Nüüd algab maailmapildisaade, on pühendatud dominiiklaste ordule ja dominiiklaste tegutsemisele Tallinnas läbi sajandite. Satest kõneleb kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja me kuuleme ansamblilt Hortus musicus, Rootsi õukonnamuusikat. Kunstiloolane Jüri Kuuskemaa, kui me üldse räägime sellest Vene tänavast, kus nad tegutsesid ja paiknesid, see on üks Tallinna värvikamaid tänavaid, ma arvan. Ta tekkis ju vanast maanteest, mis viis muinaseestlaste sadama kohta Lindanise sadama kohta mis arvatavasti paiknes umbes praeguse Kalevi siseujula kohal. Meri oli tookord lähemal, sest maa kerged viib igal aastal kolm millimeetrit meremeest kaugemale põhja suunas. Nii kummaline, kui see ka ei ole. Loomulikult seal oli väga äge liikumine ja selle tänava hoonestuse, kes oleks võinud arvata, et kui väetis, siis keskaegset tüüpi hansalinn et siis oleks pidanud nagu olema põhiliselt elumajad koos aidaruumidega. Aga võta näpust, üllataval kombel osutus see Tallinna kõige sagara väärsemaks tänavaks, sest Vene tänav oli ju niisugune, et sinna anti juba 1000-ga 246. aastal anti maavaldused täna jutuks tulevale dominikaani ordu Rostrile aga samas olid seal tänavaveel niisugused institutsioonid pühavaimu tänava taha allapoole, siis tänava poole. Gnatsistertsi ordu kloostri õuehooned ja üllad tänava, seal, kus praegu on siis vanalinna kool või kunagine Harjumaa, Harju maakonna kool, kreisikool, kus Vilde ja Bornhöhe on õppinud mälestustahvel, seda meenutab, sellel kohal olid kaks kloostri juua, need olid siis nimelt Padisotsistertsi kloostri jõu. Ja siis Valga kloostri Kolga klooster oli muide tütarklooster emaklooster asustel hoopiski Gotlandi saarel ja see oli siis nii-öelda rooma või rumaga või kutt lastel ja see, kas siis need kloostri õued olid nagu vahel lüliteks nende maal paiknevate kloostrite ja välismaa ja Tallinna vahel, no mis see kloostri see tähendas, see tähendas seda, et see oli ühelt poolt nagu võõrastemaja ja teiselt poolt nagu kaubaladu, sest et sinna pidid tule laekuma siis need varad ja kaubad, mida kloostrivennad tahtsid müüa kas Tallinna kodanikele või välismaale ja samuti sinna pidid tulema siis ka välismaalt sai mitmesuguseid saaretasid, alates näiteks käsikirjadest ja mitmesugustest kirikuriistadest, mida kohapeal valmistatud ja polnud saada disaid nendes kohtades peatudega. Need ütleksime tänapäevast sõnavarast kloostri mänedžeride sketši asju ajamas käia, kirjutasid ka välismaa vahet, eriti muidugi arvestame, et näiteks Kolga kloostri niisugune vahend vahendaja olis keskel ütleme Nooyama loomulikult sind natukene temal kui Kolga, aga siiski ja vaadake peale, see ei olnud veel kõik. Praeguse apteegi tänava selles osas, mis jääb nüüd pärast raeapteeki, on üks maja, mis hetkel kuulub metodistidele. Nii et on säilinud kirikukoolis, aga seal oli nimetatut kolmanda reegli bikiinide maja. Mis, kes need veel on, küsib üks tavaline eestlane. Vaadake, need olid niisugused ilmalikud nunnad võiks öelda, kes elasid oma Tuudessaga, tegelesid heategevusega, käisid koos muidugi, suhtlesid ja muidugi ka loomulikult palvetasid ja nemad olid ka seotud siis nende nööridega, kerjusmunkade, dominiiklaste ordu reeglitega ja Tallinna dominiiklaste klooster dokumentides on muide jutuga mõnikord ka sellest, et on makstud siis nendele kolmanda õdedele rõivaste pesemise eest, nii et seal olite teenustasu ja nii et siin olid loomulikult ka oma tarilised suhted ega siis kõik ei käinud kunagi paljast õhust ja armastusest, olgu võitjandavast. Tekibki küsimus, kõik tunnistavad ju kõrgema võimuna, eks ole paavsti Roomas, aga siiski, kas need Ardud omavahel olid ka mingisuguses vaimses pinges, kas neil näiteks mingit nihukest psühholoogilist tõrget teiste vastu omavahel? No vaat alati on niimoodi, meil