Kui me kirjutasime selle kõiguga selle näidendi 82001 hakkasin peale kaks pöördusime ajaloolaste poole ja pöördusime siiski ligi pool kadunud ligi poole ja Vahtre pole ma mäleta. Keegi ei ole seda perioodi üldse uurinud, tähendab, tuli välja niisugune asi. Et seda perioodi, mis käsitles veel mõni aega ei olnud keegi uurinud siis kõige kutse, mis tehakse. Et milles on asi, siis ma pöördusin vanale, kelle poole mõtlesite. Kaabel tähendab, et see perioodi käsitlemine ei olnud ajalooteaduses tollal Eestiski sel Taappeni, tähendab, sa ei saanud kaitsta ei kanditadega doktoreid või mitte midagi. Ainukene, kes ainukene mees, kes tollal päästis, oli Juan kah kadunud, kes eelmine aasta suri akadeemik joaga. Vaat temal on see 40.-te aastate talupoegade märatsemise ja kõik need hood, kui me nüüd läheme tema eluloo juurde. Teatavasti ta sündis mõisavalitseja pojana, see mõis oli vist niisugune vaene mais, mais, tema isa oli ju pärisorjusest tavaliselt tal isa oli vaba kodanik, ta ei olnud enam pärisori enne ennekõike mitte reforme ja edasi, tema oli väga tugevast saksa sellest lapsepõlve Saksa keskkonna Se paik, Külli naine ja Baikali need mõisted paika, need ju õpetad seal saksa keelt. Õpetus, kes käisid väga ilusas süütus Hermanni poolt endalt, et ühel päeval ei saanud aru, kas ma sakslane maal eestlane näiteks Aadu Lüüs, tuntud lasteaiast, laste professor Eesti ülikoolis 1919 hakkas toimuma, hakkas hiljem Rootsis kirjutab oma memuaarides asjad, et tema teada Aadu Lüüs sööb ikka väga usaldada on ikka Eesti arsti üks niisugusi, noh väga häid autorite tundjaid ja Eesti Eesti arsti liikumistunde, mõtlesin enne Filmani ainult kaks eesti nimega meest oli üldse Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas aga ta paneb küsimärgi tahad ega ei tea, kas nad tulid üldse eestlased, sest seal oli niisugune komme, tähendab et kui sa tahtsid, noh, see on niisugune nüüd praegu levinud mõte, et kust astuda Tartu ülikooli vastu, siis sa pidid olema sakslane? Inimestel on, saaks no on ju Kreutzwald, Faehlmann kõik saksa nimedega, et muidu sa ei saanudki, et eestlased võib rukkis varjasite oma seda kodakondsus nagu praegu öeldakse, sest muidu on sisse nii ja see on teine. Ja mis ma praegu lugesin seal eelmine aasta ilmunud Väino Sirk kirjutada ilusti Hansseni sellest pagasist on see pärit, et, et vaat 1850 kui veel man juba suri trassist kuni 1860 õppis Tartu Ülikoolis ainult seitse eestlast, mis te olete seda juttu nii pikalt sellepärast vaadake, mul on tekkinud niisugune mõte. Perekond iseendast oli saksa perekond täielikult. Tähendab tema naine, sakslanna, tema pojad, kaks, esimene kõige vanem surid ära, jäid sakslast eestikeelset perekonnas üldse ei olnud. Edasi kust ta suhtesse ringkond, vot selle peale eriti see õpetatud Eesti selts ja, ja kus sul see oli puhas saksa suur, kui võrrelda näiteks ütleme, Feldman ja Kreutzwaldi, siis Kreutzwaldi loomulikult tohutut eestipärasem igati algusest peale lõpuni ja sellepärast tal hädad ülikoolis, ta ei saanud doktoridiplomit ega midagi ja ta suunati praktiliselt sundkorras