Ilmuma detsembris 1949 ortojuures ainult läbinisti samast teemast kantud kõik, peaaegu eranditult kõik novellid. Teisele küsimusele siin. Mis puudutab nüüd seda tekkinud Tulnud loomulikult, sild ei olnud absoluutselt katk oma kodumaise Lukeigeskonnaga vähemalt mõttes. Ja südames. Sel puhul võiks ütelda niiviisi, et tegelikult oli see mõnes mõttes üsna optimistlik aeg, sellepärast et esimene asi, mis me sel ajal endale võõrsile tulnud eesmärgiks seadsime. Ma ei olnud üksinda, meil oli Soomes, oli ju kokku. Kui sinna hulka loeme ka. Need noored, kes rindele sõduriteks läksid, oli sel ajal Kuulge, organiseerida Eesti kultuurielu ja ka eriti just kirjanduslikku sektorit, sest nii hästi nõukogude esimese okupatsiooni ajal kui saksa okupatsiooni ajal olid ju meie kirjandus põld täiesti söötis selle need üksikud avaldatud raamat, mis ilmusid, seda ei saa ju mingisuguse ütelda, normaalseks kirjanduslikus eluavalduseks pidada ja sellepärast katsuti otsekohe soomes hakata. Nii seda tühikut täita või üles ehitama ühte vabades oludes võimalikuks osutuvad eesti kirjandust väljaspool Eestit. Ja kõige esimene taoline välja, mis ilmus, oli niuksed koguteos. Eesti looming, üks, kaks. Mõlemad ilmusid Helsingis ja selle sisu oli minu hinnangu järele kõrgetasemeline. Seal olid head kaastöölised seal ainult vallas. Ja Gustav suits oli ORAS suli toimetajate hulgast. Gustav suits oli Karl Ristikivi oli seal. Ja. Kaastööd tuli ka Rootsis, kus sel ajal Rootsis, kus seda ka juba Eestis Kohtades tolleaegsed arvustused olid sellele väga andsid väga kõrge hinnangu. Siis selle asutas juba Andres Lauk, kes Eestis kunagi ei olnud kirjastamisega tegutsenud. Järsku. Kirjastuse Soomes ja avaldada. Sellel tuligi rauduks uustrüki seal ilmunud Helsinkis ka. Ja mis oli ütelda, esimene eesti raamat võõrsil? Soomes viibides oli tegelikult ju Karl Ristikivi, seega kes esimeseks sõlmis kirjastus lepingu söölisse, kirjastuse juureks just oma kohta ja kõik. Ja mis ilmus nimi all. Ürti Darr ja. Singi oli muidugi just tolleaegne Soome. Õpin ju väga hästi sõbralik ja heatahtlik ja see mõjub muidugi, et et Helsingis olevat eesti pagulased. Sai, ei olnud tegelikult mingisugust unustatud olukorras vaid said nii hästi ühenduse Soome kui ka kudumise lugejaskonnaga nimelt sel teel, et. Soomes toimusid sel ajal pidevad eestikeelsed raadiosaated, oli terve Eesti raadiosaadete toimetus ja iga päev olid saated. Et mida Eestis kuulati, samuti ka see Eesti vabatahtlikele mõeldud ajaleht, malevlane nädalaleht selleks oli ka väga palju ilukirjanduslikku. Ja peale selle siis Eesti vabatahtlik nende üksuste juures rindel hakkasid kohe ilmuma. Nüüd. Niisugust lihtsamal kujul paljundatud ajakirjad, üks oli nime on üle lahe ja teine oli kodutee. Ja võiks öelda, et tolleaegsete Eesti Vabatahtlike hulgas kerkis kiiresti üles neli väga silma maitsvat eesti kirjanik kes sel ajal olid võib-olla 19 20 aastased. Need on kõigepealt nimetaksin Raimond Kolk luuletaja ja romaanikirjanik, praegu siin Rootsis, tema saatis, ma olin sel ajal malevlase toimetaja, temaga sinna paar väga ilusat luuletust, rind postitatud. Üks nendest oli kena loodus, meile oluline uba õitseb. Ma kirjutasin talle siis kirja ja küsisin, et kas luuletusi rohkemad ja siis ta saatis need ja nii, et terve tsükli oli võimalik avaldada. Ajakirjas eestiloom. Teine praegu Rootsis viibiv kirjanik oli Ivar Grünthal, kes vabatahtlik sõjaväes ja kaks silmapaistvat eesti kirjandust kuum praegu kodumaal. Need tulid Ain Kaalep, see tema avaldas luule luuletuse selles ajakirjas. Kodutee. Mõlematest ajakirjadest ja sellest kodutee sellest, kus puudub number kaks. Kahjuks muidu ilmus vist midagi üle 10 numbri. Seal on just palju Ain Kaalepi luuletusi mis võiks olla huvitavat võib-olla temale endalegi, kui ta kuskilt lugeda saaks. Sa nimetasid kaks nime, kes pöördusid tagasi nendest kes kirjutasid ajakirjas kodutee, kas teil endil teistel oli ka kavas kunagi tagasi pöörduda või mida arvasite, et millal võimalus avaneb? Meie kõigi meeltes oli arvamine, et see on ajutine eemal viibimine kunagi ju kujutlenud. See võõrsil viibimine nii pikaks kujuneb nagu praegu tegelikult kujuneb. Aga ma korrigeerinud veel eelmist sõnavõttu, oli ju nimetamata kõige suuremad proosakirjanikke tollest perioodist Ilmar Talve. Praegu. Tantsioneeritud