Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust, tere hommikust. Tere hommikust, Me proovime. Kuulama. Hetkest, mil reportaaži eest kriitikat ja kommentaare vest, lõikumades päiksekillud tuukrid. Mäele voolava. Tänases saates räägime teadlasest, kes kokku 36 aastat on ajanud vagusi teadusepõllul ja sellest viimasega 20 aasta jooksul teinud tõhusat sügavkündi. See mees on Nõukogude Liidu ülemnõukogu liidunõukogu saadikukandidaat Adolf Mölder siis muusikat ja reportaaž, kevad rahvamajandussaavutuste näitusel. Kontsertosas aga püüame pakkuda igaühele midagi. Sellest on nüüd üle 14 aastaga tagasi, kui tutvusime selle musikaalse perekonnaga. Eelnevalt teadsime vaid niipalju, et Adolf Mölder on tunnustatud zootehnik tõuaretaja. Kui ta ka kodus klaveri taha istus ning vanemad pojad Aavo ja Mati talle oskust mööda oma pillidel kaasa lõid tekkis mõte selle teadlase kodusest orkestrist pisut juttu teha. Meie pealekäimisel saigi see teoks. Kahjuks pole meil enam säilinud helilinti, mis sel korral reporteritunnis eetrisse läks. Ja kus siis kõige väiksem viieaastane Ennust poiss solistina esines. Isa tõstis ta toolile mikrofonile lähemale. Ema hilja saatis klaveril ja laul visa kalamees kukkus üsna kenasti välja ning läks eetrissegi. Ei osanud arvata, siis ei ema ega isa, et Ennust tulevikus see päris kalamees kasvabki küll mitte kalapüüdja, aga kalakasvataja siiski. Esimestest näpuharjutustest ema ja isa käe all kasvas poistes kiindumus muusika vastu ja nüüd löövad juba kõik kolm orkestris kaasa. Muusiku kutseala ei valinud küll keegi, aga muusikat tehakse möldri perekonnas koduses ringis siiski oma lõbuks. Õige sageli. Kuid armastus muusika vastu pole ainus, mis pojad emalt-isalt on pärinud. Kui Avo ja Enn valisid zootehnika Mati, aga põllumajanduse mehhaniseerimise eriala siis siinkohal peab paika kõnekäänd, et käbi ei kuku kännust kaugele. Sealt, kus Adolf Mölder, praegune põllumajandusteaduste doktor Eesti NSV teeneline zootehnik, loomakasvatuse instituudi direktor 36 aastat tagasi alustas. Sealt alustasid ka pojad. Pean kuskilt uurimine näitab, et tegemist on tõelise põllumajanduse entusiastiga. Seltsimees Mölder on läbi käinud põllumajandusse ja kui öelda nii piltlikult kapralist kuni kindralni see aga võimaldab paremini tunda meie põllumajanduse muresid, võimaldab paremini aru saada ühest või teisest küsimusest. Milline muidugi kergendab seltsimees Mölderile praegu ka sarnase nii tähtsa uurimisasutuse juhtimist. Seltsimees Mölder ei tegele mitte üksi loomakasvatuse alase töö suunamisega direktiivide väljatöötamisega. Instituudi alluvuses on terve rida meie vabariigi tuntud majandeid. Tahaks ütelda veel seltsimees Mölderi sarnast entusiasmi siiski põllumajanduse osas armastust meie põllumajanduse vastu sellele viitab väga selgesti on õieti tegelemine tahe tegeleda põllumajandusega. Nagu ma eespool märkisin, on ta suutnud armastust sisendada ka põllumajanduse vastu oma lastele, mille tulemuseks muidugi ongi tahe saada põllumajandusspetsialistiks. Ja kõigi selle tulemustele määrab, et seltsimees Mölder Nii iseloomustati kokkuvõttes Nõukogude Liidu ülemnõukogu liidunõukogu saadikukandidaati Adolf Möldrit. Möödunud esmaspäeval Eesti põllumajanduse akadeemia aulas toimunud kohtumiskoosolekul. Adolf Mölder on teadlane, tõuaretaja organisaator ja entusiast. Sest ilma sügavate teadmisteta poleks sihikindlad tõuaretustööd ilma entusiasmita. Armastuseta asja vastu jääksid uurimistöö tulemused praktikasse, rakendamata. 