Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust. Hommikut. Tere hommikut. Põllumeeste proovi, me kutsume teid kuulama. Viima nagu needki, Meil ta siin eriti kriitikat ja kommentaare künnis külvilõikudes väikseid näljakillud. Kuulama. Täna head kuulajad Lägi Mäetaguse Maidla kaasa elama Kiiklara. Ja peremeesteks on jõhvi kandis hästi tuntud juuni võidu kolhoosi karjakasvatajad, mehhanisaatoreid ja põlluharijad. Külalisi on aga tulnud kaugemaltki, nende hulgas ka meie mikrofon, tänulikke tähelepanelik kuulaja, et osakenegi sellest, mis täna Kiiklas kuulda, näha, teieni tuua. Mis siin siis teoksil on, et nõnda palju rõõmsat rahvast, kiike parki kokku on tulnud tüdrukuid ja poisipõnn noormehi ja neide, keskealisi ja eakamaid. Teoksil on paljugi? 1941. aasta suvine pööripäev, pikkade päikese, küllaste, päevade ja valgete ööde aeg, polipöördeline, siinsete töötavate talupoegade elu. Kolhoosi asutamise mõte, mida siinne rahvas juba kauemat aega oli kaalunud, sai nüüd teoks ja kinnitati ühises otsuses asustada kolhoos. See oli 25 aastat tagasi. Seda sündmust täna üheskoos meenutatakse kell üheksa kümnendikku kiitla töötavatest talupoegadest liitus siis ühismajandisse kehvikud endise mõisa moonakad, uusmaasaajad, kellele 1940. aasta maareformiga põlde heinamaid anti. See oli mälestusväärne päev, see oli murranguline sündmus. Tegelik maaharija astus kolhoosi. Rahvas avaldas oma tahet. See oli 25 aastat tagasi. Kes minevikku ei meenuta, elab tulevikuta. Edward Tinno ja Rein, sekenud olid siis kolhoosi mõtte algatajad, selgitajate organisaatoreid eestvedajad. Nemad meiega oma mälestusi jagavadki. Ja nendelt kuuleme, et kolhoosi asutamisest oli esmakordselt juttu juba 1940. aastal. No see oli 40. aasta sügise poole suve olime sekendi Reinu rohuaias savi Secentrein siis oli, korrasime Arno siis oli Tarum, Tiidrik, Tarum, august ja mina. Siis oli veel see tiitli Jüriga, seal siis arutasime seda kolhoosielu ja olu ja võiks teha kiitlasse kahjuks kuloos. Meie ei teadnud ju ka selle kolhoosi elust suurt midagi, et et uurimise seda asja nii põhjalikumalt ja siis siis juba kui rahva ette minna, siis oleks nii selgem pilt ka, mida rahvale rääkida. Saime juba juhtnööre sealt Rakverest maakorralduskomisjoni esimehelt, hiljem sealt ja see toetas seda mõtet ja tarendage edasi, tehke rahvale selgeks, kui juba rahvast on rohkem juba selle mõttega nõus, siis siis viime läbi koosoleku ja siis tema tuleb ka ja seletab ja siis näen, mis rahvas otsustab. Nemad olidki need, kes hakkasid ajama esimesi vagusid üksik talupojateadvuse põllul, selgitasid, et ühiselt 11 toetades on kergem edasi liikuda kui igaüks üksinda oma maalapil rügades. Kaheksandal veebruaril ja organiseeriti see koosolek, kutsuti kokku kõik ümbruskonna talupidajad ja uusmaasaajad ja väikemaapidajate eksin, see oli seal rahama üleval, ühesõnaga need kaks tuba olid inimesi täisarvu järel diaga üle 100 inimese oli küll seal koos seekord, nii et mitte ainult kiitlast, aga mujalt ka juba oli, Ratva külast oli ja osa oli isegi õrnu villast oli kuulamas rahvamaja juhataja oli seekord oras Marnu