professortu turgu uurinud kuudest. Folklooriprofessor etnograafiaprofessor. Nii kuuluks ka sinna, aga tema ei olnud Soomes oli, ta läks ju. Taga ei olnud vabatahtlik Soomes. Ta tuli Rootsi läks siit Inglismaale ja siis Inglismaal alustas kirjanikuna tegevust ja sai seal juba varakult tuttavaks. Aga kuigi veel nii-ütelda sõjaaegsetest noorukitele hajutatud kirjanikest rääkida, siis on ju luuletaja Kalju Lepik üks selline ja need tulid koos siis Lepik ja talve. Ja kadunud imat Rebane balti instituudi hilisem sekretär. Nendel oli saksa okupatsiooni ajal Tartus moodustatud kirjanduslik Veng Tuuli suvi mille liikmed need olid? Ja tegelik ütelda, kirjandusliku tee algus oli neil ikkagi. Ainult et nii-ütelda. Kujunemine ja küpsemine tuimus nendel võõrsil. Ja siis veel jah, selle peale, et faktiliselt jah, oli meil ettekujutus nii. Tagasipöördumine võiks tõenäoliselt sündida selle järele, kui on Euroopa sõda lõppenud ja mingisugune rahukonverents toimunud mis loodetavasti oleks pidanud taastama endise Toimunud ja hakka mingisugust rahukonverentsi ei ole, välja arvatud ainult soome separaat rahu, millega Soome kaotas. Väga suure osa oma idapoolsetest maa-aladest ja ligi pool miljonit rahvastikupidi evakueeruma. Soome ja sellele järgnes hiljem siis Pariisi rahuleping tohutult raskete kahjutasu maksmise tingimustega ja veel peksame usa vahutamine sellega ühendatud Sierra. Juba vaherahu sõlmimine soomes tingis ka meie lahkumise soov sest oli karta või ette näha, et Soome kaotab sellega ühenduses oma Nii-ütelda individuaalne. Peale? K. Taplus loovutamise tingimused, nii isegi Soome sõjaväes vabatahtlikena teeninud. Võõrad Ingerla sotsia karjamused ja eestlased kõik hoolik hoogsalt. Ja selle tõttu toimus suht kiire maalt lahkumine Soomest. Sügisel 1944. Kas oleksite te muidu saama jäänud? Ma ei olnud tegelikult ju soomusmitte sõjaväes teeninud, aga sellest hoolimata Ei võinud olla poleks olukorraks, võiski. Oletada, et, et see oleks probleemivaba olnud. Oleks ma oleks tahtnud loomulikult, Soome ja Rootsi oli mulle täis. Pessimistliku olukord Soomes oli see selline tol korral, et isegi paljud soomlased juba olid ütelda äraootaval seisukohal ja valmis ka vajab pulgal maalt lahkuma. Ja see usutus teisipidi ka õigeks hinnangul selle poolest, et need eestlased, kes sinna maha jäid, need ju hiljem mitte otsekohe paari ligema jooksul ju vangistati ja saadeti kodumaalt tagasi. Ja üks oli nendest, oli praegune Tartu Ülikooli professor Albre, seda avalikult ei teata ja ma ei pea seda vuttavaks, seda näiteks avaliku jaks kuidagiviisi. Ütelda päevakorrale võtma sest tema, tema oli professor, petnoneni assistent ja professor. Tunnen, soovis teda kasvatada, temast kasvatada enda asetäitjat ja suure optimistina julgustas Alblett Soome jääma ja lubas vastutada selle eest, et temale midagi ei juhtu. Hoolimata sellest piirati ööl tema. Elu korter ümber ja võeti ta kinni ja arti hiljem Eestisse tagasi. Missugust käid mööda, kuidas Basics? Väga suurte eluaastate kaotusega jõudis selle kohta, minul siin puuduvad andmed. Aga igal juhul see professor laulicetunendile nii vapustav elamus, et ta isegi. Mulle rääkis seda, ta oli valmis oma summa kodakondsust üles ütlema. Sest Ta ei pidanud seda kuidagiviisi väärikaks. Ja ta tülitaks kõiki võimalikke võimu instantse et Alfred Albre väljaandmist takistada isegi kuni ministrite ja peaministri ja presidendini välja. Kuid ometi ei ole see mingisugust tulemust. Eestlased läksid sel ajal Põranda alla elasid kas vale nime all, kaugele metsas kuskil üks oli Leho Võrk hilisem. Jyvaskyla Ülikooli lektor, foneetikud, too oli. Hea, aga kogusummas loovutati ühtlasi, kui ma ei eksi midagi 10 30 inimese. Ja et ingeri ja karjala vabatahtlikud näit loovutasid terve rongitäis. Selle kohta on ilmunud ka romaane. Ja selle ja selle tulemuseks oli, et suurem osa eestlasi, kõik lahkusid Rootsist. Ja mis minusse isiklikult puutub, siis suurem osa lahkusid nii-ütelda salaveo korras paatidega ja, ja üritud laevadega ja ja tagantjärele võib öelda, soomlased soodustasid lahkumist, sest nad ise ka kartsid, et nendele tekki, diplomaatilist sekeldusi ja suuri suur või moraalseid ja praktilisi raskusi eesti pagulaste säilitamisega ja võimalik väljaandmisega. Ja see oli üle Ahvenamaa ja läänerannikul traumad hinnaga. Eestlaste