Tere hommikust, põllumehe. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust, Me Põllumeeste, proovime. Me kuulama memme viima jagu. Meil reportaažiretki kriitikat ja kommentaare külvest lõikumades, väikse naljakillutuuriga. Mäe poolava. Täna saates põhjanaabrite maaparandusprobleemidest külas künnivõistluste maailmameistrilt Tillu taadist ja tema onupojast Tillu Tõnisest. Lõpuks kutsume teid kaasa lööma. Ma maaparandusteemalisele raadioviktoriinile muusikat. Maailmas paljutki võib leida maailmas üht kui teist, sa näed eelkõige, aga pilgu heida sellele, mis rakkus, käed, tööl, oskus, anne võivad suuta ja millest rikkamaks saada. See oleks sissejuhatuseks järgnevale reisi vestlusele sügisesest Soomest. Et tegemist polnud tavalise turismimarsruudiga ja reisimeesteks olid meie maaparanduse spetsialistid, siis on tähelepanekud Ki tehtud nii-öelda maaparandaja silmaga. Meiega jagab oma muljeid maaparanduse ja veemajanduse komitee esimees Oskar Valing. Kui mõningaid paralleele tõmmata, siis mine, võiks öelda üldiselt iseloomustamiseks siis teame, et Eesti ja Soome tingimused on väga, vägagi erinevad. No kõigepealt muidugi Soome põllumajandusiseloomustab tema killustatus, väiketalude süsteem. Olgu märgitud, et Soomes on talusid, mille põllu pindala on kuni 10 hektarit kogu talude arvust, üle 70 protsendi. Tähendab väikesed põllud, väikesed massiivid. Ja siin maa parvus teha muidugi küllaltki raske. Soomlased on muidugi oma väiketaludega tõsiselt hädas, nende toodang on niivõrd kallis, et see ei suuda võistelda maailmaturul ei või ega, ega juust, mida soomlased ekspordivad ja seetõttu tehakse maaparandustöid põldudel väga vähe. Riigi osariigiabi maaparandustöödeks on äärmiselt väike ainult Põhja-Soomes. Seal maksab riik teatud tingimustel kuni 50 protsenti tee maksumusest, kuid Lõuna-Soomes õieti riigiabi null võib öelda. Seetõttu rahal imiteerib ja raha ei ole. Peale selle muidugi majanduspoliitika tervikuna, nagu ütlesin, Soome põllumajandussaadused või juust ei suuda maailmaturul võistelda ja seetõttu on Soome majandusmehed, kes siiski nii-öelda majanduspoliitikat ellu viivad, siin väiketalumehel midagi öelda ei ole. On peamise tähelepanu pööranud metsa kuivendusele ka metsa väetamisele, puitu. Meie nägime väga huvitavaid katseid. Suurtel maa-aladel, mis on tehtud metso kuivendamise ja, ja metsaväetamise alal. Hüvas küla lähedal. Üks kivisoo kõrgraba säram professor huvikari juhtimisel, aastat seitse tagasi rajatud väga laiaulatuslikud katsed metsa kuivendamiseks ja väetamiseks ja selgus nii, et need männikultuurid, mis väetist ei saanud olid õieti alla põlvepikkuse. Nii 15 20 sentimeetrit kuid väetatud metsaalad väetatud männid olid ülepea kuue, seitsme aastaga kuue seitsme aastaga. Ja ütlevad soomlased, et iga puu kohta on nemad pannud kaks grammi väetist, nimelt põhilist superfosfaat. Jakaali sool. Meil kerkis silme ette kohe meie pääsküla raba tallinna ääres samuti ka siin näiteks Paide linna ääres olev kõrgraba, millega me seni ei ole osanud õieti midagi peale hakata. Ja tundub, et, et see kogemus, mida me seal saime, väärib meil tõesti tõesti järgimist raha. Muidugi limiteerib Soome maaparandust ka masinad. Tegemist on põhiliselt välismaiste masinatega, aga iga masina teatavasti valuuta. Ja ega see valuutasaamine