ja tema tegi see peamisi ettekande ära ja siis, kui hakkasid need küsimused, siis vastasin mina nende küsimustele suurem jagu, kõik vaidluste küsimused tohivad, töötasite sellel, kus kohas mäe valla täitevkomitee esimees. Meie mäletate, oli küsimusi, palju, küsimusi oli kaunis palju, kohe suurem jagu tahtsid teada saada, kuidas asi ka elu ja kõik hakkab käima ja kas surmad, talunikud kokku võivad minna väiksemate ja kõik, kuidas on ja siis tuli seal vaidlemist ka seda suuremat keevat kuloos ja siis võiksid asunikud ja uusmaasaajad, tehku siis omaette ja seal kulaku DJ, muidugi muidugi kullakate jutt ja sellele jälle rahvas reageerinud ike tasti tühiselt üks kuluvast teha, kolakad astusid siis nii avalikult välja ka sellele kohalikule. No avalikult kõige rohkem astus välja räimanud Johannes endine vallavanem. Ja siis peale selle veel Reinsalu, Mihkel rääkis, ka, toonitas seda suuremat talunikud ikka ühte kolhoosi panna. Ja väiksemat tehis. No peamiselt kardavad seda, et väiksemad võtavad võimu oma kätte, siis nendel ei ole midagi peale hakanud. Peksnud nihet. Enamus ei rohkem neid oli rohkem neid kohapidajaid. Kuigi jutud selgi korral lõpuni rääkimata jäid, sest paljudes küsimustes oli veel vaja selgus saada näitas rahva meeleolu, et seeme oli sattunud heasse kohevasse mulda, kus see siis hästi idanema ja jõulisi võrseid ajama hakkas. Kevadkülvi tegi iga mees veel ära vanaviisi. Ja kui olidki külvitööd läbi, siis kogunesime ühe korra kokku jälle aktiiviga ja millal see oli, see oli juba 19. juuni lõunal ja, ja siis arutasime seda küsimust, et kuidasmoodi siis teha ja rahvale selgeks teha ja et kutsuda kokku juba üldkoosolek kolhoosi asutamisest ja siis tegimegi seal selgeks, et soov, ilm tuleb ka Rakverest siia ja et tema on juba rohkem kogenud inimene. Ja siis see annab rohkem seletusi neile inimestele küsimustele ja mõistab seda asja organiseerida ja ja niimoodi läiget, et kutsume kokku 21.-ks juuniks koosoleku ja siis hakkame kolhoosi moodustama. See oli täna 25 aastat tagasi. 21. juuni, see on muidugi hästi meelde jäänud, kuidas see oli ja koosolek läks. Ja kõige enam jah, nii et ma tean, et ma käisin veel Rakveres ja sealt soovillemaga ühes sõitsime siia siis, kui sõitsime siia rahvamaja juurde, siis olid juba inimesi kaunis palju koos. Küsimus oli kaunikesti ja soov peamiselt vastas nende küsimustele kõik ja inimesed siis peale soo süütusi rahunesid ja olid ka nõus astuma kloostriliikmeteks suurem jagu juba. Meeleolu oli täiesti selle poolt, et kolhoosiajast ja siis oli meeleolu juba täitsa kolhoosi astumise poolt. No muidugi siis, kui juba see üldine otsus oli juba tehtud, astume kolhoosi liikmeks ja asutame kolhoosi siis soovile midagi kohe ettepanekul tuleb hakata kohe organiseerima juhatus ja, ja inist asjad kõik kohe praktiliselt läbi teha, et siis ongi valmis ja juhatus valiti Tarum, Tiidrik Tarum, Rudolf Sis, Uude, Oskar Kivil, August. No ja mina olin esimene, eksis. No vot siis tuligi niimoodi, et juhatuse saivad viieliikmeline juhatus tulid ja oli tarvis esimest saada, mina töötasin seekord valla täitevkomitee esimehena