Täna jätkame Edgar Tõnuristi meenutustega teatavasti tema oli 1944. aastal Tartumaa täitevkomitee esimees ja kahel eelmisel korral, kui raadiokuulaja mäletab, siis ta rääkis sellest, kuidas otsekohe pärast sõda Tartumaal viljakoristamine edenes. Kuidas loodi valla täitevkomiteesid, kuidas töötasid külavolinikud. Aga päris selge on ka see, et rinne kaugenes ühtelugu, aga järgi jäid need, kes ikka vastu töötasid, kes otse sõnaga vastu töötasid ja kes ka tulirelvaga hakkasid vastu igal hetkel, kui see vähegi võimalik oli. Jah, see oli tõesti nii, kuid et paremini mõista just seda 44. ma isegi ütleksin kuni 48. aastal toimuvat klassivõitluse olemust ja vorme siis me peaksime nagu tagasi vaatama ka 1940. 41. aasta sündmustele. Kõigepealt minu arvates väärib äramärkimist, et nõukogude võimu taaskehtestamisele aitas oluliselt kaasa Eestimaa Kommunistliku partei õige taktika sellel perioodil millega lülitati aktiivsesse poliitilisse tegevusse ka neid, noh, sotsiaaldemokraatlike, aga samuti ka teisi progressiivseid jõudusid, kes tahtsid ausalt osaleda uue korra ülesehitamisele. Ma tooksin omaenda nii tutvusringkonnas siin näiteks näite tol ajal ma elasin Võrumaal Antslas ja vot juunisündmuste järele sellest Antsla väikelinnast edutati maavanemateks kolm. Sotsiaaldemokraatlikku tegelast meie algkooli juhataja Vainola määrati Võru maavanemaks kohe vahetult, noh, minu kauaaegne klassijuhataja õpetaja Priidu Tänava määrati Tartu maavanemaks ja linnavalitsuse tookordne sekretär Karl Joakit määrati Valga maavanemaks. Aga taolisi näiteid võib tuua üsna palju ja kus ka juhtivatele noh, juba vabariiklikus mastaabis ministriteks. Selliseid progressiivseid tegelasi määrati. Ja see nagu viiski sellise polariseerumiseni need poliitilised jõud ühelt poolt tõesti sellised progressiivsed küsimust täitsa tunnetavad aja käsku tunnetavad tegelased, kes asusid aktiivselt nõukogude võimu poolele ja teiselt poolt siis sellised poliitilised tegelased, kes lihtsalt absoluutselt ei soovinud koostööd. Ja kui nüüd vot seda aspekti nüüd jälgida, mis siis sellest võitlusest hiljem sai, siis me nagu mäletame kohe, nii kui sõda algas. Nii tekkis liikumine metsavendade näol. Omakaitse, kui juba okupatsioon oli juba Eestimaal, siis paljudest nendest tegelastest said gestaapo, aktiivsed tegelased vabatahtlikult Saksa armees osalejaid, igasugused asjamehed, ametimehed ja vot seega just selline see kodanlikUD natsionalistlikud jõud peaaegu eranditult kompromiteerivaid selle saksa fašistliku okupatsiooniperioodi jooksul endid kui poliitilist jõudu nad enam ei etendanud, tõesti, sellist noh, üldtsiviliseeritud riigis nagu kehtivaid poliitilis-jõudude taktikat nad ei esindanud, vaid nad läksid täiesti üle sellisele juba ma ütleksin kohe avalikule terrorile, tapmistele, hirmutamisele, kuulujuttude levitamisele ja vot selline situatsioon muidugi nad tõesti ka ühelt poolt isoleeris kiiresti kui poliitiline jõud. No mis puutub nendesse nendesse kuulujuttudesse ja ka hirmutamisse, no siis ka siin isegi peab ütlema, et see temaatika oli ka kohe algusest peale selline üpris verine näiteks jutud käisid, et ikka vot sellel kuupäeval juba seal Inglise või Ameerika väed juba kuskile Eestimaale maabuvad hakkavad punaarmee vastu võitlema. Ühesõnaga isegi neile oli vähe sellest mitmeaastasest sõjategevusest, mida ka meie maad laastas. Nad olid nõus ka tõesti täiesti minema uuele sõjale ainult selle nimel, et kuidagi oma olemasolu päästa. Nende kuulujutud muidugi sai kiiresti ümber lükatud. Kuid muidugi hoopis traagilisem oli ikka see verine, lausa banditism, mis tol ajal tõesti võttis väga, vägagi laia ulatuse, eriti veel sellises metsarikastes valdades, noh, ma tuletan meelde kõik see Peipsi-äärne piirkond Saare, Mustvee, Kasepää, Avinurme, Torma ja terve rida teisi selliseid valdasid, kus tõesti tol ajal oli üsna raske raske liikuda. No ma tooksin kaks näidet ainult sellest iseloomust, mis tõesti näitab, et siin ei olnud tegemist mingisuguse poliitilise sellise võitlusega. No ütleme nii, demokraatliku tsiviliseeritud riigi mõistes ma rõhutan seda. Näiteks Saare vallas tapsid bandiidid, ühel ööl see talu, elas, oli, asus eemal. Tapsid ühel ööl valla täitevkomitee esimehe Karl Kiiseli tema naise, Aliide ja väikese poja Arnoldi. No küsime tõesti, mille eest. Ja loomulikult selline selline tegevus on, saab kvalifitseerida ainult kui puht selline banditism. Või teine juhtum jällegi, see oli pisut hiljem. Torma vallas tapeti jällegi ühel ööl kolm naist. Kaks