lahkumine toimub, mina isiklikult lahkusin või sõitsin Soomest turu kaudu. Ja niisumiga sissesõiduviisa Rootsi nimelt endine Se Eesti saadik Soomes Oleksandr varma korraldas nendele eestlastele, kes olid töötanud. Teenistuseks sissesõidu viisumit Rootsi saatkonnas Helsingis. Aga sajeviisum kehtis ainult kolm ööd-päeva, nii et saime ära tulla sellega laevaga sõita. Samal laeval lahkus seal siis ka riski. Mitmedki teised. Ja vist oli ka Erik Laid. Ei, selle asemel oli meil Soome välismaalase pass, ulgumaa laisem, oleski kirja ja selle selle külge siis liideti. Rootsikeelne viisum võiks selle vahele niiviisi, et selle nende kahe dokumendi näol või abil oli võimalik ühele osale eestlastest lahkumine Soomest. Kui nüüd Eesti kirjaniku seisukohast vaadata ja võrrelda Soomet ja Rootsit siis Soome tundub igast seisukohast vaadatuna soodsamana. Sa ju mainisid, et loomingu esimene ja teine Soomes välja antud number tekitas ka Soome kirjanduselus vastukaja mida vaevalt võis Rootsist loota. Võib muidugi seda sellel ajal ei olnud teada. Soomes oleks võib-olla. Nagu kirjaniku täna oleksite võinud rohkem osa võtta ka Soome elust. Ega oleks suurem lugeja. On tulnud? Kahtlemata, aga see oleks siis loomulikult eeldanud õige vorsti soome keelele üleminekut. Me ei oleks seal nendes oludes saanud mitte üleval pidada üles ehitada Eesti kirjandus. See, ma arvan, et assimilatsioon Soomes oleks olnud palju kiirem, kui ta näiteks praegu siin Rootsis on juba niitada liiga lähedase hõimluse ja liiga lähedase keelesuguluse tõttu. Ja ma pean isiklikult ütlema, et Need, eestlased, kes soov on, kes jäi. Isegi keeleteadlased. Mõne aja järele Rääkis palju halvemat kõnekeelt kui eestlased Rootsis. Nende Sooma mõjud olid väga tun, tundub mulle isegi foneetik leo kannatus ju soomlane keeleliste mõjude all, tema oma kõnekeeles ja sama kehtib ka väga tubli pedagoogi ja kelle õpetaja Eva teenib rääkimata kõigist teistest samal ajal muidugi nende soodiat ei hakka hindama. Ma arvan, et ka selles on just nende keelte lõiga suure lähisuguluse tõttu nii-ütelda vastastikused momente, mis millegipärast või praegu on veel uurimata, oleks huvitavat uurimisobjektiks. Aga siin ja Soomes oli, tol ajal, kui me seal olime ja eesti loomingut malevas välja andsime, oli umbes 5000 eestlast siiski liiga väike lugejaskond, et laialdasemat kirjandust kui elu ja tegevust ülal pidada. Aga Rootsi oli meile võõraks maa ja mitmes mõttes isiklikult ebasoodsam. Kui näiteks oleks elamine soomes. Aga samal ajal õnnetuseks eesti rahvale tuli ju tohutult palju. Õnnistuseks nendele, kes koos tulite, kes Rootsis huvid, väike rühm, oleksin väga halvas olukorras olnud, aga see umbes 30 tuhandeline Eestit, laste hulk, kes just sel sügisel kõik saabusid siia, see võimaldas. Ühe väliseestlase ja eestipärase kirjandusliku elu rajamise ja tekkimise. Ja mida teiselt poolt Rootsi puhul me isolatsioon on soodustanud sellega, et. Eestlased ei. Nende assimilatsioon pikema aja jooksul oli takistatud. Siin on küll räägitud, ise kardavad praegu ka pagulased. Elavad liiga palju sissepoole ja et sellega Kahjustavat oma kohanemist. Toiminud oma soovidele vastupidiselt. Ta on aidanud kaasa sellele. Veid ei pruugiks ta isolatsiooniks enam kuidagiviisi nimetada, aga vastupidi, on ta Suure massi juures osutus võimalikuks siin elujõuliste ajalehtede ja kirjastuste asutamine väga lühikese aja jooksul. Milline rootslaste hoiak oli eestlaste suhtes ja kas võiksid lühidalt võrrelda eestlase soomlane eestlase ja rootslase iseloomu, kas oli kerge kohaneda inimestega kondatega? Jah, see on väga komplitseeritud küsimus, sest loomulikult ei ole olemas mingisugust üldist. Rootsi rahvusiseloomu ei ole olemas üldist, Eesti rahvusiseloom on ainult teatud võib-olla äärmisel juhul teatud kallakut millegi poole, aga hirmus palju on indiviid ja nii see kõik koosneb. Neist oleneb palju Raplasse suhtes. Peab ütlema, et sel korral rootslased olid eestlaste ja selle eesti tragöödia suhtes väga tundlikud ja kaastundlikult näiteks pagulaslaagrid, mis, mida sel ajal oli eestlaste jaoks Rootsi asutatud? Kümnete viisi võib-olla näidised võiks olla sadasid. Seal ümbruskonna elanikkond, võttis. Täielikult ametlikuks administratiivsihukese moodustatud selle jaoks on sotsiaalhoolekande ja selle jaoks on kõik asutused, aga