Tere õhtust, eetris on Eesti raadio, uudiste põhisaade Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Asutati president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel mälu instituut. See hakkab uurima inimõiguste rikkumisi Eesti territooriumil aastatel 1944 kuni 91. Presidendi sõnul tahetakse seda teha ilma viha ja eelarve tulemuseta. Lätti integratsiooniprotsessi välismõjude uuringus, mida täna Tallinnas esitleti, rõhutatakse, et Läti pooldab Venemaa soovi aidata säilitada Lätis elavate venelaste rahvuslikku identiteeti kuid pole nõus Venemaa ajakirjanduse negatiivse hoiakuga Läti suhtes, mis põhineb valedel faktidel. Riia Eesti saatkonna arhitektuurivõistluse parimaks tunnistati ideekavand, mille esitasid arhitektid, Lembit-Kaur, Ülo-Tarmo Tüür. Esinduslik saatkonna maja peaks valmima paari-kolme aasta jooksul. Tartu Rahu põlistamise seltsi konverentsil rõhutati Tartu rahu jätkuvat kehtivust, järelikult ka Tartu Rahu piiride kehtivust. Inspektsiooni juhitakse tänasest 14 maakondliku inspektsiooni asemel neljast regionaalsest keskusest. Inspektorid jäävad maakondadesse alles. Tartu kunstikuu moto on Tartu pik art lühike 24. veebruarini saab teisi vaadata ja ise kunsti teha. Saksamaa tõrjub USA nõudmist saata Afganistani lõunaossa lisavägesid Kaitseminister Jungi sõnul lubab parlamendi mandaat saata sõdureid vaid rahuliku põhjaossa ja vaid NATO vägede koosseisus. Naftat tootvate riikide ühendus OPEC jättis senised naftatootmise limiidid jõusse. See tähendab, et kõrge naftahind püsib ja ilmast sajab Eestis lörtsi ja vihma. Puhub edelatuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Täna asetati Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel mälu instituut jätkab Mall Mälberg. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et instituut jätkab Max Jakobsoni komisjoni tööd. Viimane uuris inimsusevastaseid kuri oskusi testi territooriumil aastatel 1940 kuni 53, jälgides Rooma statuudi definitsiooni inimsusevastastest kuritegudest. See aga ei võimalda käsitleda enamust nendest inimõiguste rikkumistest, mis leidsid aset Eesti territooriumil aastatel 1900 144 kuni 91. Stendi sõnul leidsid repressioonid tsensuur tagakiusamised, mida ei ole võimalik liigitada inimsusevastaste kuritegude hulka tollal siiski aset ja on põhjust näidurida. Me tahame seda teha teaduslikult siine hiirestuudio ehk ilma viha ja eelarvamusteta, selleks et me võiksime tulla toime oma olevikuga ja et ka tulevikus saaksime vältida ajaloo kasutamist malakana poliitilise vahendina. Paidet meil lihtsalt oleks selge pilt, mis juhtus, ja selge pilt sellest, mis ei juhtunud. Olulisem osas on meil alles ees kutsuda kokku rahvusvahelise komisjoni, kes siis suunaks uurimistegevust, teeks neid järeldusi, üldistusi ja annaks ka hinnanguid. Mälu instituudi nõukogu esimeheks valiti Tiit Sepp, kes ütles, et asutajaid ajendas kokku tulema asjaolu, et rahvas, kel ei ole mälu, ei saa olla terviklik. Meie lähiajalugu on tegelikult asi, mida me suudame tajuda küll lähedalt, aga mis ometigi on keeruliselt mõistetav või näeme iga päev, kuidas lihtsaid asju mõistetakse nii Eestis kui galakud raja taga väga erinevalt. Meie eesmärk olekski võib-olla saada erapooletu nägemus sellest, mis tegelikult sel perioodil juhtus. Et mitte eesmärgiga uurida, kes on süüdi, vaid informatsiooni, mis tegelikult juhtus ja olla tulevikus targem. Justiitsminister Rein Lang, kes on olnud presidendi sõnul väga suuresti Instituudi asutamise taga, osutas sellele, et oluline on, mis saab pärast Max Jakobsoni komisjoni tegevust edasi selle. Instituudi asutajate ringis ei ole valitsust ega riiki, see on kodanikuühiskond. Tulevad kokku vabad inimesed vabal maal all ja otsustavad hakata tegelema asjaga, mis on selle riigi rahvuse ja ühiskonna jaoks ülimalt oluline. See on sellisena väga kõrgelt hinnatav algatus. Edasine tegevus peab meil olema suunatud mitte niivõrd inimsusevastaste kuritegude väljaselgitamise peale, kuivõrd tuleb teadvustada seda, milliseid inimõiguste rikkumisi on Eestis toime pandud kuni 91. aastani. Meid huvitab eelkõige see mehhanism, kuidas toimib üks okupatsioonivõim, kuidas ta suudab suruda alla ühiskonda ja mida me peaksime sellest tulevikus õppima. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. USA nõuab Saksamaalt lisavägede saatmist Afganistani Ühendriikide kaitseminister Robert Gates saatis vastava karmisõnalise kirja Berliinile ja teistele NATO liikmesriikidele. Kirjas nõutakse, et Saksamaa asendaks selle aasta jooksul 3200 Afganistani lõunaosas teenivat USA sõdurit. Saksa kaitseminister Franz Joseph Jungi sõnul ei kavatse ta parlamendi mandaat, et muuta. See lubab valitsusel läkitada afganistani põhjaossa NATO vägede koosseisus 3500 sõdurit. NATO lisaväed on muutunud alliansi liikmesriikidele valusaks teemaks. Näiteks Kanada ähvardab oma väed Afganistanist välja viia, kui teised NATO liikmesriigid ei saada lisavägesid. Kanadale on rahutus Lõuna-Afganistanis 2500 sõdurit. NATO kaitseministrid kohtuvad järgmisel nädalal Vilniuses. Leedu parlament kiitis täna heaks eelmisel suvel vastu võetud tuumajaama seadusega parandused, mis avavad tee uue tuumajaama ning Poola ja Rootsigaenergiaühenduse ehitamiseks tuumajaama seadusesse. Parandused kiitis heaks 63 seini liiget ja 11 oli vastuhääletust boikoteeriksid opositsioonis olevate erakondade esindajad. Seadused parandused jõustuvad, kui Leedu president Valdas Adamkus ei pane neile vetot. Seaduseparanduste alusel luuakse uue tuumajaama ehitamiseks investeerimisfirma Leo LT, milles valitsus saab 61,7 ja erafirma Hendrix energia 38,3 protsenti. Serbia eksdiktaatori Slobodan Milosevici pojale anti 2006. aastal Venemaal asüüli. Nii teatas täna Vene õiguskaitseorganite allikas. Milosevici lesk Markovitš, kes oli ka ise mõjukas poliitik ja oma abikaasa nõuandja, saabus Serbiast Venemaale 2003.-le aastal, kui talle esitati kodumaal süüdistus võimu kuritarvitamises, kuna ta oli andnud lapsehoidjale riigi korteri. Marko Milosevici põgenes Serbiast 2000. aasta oktoobris, kui reformimeelsed jõud tema isa võimud tõrjusid. Mõlemad elavad Moskvas. Belgrad otsib pettuses süüdistatavat Markovitšiia Milosevici Interpoli kaudu taga Serbias algatatud nende suhtes mitu juurdlust. Naftat eksportivate riikide ühendus OPEC otsustas mitte muuta naftatoodangu limiite. OPECi riikide naftaministrite hinnangul on praegused toodangu limiidid piisavad, et katta maailmaturu nõudlust. Nafta sobivad lääneriigid aga kardavad, et kõrge naftahind toob kaasa üldise hinnasurve ning maailma majanduse kasvu aeglustumise. Naftabarreli hind ületas käesoleva aasta alguses esmakordselt 100 dollari künnise. Eelmise aasta jooksul kallines nafta hind 70 protsenti. Euroopa Parlamendi Eesti infobüroos tutvustati täna Ida-Euroopa poliitiliste uuringute keskuse uuringud välisriikide mõjust etnilise integratsiooniprotsessile Lätis, vahendab Mall Mälberg. Eurosaadik Katrin Saksa hinnangul on uuring väga põhjalik, uuritud on nii lääneriikide kui Venemaa mõju juba alates 90.-te aastate algusest. Mis puudutab vene-suunalist mõju, siis ma arvan, et kõige olulisem on mitte mis on, vaid, mis tuleb ja lätlased siis tuginedes oma uuringule, ütlevad, et ei ole mingit alust arvata, et see mõju väheneks. Arvestades, kui kõrgel tasemel, kui erinevates institutsioonides on, on Venemaal sellega tegeletud see reaalsus, millega me peame Me toimetama ja noh, ma võin omadest kogemustest öelda, et hiljaaegu, kui Brüsselis üks europarlamendi saadik Lätist pärit Stanoka keskelt pigem esindab Moskva OM, mitte Läti venelaste huve organiseeris suure konverentsi, mida siis toetasid nii