ei ole ka soomlastel sugugi kerge. Ja sellest tingituna soomlased enda tingimustele kohaseid masinaid hakanud konstrueerima ja peab ütlema mõnigi masin on kaunis kaval välja tulnud. Me nägime üht sellist masinat Põhja-Soomes Rovaniemi juures töötamas. Masid, mis kaevab, treeni kaevikuga talvel. Soos turbapinnases töötav freesimise põhimõttel ja freesib ka külmunud soo pinnasesse. Soovib olla kolme-neljakümne sentimeetri sügavuselt täiesti külmunud freesip 1,3 meetri sügavuse ja 30 sentimeetri laiuse treeni kaeviku. See masin on kohapeal konstrueeritud ja juba seeriatootmises Soomes mööda rippriistana tavaliselt Tori taga. Ja väga lihtne ja töökindel pääsele limiteerib praegu Soomes maaparandustöid ka sõnastrode puus torude puuduse lahendamisel nemad ainult üle või tahavad üle minna plastmasstorude kasutamisele maaparanduses. Küsimus põrkab raha taha. Kuna riikliku dotatsiooni tehtagu siis drenaazi plastmassi kas Lõuna-Soomes või Põhja-Soomes. Riikliku dotatsiooni plastmassi kasutamisel paranduses ei anta. Aga Teameteks soome pinnased üldiselt talvist raskemat kui meil. Nii jah, on muidugi kõiki, on tegemist kaljuse pinnaga ühelt poolt ja teiselt poolt sooga kusjuures maad on äärmiselt happelised. PH neli, neli, kaks, nii nagu meil on näiteks Põlvas mineraalmullad. Et lugemise probleem on selgelt lupjamise probleem on, on väga terav. Kuid jällegi tehnikaraha ja see päike, talupoja põllulapikene ja seal selliseid töid läbiv ja lupja, mis on nagu meil siin viis-kuuskümmend 1000 hektarit aastas muidugi ei ole suutelised tegema. Ja soomlasi väga imponeerib meie lupjamise süsteem ja üldse meie maaparanduse süsteem. Ja nad on seda öelnud siin paaril viimasel aastal, kui nad Eestis on käinud Soome maa parandada, öelda, et mis viga on teil plaanida ja üldse tõid teha väga tõsine küsimus. Soomes on roiskvete küsimus ja puhta veeküsimus. Soome v majandusinseneridel päeva küsimus number üks. Eriti tselluloositööstuse, mis on väga palju, reostavad jõed, järved, kaob kala. Kaup puhas vesi, puhta veeküsimus ja reovete küsimus on, on vägagi suur probleem, millele soomlased praegu ei oskaks Meie lahendust leida. Kuna on tegemist eraettevõtetega, riiklik kontroll puudub, riiklik suunamine puudub. Ja mees on tegemist nii-öelda väga suurel määral isetegevusega stiihia täiel määral, nagu nimetasin, soomlased on meie maaparandussüsteemist nii-öelda sõna tõsises mõttes vaimustatud ja mäda, seda meil siin avalikult öelnud ja ütlen ka Soomes, et teie asi on hoopis parem. Ja lubasid ka järgneval aastal tulla veelkord meie naabri nõustuda, vaatama, et püüda oma tingimustes siiski niivõrd asja parandada, kuivati üldse parandada annab, et vahetada kogemusi ja nii-öelda õppida. See on ainult ainult teretulnud. Nii mõlemile poolele. Ja kui põhjanaabrite elust-olust kord juba juttu tegime, siis käime korraks säraga karja Lohjal maailmameister kündja kodumail. Jutu hakatuseks nii palju, et meister kündjaks ei sünnita. 