öeldakse ju ka meie omaenda oma eestlaste kohta on öeldud, et kus on viis eestlast, seal on ka kuus parteid ja tekkega kristlased, paraku on alati mõelnud selle üle, kuidas seda issandat kõige õigemini teenida. Ja kõige kindlamad oma õigsuses, onju. Nii-öelda kreeka katoliiklased, sest nemad nimetavad oma usku Pravas slaavia, see on siis õieti kiitmine, meie ütleme küll õigeusk, aga see on õieti kiitmine. Nemad arvavad, et kid, teised, siis järelikult kiidavad natuke valesti seda issandat ja seletatakse, vaen muidugi omal ajal ka suur. Nii üks, nii teine pool üks kui teine pool nimetasite testi skismaatikuteks. Muidugi eelmise jutulõigus ei jõudnud veel mainida, et need Moscowydiskismaatikud olid ka Vene tänaval juperal. Sellepärast et alguses oli nendel vene kaupmeestel, kes käisid suveti Tallinnasse jaamas kohalikega oli nagu suvel laager või telk, linnaksin Sulevima lõppu, oleme ristumiskohal, mida nimetati laborimäeks ja seal oli siis ka püha imetegija Nikolai kirik, mis suleti 1380 koos kalmistuga, ilmselt selle tõttu. Et see jäi nagu linnamüürile ette ja linnakindlustustega ei haakunud. Linn andis neile teise platsi vot sellesama platsi, kus on praeguse Peterburi itaallase Luitši Ruska projekti järgi ehitatud Nikolai imetegija kirik, mis valmis aastal 1827 ja on üks omamoodi ilusamaid klassitsistlikus stiilis kirikuid Eestis see ja see kirikondlike tegelikult nime andnud sellele kohale ja siis pärast reformatsiooni jäigi sellele tänavale kõige tähtsamaks orientatsiooni orientiiriks. Jüri Kuuskemaa, aitäh nüüd selle lühiekskursiooni eest mööda Vene tänavat, aga läheme tagasi dominiiklaste juurde. Aastal 1219 vallutasid taanlased teatavasti Tallinna ja 10 aastat hiljem olid juba dominiiklased kohal. Kuidas nad siia tulid, mis asjaoludel? Vaata siin oli niimoodi, et teatavasti oli see paavsti legaat modena Wilhelm, kes käis siin niisuguse omapärase intriigi, aga mis kahjuks ei laine lõppenud hästi. Nimelt modena. Wilhelm, meil oli siin sooviks. Paavst jahutasin teadmisel muidugi. Kirikuriik tähendab nii, nagu on Vatikan, mis alluks otseselt kiriku peale ja mis ei oleks ilmalike seaduste järgi rajanud. Palestiina oli püha maa, kuhu mindi ristisõdadele võist patud andeks saada, igasuguseid. Ema oli ka püha maa, palverännakute ma, see oli pühendatud neitsi Maarjale Paavst Innocentius kolmanda poolt ja selle tõttu see oli kiriku erilise tähelepanu hoole all ja selle tõttu nüüd modena. Wilhelm, kui ta püüdis seda kirikuriiki, teadlase kukkus küll läbi siis mõõgavendade, eriti mõõgavendade ordu ja vasallide tugev vastupanu tõttu, kes tahtsid siin ise jagada ja valitseda. Aga sellega sellega seoses toetas siis modena Wilhelm kiriklike institutsioone ja samuti ta toetas just seda, et siia tuleksid need dominikaani mungad. Sest dominikaani mungad olid ju väga rahva alguses rahvalikud. Meenutaksin, et nende Nad kuulusid nii-öelda pööbli või Plepsi hulka, olid paljasjalgsed kerjusmungad, kelle peamine ülesanne oli, mis rahvusest nad polnud kuskile tulles kloostrisse ära õppida, kohaliku põlisrahvakeeli kates sellest selles jutlustama. Sest ordu nimi ei ole mitteametlik dominikaani ordu, vaid on Ordo Fratrom, Brodykatoorunud seal jutlustajad, vendade rõdu ja rahvasuus nimetati neid küll ka mustadeks hulkadeks sest nende tänavariiuli must kapuutsiga siis nad testi nägid välja nagu mustad varesed ja see andis selle hüüdnime, aga tegelikult kuriru riiuli valge, nii et kui nad oma altarite juures toimetasid ja vot see Wilhelm Modenast sai väga hästi aru sellest raadio, sest et äsja vallutatud Eestimaa mille elanikkonna põhiosa oli varem paganlik ja millest küll mõningad inimesed olid vastu võtnud ristiusu kokkupuutes välismaalastega, vabatahtlikult oli ka selliseid eestlasi juba olemas. Valdav osa oli veel