Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Kohe kuulete te saadet gooti subkultuurist, muusikast ja kirjandusest, räägivad noor kirjandusteoreetik Berk Vaher ja luuletaja François serpaan. Saate autorid on Urmas Vadi, Tanel Tatter ja Mihkel Kumari. Räägib noor kirjandusteoreetik Berk Vaher. Timuiste ise tuleb just nendest kolmanda, kuni viienda sajandi pagandlikest hõimudest. Nad olid siis need, kes, Kelle sisekristlik maailm võttis oma oma vastasteks, vaenlasteks kuidagi oma tsivilisatsiooniga, püüdis neile vastanduda. Ja sealt on tulnud see mõiste ja, ja kuigi ta on niimoodi yhe aegadel suhteliselt erinevaid asju tähendanud, eks ole, keskajal suhteliselt optimistlikku, sellist müstilist meelt nendes katedraali sides, kuigi isegi nendes Katedaalides on ju need koletised, need käifid kogu aeg olemas olnud. Justkui nakkusele, pagan, paganliku aja spioonid, eks ole. Ja just võib-olla see mingisugune. Teispoolsuse ihalus või ühtaegu ihaluse kartus selle. Vaimu Vahju külje või või looduse ahju külje avastamine on selle gootika põhijoontelt kogu aeg. Kas siis kunstis või muusikas kehvenduses. Gootika kui elutunnetusele on olnud vähemalt, et neli sellist väljendust või palet. Kõigepealt siis nüüd kolmanda, kuni viienda sajandi paganlikud hõimud siis aegne müstiline arhitektuur 19. sajandi uusgootika, kus siis kujunes ka välja tänapäevane õudusjutt. Ja neljandaks, 70.-te aastate lõpu kaheksanda alguse Koodi Popp põhiliselt Thatcher Inglismaalt. Räägib luuletaja François serpaan. Kuigi rock noh, see muidugi on juba selline massikultuuri popkultuuri subkultuuri vallast nähtus kus tehti ühesõnaga, siis kusagil 70.-te lõpus hakati tegema teatavat liiki popmuusikat ja noh, tol korral veel noored inimesed fännisid seda. Ja suhtumine oli seesama, et me teeme midagi sünget, nii nagu nagu ka Volkov kirjutas oma atrantalossi, kuigi siin on ka teatavad agad, näiteks üks variant, kust see väljend gooti rokk üldse tuli on üks teooria, et seda olevat esimest korda kasutatud 78. aastal soidi Viseni Puhul Joidi Viseni teleesinemise iseloomustamiseks, et see oli nüüd kootilik Samas toidu ise, neile ei saa küll kuidagi inkrimineerida mingisugust hirmutamist või kolli tegemist, nii nagu võib-olla paljudele teistele gooti bändidele ma ei ütle, et need teised pahad on, mulle meeldivad. Mulle meeldivad ka sellised asjad nagu London, Ahtemiid näit või Eili, on seksinud. Aga nemad on tõesti siis sellised teadlik vampiiri või, või pimeduse pimeduse poole teatraalne kujutamine. Aga, aga tulles droide Viseni juurde tagasi, see on ikkagi ühe mehe siiras ja väga valus maailm. Nagu me teame. Sel aastal saab nüüd 20 aastat, Jaan köitis enesetapust ja kogu see, sa võid ju ise nii, muusika oli tegelikult selle asja. Noh, ühesõnaga see tema enesetapp oli nagu selle kunstiteose loogiline jätk seal oli küll noh, isa küll rääkida mingitest romantilisest teatraalsusest pigem liiga liiga valusast kiirusest Mina aluseks siis vahest on suhtumine jumalikku algesse kui ühtaegu inimlikust maailmast täiesti lahus lahutatusse kuskil mujal asetsev osse ja samas selle inimliku mina ülimasse vormi või ülimasse vastas, ütleme siis niimoodi. Ja. See vaste on siis nagu kogu kogu hirmu ja kogu kogu armu allikas ja et seda põhjemad poolsed vastu võtta. Selleks on inimesel või selle suhteliselt inimesel hirm, et ta ei suuda seda küllaldaselt vastuvõtteta, keha lihtsalt ei mahuta seda vaimu voogumist alla. Aga siis ta ei hakka sellist käästmete välja püüdlema, vaid hakkab seda keha laiendama. Ta hingestab oma oma koja, eks ole ju ennast