10 aastat künti, 10 aastat harjutati. Ja ega siiski kohe maailmameistrikulda saadud. Karja Lohjas on kolm kanget künnimeest, kellest üks on saanud maailmameistrikuldadra ja kuldmedali. Saagem temaga tuttavaks. Karja Lohja küla Helsingist ligi 100 kilomeetrit läänes meenutab väga meie Otepää samasugused mäe kuplid, järved ja ootamatute jõge nakkud ning järskude mäenõlvadel pisikesed põllulapid. Just siit on võrsunud kolm kangemat künnimeest, soomes saame tuttavaks eero raudjainen, mees kolmekümnendates aastates mõnusa pilgu ja mõtliku häälega. Millal praegune maailmameister esimest korda võistlustules oli? Esimene võit tuli 1958. aastal koos Uudemma lääni meistrinimetusega 1960.-le, sest tal esimene osavõtt Soome meistrivõistlustest kuues koht. 1962. aastal samadel võistlustel meistri nimetus. 1963. aastal, teine esikoht 64. aastal kolmas ja möödunud aastal neljandat korda Soome meistri nimetus. Maailma esivõistlustest esimest korda võttis osa 1963. aastal Kanadas teine koht, 1964. aastal Austrias 10. koht ja 1965. aastal Norras maailmameistritiitel. Norras oli osavõtjaid 24-lt maalt, kokku 48 võistlejat. Maailmavõistlus kündijate tase on väga kõrgekõnd, peab õnnistuma algusest lõpuni. Vigu olla ei tohi. Kündja Alueduvad naine kaksi kümmendaaria künda aega kaks ja pool tundi ja. Põllutükk on 20 aari suur aega kündmiseks kaks ja pool tundi. Ajast üleminek tähendab võistlustest väljalangemist. Põld on 100 meetrit pikk ja 20 meetrit lai. Võistelda võib oma traktori ja adraga, aga võib istuda ka koha peale antavale traktorile. Temal oli oma traktor kaasas, sest sõidukulud maksti välja. Maailmameistrivõistluste põhimäärus on rahvusvaheline ja Soome võistlusmäärused on sellega peaaegu ühesugused. Treeninguid on kasulik alustada just nende määruste kohaselt, sest siis õpib eri töövõtteid õigesti sooritama. Künd algab avavaoga, see vagu tuleb umbes poole madalam künni määratud sügavusest nii umbes 90 sentimeetri sügavune. See küntakse kahe Sahalise adra tagumise sahaga tagasi tuleb tulla sama vagu mööda. Esimene sahk lõikab siis uut pinda, tagumine võtab aga esimese vao põhjast õhukese viilu ja see jääb avavao keskele. Avavagu küntakse harjaks, teiste sõnadega avavagu suletakse. See sulgemine peab aga toimuma väga kaunilt, viilud peavad olema täpselt vastastikku ja hari ei võimust künnist kõrgem olla. Siis algab tõeline künd. Viilude laius ja paksus peab olema ideaalselt ühesugune. Vagu peab saama hästi täidetud, sügavus peab olema täpselt ettenähtu piirides. Muide, künni sügavus on igal võistlusel erinev, Norras oli see 18 sentimeetrit kesa künnil. Künnilõpul kontrollitakse täpsust, kui on jäänud künda veel viis viilu, mõõdetakse kündmata maa laiust põllu mõlemast otsast ja see peab olema täpselt ühelaiune. Kui on künda veel kolm viilu, võetakse jälle madal viil. See on vajalik lõpu vao jaoks, et see jääks liiga lai. Ader kallutatakse pisut paremale, esimene sahk võtab täie sügavuse, tagumine aga umbes poole sügavusega vao. Selliselt jääb küllaldaselt mulda lõpuvao jaoks lõpuvagu ei liialt laia, ka vesivagu saab õige sügavuse. Nii et põlluedasisel harimisel saab hästi täidetud. Täpselt ja korralikult ja täie künnisügavusega tulevad kündaga põlluotsad, see tähendab traktori pööramisti. Muidugi peavad olema võistluskünd, jalga head tööriistad, hea traktor ja ader, mis sobib põllupinna iseloomuga. Kuuleme, et maailmameister oli ise seeriatootmiseks määratud adra konstrueerimise ja ehitamise juures firmas, viskars dema kündist tavalisel seeria Adral ja firma masse Fergusoni ratastraktoriga. See on umbes meie pela russi sarnane, millega ta juba