kristluse vastu ja samuti ei olnud mitte niivõrd kristluse vastu kuivõrd kristlasel levitajate vastu, sest et tolle kolmeliste sajandi kommentaari järgi oli ju, mis on kristlik misjon, tihti põhiliselt kattevarjuks vägivaldsele maa vallutamisele, põliselanikud maksude saamisele mitte ainult kiriku 10., vaid ka ilmalikud maksud ja selle tõttu seda kasutati lihtsalt liigilehena. Ja loomulikult keegi vaba inimene, ükski vaba maa ei taha ennast laste allutada ja sundida maksusid maksma. Kui oleks ristiusust tutvustamine toimunud mitte vägivaldselt teel, siis ma usun praegugi, palju enam eestlasi oleksid kristlased. Aga me hoiame oma hingepõhjas alatis mälestust sellest verest vere ja mõõgatööst, mida tollelt toimetati ja selle tõttu ongi, ma usun, nii et enamus eestlasi on ta nimi ainult oma hingepõhjas paganat, eks kuigi osa neist käib ka kirikus, aga võtab seda ikkagi väga skeptiliselt. Dominikaanid rajasid oma esimese peatuspaiga Toompeale teatavasti praeguse tundlikku kohanemist. Just, aga nad tähendab tookord oli niimoodi, et kui nad kutsuti siia, siis tuli neid 12 venda sest vähemus, kui 12-st ei võinud ka on teinud koostööd ja nad hakkasid kohe väikese ordulinnuse vallikraavist ida poole endale kirikut ehitama ja konventi, aga nad said sellega tegelikult ainult neli aastat. Sest siis toimus teatavasti see mõõgavendade ordu mäss taani võimu vastu, mille käigus tapeti 300 vasalli ja Taani kuninglik asehaldur saadeti laevaga Tallinnast minema kostani väesalgaga kodanikelt rüüstati nende riisute, nende vara ja tapeti Kaneid dominiiklased viivi kellu jäänud, lahkusid sistani ja tulid tagasi alles 1246. aastal, 13 aastat hiljem, kusjuures nende eesotsas oli prior, kui ma õieti mäletan, Daniel, kes oli kuulunud sellesse esimesse dominikaani tuleku lainesse. Esialgu asusid nad ka Toompeale nii-öelda vana konvendi asukohta. Aga veidi hiljem anti neile siis Taani kuningliku privileeg, iga avaldused alllinnas vaid selle sinasse sadama tee ääres, sest vaadake, samas liikus palju rahvast ja sadam kahjuks sobib jutustamise koht. Ja need dominikaani mungad ilmutasid oma tublidusest muidugi seeläbi, et nad käisid ka igal aastal osa vendasid mööda maad ringi, rändamas kiriklikku toimetusi korraldamas. Kusjuures see tekitas pahameelt kihelkonna vaimulikest, kes mõnikord olid nii ahned ja jõhkrad, et on teada Eestimaal selliseid juhtumeid, et kui keegi mees oli talumees olnud ja polnud maksnud oma kirikukümnist siis pastor või preester laskis tollel laiba hauast välja kaevate riputada kiriku ukse või kiriku seina külge hoiatuseks teistele elavatele kirikukümnist ei maksa, siis ei saa ka pärast surma raha. Aga dominikaani mungad olid selles mõttes palju tolerantsemad ja nad said kohalike inimestega ilmselt paremini jutule selle tõttu, et nad koost pidid valdama eesti keelt. Ja kui sa pead ringi rändama niimoodi rahva seas ööbima, kus juhtub ja elatama sellest, mis sulle antakse, siis sa pead olema osa, õpime osavaks diplomaadiks, muidu antakse sulle kaigaste, aetakse minema, võtab või, rääkimata sellest, et sind võetaks vaevaks ära kuulata. Pealegi kui sa räägid mingisugusest kellestki Jeesus Jeesusest, Kristusest, natsaretist, mingitest niisugust juurdama asjadest, mis võib olla kohalik talumatsil üldse korda ei läinud. Kuidas nende käekäik edasi läks, tähendab, nad hakkasid siis rajama endale niisugust, ütleme siis kompleksi kohe meie mõiste järgi. On kuninganna Margarete sampiiria kes on Tallinna ja hulga häid privileegi andnud, on kinnitanud omakorda ka siis need maavaldused, aasad ja metsad ja mis on ümber Tallinna ja nende jagamises, siis linna ja totu ja mu munkade ja nunnade vahel on märkinud, et need domineiklastele, kelle kloosteransin kuuluvad juba ammustest aegadest tähendab aasad ja niidud linna läheduses