Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Kardan õhtul olin veel kaine, sain minust elektronlaine ja siis, kui säde bensiinis ma järsku liikusin liinis ja imemasin, on liini hea, imemasin on teenil. Inimene peos, praegu paneb oma repertuaari, seal on ikka samad transistorvideod rambipalavikust, kui ta esitab. Tere, mina olen Urmas Vadi Saadet seitsmenda dimensiooni inimesest ja Puhja poeedist Indrek rüütlast kuulate pühapäeval, 25. juulil viis minutit peale. Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Tere, mina olen Urmas Vadi, kohe kuulete te seitsmenda dimensiooni inimesest ja Puhja luuletajast. Indrek rüütles. Sel teel, kus laulis Kalju Kukk. Ma seisan, Beus sõrmenukk, ses puusas ootame me ufod. Mäe sätendamas piimapukk ma ise olen vait kui sukk. Ma tean, et Puhja tähendab ufo. Ma tean, siit täna lahkuvad kõik, kes elanud pole asjata. Rest puukia maandumas on ufo. Kas tõesti mitmes hunnikul peos ingli lõputunnistus ja põhja maandumas ufo kui Kiple mängu alustas? Meil kõigil süda valutas, ma tean, et puhkesaabuv ufo. Kuid kas on salmid kõigil pea, kas minagi, ehk nende seas? Ma tean, et Puhja maandub ufo. Nii, õhtu eelõhtu eel käin ringi tuttaval alleel puhkesaabumas bob nüüd õndsus tulemast, Liassemm saabub uus Jeruusalemm ja Puhjas lahkume mufol. Ja Puhjas lahkume me ufo. Siuke ilus kant tõmbab ufosid hästi riigi eskordi, jalutasime Martiniga mööda alleed, nägime ühte punast ketas. Ja sellest meil see luuletus tehtud ongi. Martin on Martin toode. Ta on praegu Tallinnas. Kirikuõpetaja juures, käisime teel tihti ja siis kõndisime mööduda. Surnajaleepige edasi-tagasi öösel kell 12 Me käisime surnuaial. Tulime kirikuõpetaja juures teeldija, läksime surnuaiale ja nägime juubot. Minu luule ausalt öelda, kui nüüd päris aus olla. Minu luule on selline nagu ameerika vaba poeesia või see umbes nagu ameerika ulmefilm on minu luule. Minul on väga palju igasugustest ulmekatest võetud detaile. Mul mine tulevikus saadeti üks juhe ja kontakt, valvan ajaväravat, on kroom, küüniline fact. Ma lähenesin Annale, oh, tuleks kord, söö, mis pean küll mina tegema, ma vaene Richelieu. See oli kardinal Richelieu luuletus mulle väga palju asju ajaloolistel teemadel ka tehtud. Kardinal Ühest sai nüüd juba räägitud. Siis, kui Richel jõest räägime, siis räägime liigast, inglite markisi staar. Oota pisut tantse, liika, peagi ripun krevil võllas, pisara ehk Simmis poetas, kui sealt homme mööda sõidavad oma kuninglikus tõllas. Oota pisut, Tandželiika. Süütan pea bensiinivaadi kohtub alata. Vastutusel võtab hullu büromaani. Oota pisut asja, liika, peagi lõhkad lankimiini sisu papa välja, saadab vastuluure limusiini. Oota pisut. Saamust, ajatolla Homeniini, saadan sulle Teheranist musta tulbi. Õie Smiini. Oota pisut liiga. Koosta kõiki inglikoorid. Giljotiini les on viidud üheksandal termi tooril. Läbisutanže liiga. Külsis kahvatavad palged, kuningal või kommunaaril, kui kord triumfikaare vastu põrutame, aeroplaanil. Oligi praegu nii, tähendab part suunad, aiavankrid sõidavadki mööda taevas. Praegu istume siin Vadiga autos ja vihma sajab ja lõunaäike. Seondubki selle väikese ilmaga luuletasin, laulsime. Nüüd võtsime siis rüütle ette ja mikrofoni ette, hakkame rüütled küsitlema. Rüütle, mida sa tunned, kui sa midagi mõne luuletuse oled teinud. Rahulolu, suurt rahulolu, suuride, rasvast, rahulolu. Mida sa siis korda saatnud oled? Midagi head, nii et selle märgi aiateibast. Kord õhtul olin veel kaine, sain minust elektronlaine ja siis, kui sädevensiinis järsku liikusin liinis ja imemasin on liini hea masin, on teenil siis daame, jahtisin nõrku. Nende telefon võrku, nii keset oma psühhoosi. Manööviisin Nevad hüpnoosi, Nad nägid, seitsmendad baasina, kingad, Roosimägi, Tiina kolhoosi, kes vihmametsi