ümbritseva maastiku tema ruum, maja, kirik, tempel, või siis kogu ümbritsev maastik sapp nagu osaks tema kehast ja seda vaimu mahutama. Aga kuna see koda ja see maastik, Nad asetsevad looduses ikka ja loodusel on omad seadused, siis kui loodus nii seda maastikku kui koda kuidagi muudab või või moonutab või muu ühendab siis see mõjub ka samamoodi seal asetseva psüühikale. Kuna koda ja maastik on saanud keha üheks osaks või laienduseks siis sellele osaks saav või selle muhenemine või selle muutumine muudakad, psüühikat kuigivõrd moonutab seda. Ja, ja siis seesama moonutatud psüühika hakkab omakorda seda ruumi seda keha nägema moonutatud. Tekib selline nõiaring. Ja, ja samas kui Neid muutuseid looduslikke muutusi aktsepteerida, kui aktsepteerida kõiki neid vaimu loodud Basiliskija käifeia muid paha ette oma vaimu ühe osana siis võib sellest tekkida ka väga selline kummaline, huvitatud, huvitav, nihestatud ja, ja isegi ilus maailmapilt. Ja see on, see on põhimõtteliselt see, mida gootika minu jaoks endast kujutab. See on selline Edgasele post lähtuv vaatepunkte Gogi muidugi kaugeltki ainusega ammendav olla. Aga kui nüüd koodi kirjanduse juurde tagasi tulla, siis ma tsiteeriksin Matias füürim. Kes ütleb oma ettekandes Scotti element Mare kandre telleerias, mis on ilmunud Keeles ja Kirjanduses ütleme siis niisugused sõnad. Antud uurimuses on gootika definitsioon, järgmine. Kootikat iseloomustab lagunemise, hukatuse ja lahendamatu atmosfäär. Seega ta ise juba postuleerib, et, et see on üks võimalikest variantidest. Aga mis siit välja tuleb? Siit tuleb välja see, et gootika ei pea tingimata olema romantiline vaid ta on midagi niisugust, mis seda lagunemist, hukatust või lahendamatust väljendab. Lahendamatuse all on mõeldud tunnetust, et midagi olulist on läinud halvasti ja seda ei saa enam ealeski täielikult heastada. Ja sellest aspektist võime tõesti Kaczoidi Visenit lugeda kootikaks steroidi visiooni muusikas on see eksistentsiaalne äng ja lahendamata see tunne nii olemuslikult sees, et et siin ei ole. Lepitamatuid kontrastid ja nendes elamine nendes kummati toimetulek on võib-olla ka selle kihendusliku eesti gootika üks põhijooni Heramil siis näiteks kui tuua, kui kogu see raamat mingisuguse ühe mõtte peale kokku tuua siis oleks see, et ei ole võimalik olla õnnelik ja, ja samal ajal omada enda üle täit kontrolli või ei ole võimalik kanduda kellelegi ja ikka samal ajal kontrolli säilida. Teda endale ja mõnele mõjub see päris õõvastavat. Aga kui küsida nüüd seda, et kas mõni eestikeelne kirjandusteos väljendab ka gooti subkultuuri kuuluva inimese Maailmapilti või, või lahkab seda, seda subkultuuri siis mina ei ole sellist ausalt öeldes kohanud. Ma muidugi ei tea. Võib-olla kusagil võrgulehekülgedel midagi, on, aga, aga kui nüüd? Ma saan aru, et võib-olla tahaksite kuulda, et ma räägiksin Hirammist, aga see nüüd küll ei olnud. Päris see asi seal tõesti päris mitmes kohas figureeris sõna- gootika ja ja oli nagu püütud seal kah. Mulle tundus viidata sellele näiteks seal mingi videoklipi kirjeldus, mida filmiti siis surnuaias ja ja minategelane muretses, et tema nahk on liiga päevitunud. No mis tõesti sobivad ühe kohvi või Krufti ellusuhtumisega. Aga teisalt jällegi olid seal sellised kohad, mis panid mind küll pettuma, kas ma olin täitsa oodanud sealt leida, leida gooti subkultuuri lahtiseletamist või kirjeldamist näiteks stseen, kuidas teda, laps, episood, kuidas tütarlaps hakkab peole minema ja paneb siis enda meikimisest taustaks mängima Sisters of massi. Aga varsti sellest tüdineb ja leiab, et