Võrru. Räägime juba praegu, eks ole, tema õpingutes siis Rakveres ja pärast Tartus, mulle on jäänud mulje, et see oli ikka väga niisugune materiaalne kitsikus, milles ta pidevalt elasin, millega ta võitles, mis väga sihikindlalt oli küll, sul on õigus, vaata kui hilisemad, kui ta Tartus tuntud arst, eks ole, Tartu maakonnapiirkond, arst, Tartu linnaarst, siis ta ikka kah nagu meie kirjutasime, ta oli ka väga kokkuhoidlik, ma ei tea mispärast, aga lihtsalt ta ei eputanud, ta ei olnud, ta oli võimalus, hirmus teenistused, kõige kõige suurema teenistusega arst oli tema Tartu maakonnast, aga ta ei kuva kokkuhoidlik ja nii taliga üliõpilaspõlves ja need kuskilt mingist epateerivalt või niisugust noh et ma rikas, mul on tähtis, seda mina tema lugudest ega tema elus kuskil pole kohanud. Ja nüüd üks huvitav käär, Päär lõpetas, ülikoolipäev lõppes 14, eks ole, Päär ja sel ajal Tartu Ülikool selline. Et noh, et kolm aastat pidid Sudeerima nagu paugu residentuur olema lähemal, muidu sandas diplomit tähendaks kohe Saksamaale, Berliini ja Leipzigi, seal oli kolmandale sisse tulla, siis tagasiarstina töötama hakkab. Aga vaat selle 20 aastaga, mis oli vahetuks sõnapääri ja, ja fermanni lõpetamise ajal. Sellega muutus kõvasti, arstiteaduskond muutis oma mainitada tugevamaks, nüüd tema oli Tartus juba ees, Kreutzwald tuli järele nadolid, eks ole, vanad tuttavad sõbrad vist võib öelda jah, kuidas nendega vahekord siis hakkas edasi arenema, mis mulje sul on jäänud mulle mulje, selline tähendab, et veel man tuli ikka kõvasti varem ülikolivad, Kreutzwald ei pääsenud, tal ei olnud seda algharidust, millega päästa ülikooli ja ja Kreutzwald lõpetas 33 või midagi taolist ja prügifirmale, 27 nad olid koos ülikoolis küll. Aga ega nad eriti ei suhelnud, sest minul väga subjektiivne minul selline mulje. Felman oli kõvasti rohkem saksastunud kui Kreutzwald nende omavalitsussuhetest, see on ka muidugi uurimata asi, sest see kõik, kes kirjutas Kreutzwaldi monograafia ega temaga seda asja pole puudunud ja meil nägin dial kirjutasime ajal kõiguga, ei olnud ka see nagu eriti probleem. Lihtsalt me nägime, et noh, see on üks mees on, elab Võrus, on maakas ja teine on linnas ja on ka nii haritum. Nii. Aga nüüd üks mõte läheb muideks, tähendab et vot see on see mida ma kindlalt võitjale väitvat ütleme, ühe teise eestlase, Kristian Jaak Petersoni, eks ole, tema õppis ka samal ajal kui veel mõned pisi 1000 819820 noh, ta ei lõpetanud ühtegi kursustega lõppenud ülikooli. Aga on andmeid ja vot selles raamatus näed, selles selles raamatus siin Malle Salupereraamatusse mis on väga hea raamat selle kohta ja siis Maimu Berg on sellest kirjutanud, eks ole, oma mõni jutustuse on andmed, et näiteks Kristian Jaak Peterson käisid koost Eelmaniku loengutel Betsy loenguda, kuulsa esteedi ja filosoojulangute testis, Eelman tundis arstiteaduskonna ostuhuvi, aga tema lukk kuulas ka filosoofiguurseda hetseid kursist, eetikat kullas, kreeka filoloogiat, kõik uuesti maa. Eks sealt tulebki see hilisem Galebasinud. Kui nüüd võrrelda, eks ole, me räägime ka kaitsvalt