ja nemad tegid ka ettepaneku, et vaata, kus need esimest võtame, keda sa siis mina ei tea, kes sealt ütleski, et ah, eks paneme siis Tinno esimeheks. No ja siis panivadki mu esimeheks. Ja soovillemm ütles ka, et noh küll nad valla täitevkomitee esimene leiavad, jaganud kolhoosi esimehi, kui on tarvis, siis kui oli juba kolhoosi juhatus valitud esimees valitud, siis oli kloosi valitud juba. Kas kolhoosi nime ümber oli ka mitmesuguseid arvamusi või? No ikka oli ka, aga siis ikka lõppude lõpuks leiti, et 21. juunil oli meil niisuguse rahva võimuletuleku päev ja siis selle päeva tähistkümneksponilises juuni võit nimeks kolhoosi perele astus siis juuni võiduliikmeteks kohe 34 pluusi peret 600 hektari ümber juboli põldu gaasis koos oli teada-traktorijaam esmajoones koos Stocoloosisi ja selle peal meil suurem lubatust hoolidaat traktorid, partide subsuundaksesse, mingit tegevust kolhoosi. Nojah, kui sai juba kõik asjad juba läbi, siis rahval oli meel oli vaja ja koostel seal pidasime seal veel plaani ja nooremad lõbutsesid ja siis nii kesköö paiku, siis läksime siis igayks laiali. Ent järgmine päev pühapäev, 22. juuni tõi endaga kaasa kohutava teate. Sõda. Fašistliku Saksamaa reeturlik kallaletung Nõukogude liidule tõmbas halastamatult kriipsu läbi paljudest Nõukogude inimeste plaanidest ja kavatsustest. Võitlustanner sõja esimestel nädalatel oli Kiiklast veel kaugel, vajutas uus olukord ka siinsete inimeste töödele ja meeleolule oma pitseri. Edward Tinno, kes ei olnud veel jõudnud üle anda valla täitevkomitee juhtimist sai uued ülesanded, mis olid seotud mobilisatsiooni ja kaitse organiseerimisega. Juuli esimesel poolel mobiliseeriti hobused sõjaväkke, siis nüüd mina saatsin hobuseid Rakvere sõjaväe asupaika ja saatsin Volkovite siis ka hobused saati. Volkovi tulid uusmaasaajad teostuse võtta kolhoosiliikmeteks juunivõitu. No ja siis seal salametsa vahel tulivad siis, niiet bandiidid vastaja keerasid hobused kõik voorimetsa ja mõtlesin, et Volkovi tsitrusepuu külge kinni ja lasevad mõlemad poisid. Need olid esimesed juuni võidu kolhoosi ohvrid, siis minul tuli esimest korda kokku puutuda juba siis oli viienda juuli ühes 26 bandiiti ründasid asjad valla maa üle võtta. Me olime neljakeste vallamajas ja siis tuli juba relv käes, võidelda nende vastu muidugi. Näriline rünnaku tagasi. Ja ühe mehe kaotasime Omalt poolt pastaku, kes sai surma lahingus. Neid sai kolm tükki surma, ühe saime veel vangi võtta ja ja siis nad põgenevad metsa tagasi, võimelikke meie kätte. No need uusmaasaajad Volkovi olid esimesed ohvrid kes langesid, nende saksa käsilaste läbisin muidugi peale selle olid uued arreteerimised, see oli juba viljakoristusaeg, siis arreteeriti viis inimestel pealsel, nimeliselt olevat juhatuse liikmed Tarum, Tiidrit. Siis Tarum, Rudolf, Ude, Oskar, sätte Väino ja siis needer Aleksander, esialgu viidi siia vallama juure vallama võimul rände käes jälle, siis ähvardati seal mahalaskmisega ja ülestunnistusega, nendel ei olnud tunnistusel. Edaspidine saatus oli niisugune, et Narva vanglas mõrvati. Fašistid püüdsid Nõukogude inimeste teadvusest