ja need aasad ja niidud olid vajalikuks selle vajalikud selleks et need mungad, kes elasid dominiiklaste dominikaani kloostris ei olnud selliseid alguses vähemasti selliseid siidikäed. Nad ise pidasid ka loomi, neil olid omad laudad ja nad ise käisid ka niitmas heina tegemas näiteks. Kuigi neil oli abiks muidugi kalmik vendi ja nagu ma juba ütlesin, Pekini kolmanda reegli, ilmalikud nunnad pesid neil aeg-ajalt rõivaid, kui tarvis, läks, aga sellegipoolest nad peale palvetamise jutlustamise tegelesid selliste majapidamistöödega, mis võimaldasid neil kloostris tähendab osaliselt iseennast toita ja võta ainult heade vabade inimeste annetustele. Mis osadest koosnes, ütleme oma hiilgeaegadel, kui taliütleme oma niisuguse silus ja uhkuses enne suuri reformatsiooni sündmusi No need, kes tunnevad selle kloostri vastu huvi, praegu muidugi sügisel kahjuks on Jubasse dominiiklaste kloostermuuseumi osa suletud publikule. Aga muidu on seal ristikäigus väljas plaan, kus on Kalvi Alumäe arhitekti poolt joonistatud rekonstruktsioon millel me näeme oletatavas väljanägemises ka Tallinna kõige pikemat kirikut, Püha Katariina kirikut, mis boonustest siis selle kloostrikompleksi lõunakülje ja sellest põhja poole jäi ruudukujuline sisse õud, mis igast küljest oli ümbritsetud kaetud galeriide Kristi käikudega millest on praeguseks alles jäänud. No kaks ja pool või kaks kolmandikku päris täpne olla. Ja üks nendest ristikäikudest algaka kunagisest kloostri jahu majast ehk viljaaidast, kus on praegu siis siin on õllel restoran, kloostri ait, mida igaüks meist võib külastada. Juhiksin teie tähelepanu ka sellele, et selle kloostri aidas sissepääsu kohal Unga ordu embleem, dominikaani ordu embleem. Seal on nimelt valge ja mustakirju täpiline koer kellel on hambus põlev tõrvik. See meenutab meile pärimust mille järgi Dominik Taani ordu rajaja dominikus Kuzmanni ema nägi enne poja sündi solist prohvetlikku unenägu, et sellist koera tõrvikuga hambus ja ta sai sellest aru, et tal on sündimas poeg, kes hakkab kama, kes hakkab ka maailma valgustama ja on oma issandale truu, nagu on koer oma peremehele truu. Tõesti nende eesmärk oli siis selle kristliku valguse levitamine ja tõesti, tuleb imeks pidada, et kuidas nad jõudsid küll nii kiiresti juba siis 11 aastat pärast ordu rajamist olid vennad siin, kuid tagasi tulles hoonete juurde arvestagem ette. Kloostris pidi olema niisugune vaikne mediteerimis võimalusi asse kloostriõu on siiani Tallinna eks kõige niukesi sobivamaid kohti mediteerimiseks ja muust maailmast nagu eemaldamiseks. Kui kellelgi on mõnikord suveajal jah, mingisugune vajadus millegi üles sügavalt mõelda, siis ma soovitaksin teil minna sinna seal kohal on nagu hea aura ja nagu soodustab sellist vaimset tegevust, kuid mis puutub ruumistiku, siis võrgem. Praegu on kunagisse pidusaali kohal hoopiski katoliku kirik, Peeter-Pauli kirik, mis ehitati ka kuulsa Peterburi itaalia arhitekti Carlo Rossi poolt, aga alles 1841. aastal, nii et selle all. On veel keskaegsed keldrid, aga kirik on uusgooti stiilis, fassaad on Velu juba uusklassitsism aga siis sellel kohal oli siis refektoorium ehk niisugune pidusaal kogu kogunemiste jaoks. Vahepeal jõudis Katariina kirik avalikkuse tähelepanu keskpunkti küll ürituste poolest, aga ütleme kunstiajaloolase pilgu läbi, kas ta praegu on põnev, milles tema väärtused seisnevad puht ütleme akustiliselt näiteks. Mina arvaksin nõndaviisi, et kui Tallinna linn saab rikkamaks ja kui fonthereiditas tõesti saab koostöös Unesco ka mitmesuguseid abirahasid selle dominiiklaste kloostri ja samuti siis üldse selle nimetatud ladina kvartali väljaarendamiseks siis oleks vaja osta ära kloostrikiriku vareme sisse ida pool ehitatud kaks elumaja elanikud välja viia need hooned lammutada kivi kivi haaval