temaga seoses Tallinn, radikaalsem oma temperamendi poolest kavist ferman teha. No oli jah, ta radikaalsem ja ja mulle tundub, et ma olen selle üle mõelnud, mikspärast oli just selline, nagu ta oli Tartus. Radikaalne sellepärast, et vattalintsik radikaan saksa parunite vastu. Norkina radikaalsem üks põhjus, mida nüüd praegu haaratakse, miks ta professoriks saanud, see, et sakslaste vastuseis ei ole suur vaata kui minu filmi vaatad, see 91. aasta seda telefilm, seal on ka, ma toonitan seda, et sakslased ei tahtnud teda, et saaks professor üldse, et noh nii seal Luigast jutt, aga seal see kontekst seal sees, nii et aga mina seda päris tähendab, vaata siin sellest tähendab et üks Eesti astjaskond lõpetanud doktorikraadiga see oli nagu praegu Saksamaal lõpeb doktorkaadi kohe professor, saad koha. Nii, aga temal seda kohta ei olnud ja minu arvates lasi sellest läheb, et ma ei usu, et, et sakslane Hermann sakslane et Mayer, kes oli kirurge, tema professor tahtlikud ei tahtnud ka 42. aastal professoriks tunnistada. Aga ta jätkas Forofessori taotlust ka hiljem kuni 48. aastal saksast pakk 2000 surmad taotlusega professoriks saada. Vaat siis tulid juba tema vastu niisugused minu arust natuke juba põhjendatumat vastuseisud. Sest kui võtan see brüsseli minu arust väga, huvitasin Eesti ajaloo eesti arstiteaduskonna ajal Tartu ülipõnevas, aga huvitav, miks veel Man kes 27, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoridiplomiga ei saanud professoriks saanud, küsivad minu meelest palgina piisa? Vaat see oli, tähendab et noh, et ta oli eestlane, aga minu arust see ei oma tähtsust, see mudest lihtsalt lööd siia. Vaat tema see, see düsenteeria raamat, mis ilmus liin kaheksa, saksa üldiselt see olnud teaduslikul tasemel väga võimalik, et ei olnud, aga ma ei suuda, selle vastu on ta. Aga minu arvates lihtsalt asi oli sellest. Ei, kuna ta saksa ülikool, Tartu ülikool oli saksa ülikooli impeeriumist kuni venestamise ajani kuni 90.-te aastateni. Järelikult ühtegi eestlast sinna ei sobinud, professoriks valida. Aga teine asi, öeldakse ka, et ei olnud soliidset teaduslike tööde nimekirjad ja see on õige. Tähendab, kuni alguses ei olnud, aga, aga mis nimekiri? Kui sa oled andnud ülikoolis 2827 ala, olete andnud eksamit kõik seitsmendal on kui sa, kui sa saad doktoridiplomit, tavaliselt arstipla, vaat meditsiin, doktor tippe, mis mul on kodus tuleb praegu nats, tuleb suur, suur niisugune nõupidamisele, kus nad seal, sa, mis pärast sind valitses professoriks, praegu valitakse professoriks, noh, sa tead väga hästi, kes on nõukogude ajal kantkandja ei kaitsnud valitsev prosseriks näo järgi ja võib-olla teadmiste järgi. Aga see nii imelik, tõesti, see on õiget Al, sel ajal, kui ta kandideeris professoriks, ei olnud seda düsenteeria, epideemia monograafiat või seda raamatut käes. See oli, no nii see on, et üks teemade ring, teine võiks olla tali, eks ole, eesti keele lektor eesti keelt õpetati tulevastele kirikuõpetajatele, õpetajatele, pastoritele, salong toimus siis saksa keeles. Saksa keeles, jah, aga nii palju ma võin