Moskvas linnapea kui vene kirik, siis öeldi seal väga selgelt otse välja, nende eesmärk on suurendada oma mõjujõudu Euroopa institutsioonides. Eesti jaoks on Katrin Saksa sõnul uuringus samuti oluline sõnum, kuivõrd oluline on venekeelne kommunikatsioon meil elavatele venelastele, läti teadlane andis kodurs rõhutas, et Venemaa mõju ei ole see, mida nad sooviksid. Seda mõju me ei taha, kuna me näeme selles nagu vastupidist integratsiooni Moskva suunas ja Venemaa kaasmaalaste poliitika pole sugugi alati hea poliitika. Me oleme selle poolt. Venemaa aitaks säilitada Lätis elavate venelaste rahvuslikku identiteeti, aga me oleme vastu Venemaa poliitilisele mõjule ja vene ajakirjanduse ma ei ole, mis põhineb valedel faktidel ja negatiivsetele hoiakutele. Läti suhtes. Mis andis kodusid uuringu tulemustes, üllatas, oli osa vene ekspertidega poliitikute suhtumine, kes on otsustanud, et Eesti ja Läti asuvad Venemaa mõjustada päris ning osa neist ütles koguni, et nad muudavad meie riikide kodanike identiteeti. See oli halb üllatus, mis meid tabas, rõhutas, andis kadas. Veel üks teema, mis kõneks tuli, oli üleilmastumise uued ohud. Ühe näitena nimetas Katrin Saks küberrünnakuid. Selle ohuga ongi see, et ei tajungi, teda ei tajuda tihtipeale enne, kui see relv on oma töö ära teinud ja siis me hakkame nagu tagajärgedega tegelema. Arhitektuurimuuseumis tehti täna teatavaks Eesti Riia saatkonnahoone arhitektuurivõistluse tulemused. Võitja kuulutas välja välisminister Urmas Paet. Võidutöö märksõna all teele auhind on 300000 krooni pluss siis see selles paketis saab Eesti saatkonnahoone Riias. Selle töö autorid on Lembit Kaus tööl Ülo-Tarmo Tüür ja konsulteeris Heidi Urb. Arhitektuurivõistlusele esitatud 24 tööd võidutöö puhul tõstis žürii esile riiale omast tellisfassaadi akende mõõdukat suurust, mis lihtsustab saatkonna ruumikasutust ja rakendatavaid turvameetmeid. Konnahoone sulandamist ümbritsevasse keskkonda. Võidutöö üks autoritest, Ülo-Tarmo Tüür, ütles, et tegelikult ei tekitanud esimene käik hoone tulevasse asukohta temasse inspiratsiooni. Mõnikord on nii, et mõne koha peale kohe hakkavad ideed lendama, selle peal oli suht rahulik seisineedega. Kui me nagu hakkasime arutama, et mis me siis teeme, siis oli üks mõtetes nihutada tagasi see esimese korruse põrandaid, toon, et tekiks maja ette selline suurem avaram väljakulaadne tänav. Ja et katusejoone jäta mehitsionaga paika ja siis me tegime kiirelt mahu analüüsi, pudeldasime valmis ja vaatasime ja tundus, et ühest küljest väga lihtne 11-st mingi konksuga tekkis väga tundlik lahendus ja peale seda asutasime hoolega siis plaanide kallale. Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt leiab, et võidutööruumilahendus võimaldab seal saatkonna tööd hästi korraldada. Uspetsi pilguga vaadata siis selle 24 töö, muuhulgas oli ka väga erineva tasemega ruumilahenduse mõnedes oleks olnud väga raske ette kujutada, et saatnud saab töötada. Aga peale selle. Ma olen Riias nii palju juba elanud, et mulle nii nagu lätlastest žüriiliikmetele meeldis ka selle hoone sobivus sinna väga rafineeritud keskkond. Vana Noblessneri kvartal ja naabermajad on väga nõudlikud, nii et nii lihtsalt ikka õige mitu asja. Kõik see, kuidas, kuidas inimesed, kes saatanast töötavad või külalised, olgu need siis kas kaks või 200, parajasti see, kuidas majja sisenevad, kuidas nad seal majas edasi liiguvad, kuhu nad satuvad ja mida nad näevad, et see on äärmiselt oluline, on seal suured trepid ja vestibüüli, seal on hästi pöörle päris korralik, enam mitte nii pompöösset, nagu me näeme seal üleval 38. aasta näitusekoodi seal totaalarhitektuuriaeg tookord, aga kõik on päris päris tip-top. Kui palju vahtkonna hoone, interjööri või sisekujunduse juures suursaadikul endale nii tahaksite oma nägu või omaseid ideesid sinna