välja juurida kõikemisele seotud kolhoosid korraga vabadusega sotsialismiga kuid seda nad ei suutnud. Aktivistid küll mõrvati, kuid kolhoosi mõtte elas töötava talurahva südames edasi. Ja kui pärast sõda 1949. aasta aprillis Kiiklas uuesti Läti kolhoos vaatasid talupojad sellele kui 1941. aastal alustatud töö jätkamisele. Päev enne sõda organiseeritud juuni võidu. Kolhoos oli praegusele eelkäija üks ja andis viimasele üle oma liikmeskonna mõtted ja valmisoleku ühistööks, mis nüüd on head vilja kandnud. Oleme oma mikrofoniga pidueelses kiitlas vanas pargis, pärnade all on üles seatud kõnetool ja pingid, pidu peremeeste, juuni võidu, kolhoosi ühispere ja külaliste tarvis. Vana mõisapark elab üle oma uuestisündi. On ju tänased pidulised, keda üha rohkem ja rohkem hakkab kogunema siia vanade palju näinud puude alla. Maa põlised peremehed. On jäänud veel mõned minutid selleni, kui esimees Jaan larm palub kõiki koosolijaid juubeliaktuse avamiseks kohad sisse võtta. Pargiteede jalutavad käsikäes vanad ja noored noored, see on meie homne ja juba tänane päev, ütleb esimees Jaanlar. Tal on plaan vana mõisa keldrisse asutada muuseum, et säilitada tulevastele põlvedele juuni võidu asutamise ajad. Lubage mul avada kolhoos juuni võiduloomise 25.-le aastapäevale pühendatud pidulik aktus. Sõna ettekandeks on kolhoosi esimees seltsimees Larmil. Maa ja rahvas. Need mõisted on lähedased, maa sünnitab rahva, rahvas kujundab maad. Iga inimese loomulik tung on teha midagi, anda midagi maa, kus ta elab, muutuks veelgi paremaks ja kaunimaks. See tung oli olemas ka Kiikla laiskonna külade talupoegadel kuid möödus sajandeid, enne, kui selleks sai võimalus. 25 aastat ei ole ajalooliselt pikk aeg kuid selle aja jooksul on Kiikla kandi talurahvas läbi käinud sellise tee, mida võiks võrrelda vaid varem läbi elatud sajanditega. Kui varem ei toimunud Eesti talupoja elus ühe inimpõlve jooksul peaaegu mitte mingeid muutusi siis selle veerandsaja jooksu vältel on neid olnud palju. Kõige tähtsam neist on aga see, et rajatud on ühis on loodud tugev ja ühtne kollektiiv, kelle töö on juba andnud tulemusi. Tänasel juubelipäeval. Tahaks rääkida muust, olles meenutanud neid veerandsada aastat tagasi olnud Päivi suurmajandi rajamise raskusi ja tema liikmete tublit tööd. Seame enda ette ka uued eesmärgid, uued sihid, sest kaunistavad ju meie tänapäeva elu suurepäraselt. Arenguperspektiivid. Põllumäe ohtlike ettevõtete, sealhulgas ka meie kolhoosi arengu määras kindlaks meie partei viimane vooru kahest 10-st kolmas kongress. Roheline tee neile, kes toodavad teravilja, kartuleid, köögivilja, piima, liha ja teisi põllumajandussaadusi. Need kongressi saalis avaldatud mõtted innustavad praegu meie töötajaid. Oma 25. aastapäeva tähistab meie kollektiiv uue viisaastaku künnisel. Sel viisaastakul on meie plaaniliseks ülesandeks müüa riigile märgatavalt rohkem põllumajandussaadusi kui varem. Kui näiteks 1964. aastal müüsime riigile 123 tonni liha 970 tonni piima, 270 tonni kartuleid, 100 tonni teravilja siis viisaastaku lõpuks on meie ülesandeks anda majandusele 220 tonni liha. 