sest need majad on ehitatud kloostri kiriku enda kividest ja nende all on olemas veel üks. Kloostrikooriruumi all olnud keldrist ma arvan, et see tuleks taastada ja tuleks võtta maha kirikuvaret poolitav vahesein sest et nõukogude, seal kasvatati seda kiriku läänepoolset osa autoremonditöökojana Tallinna kinomehaanikatehase tehase poolt ja enne seda Saise rajatud kaupmees Kochi poolt 1870. aastal seoses sellega, et seal kiriku müürid olid kokku varisenud suures osas siis said need kiriku varemetest rusud välja võetud, osa müüri uuesti üles laastud ja kirikust leitud hauaplaadid müüdi parunile haardes sukkantoonile, mis, kes viis need Rocca al Mares rajas nendest niisuguse huvitava raidkivide alla viie Apja mida kohalikud talupojad kartsid olevat läinud sellest kaarega mööda ei olnud niisugune pärimused, kes sealt läbi läheb, see haigeks jääb, erasureb. Varem või hiljem tabab see saatus ju kõiki, aga meie talupojad seda Viapeti usaldanud. Pärast teise maailmasõja lõpul üks Nõukogude tankist pidas neid kaitserajatisteks, sõitis neist 34-ga osaliselt üle tükkideks, osa kive. Ja hiljem, kuuekümnendatel aastatel toodi need alles jäänud kivi raidkivid hauaplaadid ja nende tükid tagasi ja pandi need siis kiriku lõunaseinale, kus praegugi võite näha. Kõige vanem on 1380 ja sellel on kujutatud kuni Gundars showl mund Tallinna raehärra abikaasa. See on kõige vanem säilinud tallinlanna kujutis, aga nüüd, kui me kõik kloostrisse sisse läheme, siis vaadekkesse läänepoolne tiib, vabandust, idapoolne tiib, mis jääb linnamüüri poole, seal on ju Kahekordne ristikäik ja siis sellel alumisel korrusel on väga ilus võlvitud kapiitlisaal millele mitmed inimesed, mina küll müstikute hulka ei kuulu, omistavad niisugust erilist magneetilist ja tervistavati jõudu ja energiat, mis olevat sellele otsesele võlvi tipu all. No igatahes ma ei eita, et see klooster ruumidest nende suletuse ja huvitav, sest et on igal juhul meeldiv ja toonust tõstev ja kuidagi vaimses süvendav intrigeeriv viibida. Aga selle kohale otsekohe tormitoorium ehk magamisruum, munkade magamisruumi selle taga üks kitsas kamber, mida on peetud kloostri raamatukoguruumiks ja vaatlesid kloostri raamatukogu on meile eestlaste kultuuriloole väga huvitav. Nii hästi selle tõttu, et seal on säilinud siis sealt säilinud 30 raamatut, osa neist on Ingu naablid, osa käsikirjad, mida hoitakse alal Tallinna Linnaarhiivis ja vot meie ja andeka väga andekas ajaloolane Tiina Kala on 1993. aastal publitseerinud ühe väikese linnaarhiiviväljaande, Tallinna dominiiklased kus on siis ka nendest kõikidest asjadest juttu ja kus on ka esmakordselt eesti keeles kloostri ajalugu, mis on pealegi esitatud, ütleksin, huvitavast kirjanduslikus vormis, nii et konkureerib lausa Jaan Krossi ajaloolist jutustust, ega selles mõttes, et siin on asi on antud nagu koostriprokuraator, Davids klipperi monoloogina. Et kuidas meie kloost meie armsate jutustavate vendade klooster tekkis ja mida meie vennad on teinud ja mida nad kõik on läinud sajandite jooksul. Ja see Davids klipper oli selles mõttes ka väga huvitav isik, et kui nüüd lõpuks oli aegade lõpuks olid, oli lind läinud munkadega tülli ja oli siis reformatsioon ja luterlikud jutlustajad nõudsid kloos, munkade väljaajamist ja rahveid, kuna mungad on ka läinud liiga mugavad lisaks ja, ja kui ja siis luksuse armastajaks ja taotlevad kõiki maiseid rikkusi ja hüvesid ja nii edasi ja nii edasi, on üleüldse pahad ja vastikud. Siis mungad olid peitnud osa varasid ära raamatuid ja võlakirjasid ja siis tina ja vaske ja mida kõike veel, nõusid ustavate kodanike ja siis pirita nunnade juurde osa Riiga saadetud ja vot siis raad nõudis, et nii nüüd on kõik välja, mis teil on. Kus on teie varad, rahad hõbe ja kuld ja nii edasi. Siis laiutasid Muugad