kaheksa aastat tööd on teinud. Tunneme huviga vestluskaaslase senise elukäigu vastu. Sündinud maal maatööd kogu eluaja teinud künda on tulnud noorest peast alguses hobustega viimased kümmekond aastat traktoriga. Kuidas järgmiste maailmameistrivõistlustega on, on kavaga nendest osa võtta. Ei maailma künniliidu võistlusmäärused on punkt, mis ühel mehel lubab maailmameistrivõistlustest osa võtta vaid kolm korda ja tema norm on sedapuhku täis maailmameistri kodus tagatoas on klaasvitriinauhindadega kesksel kohal möödunudaastane kuldader ja suur kuldmedal selle kõrval Kanadas võidetud teist kohta. Märgitsev hõbevaagen. Soome meistrivõistlustest on aga neli hõbedast sauna kappa veel kuldkäe, kel hõbeplaadiga jahipüssi hirvejahiks ja õieti pikaks läheks. Kõigi loetelu. Auhind on siin küll oma veerandsada lõpetamegi külaskäigu kokkuvõtlikult. Mida tarvis, et maailma konkurentsis edukalt esineda. Maailmameister rõhutab, et kõigepealt pikaaegseid kogemusi künnitöös, et kõiki nõudeid täita, peab kündja hästi tundma oma tööriistu. Soomes ongi nii kujunenud, et edukalt võib esineda ja kõiki nõudeid täita see künnimees, kellel vähemalt viie kuni kümneaastane kogemus sama pikad treeningud selja taga. Hea künnioskus nõuab suurt treeningut. Ja nüüd siis mõni pala muusikat soomlaste esituses. Mun olümpianipoiga Kerdo äidimile Usain linnast. Ja on ka nimi, oli soria Maria ja printsess Asta, Jaak Prints siis. Linna oli hüvin kaugana, seitsemen kaikjail, korgeimann, kooren, tagala. Kuule Kerdoy, nuga, tint ja unissani olin, mine dual printsi. Ja ka sai kuuelizuxe ihanan Brennisesson. Jahe rägastivat, oi, seal on Ellisina, elame seal lopu Assis. See oli On? Ja saada. Linnalt saadud. Ja nüüd siis on meie stuudios kirjanik Ants Saar. Võib-olla mäletate veel, kuidas ma mõni aeg tagasi tillutaadil külas käisin ja pärast pühapäeva hommikul temaga mikrofoni ees pahandas? Ise ma arvasin, et nüüd oleme temaga eluajaks vihamehed. Aga tillutaat pole sedasorti. Mees ise kutsus mind uuesti külla, ütles, et ilusti rääkisid ja päris, et kas niisuguse rääkimise eest ka hästi makstakse. Nüüd olen ma siis peaaegu terve tillude suguvõsaga tuttav, sest vendi ja õdesid onu ja tädi poegi on tillutaadil kõik kohad täis, need on saares ja läänes, Valgas ja Viljandis ja ei jõua kõigi nende nimesid meeleski pidada. Daatise mind nende juurde juhataskijad, kui juba temast sai niisuguse jutu teha, tehku teistest tilludest kah need olla veel kangemad mehed oskavad pidada rehnuti ikka nii, et tasa sõuad kaugemale jõuad, nii nagu tema ise ja tema onupoeg Tillu tunnis Tõnist maju pidavat tundma ja teadma, sest Tõnisson nüüd üle vabariigi kuulus tapamaja direktor. Tõnist ma tundsin, aga sellele hakkasin vastu, et Tõnisson tillude suguvõsast. Sest ta on ikka mees, mis mees ületas plaani ja pani preemiat tasku. Ja niisugusel mehel pole tillutaadiga mingit pistmist. Taetega kihistas omaette naeru, et Tõnissoo oskab meist tilludest kõige paremini rehnuti pidada. Vaata Tõnisele öeldi juba ammu, et kuule, aeg on sul seda tõpra tapmise värki parema joone peale seada ja rahadki anti kätte. Tõnis kaalus siis nii ja naa, et kumb on parem, kas ehitada liha külmutamise hoone või külmutada hoone ehitamise jaoks antud raha. Alguses hakkas siiski raha külmutama, sest selle jaoks uut