36 aastat visa tööd, uurimusi, õpinguid, temas välja kujunenud teadlane tõuaretaja tahab käskivalt kogu tema elukorralduse. See on tema iseärasus. Instituudi juhtimise ja väljaarendamise kõrval tuli leida aega doktoritöö tegemiseks. Tööpäev algas kell kuus hommikul ja lõppes sageli keskööks. Metoodiline kord suurendas mitme võrra ööpäevamahtu. Tuli läbi töötada, palju kirjanduse andmeid võrrelda, kontrollida kolossaalne hulk katsematerjale analüüsida, üldistada, kuni lõpuks valmis 450 leheküljeline doktoriväitekiri Eesti Punane Kari ja selle täiustamine. Selle kaitsmine toimus mullu 29. aprillil. Professor Arne Pung iseloomustas tehtud tööd. Üldiselt peab märkima, et Tiisort Anton viimase 20 aasta jooksul pidevalt tähendab töötanud praktiliselt kui ka teoreetiliselt tähendab just eriti viimastel aegadel Eesti punasega rõhutas küsimuste juures ja tal on suured teened meie eesti punase karja aretustöös. Ja mina sooviks, et Teie töö jätkuks. Edaspidi tähendab sama kindlalt, et me saaksime selle tõu nii-öelda viia edasi ja aretada teda tähendab nüüd järgmisel sajandil meil üks ajanud on juba mööda läinud paremini jõudsemini ja püüame tõesti siis mina olen ka selle poolt, et siiski piima-lihatõugu veised sellest välja tuleks. Professor Vau ütles. Õpetatud nõukogu, mille avalikul koosolekul Adolf Mölder doktoriväitekirja kaitses märkis tunnustavalt tema töö väga suurt teoreetilist ja praktilist väärtust. Poolt välja töötatud ja hoopis uutele alustele seatud abinõusid rakendatakse tõuaretustöö edukuse huvides nüüd laialdaselt tootmisse vabariigis on organiseeritud jõudluspärilikkuse katsejaamad. Paljudes majandites on üle mindud tema poolt välja töötatud veisekasvatuse ratsionaalsele süsteemile. Seda tehakse praegu ka teistes vennasvabariikides. Meie loeme oma kohuseks mitte niivõrd õpetada, kui just veenda. Veendumus on pool võitu, ütleb Adolf Mölder. Ja see veendumus antakse kõigile, kes kordki käib Varbusel samuti teistes veisekasvatuse katsejaamades ja süveneb siin tehtava töö olemusse. Kõrge hinnangu andsid Adolf Möldri tööle maailmakuulsad Taani veisekasvatuse eriteadlased. Professor Sörensen kirjutas külalisteraamatusse. Nähtu ületas kõik ootused. Olen külastanud paljusid maid, kuid nii sihikindlat, teaduslikult põhjendatud tõuaretustööd pole ma kusagil näinud. Me püüame kõike head, seda nägime ka siin palju rakendada oma kodumaal. Ma arvan, et läheb veel aastat 10 ja siis oleme juba huvitatud tõumaterjali ostmisest Eestist. Täname, et meil võimaldati tutvuda kõigi meid huvitavate probleemidega. Teie külalislahkus oli võrratu. Edasi kirjutas professor Sörensen, et meie jõudluspärilikkuse katsejaamad on ainulaadsed. Et tõuloomade hindamissüsteem on täiuslikum kui Taanis. Ja lõppude lõpuks on teadlaste sõprus, üksteise mõistmine see, mis loob maailma selgust. Viimased neli aastat Adolf Möldri poolt juhitava loomakasvatuse instituudi kollektiivis väga viljaka töö aastad. Sellel perioodil on viidud enam-vähem lõpule instituudi katsemajandite võrgu väljakujundamine on välja kujundatud katsemajandid vabariigis 10. kohas. Ja nendest näiteks Tartu, Väimela Orume, Tori, Vändra, Viljandi, Kehtna, Arkna, Kurtna majandid