Ligemale poolsada valget telki metsa all ja mere kaldal ringi ümber laagri väljaku. Selle keskel kõrgub lipumast ja lõõmab lõke. Vihmapilved, mis hilise pärastlõunani põua kuivadele põldudele, karja ja heinamaadele uut eluvaimu andsid. Pajusid Pärnumaa metsade taha ja päike puistab lahe veele hõbe. Litreid ei rikkunud aga vihmgi maaparandajate tuju sest need on just selline rahvas, kellel alati traktori ja ekskavaatori kabiini katustki pea kohal pole. Meeleolu on kõigil hea ja samm reibas, kui ühtses rivis lipud ees laagriplatsile liigutakse ja poolkaares lipumasti ümber rivistutakse. Raporteerib koondise Keila osakonna peainsener Anto Juske. Põllumajandusministeeriumi maaparanduse valitsuse juhataja vabariigi maaparandajad, valgerannas kokku tulnud tervist, maaparandajad. Laagrilipp kerkib sihvakasse lipumasti ja lööb priskes meretuulest lainetama. Põllumajanduse ministeeriumi maaparanduse valitsuse juhataja Vello Linnamägi pöördub maaparandajate poole. Meie õnneks möödus ning nähtavasti ta enam meid ei sega. Soovin teile kõikidele head pidutuju ning soovime, et meil jätkuks jõudu vähemalt homme õhtuni siin sõbralikult koos aega veeta ja võistelda. Põllumajandusprojekti vaneminsener Johan Johanson teeb teatavaks laagri kodukorra. Lõuna- ja Põhja-Eesti maaparandajate valgeranna kokkutuleku eest mõtleva kogu poolt laagri õhtu paremaks korda minemiseks kokku seatud õpetused ja käsud. Paragrahv üks, valgeranna maaparandajate laager on üks ja ühine ning ärgu olgu teisi laagreid temast tema sees ega kõrval. Paragrahv kaks. Laagris välja kuulutatud seadused on kohustuslikud kõigile ega kuulub väänamisele. Paragrahv kolm. Laagripaiga kasutamine peab käima kooskõlas suunavate märkidega. Paragrahv neli laagri kõrval asub merimeres, supeldakse ja tullakse jälle tagasi. Ajavahemikus kell 23. Null null 19.-st juunist kuni kell seitse null null 20. juunini on suplemine ilma laagriülema isikliku loa ja juuresolekuta. Keelatud. Paragrahv viis. Laagri ülemaks on määratud Voldemar soon. Selles maaparandajate rivis, mis praegu lipuväljakult ära marsib, on kaugelt üle 100 mehe ja naisigi Võrust, Viljandist ja Vändrast, Koselt ja Kohtla-Järvelt, Hiiumaalt ja Põltsamaalt igalt poolt üle vabariigi. Kui palju tuhandeid kuupmeetreid pinnast. Tänavugi on nende meeste eks ratturi kopad välja tõstnud kanalite ja kraavide kaev saamisel et veed voolama hakkaksid ning niidud ja karjamaad haljendama lööksid. Kuivendustööde poole aasta plaan on täidetud ühe protsendiliselt. Kultuurtehniliste tööde plaan kuivendus, mitte vajavatel maadel, aga koguni 200 protsendiliselt. Kadrenaasi tööde poole aasta plaan on ületatud. Suured massiivid hoidja sooheinamaid on uueks külviks küntud võserike kultuurkarja ja heinamaadeks muudetud. Maaparandajate töö on mehe töö ja siingi maksab rahvatarkus, et parem on üks kord vaadata kui üheksa korda kuulata. Sellepärast kui tuldigi, et üheskoos aru pidada käidi Tootsi turbaväljadel ja Tori näidissovhoosis maaparanduse alt tulnud põldudel et näha, kuidas parandatud maadelt tuleb saaki võtta. Et maaparandajad võiksid oma tööst täit rõõmu tunda. Olgu siinkohal asja kinnituseks