osooni, ma tegin nendega proovi, kes polnud tõmmatud hoovi, kes polnud tõmmatud hoovi korda rootori staator sav kärtsurvas maator siin nagu impolutsioon. Gravitatsioon, märk on uus dimensioon, see värk on uus dimensioon. Kui tõesti jube, kus plasma. Miinuse, plasma Yukis Mülleri Sass nagu kollane klass on nagu kollane kass, Magaarde kollane pass ootab jumega toss ekraanil. Raivi Klos. Mul ühises traadid on ammu sulanud, mass on ammu sulanud, mass on ammu sulanud, mass on ammu sulanud, mass, anna mu soola. Mass. Inimene peast praegu paneb oma repertuaari, tal on ikka sammas transis, ta on pidevas rambipalavikus, kui ta esitab selle tõttu, tähendab, ma olen pidevalt oleme harjunud sellega, et ma peast deklareerin midagi peas deklameerib midagi suurele rahvale. Samamoodi võrratu poos niimoodi olla, praegu oleme mikrofoniga praegu me räägime siis suure Eesti rahva ees nii-öelda. Me räägime raadiosse. Käsu Hans oli 200 aastat tagasi, 250 aastat tagasi oli Käsu Hans Puhja luuletaja. Ja eks Eesti ajaloole siin ka olnud natuke ärksamad mehi, kes natuke kultuurimajas tegid möllu, aga ega maja siin nagu üksinda olen nagu. Ega eme eme, käi minuga käenzo Käsu Hansu vahel on ikka väga vähe ikka inimesi, kes on siin teinud Puhjas luuletuse. Ja koguni Puhjas näed. Puhja Tartu kõrval taimel teine, kõige tähtsam koht Eesti vabariigis. See kood, kus ma olen veetnud paremad aastad oma elust Tartus, ma olen sündinud puu ja ma olen kasvanud Tartus, ma olen veetnud oma kõige kuldsemaid aastat, kui ma tulin Puhjast tagasi Tartusse. Ja oli seal ülikooli ajal. Aga siis ma olen, nüüd olen Puhjas tagasi tunuma ülikoolitusest midagi välja ja masin nagu jobu jussi vaikselt mängin, ma teised kirstunaelad joovad seal Tartus, no mina olen siis siin ja joo ka enam, mina olen nüüd juba nii vana. Ma mõõtsin üks puuseisu ja helistasin siis Eloviidingule ja ta siis oli kuul, oli suur vastasseis päikesega. Siis oli väga hästi mõjus meie telefonikõnele. Me rääkisime tervelt 45 minutit telefoni teel, Elo Viidinguga. Elo hämmastas see, kui palju ta minu käest positiivset energiat sain. Puhja on niisugune koht, mis stabiliseerib õudsalt, mis stabiliseerib õudsalt kuma muredega. Tulen Tartu linnas, siis ma kohe tulen siia Puhja ja siis ma nutan, siin Puhjas nutan, nutan oma aseme peal, mis on siin kapi taga. Kui me Martiniga kõndisime mööda surnuaedu, kolasime siin öösiti ringi, siis me vaatasime pidevalt, jälgisid meid väikeselt pool kerakesed kerakesed küljes olid punased ja külla tulid kollased. Me oleme meil on, mul on UFO vaatlus 87.-st aastast. Ma olen suure ketta ka ära näinud, ma olen näinud selle kettaga, mille läbimõõt oli kaks. Diameeter oli kaks meetrit, kui vaadata Vaadata maa pealt. Ufod on tulnukad teispoolsusest, ruumist, meiega teises ruumis, nad ei ole kaugel tähtedel, muidu nad näeksid välja nende sõjasipelgate moodi, nagu Ameerika filmides on. Aga nad on teisest tehasest teisest teisest ruumi süsteemist tähendab pigem ruumi tulnukad, mitte teise planeedi tulnukad. UFO-laev tuleb teisest ruumist. Võtab kõigepealt sellise tähe moodi kuju ja siis hiljem ilmuvad talle illuminaatorid külge. Kuv teisel teis ruumlase jälgivad meid juba ammusest tsivilisatsioonidest saadik ja ilmselt paremad inimesed, nad võtavad ükskord enda juurde suhu, tõusest põlevad. Ufod on paremad. Inglid ongi ufod, inglid ongi ufod. Või ufod ongi inglid? Ma usun jumalat, aga ma ei usu teda piibli järgi, ma usun teda omatehtud testamendi järgi. Minu uuem testament baseerub Uranti raamatul piiblil. Nende vahekord on seal enam-vähem üks-ühele. Ja see tähendab seda, et ruumilaev tuleb. Ruumilaev tuleb ja see ongi see õndsat. Õndsat õnsaid äraviiv objekt, mis seal piibli ilmutusraamatu lõpus on, kes tulevad appi meie tsivilisatsiooniga? Kas siis