inimene ei ole kaugeltki see Ta ei ole enam inimeste asi, aga tol korral riik võttis, paigutas need pagulased laagritesse, aga puudus igasugune muu hoolekande, näiteks mingisugust kelti kursusi ei korraldatud. Ja mul endal ka, kui ma hiljem. Kuna ma viibisin Sigtuna pagulaslaagris olnud nädala, sain sealt laagris nii kiiresti välja, ainult sellepärast, et Stockholmis oli vaja ajalehe toimetaja ütles, et vaja oli ajalehte toda ja käima panna. Siis ma sain, kirjutati mind välja sealt laagrist aga selle kooliga Või kursus jäi oma käe peal, ütleme, korraldati mingisuguseid tunde rootsi keele pull sealsamas laagris nende poolt, kes ise rootsi keelt varasemast ajast natukene oskasid ja nii Stockholmi tulles mul tuli siis hakata rootsi keele tunniandjaid ja raha ei olnud ja siis üks tädi endine kooliõpetaja, kelle juures ma käisin siis iga nädal paar tundi ja ma hakkasin talle selle eest, et ta mind siis õpetas, mingisugust muud õpetust ei olnud. Mingisugust korterit ega korteriraha ei olnud, mul tuli endal korter otsida ja selle eest ise maksta. Tänapäeval on ju niiviisi hunnid, võtavad vastu teatud hulga, peavad võtma jalad, siis hoolitsema selle eest, pagulased saavad korteri ja hoolitsema siis selle eest, et nad pikapeale protsessi lülitab. Oli. Ruusvaks Veski kandis Instapark. Tuttavate Kaumbuks sain kuulda, et seal oli üks maja ehitanud, mis oli puuriti valmis ja kus rootslane hea meelega tahtis nii palju välja uuri üürida, kui võimalik. Seal oli. Teise korruse köök oli pooleldi valmis ehitamata. Kirjutuslauaks oli see. Keegi see esimene sprint, pliit ja siis see oli no nii kitsaks. Et sinna mahtus veel üks voodi sisse üks väga väike laud ja üks tool ja see, see oli kõik. Ja siis iga päev tuli mul rongiga sõita. Stockholmi see 25 kilomeetrit ja see oli metsana kauge paik, seal, aga seal kaugel oli siis juba eestlasi elas siin ja seal ja iga hommikul saime raudteejaamas kokku ja arutasime maailma sündmusi. Näiteks endine Eesti välisministri abiprofessor Nikolai Kaasik elas ka seal mõnikümmend meetrit eemal just niisama tee ühes poolvalmis väikses majakeses temaga arutasime seal rongisõidul siis igasuguseid probleeme, mina olin, toimetasin väliseestlased, tema kirjutas meile välispoliitilisi ülevaateid. Luges ajalehti ja kuus välisraadiod. Ta oli väga prantsuse keele oskusega ja siis isegi Terminoloogia küsimusi, mis huvitavaid seal tol ajal kohe üles kerkis, sest sel ajal olid eestlased ju Saksamaal olid suured pagulaslaagrid ja nende elu läks meile ka siin väga palju korda. Ja siis oli. Näiteks kasutati sel ajal TPI SÕNA display. Ja me arutasime, mis võiks selle sõna õige eestikeelne vorm või kuju olla ja ja siis tulime niiskuse otsusele, et hakkame kasutama, et isikut, et see võiks vastata hästi, selle kasutasime ka veel välisEestis seda sõna, aga see sõna ei löö läbi, ta ei olnud seda kandepinda ja nii jäi. Kas mõiste Välis-Eesti on ka samast ajast pärit? Ei mõiste Välis-Eesti on väga vana. Õieti sellepärast, et. Vanasti oli olemas Välis-Eesti ühing ja see andis välja kuukirja päris eesti. See ei peaasjalikult Ameerikas olevat väliseestlaste algatusel tehtud leviks väga palju Eestis ja hakkab ainult kaastööd. Tuli ka Eestis, kus sooti sel ajal ühendust kõikjal maailmas olevate eestlastega isegi ka Brasiilia eestlaste väga raskes olukorras 30.-te aastate lõpul. Ja siis riik 1539. Tõi Brasiiliast riigi kulul raskustesse jäänud eestlasi koju mitusada inimest või perekonda, kes sattusid otsekohe nii-ütelda riisi. Ma olin sellel kohal ning 10 aastat. Ja loomulikult paralleelselt sellega oli tegevust ilukirjanduslik tegevus, raamatut hakkasid ilmuma kirjastus no mis oli vats temasse asutanud siis selle, energilise Andrus Lauri poolt andis esiteks välja minu romaani võõras kodu. See oli kirjutatud ajalehejoonena aluseks seal. Tallinnas saksa okupatsiooni ajal ilmus ajalehes sõna ja selle, see ilmus iseseisva raamatuna nüüd 1945. aasta juunikuus ja on tõenäoliselt esimene eestikeelne pluus, tegevus, mis on välja antud antud Rootsis pärast selle seda järglasi järgnesid seal siis. See on, tähendab, see on sümboolne pealkiri ja peaks kajastama tervelt tolleaegset situatsiooni, kus unistad ja arvati, et maailm pane tähele ja tuleb appi, aitab. Et see, et kui tühine see lootus oli ja see on siis. Selle romaani