sisse panna, üldiselt tuleb see kollektiivne tööd, peamaja ja saatkond. Aga natukene. Välisminister Urmas Paet loodab, et uus saatkonnahoone Riias valmib kiiresti. Kõige optimistlikum plaan on, et kahe kuni kolme aasta pärast võiks olla hoone valmis või sujub tõrgeteta, nii projekteerimine kui ka ehitusmillise hinnaga ministeerium arvestab hetkel veel neid rahanumbreid ei ole võimalik nii-öelda, meil on kavas tegelikult Eesti riigil müüa, kui see hoone valmis saab, olemasolev saatkonnahoone, mis on ka päris uhke ja suur kinnistu Riia kesklinnas, kuid mille peamine probleem on seni olnud meie jaoks see, et seal sees on kümneid kortereid ja üks saatkond ei peaks olema ja valitsus, see on päris hinnaline kinnistu, nii et ma usun, et see sisuliselt katab suures osas suva uue saatkonnahoone sinna. Arhitektuurimuuseumis käis Vallo kelmsaar ajaloo professor sepast heterberi, kelle sulest ilmus möödunud aastal Eesti ajalugu, sai selle teose eest täna maineka Lauri janti nimelise preemia. Preemia põhjenduseks öeldakse. Teos avab vennasrahva saatuse, dramaatilised episoodid aga ka eesti rahvarikka kultuuriida ja lääne vahel. Briljanti moodustas omanimelise fondi eesmärgiga tunnustada soomekeelset teaduskirjandust. Seda preemiat on antud välja alates 1985.-st aastast. Rahvusraamatukogus peeti täna Tartu rahu aastapäevale pühendatud rahvusvahelist konverentsi, jätkab Uku Toom. Tänase konverentsi teemaks polnud mitte niivõrd Tartu rahu tähtsuse meenutamine, kuivõrd paralleelid kaasajaga, mure Setumaa ja setulaste saatuse pärast ehk rahvuslaste meeldetuletus, et osa Eesti territooriumist on ikka veel okupeeritud. Tuletati ka meelde, et Venemaa ja on ka pärast rahu sõlmimist nii 32. kui 39. aastal Tartu rahu piire tunnistanud. Kuid hobust sellest siis, kui see kasulik oli. Tartu Rahu põlistamise seltsi aseesimees Henn Põlluaas ütles oma avaettekandes. Kommunistliku Ma arvan, et Eesti riik õiguse põhimõte endiste Tartu Rahumäe oli ära see kirjutati ka meie põhiseaduses. Kõik maailma riigid taastasid diplomaatilised suhted just sellise Eesti kaasa arvatud Venemaa või Venemaa Ennast lääne kultuuriruumi kuuluva. Aga enne sellele iga Venemaa ja mitte ainult kõikuva, vaid neil on õigus levinud. Tartu Rahu põlistamise seltsi seisukoht on, et Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamisega rikkus Eesti oma põhiseadust. Rahul ei olda ei riigikoguga, kes lepingu ratifitseeris, riigikohtuga, kes põhiseaduserikkumist ei tunnistanud ega õiguskantsleriga, kes seda sammu õiguspäraseks pidas. Selts on rahul, et Venemaa oma allkirja rahulepingut tagasi võttis. Tänane konverents kinnitas seisukohta, et Tartu rahuleping kehtib endiselt, järelikult ka rahulepingu määratud piirid. Riigi teataja avaldab Tartu rahu aastapäeval elektrooniliselt Tartu rahulepingu koos sellele lisatud Eesti ja Venemaa vahelise piirikaardiga. Riigi teataja avaldab Eesti vabariigi 90. juubeliaasta jooksul elektrooniliselt üle 40 Eesti riikluse rajamist kajastava dokumendi. Sest on tööinspektsiooni töökorralduses muudatusi. Uku Toom küsis peadirektorilt Katrin Kaarmalt, täpsemalt. No täna hakkab kehtima uus struktuur 14 maakondliku inspektsiooni asemel, siis hakkab tööinspektsiooni juhtimine toimuma läbi nelja regionaalse keskuse mis ei tähenda seda, et maakondadest kuidagi midagi ära kaoks. Et kõik maakondlikud inspektorid jäävad oma praegustesse asukohtadesse alles ja teenindavad ka kõiki maakondi sarnaselt edasi võimaldab ühtlustada tööinspektsiooni juhtimist ja meie ettevõtjatega kohtlemist, nagu võrdsematele alustele seada, sest ühtsete printsiipide kokkuleppimine on neljajuhataja vahel selgem ja selle edasiandmine kui 14 siiski iseseisvat otsustust omava juhataja vahel. Aga meil on enda arvates hoopis suuremad muudatused, mis meie põhimäärus nüüd nagu lubab