1300 tonni piima, 300 tonni. Nad tulid 100 tonni teravilja viis aastat. Ka esimene aasta ülesande täitmine kulgeb edukalt. Oleme andnud meie maa elanikkonnale esimese juuni seisuga üle 100 tonni liha ja 425 tonni piima. See annab võimaluse olla veendunud, et meie kollektiiv täidab ja ületab viisaastaku see ettenähtud ülesanded kuivem. Paar aastat tagasi seadsime endale ülesandeks lüpsta keskmiselt igalt lehmalt 3000 kilogrammi piima aastas. Siis leidus skeptikuid, kes arvasid, et see pole võimalik nõidaga olles astunud uude viisaastaku Se, seame sihiks saavutada 3500 kilogrammise aasta toodangu lehma kohta. Selle ülesande täitmise juurde oleme juba asunud ja peab ütlema, et asjasse mitteuskujaid on tunduvalt vähenenud. Selline saagikus ja loomade produktiivsus ei tule. Iseendast ei jätku ka ühe või teise töötaja isiklikust jõupingutusest. Vaja on muuta meie põldude ja farmide üldilmet. Vaja on teha tõuaretust, vaja luua materiaaltehnilist baasi. Maaparandus Meie ühismajandis on siiani võrdlemisi edukalt tehtud, peab ana veelgi suurema hoo, tähistades esimesena Eesti NSV kolhooside loomise 20 viiendat aastapäeva. Me teame, et see veerand sõjaline tee, mis meie poolt on läbi käidud ei õigusta vaik ohustab kohustusi, aga Kiikla kandidaati samas ei karda. Nad rajasid 1941. aastal oma kolhoosi nagu nad taastasid selle 1949. aastal, nii ei säästa nad ka nüüd jõudu, et luua oma ühismajandist ehitatava kommunistliku ühiskonna eeskujulik põllumajanduslik ettevõte. Tervituskõneks on sõna EKB Kohtla-Järve linnakomitee esimesel sekretäril seltsimees Lüllemäe. Kallis kolhoosi rahvas, meil on täna väga tore ja rõõmuküllane pidupäev. Vabariigi üks vanimaid kolhoose juuni võidu kolhoos tähistab oma 25 aastast sünnipäeva. Aastast aastasse tihenevad sidemed linna ja maa vahel. Meil on hea meel selle üle, et linnaettevõtted annavad oma tagasihoidliku panuse. Teie majandi hea käekäigu. Teil on kujunenud head ja asjalikud sidemed teie tšehhidega, Kohtla kaevanduse kollektiivide kollektiiviga. Täna viibivad teie hulgas külas Kohtla-Järve ehitustrusti ehitajad, kelle kätetööga kerkivad uued elumajad ja uued tootmishooned. Ja lubage täna teile tõotada, et linnatöötajad teevad ka edaspidi kõik selleks, et muuta teie tööd ja elu veelgi kaunimaks. Lubage mul ette lugeda auaadress Kohtla-Järve rajooni uni, võidu kolhoosi kollektiivile Eestimaale kommunistliku partei Kohtla-Järve linnakomitee linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee ja Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu linnakomitee õnnitlevad juuni võidu kolhoosid tublit kollektiivi. Kolhoosi asutamise 25. aastapäeva puhul soovime teile palju edu ja jõudu edasiseks võitluseks suureks tööks, mis julgelt helget tulevikku kommunismi loob EKP Kohtla-Järve linnakomitee linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee ELK linnakomitee. Kallid juuni võidukollektiivi liikmed Eestimaa Kommunistliku partei Kohtla-Järve rajoonikomitee ja rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee nimel õnnitleda kogu kollektiivi suure pidupäevapunkt on pidupäev käes. Kuid rajooni