kedagi on vaja päästa? Maailm on ju ökoloogilisest kriisist, maailmasõdade ökoloogilise kriisi käes. Maailm vaevleb 100 tõve käes, teda on vaja ju päästa. See on uus Jeruusalemm, see tuleb nii nagu see tuli ufolaev maha filmi lõpus. Selle filmi nimi oli. No kus need don Rebane seiklesid. Saksa-Vene ühistöö oli Strugatskite ulmega põhjal. Kas on kerge olla jumal, kui keegi lugenud, kas on kerge olla jumal siis kas on kerge jumal on olla, on jumal, ongi kõige uuem testament. See lahkusulahku ei olegi, Me oleme lihtsalt uba, usku kõik. Me oleme ufo, uskusin, kes meil siin Puhja sula. Ma olen seitsmenda dimensiooni inimene. Ma olen, see tähendab inimesed, kes tahavad kõrgemale saada. Pean minema dimensioonidesse. Mõnele on antud üks, mõnele kaks, mõnele kolm, mõnele seitse ja mõnele 10. Mina kuulun kuskile seitsmendasse dimensiooni. Praegu minu puhtusaste on umbes seitse. Aga on ka 10. 11. järgu inimesi ja veel kõrgemaid inimesi. See näeb välja nagu nii-öelda arvutimäng, et on mingit levelit, kus, kus sa saad edasi minna ja. No umbes sedasi, umbes sedasi. Ma olen antroposoofilistest käsikirjadest mõjutatud ja ma tahan inimeste Moontroposoofilist puhastumist. Antroposoofiline puhastuvus, puhastuvus, kirgastus, mõtteselgus, kõik sellised asjad, mida me siin linnas ei kohta, aga maalne kohtame. Energiat koondad ja siis. Ja ma kogu aeg koondan energiat ja ammutan energiat kohvist muskooponeks, minu energiaallikas, üks minu doping, mida ma kogu aeg tarvitama must kohvi must kohvi ja sigaretid. Kas energia tuleb ka just siis, kui sa luulatud või vastupidi? Energia tuleb siis, kui ma luuletan, kumal milady luuletanud, siis ma saan valimatult vurtsu energiat sellest ise juurde. Üks luuletus näiteks siis see on nagu mingisugune pursesusest tuleb. Jah, see on purse, seon, purse, see on tõesti purse, see on niisugune. Noh nii et mingisugust pärast ümbertegemistega viimistlemist ei ole, tuleb nii nagu tuleb. See on per peetu mobile, verbeetu mobile. Mismoodi sedamoodi ongi? Kirgastumus tekitab luuletuse ja luuletus tekistab. Räägib kirjandusteadlane Indrek Särg. Mõned inimesed, kes koondavad endas energiat, on mõned, kes võtavad teistelt energiat. Mõnedki annavad teistele energiat. Indrek, ütle vist on selline. Looja, kes kes koondab endas mingisugust endasse, koondab mingisugust ülevalt poolt tulevat energiat. Mõnikord on tõesti raske aru saada, kust ta võtab oma luulesse need motiivid kus ta, kus ta ammutab selle energia, mida oma värssides paneb. Tal on endal jah, selle kohta teooriat. Et see luule on, on kuidagi nendest kosmilistest energiaväljadest seotud. No inimesi on mitmesuguseid ja ja võib-olla Indrek rüütle üks niisugusi väikseid meediumiks. Kes meile seda Seda kosmilist energiat siis natukene vahendab oma tekstide kaudu. Igatahes ma tean, et ta ise usub, et tema tekstides on on selliseid energeetilisi laenguid sees. Võib olla sisal. Igatahes harva nähtavalt. Head on need luuletused, tema luuletuste parim osa küll jaa. Alguses kui ma temaga tuttavaks sain, siis ma kuidagi ei uskunud, et tema võiks nii häid luuletusi kirjutada. Ja kohtasin inimest ühte lugupeetud toimetajat, kes arvas, et need on Priidubeieri uued ja väga head luuletused. Et ega see ei saa ometigi olla, et Puhja alevist pärit poiss niimoodi kirjutab. Aga selgus, et see on siiski Indrek rüütle omas niisuguses headusest. Aeg-ajalt on tunne, et inimene vaatab maailma mingi teise pilgu läbi. See ei ole mitte kõõrdpilke, aga seal noh, kuskilt kuskilt teisest Kõrgusest vaadatud ja alati sugugi ei saa aru, et alati sugugi ei pruugi kõrgus olla stabiilne. See tema puhul ongi nii, et ta käib nagu nagu see inimene ringi, kes on midagi ära kaotanud. See, kellel on midagi kadunud, vaatab kas vaatab kõigepealt üles kapi otsa ja siis vaatab