teha või, või paneb meile ülesandeks teha, nimelt peab nagu tööinspektsioon hakkama tegelema laialt teavitustegevusega. Ja selleks on meil keskusesse loodud täiesti uus teavitusosakond ja ka regioonikeskustesse on kavas nagu teavitusspetsialistid tööle võtta. Selle egiidi all hakkas jaanuari alguses tööle ka üleriigiline juristi infotelefon, kus saab tööalast nõu küsida. Katrin Kaarma ütleb, et teavad oma õigustest praegu ikkagi väga vähe. Selle telefoni töökoormus on suur ja küsimusi palju, nii et plaanitakse nõustamisaja suurendamist. Töö ümberkorraldamise juurde tagasi tulles küsisin aga alati aktuaalse küsimuse, kuidas on töötajate ja töökohtade arvu muutustega. Tõepoolest, 14. osakonna juhataja asemel on neli ja kõigil juhatajatel tekkis koondamisõigus selle muutusega ja kõigile juhatajatele sai pakutud inspektorite või siis uurijate kohti ja osad neist võeti vastu, aga osad endised juhatajad tõepoolest võtsid, siis valisid koondamise tööinspektsiooni struktuuris varasemalt 153 kohta ja praegu on 131 kohta, aga meil täidetud oli 132 kohta kahjuks, nii et nüüd see muudatus ehk võimaldab meil ka mõistlike väärikate palkadega täita kogu struktuur võimalikult kiiresti. Täna avati Tartu kunstikuu, mis kestab 24. veebruarini, mis seal sees toimubki siis Vambola Paavo. Ettevõtmiste moto on tänavu Tartu pik art lühike jätkab kunstnikku kuraator Triin Käpp. Nathan igal inimesel selle ise lahti dešifreerida, hilja lahti mõtestada, kuna see sisaldab endas tegelikult väga palju väikeseid jala mõtteid, kuidas inimesele endale tundub, mis on seal kõige tähtsam, selle juures toob isiklikust huvist, kus on pigem huvi tulla ja vaadata, mis teised või pigem on huvi ise kaasa lüüa. Need täpselt nii ongi, et meil on mitmeid näitusi, mis avatuse nüüd avatakse, varem, aga on lahti sellele samamoodi ka mitmed väga huvitavad töötoad täiesti erinevatest kunstivaldkondadest. Varasematel aastatel on üsna palju põnevaid ettevõtmisi toimunud ka kaubamajas, kas ka tänavu ja ka tänavu sealdanud taas kord ainult nii laste joonistusnäitus, kunstnikud ise kujundavad kaubamaja erinevate väikeste poodide aknaid, nii et linnarahval on võimalik minna hinnanguteni. Kunstliku avaürituseks on Triin käpa sõnul juba homme Vanemuise tänavakunstnike majas toimuv mess. Lihtsalt inimestel võimalik tulla uudistama, esindatud on kunstikoolid, mitmed kunstirühmitused, kes tutvustavad ennast samamoodi ja punti majaga. Pärast seda meistusid meie selliseks keskpunktiks salat, intud saab, tuleks vaadata koduleheküljelt, et kas huvitavad pigem töötoad, niisamamoodi film, helikunst vaatasin kunstniku plakatid, lapi rohelisse miniseelikus riietatud tütarlaps automaate kaenla all, see on vaid üks osavõistlust. Mõistagi on avatud kõik ema ja linna muuseumid. Paljud neist pakuvad kunstniku puhul eriprogrammi Tiigi tänava lastekunstikooliaias avatakse valguspuu ning raekoja platsil leiab koha traditsiooniline jääskulptuur. Millised on aga tartlaste teadmised kunstikuust? See on ilus asfalt ja kavatsen küll paaristöötoast osa võtta, ma arvan, et erinevates firmades on ka täitsa võimalik, et seda tähistatakse, et näiteks ma arvan, et meil pannakse üles need kunstiteosed jõulude ajal tegime, kas kunstikuud on vaja ja nüüd või mingi loomulik ju, et erinevad tegemised ja siis miks mitte ka kunst. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Eeloleval ööl sajab Eestis paljudes kohtades lörtsi ja vihma. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 16, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Hommegi sajab paljudes kohtades lörtsi ja vihma, puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 18, saartel ja rannikul 14 kuni 19 ja puhanguti 22 kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite, Päevakaja astuvad ja selle Riina Eentalu kuulmiseni.