Tori näidissovhoosi melioraatori seltsimees seljas sõnad. Enne teraviljasaagid olid sealt 10 tsenteri hektarilt kartulisaagid kuus, seitse, kaheksa tsenterit hektarilt heinasaagid, need olid veidi paremad seal 20 tsentnerit hektarilt. Aga praegu meie saame juba teravilja 20 kuni 30, isegi 38 tsenteri hektarilt oleme saanud otra ja samuti kartulisaagid on tõusnud 240 ja isegi rohkemgi tsenterit hektarilt, samuti keha on juurviljasaagid. Varem ei sanud Tori maadel üldse juurvilja kasvatada, kuna selleks ei olnud sobivat pinda. Aga praegu oleme meie oma juurviljasaakidega vabariigist esirinnas. On meil hübriidkaalikas näiteks andnud 922 tsentnerit juurikaid hektarilt, peale selle veel pealseid ja samuti ka kõik teised juurviljad. Suhkrupeet alla 400 tsenteri hektarilt ei ole me veel ühelgi aastal saanud, eriti need viimased aastad, kus meil kuivendatud pindala on suhteliselt üldise pindalaga, nüüd suurenenud, selle osatähtsus on suurenenud. On meie saagid niivõrd suurenenud, et meie oleme suutnud toota taimekasvatuse saladusi iga põllumaa hektari kohta üle 3200 sööthiku ja kui palju oli möödunud aastal kuivendatud maad hektari keskmine saaksööt ühikutes. Keskmine hektarisaak oli meil 3900 söötühikut ja kuivendamata maadelt oli meil 2300. Audru sovhoosis tehti tutvust uute maaparandusmasinad ja võimsa niisutusagregaadiga. Ja niimoodi siis jõutigi õhtu valgeranda, kus on vaigulõhnalised, männid ja lepad ning pajud palistavad liivaluiteid, kus luiteharjul eritab mets okasroosi õisi, kus rannaliiv on valge ja sõre ning merevesi puhas ja karastav. Siin siis puhatakse ja lüüakse laulu. Ja nagu laulgi ütleb, proovitakse ka õllekkest odramärjukest. Meistrid öeldakse siit ligi lähedusest olevat. Laagriplatsi. Teises otsas on käimas äge võrkpallilahing maaparandajate koondmeeskonna ja Audru sovhoosi meeskonna vahel. Alguses küll maaparandajate mäng hästi ei klapi, kuid mängukindlus tuleb peagi servid, tõsted, surumised, kõik istuvad, võidetakse, esimene, teine ja kolmas geim. Ei ole midagi öelda. Parandajad on kanged töömehed ja head spordimehed. Õhtupoolikust on saanud õhtu. Päike poetas end pilveloori ja vajus horisondi taha. Mõneks minutiks sattus meie mikrofoni kuuldekaugusse Pärnu maaparandus, valitsuse juhataja, laagriülem ja tänase kokkutuleku juht, hing ning organisaator Voldemar Soo. Tööde tegemist oli kindlasti palju, et kõik terve see üritus väga hästi laabuks, siiamaani on kõik hästi läinud. Meil tublid maaparandajad koos tegime, mõnda aega ta ju võttis. Tundub, et see asi läks korda, praegu oleme siis siin valgerannas, ilm on ilus, rahvas on lõbusega, hea areng sai tehtud korralikku koduõlle. Igatahes jääb vist soovida seda, et see päev muutuks niisuguseks heaks traditsiooniks. Tulevik, ja ta ongi juba muutunud, traditsiooniks on järjekorrad, neljas maaparandajate kokkutulek, mida siis homme päeval veel tehakse? Samas terve rida spordivõistlusi, jalgpall, köievedu, pommi tõstmine, ühesõnaga, üritusi on palju, tundub, et rahvas aktiivselt võtab osa Audru direktor ise on siin. Kuidas juhtusid mehed, seekord oli sale? Nojah, võrkpallis jäid nad alla küll, aga siis