pealkiri sai repliik esineb korduvalt, inimesed vaidlevad ja räägivad omavahel, oletavad, mis võib juhtuda. Siis on alati mõni skeptik ja kes ütleb, et keegi ei kuule meid. Sest kõigil on endaga nii palju tegemist. Ja mul oli algul algupäraselt, kavatseb romaan koguni kolmeosalisena esimene okupatsioonisituatsiooni dieeti, kuulemeid, teine samas saksa okupatsiooni ajal ja kolmas võib-olla siit siis siin läänes. Ja need kaks järgnevat osa jäid. Pärast siis 51. aastal. Neli tuld. Sa eesti pagulasühiskonna saatust. Panama lipu all sõitvale laevale, see on minu miniatüür ühiskond ja seal on laeva meeskond on vist midagi 14 või viisteistkümmend meest ja no igalühel on isesugune elusaatus ja. See on siis peaks teatud mõttes sümboliseerima ka siis Eesti suur ühiskonna saatus mõnes mõttes. Ja siin võiks öelda, et paljud on minu käest küsinud, et kuidas ma olen võimud, perega, romaanid, vaat ma olen hoopis põlu võluv perekonnast, Lõuna-Eestist, kes verd alles nägi hiljem ükskord Pärnus kooliekskursioonidel seal käisime ja pärast Tallinnas kuidas ma selle asjaga hakkama sain, siis seal on väga palju tehnilisi, tehnilisi ja asjatootmist vaja sellist romaani kirjutada. Siis siis ma võin öelda, et võin sulle näidata, et mul Ja. Selle juurde kuulub keeles. Ja aga siin ingliskeelne see maalitrimmeri makse tähendab laevakütjana sinna laevale. Sel ajal ja 46. aastal 46. aastal ja ma tegin selleks Vaeva sõidu kaasa ja tegelikult üritasin siis partneri heatahtliku nõusolekuga. Mis need 14 või 15 inimest tegid roolimisest kuni kütmise ja kõik muu koristamiseni laeval on ja sõitsime Shorts valis selle laevaga välja ja siis Stockholmi tegelikult plaanipuliksootvalist oli raua Assis, rauamulla laskis. See, kes ligi kuu aega, nii et need olid siis praktilised, kogutud muljed kirjutasin sel ajal siis vastavat päevikut ja panin tähele siis kindla kavatsusega kirjutada romaan. Et sedaviisi saaks meie oma küsimus Ameerikas, kellega ma olin kirjavahetus ja pärast seda, kui raamat oli ilmunud rootsi keeles ja siis tema luges kirjutas arvustuse selle kohta ajalehes. Kas siis kirjutas mulle, et, Kohe üle nii-ütelda rahvusliku võitluse pinnale ja ütles või kirjutas, et tal on väga kahju, et silmad alles nüüd tagant avanenud, et ta. Ta ei saa enam oma arvustust ümber kirjutama hakata, muidu oleks selle testi kirjuta. Mõne aasta pärast, 61. aastal sul Markuse muutumised. Romaan. Kass. Nonii võrrelda natuke Dostojevski idioodiga, kus on natuke mõnes mõttes sarnane situatsioon. Kus idealist põrkab kokku? Argipäevaprobleemidega ja inimestega ja. Panin tähele, nii palju seda külma egoismi, mis ühiskonda valitseb ja tahtsin just näidata, kuidas siis idealist. Humanist, kuidas tekivad rängad kokkupõrked elu, realiteetidega ja siin teatud mõttes ideaaliliist on? Võiks, seda võiks. Nüüd võrrelda võib olla. Koera, et just teha selgeks kui kui. Raskevõitu kahjulik on idealismi kaotusi lihtlik inimeste. Hukkumine siis selle tõttu ma lasin just sellel Markusel muutuda ja idealistist realistiks hakata sellega vapustada, taanda, näidata, mis sellega siis kaduma on läinud, selle, see, see peaks kajastuma seal romaani lõpp. Kuigi mulle algupäraselt tuli romaani lõpp. Suurlinna problemaatikat oled sa oma novellides käsitlenud? Kas see on Stockholmi ajast pärit või on see filosoofilised siin alati huvitanud? Aga mulle, mulle on suur linn ja inimesed selles huvi pakkunud peaasjalikult just selle tõttu, et need on minu meelest suur linn ja loodusma. Sellel on nii imelik kui see ka kõlab. Kurioosum, peaaegu seal on väga palju sarnasust inimene suurlinnas on niisama, nagu elaks ta Suurus metsas. Inimrikk lähedus seisa suurtes ühiskondades kunagi domineerida külaühiskonnas väikestes ühiskondades, perekonnas, külas, suguvõsas aga mitte suures linnas ja sellega koos äkki nii väga palju dramaatilisi motiive. Sinu problemaatika on väga võib ütelda, et see on üldinimlik ja rahvusvaheline ja muidugi selle tõttu, et sa oled juba varsti 45 aastat. Väljaspool Eestit elanud. Ainestiku on tihti. Välismaalt võetud, kui see üldse võib veel välismaalast rääkida. Kas sa arvad, et kui sa Eestis Eestisse oleksid jäänud, kas oleksid samu probleeme käsitlenud või on ka see Eestist ära kolimine mingil moel sinu loomingut rikastanud? Vastused saavad siin olla ainult hüpoteetiliselt ja