eks ikka mingi peomuusikat kuulama. No ja siis paneb selle spaiskal siia, hakkab sellergid peljas tantsima. Okei, selline inimene kindlasti kusagil on olemas, aga see ei ole päris kindlasti gooti subkultuuri kuuluv inimene. Sest mis gooti rokk iganes on, aga, aga ta ei ole mingi. Tema olemus on siiski erinev mingist metali olemusest. Noh, ma julgen öelda, et üks stiilipuhas, gooti ruk on, on just tantsumuusika ja ma tean ise ka kahte inimest, kes on just nimelt üksi peeglis tantsinud. Sisters prognoosi järgi Ja teine koht oli siis see, kus noored bändipoisid või ma ei tea, ühesõnaga, kus need bändimehed andsid intervjuud. Ja siis hakkasid rääkima, et jah, et meie muusika on ikka kootikaga seotud küll ja olid seal ikka veidi Uiedad ja andsid mõista, et noh, ega me ideest taotluslikult tegelikult ta tuleb niimoodi välja. Ja siis rääkis, et kaheksakümnendail oli ju Sisters osas ja kalt, aga praegu ei tea neist keegi midagi, keegi ei taha tunnistada, et nad on sellest mõjutatud, tatud ja ometigi on Sveid Plazzyybõu ja taipa negatiivi sellega seotud. Noh, see on küll kummaline, justkui ei oleks üldse olemas praegu elujõulisi 80.-te lõpus või üheksakümnendail alustanud gooti bände, nagu ei oleks tervet seda areeni tervet seda supp kultuuri. Noh, kui briti bändiast mainida, eeldades, et see tegevus toimub Inglismaal või Briti saarel kusagil siis oleks ilmselt mainitud hoopiski Rosätas Tony inkuvus, Sukuvust Children Hansast on. Ühte asja, mida kootikaga seostatakse, nii nagu näiteks black metalit seostatakse satanismi ka või või pluusi alkoholismiga teatavasti gooti rocki seostatakse ju gooti subkultuuri, seostatakse fetišism iga ja sadama sohhismiga. Sedasi raami raamatut lugeda oli tõesti võrdlemisi võrdlemisi masohhistlik akt. 400 lehekülge niivõrd halva halva eesti keelega teksti. No ma muidugi ei tea, kas ta nüüd autori mootoril asub. No ja François puhul François seppani puhul ma tooksin välja selle kontrasti Astingutega loogilise mõistuse vahel. Et need need aistingud, milles inimene elab, see see vaimne ruum see ei ole nagu tegelikult arhitektuuriliselt kui efektne elamu või maja, et see on nagu selline Winchesteri maja, poolikute tubade ja jäi kuhugi treppidega ja, ja noh, tegelikult on see loogiliselt võttes elamiseks võimatu. Aga, aga samas teist ruumi ei ole ja sellest tuleb kuidagi hakkama saada selles aistingute ruumist. On on, külm on jää. Jää all on linn, kitsad tänavad, madalad majad, aknaluugid ja pitskardinad. Laual samovar seina peal kuivanud lilled, raamaturiiulid, puhvet ja toolid, raudvoodi ja kummut. Nagis mantlid ja mütsid. Ahju kõrval halud ja roop aias peenrad ja tikripõõsad. Aed ei ole ju suur. Suvel mõned lilled kuurida, kannu käsud. Seal on ka peldik, naela otsas, paberid. Keldris, hapukurgipurgid, roostes kelk. Roti kusehais, päevad täis tööd või õppimist. Õhtul kirjutab kampsunis käsi lambi valgel luuletust sinililledest uulimadest. Öösel võtab käsi salapaigast mustvalge foto. Kleopatra soenguga alasti naine. Ja on soe. Jää alla ei liigu. Mina uisutanjääl. Mind pole olemas, jää all, minust ei kõnelda, nõnda on soojem see, mille sain, vabadus. Mida näen, on tõde. See, mida tunnen, on külm. Ja kui mind või minu loomingut kootikaga seostasid, mul tekib kaseküsimused. Noh, milleks üldse? Et kas ma saan aru, et noorteoreetik Berk Vaher on väga hästi teadlik sellest, et mulle isiklikult läheb väga korda selline asi nagu gooti rokk. Aga ma küll ei arva, et see nüüd minu loomingus Et seal oleks mingi põhjuslik seos minu minu muusikalist eelistust minu loomingu vahel. Kuigi