selle asjaga niipalju kui ja selgitada Eesti süntaksit ja üldse seda nii palju ta tegi seda eesti keeles saksa keeles küll, jah, sest tema, seal olid ju esimene lend solide, BMW esimene lektor, palju lektoreid laeval saksa keeles ja sellepärast täitsa ülikool ja nüüd järgmine teema, mis mind huvitab. Kuidas ta nägi eesti rahva tuleviku, on olemas erinevaid materjale, eks ole, erakirjades on ta olnud väga resoluutne ja väga Eesti, no ütleme siis keskne tänapäeva sõnastuses. Aga ta avalikkus ei saanud ka öelnud, et Eesti rahva tulevik ja vajalik ja õige tulevik on hariduse saamise järel saksustuda. Väga õige küsimus, vaata ikka, kui näitleja kirjutasin ka jõuga, siis meil oli juba see, kas enam-vähem selge, tähendab tõesti teema on ise öelnud kirjavahetuses nõlkiniga. Et tema uurib eesti keelt ainult sellepärast, et see, seda eesti keel nagunii no peaks nagunii kaua, sellepärast et hiljem oleks millelegi viidata, umbes taoliselt seal seal mustvalgel kirjas. Ja ta hiljem mitu korda öelnud, et tema ei uskunud seda, et eesti rahvas säilub, tema ei uskunud seda tihti, kirjandus jääb püsima, tollal miski ei olnudki peaaegu noh, ütleme eesti keel, eesti keel, aga just et eesti keeles temal eesti keel kaob. Kas tema eesti keele huvi oli mingisugune hobi? Saad aru hobi hobi, et uurida tol ajal muidu olimist, hobimehi oli näiteks? Sulsbertram oli ka mõnes mõttes hobimees, aga tema oli see, kes 39 tõi, tõi välja, epost vaja, nii et kas see hobi mina nüüd, 20 aastat hiljem pärast nende küljes on veendunud, et see ei olnud ei seelmanile ei Sults, Bertramile ega Huekkele, kes oli dekaan astes katsejunud hobi? See oli ikka kuidagi, noh, ma ütlen ausalt, see kuidagi südamelähedasem hobiga ei, ei saa ja hobid ei saa teisendada hiljem rahvuslikus ütle milleks tahes ta ei olnud, ei olnud veel manniga Bertamine hobi. Ta oli ikka niisugune tõsine asi, millest tuli kätega kinni võtta tema suhted, Parun Nolkeni, ka see kuulus vaidlus, seda võib-olla inimestele nagu mälu värskenduseks rääkinud. Kui me hakkasime kirjutama näidet, Nolken oli meile antud nagu noh, nagu nagu halb parun, eks ole, nii, aga tema kirjavahetust tuleb välja. Ta mõtles rohkem kui tavaparm, ütleme et seal Kuusalus on kuskil, ma mõtlesin rohkem eesti rahva essaatusele. Tõesti, ta ütles, teiste rahvas kaob, eks ole, veel ma sellega nõus temaga vestlust, mis on ilmunud ka nii, aga Nolken oli siiski nihukese, kuidas öelda, ega paljud Parmid laia silmaringiga, ta vaatas kaugemalt, ta nägi seda noh, raske öelda, mis, mis ta 30 240 42, mis ta mõtles eesti rahvast selgelt erutasid, see rahvast ei ole olemas, see kaob ära ja, ja kui veel ma talle veel rääkis, et tõesti rahvas sureb välja, uurime keelt, aga mina ütlen, et niisuguse jutumärgist nolk, nii palju parunid ruunid. No ma sõidan kujuga Luunjast läbi ja mul kogu aeg, see mõis on ees juba 50 aastat läbisel ja Hermaküla kogu aeg enne seda lavastust näed, siin on see, kus Nolkeni ilus party, mina ütlen nii palju, et ega nõlki nii piiratud, et nagu temast mainitakse, ei, ta oli ikka noh. Ta oli mõisnik, tal ikka