see on huvitav küsimus. Ma olen asetanud ka endale selle küsimuse, et mis oleks minust kirjanikuna saanud või kelleks ma oleksin kujunenud kodumaale jäädes. Ja siin on kaks. Esiteks, no kui Eesti oleks rahuaegseks normaalses olukorras edasi eksisteerima, siis oleks see asi muidugi ühtepidi. Selge selles mõttes, et, et ma olen täitsa kindel, et ma oleks väga palju välismaaga kontaktis olnud päris võistega huvi olnud juba ajakirjandusliku tegevuse tõttu, isegi noort noorukina. Mul olid Soome ja Läti kontakt, ütlesin, et oleks kõik avardunud ja ka. Kirjanike ja arvatavasti oleks mind sinna jäämise puhul tabanud enam-vähem sama saatus reisikirjanikuna aga võib-olla isiklikult, kuna ma töötasin saksa ajalehe selle saksa okupatsiooniaegse ajalehe Eesti sõna toimetuses, siis on tõenäoliselt võiks võib tõenäoliselt oletada, et ka mul oleks pidanud. Nii-ütelda suurem. Ees ootama suurem ümber koolitamise ajajärk kuskil üsna kaugele, aga hoopis teine teises suunas, kui ma praegu selles kliimas ja, ja võib-olla midagi niisugust, nagu kaup on läbi teinud ja tema raamatus 40 küünalt aga huvitaval kombel esile toodud ja välja toodud ja muidugi raamat oli võimalik ainult selle hinnaga. Et asjaosaline tunnistas oma rumaluse üles ja ennast sült. Kas võib kahest eesti kirjandusest rääkida üks mis on Eestis kirjutatud ja teised Sanna? Huvitav küsimus ja, ja vaalad palju sellele mõelnud. Ja minu meelest saab siiski siin üksainus vastus olla isegi sel juhul, kui nende kahe kirjanduse kokkukuuluvust ei tunnistata. Ja kui see aastakümneid võtab, enne kui seda tunnistama hakatakse on ju faktiline olukord ju niiviisi, et nad kuulvat kop. Ja territoorium, kodumaa ja aga selle eest on väga palju muid eeliseid, näiteks vabadus täitsa ilma suunamata kirjutada oma raamatuid ja neid avaldada mis annab sellele kirjandusele suure eelise. Teiselt poolt kodumaine kirjandus on rikas selle poolest, et seal on lugejaskond, on oma rahvas ja seal on oma. Kirjeldus on siiani olnud suureks puuduseks, nii et seda kirjandust on kõik aeg juhitud, kasvatatud, õpetanud ja. Järele kohandada või siis nende nõuete piirides katsuda veel mingisugust omi seisku. Läbi ja esile tuua see on selle suur muutus ja alles siis, kui need kaks poolust Oskusliku. Koordineeriva kirjandust 11 ja tegelevad faktiliselt just samade aktuaalsete probleemidega. Kas see skisofreeniline olukord iseloomustab ka inimesi või ainult kirjandust? Ma usun küll Vähe, et see on kahtlemata inimestega ka seotud. Ja kui võtame näiteks liikumisvabadust, näete. Siin on ütleme, teatud ideoloogiline taust, ka see Kellel on nende maa alles rahvas alles ja kelle liikumine ei ole takistanud vana kodune lahel, aga kes sellest hoolimata tegelevad väga palju psüühiliste probleemidega, mis. Teadmatus, et tegelikult oli tema isa tema iseenese otsimine toimub siis selle Tagaotsimise näol või selle kujul. Siin on üks selline juhtum ja romaani pealkiri raskelt tõlgitavad lademed see kujuta, see esitab õieti seda, selle inimese peategelase elukäigu tehnilist kirjeldamist eri perioodide nii kihistust, ajaliste tühistuste viisi, millega Koov, kõik aeg kaasnevad muudatused, mis tegelikult jätavad kõik alles. Korduvad põhilised psühholoogilised probleemid. Seni oleme rääkinud sinu ajakirjanduslikust ja ilukirjanduslikus tegevuses. Aga sa elu jooksul oled ka teadlasena töötanud. Kuidas oma teadusliku tegevuse uurimustöö sa alustasid. Ja teine küsimus, et kuidas neid, kuidas need kolm ala 11 täiendavad või kas need alad vabad on mingil moel kahjustanud. Ta oskab vastata küsimus, muidugi, kui loogiliselt võtta, kuidas see teadvusele siirdumine sündis, siis selle võtmeks on muidugi olu kurku. Koolid, käigukate katkemine, esiteks haiguse läbi ja tugev soov seda, ehkki lõpule viia. Tulemusega, et see ei olnud võimalik Oli käsil sõja puhkemine, mis paiskas mind soome, olnud ammugi võimalik, mitte seal, aga osutus võimalikuks lõpuks Stockholmis. Toimis. Sigtuna linnas eesti gümnaasium kahe viimase klassiga Nende. Tuli ennast rakendada siis ajalehe käima panema toimetamiseks ja aga Sigtuna gümnaasium oli Rootsi võimude poolt mõeldud ainult üürikeseks ajaks üleminekuvorme linna. Ja ei olnudki kavatsenud pikemaid. Kool Stockholmis tööle hakkas, seal osutus võimalikuks töö kõrvalt õppima hakata. Siis ma armulikult kasutad