need asjad võivad ju kuidagi kaudsemalt seotud olla, ma möönan, võib-olla need on ühe kolmnurga kolm eri tippu, aga aga ma ikkagi arvan, et üks, üks asi on see, mida inimene tarbib ja teine, mida ta produtseerib. Ja see, mida mina kirjutan, see ei ole nüüd ka päris kindlasti mingi. Mingi vähemasti sellised tekstid, mida ma praegusel etapil kirjutan, ei ole nüüd küll ise loomustatavad sõnaga romantika millega üldiselt on see gooti rock siiski siiski seostada gooti rokktavatähenduses. Rong sõitis rööbastelt välja. Isa, andesta mulle, et mudelraudtee on katki. Rong sõitis rööbastelt välja, vennas, andesta mulle, et jõgi on saastatud. Rong sõitis rööbastelt välja. Ema, andesta mulle, et jänes jäi jalutuks, et õeke ise sai surma, et ilus pöörme sead ja lasi end maha. Et mind pannakse vangi, kus mind piinatakse ja alandatakse. Et meie hea nimi on määritud. Rong sõitis rööbastelt välja, Isamaa, andesta mulle, et ma su reetsin. Rong sõitis rööbastelt välja. Vanaisa, ära irvita seal midagi, sul võid saiapudi kurku minna ja saale, puud, mõtle sugulaste peale. Surnuaial hakkab kõigil külm ja pole ju enam mudelraudteed, millega meie suguvõsa kõigil mad Dustel ja muudel kokkusaamistel ikka on. Kui nüüd jälle tulla sellesama Matias füüri seletuse juurde ja, ja Choide Viseni juurde, siis no selles mõttes, et gootika on see, mis tähendab mingit lahendamatuse tunnet või või midagi pöördumatult lootusetud, siis siis võib minu uuemaid tekste tõesti sellega sellega seostuda. Naljaviluks võib öelda, et jah, et okei, et Need on kaks suurt lemmikansamblit Sisters sovhoosi hoidev, ise on aga neid tekste võiks siis pigem võrrelda küll selle viimasega. Maja, mis ei tähenda muidugi, et ma ei kirjutaks või et ma kirjutaks ainult ühelaadseid tekste. Näiteks mul oleks selline luuletus, mis algab sõnadega sel ööl, kui ma kirjutan luuletust, mida võib näiteks käsitleda täiesti selle romantilise gootika paroodiana. Aga samas On selliseid tekste, mida, mida ma ei saagi ette lugeda, mida tuleks tegelikult paberilt vaadata, mis on kus on siis eraldatud kõik liigne ja kus ma olen endalt nõuded, äärmist äärmist ausust, olgu see tulemus siis milline iganes. Tundu, kuidas siis üldse veel kunstina? Ja õunapuul on ka väga mitut tahku, tähendab õunapuud ma kuigivõrd loeksin Juhan Jaiki mantlipärijaks. Ja kui, kui võta nüüd kinni tema sellest religioossest ateistlikus liinist, siis, Vaat see on see teema kestlikus maalikunstis, Püha Antoniuse kiusatus, kus on üks pühamees, keda siis igasugused pisikesed paharetid ja niuksed, kolleti, koletised ründavad. Ja tähendab, kui kasutada seda paralleeli, siis eestlane tegelikult ei kuulu mitte kokku selle püha Antoniuse iga eestlane on just nimelt üks nendest pisikestest paha eetikestest. Aga, aga kui on tehtud, eks ole, sajandeid sellist euroopalikku ajuloputust, sellisele äratundmisele jõudmine võib ka olla üsnagi selline suur šokk. Ja see on üks asi, mis võib-olla õunapuulugusid iseloomustab, aitaks mõtestada. Ühelt poolt siis selle jumala jumaliku jõuga kohtumise poolt selle armu või andumise tagamise vaevas selle keha laiendamise vaevas selle tagamiseks ja teiselt poolt elu elu korraldamiseks selles, selle loogilise mõistuspärase eluruumi kohandamiseks. Tõsise kihe tarvis. Et need kaks asja nagu ei saa tegelikult kunagi kokku. Aga, aga miskipärast püsib selline usk või eeldus, et need kaks asja on võimalik kokku panna, see maine loogiline keha või, või mõistus ühelt poolt ja siis selline kirgi andumus teiselt poolt. Ja kui need on kokku pannud, hakkavad mingil hetkel 11 sööma ja, ja