käsi, et ei, meil ei ole midagi, meie midagi ei tea. Vaat laskis vangi võtta nii hästi kloostri priori kui kas siis selle asja prokuraatorisele Tavitš klipperi ja Davids klipper pandi kinni seal vene kiriku kõrval olevasse sellesse Bremeni vangide nimed, Bremeni torni, mis oligi ehitatud vangikongiks osalt ja seal on võrdlemisi ebamugavad vangistustingimused, kujutage ette, et see kõige hullem kamber on seitse meetrit kõrge. Nagu kivist toru toru alumises otsas, natukene põhku, võib-olla külje all. Ja see on peaaegu täiesti võlvi, tipus on luuk 70 korda 70 sentimeetrit, veegan lastakse sulle alla sinna ja sind ennast ka lasteks vangina köie otsas alle, kui tahetakse ülekuulamisele tuues tõmmatakse köiega välja ja valgustus on üks pilu, mis on võib-olla ütleme, üks 30 sentimeetrit lai ja on 60 sentimeetrit kõrge, see asub seal üleval peaaegu võlvi juures. Nii et seal pidi, sest nädal aega see Tavitš klipper olema, aga tema ei oleks olnud sellegipoolest nõus tunnistama, kus kloostri varad on kui ta, kui kloostri prior poleks murdunud, kes oli veidi viisakamaks vanglas kirjutanud talle siis sedeli, et nii armas vend David, et sa anna siis nüüd Raelama tunnistus, kus meie varad asuvad. Kui 1004 76. aastal toimus nimelt gala reformatsioon, see tähendas seda, et oma olid jõudnud kuuldused, et neil kunagi paljasjalgsed mungad on hakanud tõesti maist luksust ja toredast taga sama ja et nendel kloostrile on seal siis ütleksime, õllekeldris on kallid põletatud prantslase viinad ja porterit ja igasugused muud head maiusjoogid ja söögid mida tuleks pigem jagada vaestele ja haigetele. Muide, dominiiklased tegelesid kahike põetamisega, nad oskasid ka näiteks luid lahasesse panna ja nii edasi. Et niisugust luksust ja ära hoida, siis käskis paavst, et Tomi niigi dominikaani mungad peavad lõpetama liha söömise. Söögu sööge kala, aga liha aitab, teil olete ennast liiga priskeks Puginud. Ja siis oli niimoodi, et neli vendasid kloostrist. Ütlesid, et kui Ma ei saa liha süüa, siis nemad lihtsalt surevad ja sest et nemad jäävad kaks ja siis nad küsisid, et kas nad ei saa üle minna. Liivia Tartusse, et Rüütel, Rüütel, Rüütel munkadeks oli ju karitel munkade ordu. Ja siis anti neile selline luba, nii et need jäid siis ellu. Läksid siis Monkrüütliteks üle. Aga muidugi, kui me ta ja see oli põhjendatud, sellepärast etem Need kiriklikku kiriklikku kiriklike institutsioonide rikastamine, see maise vara tagaajamine. Ka see kajastub ka selles, kui luksuslik inventar oli dominike dominiiklaste Katariina kirikut, kui palju seal oli altareid ja igasuguseid hõbe ja isegi kuldesemeid ja kuldbrokaadist Kang missariisiteni, kujutage ette, eks ole. Paljasjalgsete munkade orduAga preestrid käiv kannavad kuld brokaati, see ei ole omavahel kooskõlas ja loomulikult äratas linlaste pahameelt. Kes nägid ette, et niisugust vaimuvalguse levitamiseks, haigete inimeste ravimiseks ellu kutsuda tordu upub siis nüüd ka niisukesse toretsemisse priskamis, aga paremaid aega tahan meelde tuletada. Siis me peame muidugi seoses munkadega dominikaani munkadega rääkima tänulikult sellest, kuidas nemad üritasid Tallinnasse esimees Tallinna kooli rajada. Teatavasti on ju niimoodi, et toomkiriku juures olid toomkapiitli poolt rajatud toomkool. Me ei tea, millal see tegevust alustas, me teame, et näiteks Haapsalus, mis oli tallinlaste väiksem, oli toomkool juba 1285 tegev. Ja tõenäoliselt tekkis üsna koheselt pärast Maarja kiriku kuulutamist toomkirikuks. See oli aastal 1240, aga fakt ei ole, aastaarv, ei ole teada, teada on vaid hilisem kinnitusse Erik Menvedelt, mida igal pool tuuakse. Et ainult Tallinna toomkoolil on õigus Tallinna aadlike vasallide ja kodanikel laps poiss poegadele õpetust anda. See oli monopol. Ja see aga ei ole, et kinnitus sellele, et