hoonet vaja ei ole. Tark mees pidi olema Tõnis. Ei ole temal seda ette tükkimisega auahnuse haigust. Mõni teine oleks kohe pirinal parimal pihta hakanud, et ikka nagu uhkem värk, kaua sa oled tapamaja direktor? Löö, kombinaat vist ei ole kohe kombinaadi direktor. Aga Tõnis kaalus nii ja teistpidi, sest mine tea, kuidas nende kesikutega kolhoosis olla. Ühel aastal kasvavad, teisel aastal ei kasva ja istu siis oma tühjas tapamajas või selles kombinaadis ja näe preemiatest ainult und. Ikka tasa ja targu ja parasjagu nii et mitmepäevajärg ootaks ukse taga. Tillu ta ohkas, oleks meil ometi kolhoosi esimees samasugune rehnutipidaja. Aga see hakkas juba ülemineval sügisel pihta, et ikka rohkem liha riigile ja rahvale ikka rohkem ja rohkem. Ja küll siis hakkas selle kunstrammuga, et oleks aga söödabaas, kolhoosivasika hinged jättis kõik kasvama ja sellele erasektorile jagas ka jõusööta. Nõia, näed nüüd, mis jõused tegi? Taeta hakkas kahjurõõmsalt naeru kihistama ja siis jätkas ikka kuus kuud ja kesikust peekon valmis. Ma juba alguses vaatasin, et kaugele sa niimoodi jõuad, nõia ega ei jõudnud. Hommikul kella kuueks jõudsime küll oma sigadega tapamaja ukse taha aga õhtul jälle sama targalt tagasi. Vaatad loomapiinamise pärast veel mõnda paragrahvi ei leita. Ja kolhoosi raha muudkui, aga kõrbes ja raamatupidaja ka muudkui lõi, ikka klõps ja klõps, ikka 100 rubla ja 100 rubla päev ja peekon jälle alamas sordis. Kahju koledat kahju tõi see meie esimehe Paristamine, sest lõpuks ei võtnud tapamaja tillu enam teisiti vastu, kui olgu aga muudkui tõpratohtritunnistus kaasas, et loomal, hing lõngaga kaelas, ainult niisuguseid võttis väljaspool järjekorda, vastu nii-öelda enne loomulikku surma. Baarist mullikas saimegi niimoodi lahti, olid edasi-tagasiveoga jalaluu ära murdnud. Ütlesin siis esimehele, et kui võtaks kaika ja virutaks kõigil jalad vigaseks. Aga nüüd sain minul hing täis. Aga kui sellele sinu sugulasele sellele tapamaja tillule õige virutada taheti, vaatas mulle otsa. Küll on ikka mõistmatuid inimesi maailmas ära parem, proovi. Tõnisson nüüd üle mitmerajooni kuulus mees, plaanid mitmekordselt täis, aurahad rinnas, kirjad kapis, preemiarahad taskus. Ja sa oleks pidanud kuulma, kui Tõnis meie kolhoosi esimehed kõik läbi võttis. Et olgu neil kindel graafik ja puha selle looma kasvatamise jaoks. Peab oskama rehnuti pidada. Maielnud tillutaadiga nõus, aga vastu ei osanud kah midagi öelda. Tilludega on alati nii, et neil jääb õigust ülegi, olgu nad tapamajas või kalakombinaadis. Ja kui mõni tillu satuks teraviljakombinaati, siis hakkaks seda nõudma, et ka vilja hakatakse kasvatama ja elevaatorisse tooma ainult kindla graafiku järgi ja terve aasta läbi. Sest miks ei võiks näiteks rukist kasvatada niimoodi, et lõikus käiks aasta läbi? Hakkame aga juba tuleva aasta jaanuarist pihta. Meile kõigile on juba hästi teada, et käesoleval viisaastakul on maa parandajatele usaldatud väga kaalukad ülesanded. Meie põllumajandussaadetes on neist ka korduvalt juttu olnud. Täna, lugupeetud kuulajad, aga kutsume teid osa võtma maaparandusteemalisest raadioviktoriinis. Viktoriini eesmärgiks on meenutada pisut maaparandust, iseloomustavaid arve ja fakte. Kindlasti on viktoriinis esitatavad küsimused kergesti vastutavad vastava eriala töötajatele kuid me palume siiski kõiki tänase saate kuulajaid kaasa lüüa eriti aktiivselt kutsunud osa võtma noori põllumajandushuvilisi, kuna paljudele neist võiks maaparandus kujuneda tulevaseks kutsetööks. Samuti soovime kuulda teie arvamusi tänase ja ettepanekuid edasiste maaparandust populariseerivate saadete kohta. Vastused palume saata kirjalikult aadressil Tallinn 402, põllumajandussaadete toimetus hiljemalt neljapäevaks, 15.