parteikomitee ja täitevkomitee tahaks ka mõningatele seltsimeestele, kes asusid kolhoosi loomise hälli juures, autasustavad aukirjaga. Juuni võidu pikaajalist kolhoosi esimeest, praegust personaalpensionäri, seltsimees Tinno Eduardi. Esimees juhatuse liiget, augus, kivimit, pensionäri. Pensionäär värdi, jõed, pered. Kolhoosipere ja külalised suunduvat keskuse esisele väljakule, tammede alla, kus Kohtla-Järve rajooni täitevkomitee esimees Salma volinik avab mälestustahvli. Täna tulime siia kokku, et sügavalt mälestada endiseid kolhoosi liikmeid Oskarude tydruk, Tarum, Aleksander Meder, Rudolf Tarum, Vaino sakend, kommunistlik noor, kes lahkus. Oma tubli tööga anname oma panuse meie kodumaa võimsuse tugevdamisele ning sellega säilitame rahu kogu maailmas. Lubage mul juuni võidugalhoosi kollektiivi ettepanekul rajooni parteikomitee, täitevkomitee ning põllumajandustootmisvalitsuse nimel avada mälestustahvel juunivaid Kalhoosi endistele liikvedele. Mälestustahvlile on kirjutatud Saksa fašistide poolt 1941. aastal mõrvatud juuni võidu kolhoosi asutajad ja aktivistid, Tiidrik Tarum, Rudolf Tarum, Oskar Uude, Aleksander meeder, Väino, sekenud veel kindlamalt, kui siia kivipinda te nimed raiutud on rahva rinda. Teise veerand sõja algul on mõtted kolhoosist ja selle tulevikus selged ja kindlapiirilised. Need, kes 25 aastat tagasi rajasid ühismajandi võitlesid õige ürituse eest. Paljud nendest on keskikka jõudnud paljud saanud väljateenitud pensioni ja võtavad jõudumööda osa ühistööst. Kuid kolhoosis on üks noorik, kelle sünnipäev langeb kokku kolhoosi omaga. Ülehomme, 21. juunil saab 25 aastaseks. Lea Olle. Palju õnne teile. Tervitame teid teie lemmiklauluga. 18. juunil sai kolmekümneaastaseks Eerik Olle. 22. juunil pühitseb oma 50 neljandat sünnipäeva suure isamaasõja veteran Artur kalmu. 23. Endal juunil astub üle 60. eluaasta künnise juuli hunt ja 25. juunil jääb Johannes Lauril selja taha 59 eluaastat. Meie parimad õnnesoovid teile. Ossa. Sünnipäeva laste kõrval on kolhoosis veel teisigi, kellele just nimelt täna tuleks õnne soovida. Noorpaaride kolhoosi raamatupidaja asetäitja Melanie Grant kes alles hiljuti autojuhi Karl Veuruga otsustest oma eluteed jätkata ühiselt. Nii Eesti Raadio õnnesoovid, aitäh. Ja hulga oli siis niimoodi, et noorpaaridele antakse võimalus valida uues majas korter, on see nii? Jah, seal niimoodi kolhoosi juhatus oma otsusega tähendab, võimaldab noorpaaridel, kes abielluvad esmajärjekorras, valida korter uues majas, missugune neile parajasti meeldib, sest maitseid on mitmesuguseid. Nii, ja siis teile just meeldis see esimeses majas kolhoosi juhatuse poolt arvatut esimeses uues majas kuhu ilma igale poole ta jääb, lõunapoolne, lõuna lõunapoolne korter. Kahe toaline. Olen sellega jah, mäda. Oleme praegu teie kuningriigis köögis, ruumi on siin küllalt soe ja külm, vesi tuleb sisse ja ja edasi on siis vannituba. Ruumi paistab olevat, ruumipuudust ei tule siin. Ja veel edasi, siis kaks tuba üks suurem, teine väiksem, siis saab olema rataste elutuba ja seal magamistuba, ninad vist on jah loodud. Keskkütet esialgu vist