laia haardega kunstnik ja ma ütlen ausalt, ega Felmaga ilmast raekoja korduvalt, kes Raimasse ega, ega need lihtsalt tekiga, kui sa räägid kaerakotiga tühja kotiga ja kas vestlust peab ikka olema inimene ka, kus tekkides et mina igatahes pean nudki täiesti keskpäraseks tolleaegses balti parumiks keskmiseks keskmiseks, jah, aga mitte rohkuvad ka nüüd see Kalevipoja idee tuli Soomest, eks ole, see me selle tõi siia Eestisse tegelikult Ethan Bertrand Sulsbirtram kuskil aprillis käis Soomes 1000 839835 ilmus Kalevala lon rutiin välja anda Soomes juba tema sattus suurte vaimustusest, tuli siia ja kohe õpetaja seltsis veel mõni juba ütles nii, et eesti rahval on epost vaja ja, ja see on igal pool trükilt juba, nii ja siis Poolast hiljemalt eelmainitud ka, et vaat et eesti rahval on, teeme selles tipus on vaja, aga nüüd sa tulid Soomest üle andmetega, aga ma ütlesin, et kui ta seal Henrik tuli 142 alles palju hiljem ja lõngad käis muidugi. Päris juures seal Kuusalus ja kõik see on kõigile teada, nägin siis on see minu arust küllalt hästi valgustatud. Anita käis. Aga muidugi see tuli sealt ja, ja mis nüüd heidetakse praegu sellele Kreutzwaldi ette ta kohandasse, tali, ta kohandesse tõlkis saksa keelest ja kõik niiviisi, et veel mal nagu oleks suurem tegija. Ei, minu arvamus on selline muidugi veel mannil tulid mõtted, kas ta tuli üle Kalevala lõnguti kaudu, see jumal, sellega ainult multika need ideaalselt mõtlen. Ja Kreutzwald seal üksinduses tõesti eraldatud Võrru linastus oli 1800 inimest dollalejas, tema pani selle kokku. Vot minu arust selles ongi Kreutzwaldi suur tähtis ja Kosovo oli ikka suur kirjandustegelane, tegelikult jälle üks konkreetne küsimus ja uus kirjaviis, ferman oli lama poolt, eks. Veel mul oli vana poolt, sellepärast et ta ise oli vanameelne. Anna andeks, niisugune seal midagi öelda, aga mul see mõte on olnud kogu aeg, et ma ei oska osta. Aga nüüd, kui lendrotestesse tuli 42, kuidas arenesid siis hõlmani suhted tema horisondiga? Leonhard tuli üle Peterburi ja Leonhard tuli sealsamas majas, kus veel hilja, vaata, seal on seal kaks silti veel silte lördiselt. Lõnvat elas seal majas sel ajal akadeemiast, kuidas nende suhted kujunesid, suhted olid head, aga millegipärast vaat seal võib olla millegipärast Lõõnbrute jändhelmanika rahul, midagi oli nendel vahelises konfliktis, et seda on uuritud, seda uuritega nii Soobutrocmult. Niiet lönralt läks edasi sinna Kreutzwaldi juurde. Nii, ja Kreutzwaldi ega ta Kreutzwaldi ka muidugi rahule ei jäänud, see on ka minul, hakkasid minuga, see on, aga ma ütlen veel mõniga ta rahule ei jäänud, aga mispärast ei oska öelda seda raske öelda Kuusalus Aarnsi juurde veel kolmanda, kolmanda mehe juurde eesti eesti keeles väga suure tegelase juurde, nii et aga ta otsis, minu arvates tema otsis, ma ei tea, kas otsi endale kindlustus, Kalevala on ilmunud sellele kindlustused leida, leida siit mingit mütoloogiliste alust, Eestis muidugi seal, aga, aga üks üks mees mulle rääkisid, et Lõõnrati tulnud ilmased siia Lõmblasituudissimite Elmari ega mitte Kreutzwaldi ega