on päris rahuldava tootmiskultuuriga praegu. Ja seda vast, ehkki iseloomustab see, et möödunud aastal instituudi majandid andsid kasumit. Ja see kasum oli kolm korda suurem kui see rahasumma, mida instituut, et üldse riigikassast saab. Seega võib konstateerida, et teaduslik uurimistöö, mis loomakasvatuse veterinaaria instituudi piires tehakse et see on kulutatud rubla arvel, saab kolm rubla tagasi. Muidugi, meie ei ole läinud välja katsejaamade väljakujundamisel üksnes kasumi saamisele vaid sellele välja, et nad oleksid siis tõesti ka ikka vajaliku tootmiskultuuriga eeskujuks teistele majanditele, kolhoosidele, sovhoosidele. Kui veel märkida katsemajandite võrgu väljakujundamisel tubli kaadri osatähtsust, siis tuleb seda eriti rõhutada instituudi keskuse osas. Ja Peab ütlema, et meil viimasel ajal on hakatud tööle väitekirjade kaitsmise alal. Ja praegu ligikaudu kolmveerand instituudi kollektiivist. Teaduslike töötajate kollektiivist omavad teaduslikku kraadi. No viimase nelja aasta vältel tuleb ühe tähtsamana muidugi märkida jõudluspärilikkuse katsejaamade loomist meie majandites Nendest punase karja alal, Tartu Väimela, Viljandi majandis ja mustakirju karja alal. Tori, Kehtna ja Arkna majandites. Kogu ahela tugevuse otsustab üksiklüli. Nii on see elus kõikjal ja alati. Nii on see tõuaretustöös. Kuid nõrgaks lüliks oli laboratoorium. See oli küll olemas, kuid kitsastesse ruumidesse polnud võimalik ka kõige parema tahtmise juures paigutada ajakohast sisseseadet. Sellest tingituna oli katsejaamadest saadud katsematerjalide läbitöötamine aeglane. Selle all kannatas ka teadusliku töö täpsus. Meil. Möödunud aasta kujunes eriti tähtsaks kuna valmis Tartus Instituudi keskuse juures uus laboratooriumite hoone mis andis meie laboratooriumitele praegu sellise pinna, mida me vast tänapäeval vajame, kuigi on päris selged kolme-nelja aasta pärast, meil on seda, seda pinda jälle vähe. Ja selleks ongi juba meil ka algusel uue laboratooriumihoone püstitamine, et laiendada meie laboratooriume. Laboratooriumite osas võiks märkida seda, et biokeemia ja füsioloogia laboratoorium on loodud peale selle laboratooriumid mikrobioloogia alal viroloogia alal. Piimanduse mitmesuguste küsimuste uurimiseks näiteks piima valgusisalduse määramise laboratoorium siis. Me oleme süvendanud uurimusi geneetika alal on meil loodud ka veregruppide uurimise laboratoorium. Veiste alal kestab see juba paari aasta ümber ja algust tehakse ka seakasvatuse alal veregruppide uurimisega. Meil on praegu olemas näiteks elektronmikroskoop. Siis külmutusseadmed milliste kaudu saab temperatuuri miinus 190 kraadi. Ja kõike seda läheb vaja laboratooriumite töö süvendamiseks. Ja peab ütlema, et kui laboratooriumite osas veel uusi maju püstitame ja mõningal määral aparatuuri juurde muretseme, siis aasta-paari pärast on laboratoorium sellisel tasemel mida meie oma tööks just ka vajamegi Mis on praegu aretustöös peamine? Küsisime doktor möldrilt. Ta vastas. Suurtes farmides kolhoosi-sovhoosi suurtes veisefarmides on üheks tähtsaks küsimuseks see, et kuidas sealt lehma udarast selle piima kätte saad. No võib ütelda, et meil masinlüps on asendanud enamikes majandites käsitsi lüpsi. Ja kui veel ei ole, siis lähemal ajal toimub, tähendab meie ülesanne on see eeskätt aretajad, korraldaks selektsioonitöö, nii et me kujundaks