seda juhust mitukümmend aastat hilinenud ja. Paljude nooriumisse järve ja nii puhkeelamus, et ma ei saanud muud mõelda, kui et osutub vajalikuks ülikooli astuda. See oli ebaselge, kus ja kuidas ja seda. Algul arvasin, et seda oleks mul parem siiski Soomest ja siirdus Soome. Ja ja ja seal siinse hobi abitu kirja. Ja vahepeal olime hakanud. Õpetaja oli, kain on viijat, sel ajal väga kuulus õpetlane niiviisi, et kõige suuremat laengusaalid Helsingi ülikoolis oli tema kasutada ja kui õigel ajal kohale ei läinud, siis olid kõik põrandaistuvat üliõpilasi koridoriga täis. Ja minu laatuseks oli, kui ma soovin, ma läksin. See, et saada sama. Minu raamatute kirjastamise tõstame ju või? Seal ei olnud seesama vana kui antidirektor, vaid tema poeg. Uurianti ja see, kui ta kuulis minu soovi, siis hakkas naerma ja ütles, et ega ta ei taha. Välis-Eesti juures sai suhteliselt hästi ajuti ära olla, aga samal ajal oli siis päevakorral Eesti Kirjanike kooperatiivi asutamine. Algatuseks ja nuti ja ääretult vaja oli tööjõu, tema üksinda oli selle algatuse teinud, aga ei suutnud, ei olnud võimalik seda niiviisi jätkata ja mind hakkasid siis kolleegid ja konkroko õhutama huvi, kes koguni peale peaaegu ultimaatumit koliksin lahti ja kirjastuse juurde tööle. Ja kuna ma siis siin oli väike ülikoolilinn ja kuuksunikul, siis ma võtsin selle pakkumise vastu, tuli londi. Hakkasin teoreetilist filosoofiat õppima. Ja samuti paralleelsed. Ja läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste Toimuski õppimine töö kõrvalt niiviisi mõlemad mõlemates ainetes kolmandat ei valinud, sellepärast arvasin, et see oli killustunud. Mina õppisin siis filosoofiakandidaadieksami. Nii et kummagi ainest kolm punkti kuus oli selleks selleks lühikese ajaga üsna edukalt. Aga selle õppimisega koos tekkisid mul juba teoreetilised huvid ainete vastu ja ma hakkasin aru saama, et see Ja õppida ja rääkimata muidugi soome keeles ja teistes läänemeresoome keeltes. Võrdlevalt kujud, nende suur lähedus ja arenemisprotsess ja ja sarnasused ja mitte sarnasused. Aga loomulikult ka filosoofia on mulle väga palju pakkuv ja eriti ütleme, selle juurde kuulus teoreetilise filosoofia juuti ja, ja asjalikult loogika olemasolu tõttu ma valiksin selle teoreetilise filosoofia. Ja neid Selle juurest lahti ka selle filosoofiakandidaadi eksamiga vaid järgmine oli siis saadi eksami sooritamine ja selle ma. Selle töö lihtsatsiaati ma kirjutasin soome keele alalt just kaheksa soome kirjaniku vaatluse all ja nende nende nõndanimetatud Simila Sibylaar, kompartiimset võrdlused ja. Teemaks siis doktoriväitekiri seminar, korporatiivsed konstruktsioonid, soome keeles. Ja peale seda kohe saiakesi sulgunud. Päras uudne jookse ja tekkis õppejõuvajadus. Ja öeldi pääsenud sellest kohast muidu lahti võtta. Aga enne kui ma tegevusaasta, siis ma pidin joostavad, loeb välja töötama, mis õppekavas olemas olid. Ja. Kommentaar need materjalid, mis seal välja töötatud ja üks neist on see ülevaade ehk enne ülevaade meie ja meie hõimud. Mul on olnud väga põnev ja pinev, ütleme meie keelesuguse toojad, et samad ajada muidugi ajalooline keele, ajalooline ja üldajalooline taust soome rahvaste Minevikus ja hilisemast eraldatud minevikust misuke nendest kolmest. Erialast sulle kõige lähedasem oli või on nad 11 täiendanud. Ja ma ei ole nendes kunagi kelleltki või kellelegi päris truudust murdnud, kunagi vabaks saanud võtta ajakirjandus, siis ei ole ma kõigi ilukirjanduse kui ka siis Inglismaaülikoolitöö kõrvallaiule kunagi lõpetanud, ajakirjandus on tegemist, ma olen alati aastas vähemalt üks kümmekond võib-olla isegi paarkümmend artiklit kirjutanud, suuremaid väiklisse mõtlen. Rääkimata. Ja siis. Järeldus õieti või, või nende ajakirjandusliku tegevuse allikate teistmoodi ära kasuta. Ajakirjanduslik vaatlus tõstab sagedasti esile just neid aineid, mis ta Ilukirjandus, aga võib ju võimalik minna, et see ajakirjanduslik tegevus on mõnel määral häirinud või või? Suhteliselt vähenõudlik hiline osa mu elus. Teadlane selle juures ei ole muutunud selleks nõndanimetatud fakk idioodiks. Et arus saamine on alles jäänud, et teadus ei ole mingisugune märk. Ta on ikkagi ainult elujooksvahend. Ta peab olema käsikäes kulgema elu ja ja siis mu elutegevusega ainult ülikooli ajal. No tähendab, see administratiivse