armsa pärast, aga tuli iseenda pärast. Muidugi paradoksaalne, mõtlen. Seda mõtet võiks, võiks muidugi edasi viljeleda, mõeldud, et ta tuli endale kindlust leidma selle Kalevala eepose jaoks jaks, ühesõnaga, et leidma siinsed allikmaterjali on kah olemas. Ida-Soomes umbes nii, umbes kui palju nüüd ferman isegi täis ütleme, kogumas materjali puht nii kõige sõna otsesemas mõttes istus maha, kirjutas üles see piirkond suhteliselt viljakas ja selles suhtes, kust ta pärit oli. Nii palju, kui mina tean ja nii palju kirjandusmuuseumi materjalist firma ise midagi suurt üles ei kirjutanud, tema ei olnud, kui Kreutzwald temal ikka vaata, temal ikka väga seotud selle meditsiiniga. Ja, ja siinkohal ma pendiks mööndus, et, et temale see. Ma olen palju mõelnud selle, et temal seeposoome tuli ka ikka tõesti mingisugune, no andke andeks ning suguse hobina ta tuli kõrvalt pühistaks praegu, kui Kreutzwald kogus, kui palju Jakob Hurt kogus poiss Tallinnas kogus, eks ole, ja nokkis ja nii edasi, see on väga hea küsimus, aga vot ma ei adekvaatsuse, nende kohta. See küsimus kerkib, eriti siis eks ole, kui me räägime müütidest, mis on, ütleme kirjandusliku loomingu võib-olla kõige tähtsam osad, kui olla Koidulas son endasse algupärast ja kui pole saksa keelest tõlgitud Janssoni kõigil nii ja Kreutzwaldi ka. No selge, et see mütoloogiline alus ei ole eestipärane, ma olen selles täiesti veendunud, andke mulle andeks, kuule see oli siis, see on ikka suurrahvuse poolt intut tegelikult ta moodsaks indutseeritud eestlasele see müüt, sest eestlasel on mütoloogiat olemas, aga seal Loorits kirjutaga. Loorits muide ütles ka seda, et kale poja ainest eesti eestlased, eestimaalased ei saa olla siitsamast pärit, ma olen sellega nõus. Võib-olla see on paradoksaalne, võib-olla. Luka, aga nii ta oli. Ja mina arvan tõesti, et see on ikka kuskilt väljastpoolt tulnud, aga ma ei seosta seda nüüd konkreetselt Felmaniga Temasele, saksa seltsi ja kõigi nende sakslastega. Aga see muidugi ei saa olla eestipärane maalsestesse veenvalt võib-olla gurustame, kellega mul on selline tunne, arvamus, subjektiivne. Ja siis kerkib kahe märksõna, Vanemuine. Jah, Vanemuine muidugi, Vanemuine kiriku küljes täiesti. Tema võttis sealt otsu Lõõnberti käest akustika. Henryt võttis lennukisse ka varem oli sees, eks ole, noh, mina arvan, et Vanemuine ei ole ka ei Soome ega Eesti päritoluga. Aga kuidas ta siia juurdus, kuidas tekivad, see on juba, vaat see on see, mis ma rääkisin, et see tabel, küsimus praegu meie, nende ajaloo uurijad, onju, aga seda peaksid hakkama uurima. See varem ei huvitanud seda. Vanemuine mängib kannelt ja see on kõik Eesti ja kõik nii Soome kui pole, Vanemuine mängis kannelt kuskil Lõuna-Saksamaal, Prantsusmaal, jumal, see ei olegi. See on küll, seda peaks eesti rahvale selgitama ja see on minu arvates Eesti kultuuritegelaste ja eesti kirjandustegelaste ja nende ülesanne. Kahjuks nad selle vastu ei tunne millegipärast, kui ma ei tea, mispärast ja need üldse tekib küsimus. Kui tähtis on Feldmann meie jaoks praegu, minu jaoks? 