köievedu on ees, see köievedu ikka otsustab, kes kõvem. Aga mismoodi selle päevaga nii üldse rahule jääd? Oli väga tore ja siis. Igatahes minu sooviks on küll, et rohkem oleks neid ikka siin Pärnu rajooni piirkonnas, sest Pärnu rajooni piirkond ikka on see, kus neid maaparandustöid tuleks teha rohkem, kus kuskil mujal. Võib-olla sellepärast ka võib-olla aasta võiks ikka see maaparandajate kokkutulek olla ikka valgerannas? Jah. No üle aasta võib-olla tõesti on palju nõuda. Aga Pärnumaaparandajatel plaanid ja tööd on suured. Pleenumi otsustest ja sellest tulenevalt meie vabariigi perspektiiv plaanides peab meie maaparandus suurenema ligi kahekordselt 70.-ks aastaks. Peab ütlema, et maaparandajad on tänavu tublid olnud. Tänavu on meil tööd palju paremini laabunud veel kui mullunu teatavasti vabariigi ja kõik meie maaparandajad täitsid plaani. Praegu on ka asi võrdlemisi korras ja vabariigi 20 viiendat aastapäeva. Meie maaparandajad võtavad vastu. Ja kui üks tõsine mees seda vastu võtma peab. Palju on tehtud, veel suurem töö seisab ees. Märtsipleenum andis ülesanded, määras kindlaks abinõud, mida, kui palju. Eesti põllumees kasutab riigi poolt tehtavaid soodustusi uute külvipindade saamisel suuremas ulatuses kui kunagi varem. Maaparandajatest aga sõltub tööde tempo ja kvaliteet. Tähelepanulaager tähelepanu Türi Maaparandude valijatele. Vaat see on alles võistlus, mis Audru sovhoosi meeskonna ja Türi maaparandajate vahel praegu käimas on. Meeste lihased on pingul kui pillikeeled, jalad kaevuvad maasse. Tähtis on ka pealtvaatajad. Algul on mõlemad pooled võrdsed, siis aga saavad ülekaalu audrulased. Ei aita Türi meeste suurem kehakaal. Audru mehed on kangemad. Audru direktor Piia muheleb. Revanš on saavutatud ja veel, missugune. Rahvas aga koguneb uuesti lipuväljakule ja on ka põhjust. Vello Linnamägi ja Johan Johanson on ühepäevakohase nalja laulu kokku seadnud. Mis nüüd ette kantakse ja millele kogu laagri pere hoogsalt kaasa lööb. Ja ma pean jälle läinud mööda lelu seal parimad vigade juurde. Aga ainult kuivendatud põllumehe ja ikka juba nõuab müüdud. Möödunud aastal peeti Võrtsjärve nagu meelest vajuvi tegid, korraldajad teavad. Täna näiteks tuulekaarte jääda õnneta kraani parim tehti korda, pruugib ainult keerata. Soolapool linnagumbarvu tormas ringi, toimetas lambaid, püüdis kalu, kostitas. Peeti maha ja tulid appi, tegid õnnest palju tänu küll. Kokku kutse on juba ammu, olin välja saadi, aga need on nüüd sinna pikk maa peale märgitud. Vihma siiski palju abi alata, Türi meeste mured möödas ära. Ei lõppe laulud ega pidu ei tule puudu juttudest ega juhtumustest. Õllekruusid käivad ringi. Suveöine videvik punub pesa puude all, kus võbisevalt lõkked, hõõguvad söed ja säriseb vardas isuäratav šaslõkk. Luidete taga kohiseb meri kusagil kaugel, Pärnu muuli otsas plingib majakas. Väiksed lained veerevad heledale rannaliivale. See on põhjamaine suveöö valgerannas, mida valgustab laagrilõke, mis ühendab kõiki ühtseks suureks pereks. Ning siit viiakse kaasa soojust ja optimismi kogu aastaks. Et tuleval suvel valgete ööde ajal kokku tulla meie kauni kodumaa mõnes teises kaunis paigas.