-ks detsembriks. Viktoriini parimale vastajale auhinnad, kas ajakirja sotsialistlik põllumajandus? 1967. aastal ilmuvad numbrid kahele järgnevale soovikontsert saates. Tere hommikust, põllumehed. Tulemustest teatame tuleva pühapäeva hommikul. Niisiis alustame. Esimene küsimus kellele kuulub järgmine tsitaat, nimetada ka teos? Neid olivad esimesed katsumised meie maal, mis ikka kõige raskemad on. Kui aga ju esimese katse juures seesugune kasu välja tuli, siis võime ju ära tunda, kui suureks truubitamisel kasu üldse meie maal võib tõusta. Millises Nõukogude Eesti filmis kaevab Voldemar Panso kraavi? Millal ja kus ehitati esimene drenaaž Eesti territooriumil milline osaliselt töötab veel praegugi? Mitu hektarit on käesoleval viisaastakul ette nähtud Eesti NSVs liigniiskete maade kuivendamist. Mitu korda ulatuks ümber maakera meie vabariigi territooriumile rajatavate Treenide kogupikkus. Kas viis, kaks ja pool või pool korda. Kuidas arvate, millises sovhoosis, kas saue, Saku või Audru on käiku rakendatud maa-aluse toitetorustikuga vihmutussüsteem? Kuhu Eesti NSV territooriumile rajati esimene polder, mis töötab veel tänaseni. Kui suur oli kaevetööde maht maaparandustöödel Eesti NSV-s 1965. aastal. Kas 65 miljonit kuupmeetrit, 35 miljonit kuupmeetrit või 15 miljonit kuupmeetrit? Kordan äsja kuuldud küsimusi. Esimene küsimus, kellele kuulub järgmine tsitaat, nimetada ka teos? Need olivad esimesed katsumised meie maal, mis ikka kõige raskemad on. Kui aga joo esimese katse juures seesugune kasu välja tuli, siis võime ju ära tunda, kui suureks truubitamisel kasu üldse meie maal võib tõusta. Teine küsimus. Millises Nõukogude Eesti filmis kaevab Voldemar Panso kraavi? Kolmas küsimus, millal ja kus ehitati esimene drenaaž Eesti territooriumil, milline osaliselt töötab veel praegugi? Neljas küsimus. Mitu hektarit on käesoleval viisaastakul ette nähtud Eesti NSVs liigniiskete maade kuivendamist? Viies küsimus. Mitu korda ulataks ümber maakera meie vabariigi territooriumile rajatavate Treenide kogupikkus, kas viis, kaks ja pool või pool korda? Kuues küsimus, kuidas arvate, millises sovhoosis, kas saue, Saku või Audru on käiku rakendatud maa-aluse toitetorustikuga vihmutussüsteem? Seitsmes küsimus, kuhu Eesti NSV territooriumile rajati esimene polder, mis töötab veel tänaseni? Ja viimane ning kaheksas küsimus. Kui suur oli kaevetööde maht maaparandustöödel Eesti NSV-s 1965. aastal. Kas 65 miljonit kuupmeetrit, 35 miljonit kuupmeetrit või 15 miljonit kuupmeetrit? Nagu juba öeldud, vastused saatke aadressil Tallinn, 402. Põllumajandussaadete toimetus neljapäevaks, 15.-ks detsembriks. Tänases saates kuulsite põhjanaabrite maaparandusprobleemidest. Külastasime künnivõistluse maailmameistrit, jutustasime killudaadist ja tema onupojast Tillu Tõnisest. Loodetavasti lõite kaasa ka maaparandusalases raadioviktoriinis.