ei ole, aga kuuldav gaasibli tulevad sisse momendil veel keskelt, et ei ole jah, aga tulevikus on kindlasti plaanis klassifitseerida vedelgaasiga ja ka keskütet sisse panna. Ja mitu korterit selles kahes majas siis kukun kahe maja peale kokku on kortereid 24 et 24 perekonda võib asuda uutesse korteritesse. Nii et tundub, kuigi nüüd noori näikse üsna hulgaliselt olevat, aga tundub, et esialgu võib-olla vist korteri puudust ei tule, kui kõikjal otsustaksid abielluda. Kui kõik otsustaksid järsku abielluda, siis noorte poolest vist tuleks korterite puudus, aga et neid saladusi täpselt ei tea, aga kas need varsti peavad Marko ja kindla peale sellepärast, et tal oleks juhatus, peab ikka teadma, palju, palju neid abielusse astujaid on, et need korterid ära jagada, siis kui palju tänavu on olnud abiellunud. Tänavune abielu ei olnud ainult üks aga nagu kuulda, on siin siis lähemal ajal ja saladus välja öelda, siis otseselt teisel juulil toimub abielu registreerimine kolhoosi Võrnu osakonna lüpsikarjabrigadiri selles, mis nõiakolhoosi melioraatori Jaak Liivi vahel. Nemad ei ole veel märku andnud, missugust korterit, millisest majast? Täpselt ei tea jah, nende soovi ega, eks nad siis lähemal ajal selle asja lahendavad härraga. See maja, milles praegu viibimise paistab, et hakkab varsti valmis saama. Kas aastapäevaks saab ehk mõni perekond sisse? Jah, võib-olla tõesti, ehitajad lubasid maja ekspluatatsiooni anda aastapäevaks, aga tegelik aastapäev on meil 21., siis selleks ajaks võib-olla kindlasti võivad juba osa perekondi sisse kolida. No jääb teile siis soovida veel kõike head uues korteris ja head töötuju ja kordamine. Lennates. Meie tervitus noorpaaridele. Ja olgu see laul meeldetuletuseks neile, kes alles plaani peale suvel on tore pulmi pidada ja uutes majades ootavadki mugavast kortereid. Soovime südamest ja lõi. Laane kur külastab jälle mastaapselt. Ris Loomingu Enn ära minema ja keegi suurt võtta ei saa ja. Karta on, et võtta ei saa. Siin kuusel istume laulu ka siis, kui aastaid on möödunud 25. Ja nüüd siis täidame juuni võidu rahva mõned muusikalised soovid. Ratva laudo lüpsjate sooviks oli katsi uinoval lagunil. Teise brigaadi brigadir Bernhard Pärk soovis kuulata laulu arglik brigadir. Päike on taeva särama. Gladuses spelloneelise, maskide ja Nüüd siin veel kaaludega brigaadi kamandavad, eks ole, ja kähku kiigele, kui taanduleri kõige uhkem välja. Kinni ja pole enam meeles. Tänase kuigi me külasiga armid, mõtlejagnoosigangene pilk on sul haruharva. Kaamedudes raugema arm. Kaugemale pilkude jõuab üks toodaar. Brigadir, kas ta sind oodanud? Küllalt kaua veel? Ja kui kolhoosi asutajate Eduard Tinno ja Rein sekendiga tuli jutuks, et milline on nende muusikaline soo, siis kostsid mehed nagu ühest suust. Teike marss, vanad sõbrad ja tingimata puhkpilliorkestri esituses. Kuuldud saates meenutasime koos juuni võidu kolhoosi rahvaga seda, kuidas 25 aastat tagasi, 21. juunil 1941. aastal asutati võidu kolhoos ja rääkisime sellest, kuidas elatakse Mäetaguse maid. Tänapäeval. Jälle kuulmiseni tuleval pühapäeval. Viis teile soovin jõudu tööle.