20 aastat tagasi ma hakkasin veel mõningast sügavuti tegelema, selles lõigus me tegime kõiguga ära, uurisime nii palju, kui võimalik oli saksa sallikades minu arvates teelmann on uurimata ala. Esiteks juba see, et tema teosed ei ole ilmutatult korralikult uurimata ala ja see, et vot ma ütlen seda ja kus Eesti rahvale ja Mati Unt ja Mihkel Mutt pahandagu, et Mati Unt ütleb, et tema veel, ma ei avalda mingit muljet ja mutt, nagu sarkastiliselt ütleb ka, et noh, on ja ei ole ja siis Kivirähki eks lõbustab jah, tan koti hämarg lugenud. No see on niisugune, ma ütlen ausalt, kallid kolleegid, madja mikele, seni eputamine, seni eputamine. Eesti rahvale on ikka mõned asjad väga tähtsat ja minu arust üks asi nendest on Elmar. Me võime tunda praegu oma pisikest tegevustesse, ta ei puuduta meid, et me ei lähe kaugele. Ma suuda seel mannil avastajathermaga Mattitud Hermaküla oli huvitav veel mõni osas, aga see oli selle, ma ütlen ausalt seal selle kahtlaseks minu südameasi Hermaküla süvem asi, muidu ei oleks nii hea välja tulnud Felmatu puurida ja tuleb vot nendest, mis täna tuleb neid aspekte sügavuti minna. Nõukogude ajal takistas uurimist, Nõukogude võim tuli malli järgi uurida ka Faehlmann ja Kreutzwald käikini. Nüüd enne seda oli enne nõukogude võim oli, kus uuriti fermani esimese Eesti vabariigi malli järgi praeguni Uusman nüüd selles mõttes, et me praegu peame üle kordama seda uurimistegelikult ja me peame uurima praeguse Eesti vabariigi malli järgi. Ja vot siin minu arvates on, on nii kirjandusteadlaste kui ajaloost kui selle Malle Salupere raamatu siin, proua on nendel veel suur töö ees üle-eelmise jutu juurde, nemad ütlevad kindlasti, et noh, et sa oled fermanni patrioot ja temaga aastaga tegelenud, sa ei saagi muud öelda? Ei, aga ei. Lastel ma olen Juhan Luiga, millega minu arust rääkisime kapsast sel aastal täielikult ainult pühendu Juhan Luiga-le kaks näidendit, monograafia noh, mitte niimoodi, et monograafia nii varamu loks, järgmine aasta mul tervist nagu elan, võtan Jaan Oksa, nii et ei, ma ei ole patrioot, aga no ma ei saa salata, kui ma ikka tõesti maa aasta aega tegelesime intensiivselt, kuidas ma saan siis öelda, et see mulle praegu enam midagi ei anna. Siis ma jälle eest aega, vaat pilusse näitan, tuleb enne seda, kui suust purskab veri, Helmut, et ma ei ole prantslane, inglane, sakslane, ma ei ole venelane. Et ma olen e ja kolm punkti või kuidas me saime kirjutada kõiguga sellise asja. Ta tahtis öelda, on eestlane, siis purskab või sureb ära. Ei saa ju, seda ei saa nii maha diano, keda me siis hakkame siis nii Nanadeks, kas on mingisugune teema või mingisugune sõnum, mida sa tahaksid praegu veel esile tuua, mida ma ei ole puudutanud. Me räägime praegu eestlasest väga palju sul, see tähendab. Et siis uurigem seda, seda valdkonda, kuidas me saime eestlaseks ja kuidas, kuidas me saime eestlased, kuidas tekkis eestlase iseseisvus, tähendab, et noh sellest on rääkinud veel väga vähe, sest hakkas rääkima. Selles on rääkinud palju Luiga, et kust see tekkis ja ärgem kaotage siis ta seda eestlase tekkimonti tohi kaotada.