töö juures. Siin on muutunud üürnikul järgus rohkem bürokrutiseerituks ja ülikooli bürokraat osa ja tegevus seal palju kahjustanud, nii kahjuks jätkuvalt praegu Rootsis teadlaste tegevust kõik töötavad efektid või, või, või ka muidu ülikooli juures on koosolekutes koormatud ja niivõrd suured paberi ja tähenärimise andmed, et see kahtlematult kahjustab neid. See osa ütleme kooliõpetaja tegevusest. Kui sa tohiksid ainult ühe ainsa valida nendest kolmest, kelleks sa ennast peaksid. Kõigi nendega ikka jätkuvalt kontaktis olla ja kuigi seega võib-olla ei ole siis viljakas ja et nad aja suhtes aega nõuavad kõik ajapuudus on selle tulemuseks siiski loota, ühtki nendest täielikult poleks võimatu. Inimene on kõige ebausaldatav, olen looduses. Tema kohta kehtivast reeglist ei tea, millised neist eranditega arvatakse. See tema erilaadsust tuleneb tema intelligentsusest. Intelligentsuse igasugune definitsioon on puudulik, sest see ei saa kahjuks hõlmata tema intelligentsuse kasutamise eesmärk. Ka suli. Võib-olla intelligent oma alatuse teostamise vahendite valikus. Intelligentsuse üheks põhilisemaks komponendiks peetakse kiiret kohanemist uutes olukordades mis linn oli kiire, kohane ja Vanemate ja noorte vahel. Ainult elukogemuste poolest peab iga generatsioon alustama otsast. Ning seda kõike kutsatu ikas Re Kressis. Kõik vanemate vastu heidetud süüdistused sihib juba tegelikult nähtamatu horisondi taha. Lõhe kasvamine saab järjest. Eelmiste generatsioonide alahindamisest kõnelevad kõik muuseumid, mis demonstreerivad massiliselt täiesti kasutuskõlbulik saavutusi. Haridus saab hankida õnnelikuks eluks vajalikku harmoonilist ise mitte. Võitlus eelmiste generatsioonide poolt püstitatud tabude ja normide vastu on asi. Unustatakse, et ka tabusid võib olla mitut liiki mis on tõepoolest kutsus tarbetuks ja koguni koormavaks muutunud. Kuid teised, mis jätkuvalt vajalikud inimese enda olemasolu kaitseks. On naeruväärne jumaldada viisakus kui sellist tema olemuse pärast. Viisakuse väärtus on algupärased praktiline. See teeb kõigi elu hõlpsamaks. Eeldusel, et seda kõike järgivad. Kui pikk rida filosoofia õpetas, et inimene peaks kohtlema teisi selliselt nagu ta soovib, et teda koheldaks siis tundsid nad sellisti maksiimide praktilist väärtust. Et õpetusele anti tabukuju Teineteisele eesõiguse andmine on tingitud ainult viisakuses siis on see ebausk. Kui sellega välditakse ühe või teise kui ka mõlema sinine kun siis on see filosoofiline tarkus et ei peeta enam vajalikuks seda tarkust õpetada. Silmaga nähtava tõe avastamine näib tänapäeval põlduvad Ameerika avastamisega. Nii edukalt on suudetud väänata. Dollari avastusest peaksid järeldama, et ei ole õige, kui kõiki kasvatatakse samasugused. Kõik lapsed ei ole samasugused. Ma toon ainult samaväärselt. Hirmus, kui õrna ja kartliku last koheldakse karmilt on niisama suur eksitus, kuid tulevast türanni lastakse täies vabaduses karistuseta. Terroriseerida oma. Hulk lapsi saab väära kasvatuse, õigemini mittekasvatuse tõttu eksikujutluse et neile on elus kõik lubatut nato pärast vihaselt ja šokeeritud, kui see, nii ei ole. Paljud noored vihased vihased seetõttu, et nende lapsepõlv on liiga lühikeseks jäänud. Nad tajuvad instinktiivselt oma kaotuse suurust. Paljud vanad vihased vihased seetõttu, et nende lapsepõlv oli liiga pikaks veninud. Nad ei mõista oma võidu väärtust. Kuuleme sageli neid, kes valjul häälel Kui nende nõude motiive ligemalt analüüsida, siis nähtub, et meid on takistanud teistele oma tahet peale suruma. Süngeid kogemus maailmas, näha väikse lapse kätt tõusmas löömiseks viha ilma, et sellist eeskuju iialgi enne olles kogenud. See peaks meid viima maksendavale mõttele, et sõjapärilikud. Kui rahu eest võitlejad kutsuvad üles Milid tantsude gruppide moodustamisega ja toovad nuiadega endid kilpide taha, karjuvad. Mussolini ja Hitler. Sellel õigusel vääramatu loogiline alus. Meil on õigus, sellepärast et sinul õigus, sinu õigus sellepärast, et minul on õigus. Õiguse eest võitlev inimene on oma käitumises sageli enam kui kummaline. Mitmesuguse gradoatsiooniga. Sellel leebemaid vormidele, ent aktsepteerib silmi pilgutamata kõige halastamatu vilisemad. Koerarakk seevastu haugub suurimat vaenlast ja jätab pisemat kõrvale. Kui mõningaid juuni inimesi juures nimetatakse loomalik?