koole alles 1319 rajati, ma arvan, et see toimus aastat võib-olla 80 varem. Aga no see selleks. Aga nüüd dominiiklased igatahes on säilinud üks niisugune huvitav. Skandaal kloostriloost aastal 1365 Tallinna toom kapitel saatis kaebuskirja Rooma paavstile selle kohta, et jultunud mustad mungad on avanud enda juures oli Tallinna kodanike poegadele, mis on kõige jõhkramaks vastuolus õndsa kuninga Erik Melvedi antud privileegi ka, et kooli tohivad pidada ainult toomkapiitli liikmed toomkiriku juures. Selline sigadus tuleb kohe ära lõpetada. Siis oli lugu niimoodi, et edasise arutluse käiguks jõudis siis vahekohus. Ja siis saadeti Tallinna piiskopi poolt arbiitriks Tallinna provintsis helmifon Teppenud Proce. See oli Liivi ordu mees. Munkade ja linna poolt tuli esinema Heinrich Bekke bürgermeister meister ja pange tähele munkade linna poolt. Muugade linn olid liidus sellepärast, et Tallinna linn allin, Hansalinn Tallinn oli huvitatud sellest, et omada oma kooli. Et mitte meie kodanike jõmpsikad ei peaks porise ja jäis ajaga tõusma Tallinnale Toompeale mööda pikka jalga, kus olnud veel seda tugimüüri ja kust võis libedaga kodanike majade õue kukkuda vigaseks või, või surma saada koguni. Ja ülepea, kui me kujutame ette endale tolleaegseid ool seisuslike olusid. Et kui nüüd üks kaupmehe või käsitöölise poeg sitalt linnast läks Toompeale ja pidi istumas samas ruumis nende aadliaadlike poegadega, kes pidasid mõnikord kaunis ülbelt üleval ja me teame ju, et aadel, vasallid siin sõimasid Tallinnas kaupmehi, pipra kottideks, käsitöölisi killudiks, kindlasti läks mõnigi kord löömaks ja, ja siis oli palju pahandusi. Kui näiteks mõne mõne Kiviraiduri poeg, mõne krahvi poja seal sinika virutas, siis kui palju võis tekkida õiendamiste pahandamist paremini hoida, seisused lahus. Nii nagu võib-olla algklassides on ka parem hoida eestlased ja venelased poiste tüdrukud lahused hapkasvatusele alguses pandakse see nii-öelda rahulikumate Stingi tingimuste omavahel ja selle tõttu lindu. Vaadates kooli rajamist dominiiklaste juures aga tookordne kohus, siis oli siiski niisugune. Asja arutamisel olevat viibinud paljud ka mitmesuguseid teisi isikuid. Aga siiski sunniti Tallinna linna ja priorit austama seda kuningliku privileegi ning kool likvideeriti. See oli siis aastal 1365, see on teadaolevalt esimene katse, aga võimalik, sellega tehti varem algust. Ka sellega ei jäänud linn ja ka dominiiklased rahule. Sest sest Tallinna kodanikud ju teadsid ette dominiiklaste ära tegelikult väga hea haridussüsteem. Muide, üldse kloostrisse ei võetudki sind, kui sa ei osanud lugeda ja kirjutada. Ja peale selle iga munk pidi tegema läbi kõigepealt kloostrisse astumisel nelja aastase üldgeoloogilise üldharidusliku koolituse ja neid järgnes veel ja võidi saata aga välja õppima andekamad ülikoolidesse. Me teame niisugust lugu, et aastal 1268 üks Tallinna kodanik, Tallinna kodanikust munk nimega Mauritsis saaditanditeksist õpime Kölni Ülikooli ja täielik kursus, et jõuda siis kiriklikku karjääri tipule, mida ka mõned tegid. Ja siin oli ka oma kunstide lektor, tähendab kunsti, see tähendab seitse vaba kunsti ehk artes liberaal-s, mis on moodustanud humanitaarhariduse aluse alates antiikajast, kas reformatsiooni käigus toimus ka mingit rüüstamist kirikus? Kahjuks küll. Minu meelest Tallinna ajaloo son kaks eriti sünget päeva üks on siis öö, üheksas märts 1944 vastu kümnendat märtsi, mil oli siis kolmesajapommituslennukirünnak teine samast ajast kõige süngem päev minu minu arusaamise järgi oli 14. september 1524 miljonit Darlikest jutletajatest üles ässitatud rahvahulk Tormas omal algatusel kirikuid rüüstama ja neid niinimetatud ebajumalakujusid hävitama ja ka kirikuriistu varastame laiali tassima ja on teada, sellega seoses ette. Rüüstati kõigepealt