noh, on on vaja tõesti, võib olla üsna sellist avatud suhtumist kogu selle konflikti tagajärgede suhtes. Kalju plaksutas käsi ja üürides läbi nina siia havi siia havi. Aleksander lõi rihma pandaga kõigest jõust vastu lauda. Näed, tubli poiss, Kalju, see on tõesti haug, seda ma teile ütlen. Ja lisas kavalalt Johannese poole vaadates. Kalamees on sul veel midagi öelda või sealt väike kalju kogu õnne endale. Johannes laskus uuesti põlvili ja pani käed kenasti rinnale, ristisuunas pilgu lakke ja pobises. Kui kiri ei valeta, siis näib nii. Suurimad Eesti vetest välja püütud huvid pärinevad Tamula reageeri järvest. 13. juulil 1881. aastal püüdis võõrulane Viktor Niki foorum koos teiste kaladega Võhandu jõest 43,5 naelase. See on 17,77 kilogrammi raske havi ja Karl sibul, 27. aprillil 1930. aastal Tamula järvest õngega 14 koma 74 kilogrammi raske ja 122 sentimeetrit pikka havi, kelle ajakiri defizzinkesed Kuusoomused saadeti. Seitsmeteistkümnenda mai 1930. aastanumber määras 22-le või 23-l aastal. Ei ole sugugi kahtlust, et tegelikult. Lükkas pingi kolinal eemale, tõusis pidulikult püsti, võttis mütsi peast ja hakkas maruliselt plaksutama. Temaga ühinesid kõik peale Johannese, kes kohendas püsti tõustes oma rüü volte ja õnnistas pererahvast ristimärgiga. Aleksander võttis päevakangelasel õlgade ümbert kinni. Kõik nakatasid ja häbenev. Johannes sulges tänulikult silmad. Aleksander neelatas ja pühkis liigutuspisara silmist selle aasta hea lapse tiitel lahe Korneiliusele kes meile kõigile raske pähkli pureda andis. Juula pistis ulguma ja langes krampides põrandale. Miks just Cornelius, see ilus ja süütuke, miks just tema, oh issand, alastada peale. Aleksander tegi nagu ta kuulekski oma naise krisendamist. Haaras Korneliuse kukla patsist kinni ja küsis. Mida sa ütled tegema Cornelius, mis on meie peres hea lapse kohus? Küsin, mis on meie peres hea lapse kohus? Cornelius lõdises, hea laps, klopp ahju ronima, sealt viimase leiva välja tooma selle, mis on kõige kaugemas servas. Aleksander pani rihma valju klõpsatuse saatel uuesti vööle. Kas sa selle peale oled mõelnud, mu armas Cornelius? Miks just hea laps peab? Cornelius vappus nagu palavikus ega saanud sõnagi suust. Juula tuli pojale appi ja ütles sosinal, et Kornelius hakkas tilkuma ja lausa pressis sõnu ükshaaval suust välja. Sellepärast et et hea laps ei hammusta salaja leiva küljest seal pimedas, kui kedagi nägemas. Mine nüüd, mine kohe, mis sa vahid, meil kõigil on ammu kõhud tühjad. Isa lükkas poja kindla käega ahjust sisse süütas küünla ja käratas. Ja nüüd laske tulla üks vägev jõululaul. Mis ilus kuulata. Et kosmosesüstik Challenger kaheksakümnetel, mis läks otse üles ja kukkus alla tagasi, et see oli nagu mingit pidi senine lõplik, optimistliku gootika lõpp, eks ole, kosmoserakett on ka nagu selline teha tipuline nagu, nagu gooti katedraali aknad, eks ole, katalise, lähed nüüd ülespoole. Ja kosmoserakett on ka nagu omamoodi selline sõiduk jumala, kus ta nagu, nagu ka teda ja kui ta siis alla kukkus, siis see võib-olla oli seal optimistliku gootika lõpp ja, ja sestpeale on, on üha hoogsamalt see areng toimunud mitte niivõrd üles kuivõrd niimoodi laiuti nii väljapoole kui sissepoole internetis. Te kuulsite saadet kootikast. Saate tegid Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii kolmanda kursuse tudengid Urmas Vadi, Tanel Tatter ja Mihkel Kumari. Saates kasutati muusikat Francois ser paani fonoteegist. Katkendi Ervin õunapuu novellist hea laps, luges Kahar. Arvamused enampakkumised teha emaili aadressil Urmas Vadi ät meil punkt.