsioon, kuna need eesti sõna toimetuse liige. Ja siis hakati minu käest nõudma, et ma kirjutaks artikli selle tee pitsa väljaõppelaagri kohta. Ja muidugi niisugusel kujul, et järjest rohkem vabatahtlikke sinna sõidaks. Ja noh, eks ma pean materjali kogumine järele mõtlema ja ja ei kavatsenudki seda teha, siis minu meelest oli see täitsa lootusetu asi ja mõttetu eestlasi sinna kaugele saata ja meelitada. Ja siis selle asemel hakkasin kuulama võimalust soome sõltuks. Ja samal ajal siis tegin üheringse tule, läksin kodu koju, ema ja õde jumalaga jätma ja siis tegi ka Võrumaale suvise ringsõidu. Sest mul oli selge, et kui ma seda artiklit seal lõpuks ikkagi kirjutad, siis läheb kehvasti seal ja ma pean lihtsalt jalga laskma ära sõitma. Ja ma sain siis ka. Mul oli niisugune õnnelik juhtum siis kirikus, peatoimetaja soosis mind ikka abi oli väga sõbralik. Mul oli humaanne käsikiri valmis sel ajal võõras kodu ja maandusin sinna sõnastatud avaldamiseks. Ja tema andis mulle sellest onul oli 3000 Saksa marka ja see oli täpselt see, mis tuli soomlane sõidu eest maksta. Ja ma saingi need ühendused kätte. Kes viisid siis oli juba sadasid sõduritel Soomas ja samas oli juba Eesti väeosa. Ja siis oli, ma olin Eesti sõna toimetuses, kui veel vabamad vahekorrad natukene. Üks endine minut. Ta elabki Rootsis, Rain Rebas tuli Soome liblikvormis oma endise töökohta ja seletasime, ajasime juttu ja ja ma ei lausunud ühtegi, saavad sinna minemas, kus tulid, tema oli puhkusel, Eestisse sõitis tagasi. Ja ta tuli siis legaalselt. Ja see, see oli teed, teatud ajani olid Soome sõjaväes teenivate Eesti vabatahtlikud. Said vabalt legaalselt tulla Eestisse puhkusele. Minagi, aga hiljem kuulite Tennetti kurjalt ja jala jooksikustakse. Aga sel ajal oli veel, see oli suvel 43. Ja siis kui ma olin saunad selle paadi ja ülesõiduvõimaluse, siis ma võtsin kontakti, soodsid Haabjärvega. Tulge nüüd on võimalik sõita. Ola oleb Soots ütles, et jah, aga mis ma seal tegema hakkan, see ka mind ma ikka ajakirja toimetajaks ega midagi. Ma vaatan, mis siin sünnib. Mul on tähtsamaid asju ajada. Ja haabjärv oli värskelt kihlatud ja bruto. Tema ei lähe. AbjaP saatus oli William nii vist ainult olnud. Puhusin ta hiljem üles Eestis ja, ja siis, kui ta veel surnud tuli, Soomes kuulsin, raadios mängiti temad, vaat nii kurb oma kaaslase hääl, kadunud kaaslase hääl, mida sa kuulad? Lummuta oleks võib-olla ka elanud. Ja, ja siis saime see, sõitsime siis Soome üle, seal, seal ma siis lühikese ülekuulamise järel politseis seal esimene asi ja kui see paat maandus Helsingi sellesse nõndanimetatud koolera hammas dub-sele. Sadamas sadama ja vedela sadamas, siis läks see lahti. Häire. Läksime alla, varjendisse kohe, aga noh. Helsingi oli nii hästi kaitstud, üks miljondik sinna peale nii kergelt ei pääse. See oli vorsti mööda. Ja seeme tähendab Eestis, sõitsime ära. Me olime saare peal, olime kolm ööd-päeva, sest me ei saanud. Kas see oli umbes 25 kilomeetrit Tallinnast idasse? Olime ühel ühel saarel seal ja nii selge ja rahulik ja vaikne vesi oli, see oli, see oli juulikuu lõpul. Me ei saa tarand sõita, saksa valdu vaevalt liikus, kõik aegsed. Ja alles siis, kui tuli natuke torm ja tootja laevad kadusid, saad, siis me saime üle sõita ja see oli kolmandal augustil 1943. Ja, ja siis olime mõne tunniga olime varahommikul Helsingi sadamas. Sõitsime mööda kõik nendest merekindlus igalt poolt. Eesti lipp oli pärast ükski keegi ei näinud mingit vaeva ega midagi. Ja, ja siis seal sadamas olime, siis hakkas sedasama paadipadruniga hilisem teadlane Eerik Laid. Etnograafia. Hakkasin helistama politseile ja tulge seina, pagulasi, tulge järele ja see võttis lõpmata hea, mitu tundi läks, enne kui lõpuks musta majja tuli lihtsalt ära, koristus seal niisama tagatuba. Ja seal ei olnud mingisuguseid raskusi. Siis oli ja siis oli seal meri tuli kadunud koolimaja, oli tehnikud Kuubalt eesti pagulasi seal kolmekordselt magamisnarid, ütleksin siis. Suurem osa neilt välja läksid juba nädala pärast, kõik Soome sõjaaeg. Siis Helsinkisse oleks ka läinud sõjaväkke, aga tervislik. Ja oli raske olla. Millegagi hakkamisega. Kus ma sain? Mitte lõpuks, aga siiski ka küllaltki värske, said selle saine elanud Jedeline Mushivatsioloogia Muuseumi arhiivitöölise koha raamatukogusse. Seal oli vaja kartoteeki dubleeritud ümber kirjutada tehnilisi vahetut jutt käsitsi masinaga kirjutada ja tükk tükk aega seal. Kuni hiljem siis. Professor H ja K, kes oli kirjastuse juhataja ja tema oli