välja korralikud udarad lehmadel ja võiks ütelda, et et see küsimus ongi praegu aretustöös tulipunktis. Teadlane tõuaretaja ei unusta kunagi, et ta töötab mitte skeemide, vaid elavate organismide loomadega ja et soovitused leiavad vaid siis kiiresti tee ellu, kui nad on katsejaamades ja laboratooriumides läbi töötada, töötatud, analüüsitud ja praktikas proovitud. Kolhooside ja sovhooside spetsialistid. Loomakasvatajad peavad olema veendunud meie soovituste õigsuses, ütleb Adolf Mölder. Veenduda tähendab aga oma silmaga näha ja mitte ainult näha, vaid ka tunnetada. Meie ei saa anda üldisi üldsõnalisi ligikaudseid retsepte. Tõuaretustöös need ei sobi, sellepärast. Praktikas pole nendega midagi peale hakata. Meie vestlus kaldus instituudi tööperspektiividele. No kui perspektiividest rääkida siis instituudi süsteemis tuleks rõhutada kõigepealt seda, et on vaja süvendada meie katsemajandite tööd, nii et nad oleks tõesti eeskujuks meie kolhoosidele sovhoosidele. Ja seda eeskuju tuleb mõista vast niimoodi, et majandid annavad teatud maaüksuse kohta loeme tavaliselt 100 hektari põllumajandusmaa kohta, annaksid väga palju piima ja liha, noh viimasel nii nagu senini on tootnud meie parimad majandid Paide, Estonia ja Tooma katsebaasi edasi meie Vändra katse ja, ja et toodetud piim ja liha oleks väga oda. Vot see on üks esimesi näitajaid kõrgest põllumajanduslikust kultuurist. Ja muidugi me tahame, et iga loom, iga lind annaks väga palju väga kõrget toodangut, sest üksnes siis on ta odav ja kasulik. Me oleme seadnud sihiks, et saavutada instituudi süsteemis keskmiselt 5000 kilogrammi piima lehma kohta rasvasisaldusega üle nelja. Ja kui on süvendatud katsemajandite tööd, nii, sealt ju tuleneb siis avar võimalus katsete korraldamiseks, et teaduslikud töötajad saaksid siis korraliku tootmise baasil katseandmeid. Kõige tähtsam veel kõikidest on kaader. Meie edaspidises töös peame erilist rõhku panema kaadri kvalifikatsiooni tõstmisele ja igati püüda seda saavutada, et olemasolev kaader hakkaks suurem huviga tööle, kui ta, kui ta senini on töötanud. Ja üksnes siis on töö elava looma elava looduse juures huvitav. Me teame, et meile räägitakse väga palju noortele lindudest, spordist ja nõnda edasi. Kõik see on huvitav. Aga me oleme vähe rääkinud kas veis või siga või kukk või kana, kas see ei ole huvitav, on võib-olla huvitavam veel kui, kui need laululinnud, kuid seda me pole rääkinud ja selle tõttu ka kirjamehed ja raadiomehed ja, ja kõik need võib-olla et on lehmast ja linnust vähe kirjutanud ja seetõttu oleme noori innustanud sellele tööle vähem kui teistele erialadele. Tahaks luua instituudi ja koolinoorte vahel rohkem sidemeid, et tõsta nende huvi põllumajanduse praktika vastu. Ja et siia tuleks õppima üksnes need noored, kes tahavad huviga töötada. Sest ilma huvita mitte kusagil midagi head ei saavuta, eriti aga põllumajandusalal. Nii peavadki töötama uurijad. Vagude ajamine teadusepõllul nõuab visadust, armastust asja vastu. Seda ka tuleb kasvatada just maast madalast sest inimene vaatleb kaua maailma, nii nagu ta õppis vaatlema juba lapsepõlves ja noorukina. Või teiste sõnadega. Teadmistepagas inimesel küll suureneb, aga prille vahetada on hiljem raske. Adolf Mölder tunnetab seda sügavalt oma elukogemuste põhjal. Ja sellest tema mõistetav mure ilma armastuseta asja