just nimelt mustade munkade Püha Katariina kloostri kirik ja seal oli olnud. Ma usun umbes 20 mitmesugust altarit, maalide ja skulptuuride, millest ainult tükk ühe mustpead viisid oma majja tagasi, see on säilinud, see on meil nüüd Niguliste kiriku väljapanekus ja enamus lõhuti puruks kanti kirikust välja, põletati ära, kusjuures osa Armolo riistu tassiti laiali ja missa rüüsid kõik, mis vähegi väärtuslik oli. Ja mungad olid sulgenud ennast oma ruumidesse, neid ei tapetud, aga klooster tehti üsna üsna põhjalikult paljaks. Ja siis sama selle järel rüüstati ka pühavaimu kirik. Pühavaimu kirikus oli varem 11 altarit praegu seinte ääres orvad, kus neid kõrvalaltareid paiks alles jäi, ainult peaaltar. Ja arvatavasti ka selle tõttu, et seal võisid seista linna raevahisõdurit Helle pardidega reas. Ja keegi ei tahtnud just Helle pardi otsa otsa minna, aga ülejäänud lõhuti ja samuti rüüstati. Oleviste olevistes hävitati siis ühe päevaga 25 mitmesugust altarit. Ja samuti siis järgmist sama päeva õhtul järgmisel päeval tuli kokku moraad erakorralisele istungile ja otsestest pildi rüüstjad ametlikult jätkata. Nimelt kodanikele anti küll käsked kokku, röövid ära röövitud ja laialdast vestub tagasi hääle üle anda. Aga vaat nõudis, et Nigulistest tuleb kolme päeva päeva jooksul kõik altareid välja lõhkuda. Sea, et meil muidugi niigi on läinud, et midagi on säilinud, aga muidugi see hävinud. Kui ma mõtlen, kui palju hävis, siis mul tõusevad õudusest ihukarvad püsti ja ma mõtlen, et oleks Tallinn pigem võinud katoliiklikuks jääda. Kui niisuguse ei ole ta ristimise peale välja minna. See oli siis ka tähendab ordu allakäigu otsene konkreetne põhjus. Üldiselt, eks see protsess oli ikka niisugune pikaldane, vaadake ma nimetasin juba seda kala reformatsiooni ja pärast gala reformatsiooni laekus ka niisuguseid kaebusi, näiteks munkade kohta, et mungad sõidavad juba varahommikul oma paatidega lahele rutates vastu nendele kaluritele, kes on talv tagasi pöördumas oma esimese saagiga ja ostavad nendelt juba veel ära kõige paremad kalad ja selle tõttu jäävad oma heast toidu, sest keha kosutusest ilma rasedad naised ja haiged ja lapsed, kelle eest ahned mungad kõik parema kraami endale ära ostavad. Konflikt kasvas nagu lumepall pisitasa veeres, aga ma mäletan veel, et dominikaani ordu, et me peame ikkagi tänulikkusega meenutama selle hariduse levitamise eest, mida, mis rolli selle rolli eest, mis neil oli nagu kristlaste lepitamisel kristlusega, sest et kui osa neil ei õnnestunud ka kristlasteks muuta, siis ametis selgitati kristluse põhimõtteid ja see vaimne harimine on igal juhul kasulik ja samal ajal nad kirjutasid ümber ka raamatuid siin ja nende skripte koori, mis on ka muide võrdlemisi nisukesi, huvitavaid märkmeid. Ühele raamatul on näiteks kirjutatud kellelegi muuga käega juurde. Selline märkus. Käsikirja ilu vääriks autasuks ilusat tüdrukut. Sa kujuta nüüd ette, Pank mõtleb sellistes kategooriates, sest see näitab, et ta on kloostrisse vaid täiesti juhuslikult jäänud et tegelikult on ta juba oma elulaadiga kloostrist välja kasvanud ja see meenutab ühtlasi Mullega reformatsiooniaegset teist skandaali, mis oli nunnakloostriga, kui neli aadli aadlipreilid kargasid mihkli kloostrist ära ja abiellusid Tallinna kodanikest sepassellide muudega, mis olid tohutamis allianss ja mitte ainult kloostri öelda haavamine ja mille tõttu Eestimaa rüütelkond vaata et oleks Tallinna linnale sõja kuulutanud, nõudes nende väljaandmist. Linnakodanikud ütlesid tosse on ju inimesi õigusmehele minna või abielluda nende eraasi, mees sellesse sekku. See oli maailmapildisaade, kus kõneles kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Teda küsitles Martin piiranud ja me kuuleme veel ansamblilt Hortus musicus. Rootsi õukonnamuusikat.