selle rahvaluule arhiivi? Juhataja esimees ka samal ajal ja tema kutsus või andis mulle tööd. Palju ta ütles, et seesama töö, mida siin eelmise sõja ajal tegid Konrad Mägi ja Friedebert Tuglas. Ja siis ma töötasin seal tükk aega seal ja hiljem tekkis niisugune olukord, et seal asutati Eesti büroop. SN tolmistub samas majas seal muumikulise hallikas kadu üks. Ja, ja selle juures hakkas ilmuma ajaleht vaja maleolümpial. Eesti. See oli siis Eesti vabatahtlikud, ei jaoks mõeldud, aga muidu siin oli toimetajat vaja. Jätsin selle sedelite paljundab siia, kolisin mõned korrad üles ja saan selle ajalehe toimetajaks vektor, eks ole, olid teised ka. Ta jääb või vastutav peatoimetaja soomlane Heino Marika, väga meeldiv. Mis laadi leht, seal sugused, artiklid seal kirjutatu? No see on spetsiaalselt just kõige tolle aja parim kajasta. Mul on konflikt olevaks kui erilist huvi ja seal on näha ka, mis ma sel ajal ise oled kirjutanud millesse lähtub, jaa, loomulikult olid see oli mõeldud Eesti Vabatahtlikele, Soome sõjaväes ja vend, sel ajal moodustati rügement. Ja oli midagi 2000 503000 vabatahtlikku maaväes ja hiljem oli meremees ka eri eri Usakad. Samal ajal tekkisid ju kirjanduslikud kontaktiga ja siis seal hakati välja. Ma ju ka Eesti see kogu tühjaks eesti loomik, üks ja kaks, ma ei tea, kas sa oled näinud neid. Algas, et ilukirjanduslikud, niisugust esimesi pagulasvideo tekkisid kirjanduslikud kontaktid ja siis No veel on abi ka. Siis oli Heimu nooris on jõudnud jutustus kuga, tee hingeingel evakueerimise motiivid, batuudi Eesti kaupu Soome. Ja siis on siin kolmas jook jõudvalt. Suomen koiva lehti vaadanud kumale kuvand. Soome kohale õieti midagi asemel oli seal suure külma käes varsti vaja kiri kus ka ilmus soomikumaleti soomikumaleid. Siitpeale näeme, oleme Rootsi tulnud, siin on väliseesti. See oli. Seal just sellest see motiiv, kuidas me Tallinnas põgenes. Viisime ta saarel kolm päeva ilma söömata olid sealt edasisõit. Siis Soome saabumisega Valgasse uus peatükk täiesti elus. Mida sa pärast ise kirjeldad, nii et sulle elu jooksul on olnud kolm keelt? Alusele kolm koduma, joon kolm ameti siis siis muidugi. Ma ei teadnud sellest mitte midagi tagasi, vaat veel ilmus seal väljaandena Eesti nuumik. Ja seal on väga head kaasainuke Kallas. Antsu, Gustav suits. Väga kahju koduma mahajätmisega. Ja kaevandamine ikka oli väga rask kuigi soomlased väga sel ajal väga sõbralikult ja ise Ja see käitumine on, oli Soomes siiski kõigest hoolimata absoluutselt midagi muud, kui näiteks lootis, sest Rootsis oli toetus oli ametlik, aga samas oli see isiklik jäininglik. Paar nädalat pärast seda, kui ma olin jõudnud sinna ja olnud seal, siis kutsuti mind järsku ja teist ka Soome, milliste juurde, kuhu tema, proua minister ise kodus, aga et ja et nemad on kuulnud tundunud nagu masinad ja. See oli sotsiaalminister taki. Samuti oli igal pool siis ajalehtedes vähemalt väga vastutulelik, eriti. Ma ei osanud soomudelt sel ajal suuliselt rääkida, oskasin. Tuli tõlkida, siis oli, seal töötas ajaleht karjame juures Heino barrika, kes oli Tartu Ülikoolis käinud. Siis oli Kerttu Mustonen Tartu Ülikoolis õppinud. Siis oli Irja harmas, kõik olid inimeseta, kirjanduslikud huvidega töötaksid kirjutatud või ajalehtede juures aitaski aga elukvaliteet tõlkis. Vabaks sai ja seal oli ju Soomes sõja ajal palju ajakirju. Kaugtagasi, ja et see traditsioon sel ajal veel jätkus. Hiljem hakkasid hõrenema need Novelli kuna ma välja oli kerge avaldada, siis minu ütelda, novellitehnika on kohapeal ikka tolleaegsele ruumi. Seal ei saanud kunagi liiga pikk tulema, lühikesed, et seal rohkem või väike novell, mitte jutustus, millega siis. Alustasin, et kas olid need edaspidi Eesti-ainelised või hakkasid ka suure ainult kirjutama. No need olid ikkagi peaasjalikult just kodumaise ainega. Aga. Ja need on ja ma usun, et need tulid kergesti äratuntavad ka Soome lugejaskonnale, see muidu ju vaevalt oleks neid novembri seal siiski nii suurel arvul avaldanud lühikese aja jooksul, kui nendel ei oleks olnud. Kas kirjanikuna äratulek Eestis Eestis on eksinud triidile? Kas on see sulle mingil mingit mõju avaldanud? Mul samuti ja kasta nii-ütelda temaatiliselt otse jälgi on jätnud. Selle peale võiks vahvatavad, kindlasti ütleks üks esimesi novell. Nimi ja seal, kui ma ei eksi, levib ja kulutama ja et Rootsis on ilmunud jälle pealkirja all lihtsalt vei vöödet ja seen. 83. aastal välja antud novellide kogumik on ja see on ja. Ja see on ilmunud maikuu 1009 45.