vastu. Ilma järjekindluseta ei saavutata põllumajanduses mitte midagi. Adolf Möldri elutee, tema töö kinnitab seda veenvalt. Armastust on ta sisendanud oma poegadele oma kollektiivile. Sest ainult see suudab endast palju anda, kellel palju on. Ja kui rahvas valib Adolf Möldri võimuorganisse, annab taga seal oma parima. Ja nüüd siis heidame põgusa pilgu üleliidulisele rahvamajandussaavutuste näitusele. Sõna on meie korrespondendil Jüri Lotil. Näituseväljaku alleed kutsuvad jalutajaid imetlema looduse ja töö ilu. Paviljonid aga tutvume meie koduma saavutustega kõikidel elualadel. Juba mai esimesel nädalal oli siin päevi, kus näituseväljakut külastas üle 10000 inimese. Käesoleva aasta kevad-suvine sessioon tõotab üleliidulisel rahvamajanduse saavutuste näitusel kujuneda sisukaks. Huvitavaks. Eksponaadid on uuendatud paviljonid esitavad näidiseid meie laboratooriumite, tehaste ja vabrikute, põldude ja farmide kõige uuematest parimatest saavutustest. Ruumi on leitud 40-le 1000-le masinale tööpingile, seadmele, maketile ja mudelile, põllukultuurile ja tööstuse toodangu näidistele. Naturaalsete näidiste kõrval on eksponeeritud fotod tehnoloogiliste protsesside skeemidest ja tootmise organiseerimise progressiivsetest meetoditest. Väljapanekuid on siin meie kodumaa kõige erinevamates paikadest. Milliseid väljapanekud on meie vabariigist leidnud kõige suurema tähelepanu. Milliste saavutuste üle võime õigusega uhked olla. Vestleme üleliidulise rahvamajanduse saavutuste näituse metoodiku Gustav Kolsariga. Näitusel loetud 22 põllumajandusalast paviljoni kõikides nendes paviljondies võib näha ka meie Eesti vabariigi saavutusi ja eestlaslik töökogemusi. Võib öelda, et igas paviljonis suure huviga oodatakse eksponaate Eesti Vabariigist näituseks hübriidkaalikas. Kui mõni aasta tagasi ainult endine Eesti paviljon opageeris seda kultuuri siis nüüd me võime näha temaatilisel näitusel mitte musta mulla vööndi põllumajanduse arendamise. Sky Valgevene Moskva oblastid, kolhoosid ja sovhoosid on toonud hübriidkaalika kuusiku näitusele kui suur saavutus nende majandites, mis nad on üle võtnud Eesti põllumajanduse ala teadusliku uurimise töödest ja põllumeeste kogemustest. Juba mitmendat aastat järjest. Et suurt huvi pakuvad külastajatele Suurt huvi on pakkunud külastajatele eriti remondimeestele Tartu remonditehase saavutused. Suurem osa põllutöömasinatest ja riistadest, mis sellel näitusel eksponeeritakse lähevad eksponeerimisele rahvusvahelisele näitusele kaasaegset põllutöömasinad ja riistad. Ja nüüd siis meie saate kontsertosa, milles püüame pakkuda igaühele midagi. Ma pole luu, on, Kui ka tulemata jää? On öelda, et, Ei. Kuiva ja teesledwitta meelsus on kas tõesti siis, kui jutt. On laske jätta. Täitsa poolik tõde. Andeid. Maa poole ja. Ta ei saa. Et ikka ja kõikjal kuulen tõelisega ja helisid. Armsam abilgus äärmsemadi õnne leida. Sooviksin, ma sooviksin ma. Oli mul ka ja kõike tead ja vasta mul ka ja. Võid sa öelda või armastab ta. Armastab ta. Ja siis ka ja mul kinki korda nüüd ka ja. Mulle veelgi veelgi armastada. Armastada. Kuuldud saates vestlesime Nõukogude Liidu ülemnõukogu liidunõukogu saadiku kandidaadist Adolf Möldrist. Kuulsite reportaaži üleliidulised rahvamajandussaavutuste näituselt. Kontsertosas aga püüdsime pakkuda igaühele midagi. Pühapäeval. Nüüd soovime jõudu tööle.