Al alla kapi alla. Kui ta toas ringi vaatab laua peale, siis vaatab laua alla, niimoodi käib ja küünitab ennast ülespoole, siis kummardu allapoole. Indrek rüütlaga on ka vist umbes nii, ta väga-väga sujuvalt väga iseenesestmõistetavalt käib ja ja näitab meile neid kõrguste ja ja laadide erinevusi, mida ta ise näeb. Pääsenud. Kord mul oli niisugune lugu, et ma õppisin eksamiks, ma õppisin ajaloo eksamiks ülikooli ülikoolis. Ja siis. Ma nägin öösel vastueksamit unes, et mind aetakse taga ja ma olen talupoegade saadik Rootsimaal kuninga juurde, kes kuningaga legi kalu päevade kirja viima. Ja kui ma üles ärkasin, siis ma kirjutasin selle luuletuse Karl 11.-le tähtsad asjad. Mul on ainul et 100 asiaat riigi asjade äriasjad. Olenestid diis, mees, täpselt Q5 tei. Loegi aadlikke ja talupoegi, kes on minu riigi sees. Mul on maad ja mul on rahaaidad täis on tema aha. Olen väga riik. Kas mees karusnahku kulda karda? Mina kedagi ei karda, olen väga julge mees. Laevad veavad rauda vilja jalule, olen vara hilja, olen väga töökas mees. Mul on, 100. alal uhkee eta, saaksite pihku lühki, tihti passin ka WCs üle, olen ilmakärast, kui ma kingin asja pärast, olen väga helde mees. Mul on ainult tähtsad asjad, siseasjad, välisasjad rumalusi ja le idee. Mis seal ikka vilistades seda viisi sulle, Tõnu sulle viisi tunnen, ärkab minus hirmus Alar kist. Vaga sõber, maga, maga parem ennast kaineks magama. Homme pole kuigi hea sul olla vist. Anarhia on mind, ma olen ka olnud anarhist. Ja tähendab, kui Trubetsky oli prantsuse anarhistide punt, siis meil siin muuseas, oli paika punt. Meil olid vene anarhistid siin Puhjas millega nad tegelesid. Anarhistide hulka kuulus Martin toode. Tiit Naarits, siis olin mina Me põhiliselt olime kateedris, istusime koos ja jõime teed, ajasime juttu, ajasime kaan arhiast jutt. Ja siis, kui Tõnu Trubetsky tahtis anarhistide väljaastumist teha üle-eestilist, siis oli veel meiega Tallinnasse minemas, aga minu panid nad hullumajja. Teate on kahte sorti ana, siste Ühed on pommiga tänavale, nad on metsikud. Tahavad kõike maa põetada, ära hävitada. Teised on kateedris hingelikud olevused, kes kirjutavad uusi kirju uutest tuleviku ühiskondadest, teevad utoopiaid. Mina kuulan, kuulun pigem teistlaadi anarhistide hulka. Puhjas oligalašistide punt. Ma lõpuks loen Einari raketi linnagu algooti kuupell, Reini äärne vaatluspunkt, laius siin kultuurid, super, sellel ma Euroopa, kes punkt Einari rakkeid. Onu Einari rakett, nii omapärane sugu, Ps, üksikisik, mis küll nonsenss. Me vajume taas ei tea kuhu. Kuid Einar sulle vaatan suhu. Me usinasti loomeriiklust taas igatseme katoliiklus. Sõda vaikses jääb kui hiir, kui algab saade, valguskiir, mis luistel pühak Rute killas sümbergipsutada lillas, kuid loota on, et juba juuniks Magaartsad võõbatud taas pruuniks ka Saksa-Rooma keiser Otto, teil mälestuseks saadav foto. Üks silmis varsti igal seinal. Mu vaimne isa, onu Einar, Einari rakett, onu Einari rakett. Püksis tänasossebrinu isiga. Sa pärast ole kena mees lasenile välasse Braine. Inimeste teadlane, lihalikud, nad karmaatilised, võtavad endasse Karmo patu aga ingliteod, karma pattudest vabad. See, kui ingel kellagi himustab, siis ta võtab eelkõige inimese vaimse poole järgi kumu köhast vabaks. Ei kehast vabaks ei saa, keha on see, mis meiega kaasas käiv ja keha on ingliga keha sellel inglil Tullukal ka, kes meile järele tuleb. Nõod täpselt samasugused välja nagu müüa. Nad näevad täpselt samasugused välja nagu meie. Inglid võtavad meie maailmasüsteemi lihtsalt hääletusele, lõpetavad kogu selle koera ukse ära, mida meie maailm siin praegu t? Tas oli vägagi insperglik. Häälen, insperdilik ja ei, minu meelest ei olnud. Minule see jutt, tuli. Te kuulsite saadet luuletajast Indrek rüütlast saata tegi Urmas.