nendes uusmaa saajat, Anne Karese ja Maria ojasilla ja tema viieteistaastane tütar Helmi kõik lihtsalt tulid sisse, tapeti maha. Järelikult sellise tegevusega muidugi ühelt poolt need jõud ennast täiesti isoleerisid. Kuid teiselt poolt nad tegid muidugi väga ja väga palju kahju meie nõukogude inimestele, Nad loomulikult saadi kätte, need bandiidid said oma teenistus karistuse, kuid loomulikult elu tagasi anda enam nõukogude aktivistile ei olnud võimalik. Koos sellise niisuguse kohe tapmistega. Muidugi teine teine vorm, see oli juba puht niisugune kriminaalkuritegu, noh ma mõtlen, isegi laiemas mõttes täidaks üheainsa kuskil seal kolme või nelja kuu jooksul Tartumaal rööviti paljaks 11 kauplust täiesti tühjaks, kõik, mis seal oli, muidugi kaasa arvatud viin raha, samuti valla täitevkomiteedesse murti sisse, juhul kui oli teada, seal on mingi palga maksmise päev või varumisvolinik on rahasummaga kohal selleks et põllumajandussaaduste varumise eest tasuda. Ja loomulikult, et selline selline tegevus, no mitte mitte ka kõige kõige laiemas mõttes ei saa mitte mingisuguseid nii-öelda poliitiliseks tegevuseks kvalifitseerida, vaid oli kõige tavalisem kriminaalkurjategijate tegevus. Ja noh, millised siis nüüd meiepoolsed abinõud olid? Muidugi kõigepealt pandi dismi likvideerimine selleks juba kohe-kohe 40. neljanda aasta, kui ma ei eksi, vist isegi oktoobrikuus oli juba vastav valitsuse määrus, millega moodustati igasse valda rahva kaitsesalgad, aga maakonna täitevkomitee juure maakonna rahva kaitsepataljon. No muidugi nad neile olid abiks ka sõjaväeorganid ja miilits. Ja peab ütlema, et see muidugi see vorm üsna edukalt funktsioneeris, sest selle tõttu ta tõesti oli seotud kohaliku aktiiviga. Muidugi, nüüd tagantjärgi vaadates kogu seda perioodi muidugi oleksid võinud olla paremini relvastatud. Need mehed võiks olla sõjaväeline abi suurem kuid peab arvestama ka seda miljööd, sõjategevus. Kestis ja aga kes need mehed tollal olidki, sest noored mehed olid kõik rindel läksid Kuurama poole. Ja seal olid igasuguseid töötajaid, noh isegi oli seal naisi. No mitte nüüd kohe relvaga käes, vaid, kuid nad ise aktiivselt osalesid sellega. Et nad tõesti püüdsid saada informatsiooni, kus kohal need bandiidid pesitsevad, kes neid varustab. Teiselt poolt olid seal ka muidugi miilitsaorganid siis tagasi nagu tagalast tulnud meie aktiiv. Aga oli ka üsnagi vanemaid juba vanemaid eakaid mehi, kes täitsa nii-öelda relvaga käes võtsid osa sellest tööst ja tänu sellele see muidugi üksikutes valdades kiiresti saadi sellest jagu, kuid kuni isegi 48. aastani veel selline tegevus kestis just nendes metsarikastes raskemini juure päästas piirkondades. Ja teiseks, see oli niisugune olukord, et just nimelt kahe maakonna vahelistes piirkondade sees Võru ja Tartumaa piiril või isegi 48. aastal seal ma vabariigiaktivist sai surma. Ja kohalik valla täitevkomitee aseesimees ja just jällegi seesama bandiitrühm kohe oma kuriteo teostamise järele põgenes Võrumaale. Noh, õnneks neid saadi ka seal siis kätte. Jah, see oli ikka niisugune tõsine, tõsine, ikka juba organiseeritud tegevus ja, ja peab ütlema tõesti, et ilma kohalike elanike sellise aktiivse kaasabita poleks see muidugi see tegevus olnud veel palju verisem. No ikka see sama selgitustöö vorm, mis on nagu teine Peab ütlema tõesti, et tol ajal vot just niisugune niisugune aktiivne töö, vot nendes samades külade koosolekutel, millest meil eelmine kord oli kuhu tõesti rahvas hea meelega tuli ja kui palju neid küsimusi arutati ka seal kael, vot sellised probleemid kohe lihtsalt tõsteti need ülesse, täitsa nõuti ja tuleb midagi ette võtta tõsiselt. Ja samuti jällegi nagu kavandati abinõu, kuidas seda, seda tööd ja tegevust saaks aktiviseerida? No ja kolmas võib-olla selline abinõu oli minu arvates siiski ka selline ikka see igapäevane reaalne töö ja tegevus, mida juba kohalikud partei ja nõukogudeorganid tegid, tähendab elanikkond väga kiiresti sai siiski jagu nendest hirmu ja kuulujuttudest taipas, et midagi taolist ei toimu. Ja samaaegselt ikka see reaalne abi, uus maasaajatele maareformi läbiviimisega, esimesed sammud ja igasugune selline muu materiaaltehniline abi, kõik see muidugi aitas väga kiiresti siis suhteliselt norm olukorda normaliseerida ja isoleerida, sellised vaenulikud jõud. Ja siis muidugi, need, kes tollal metsas bandiitidena olid ja tegutsesid, nendel olid sidemed ka külades olemas ja eks rahvas ise tegi nendele ka selgeks, et aeg on juba need jaburdused jätta maha ja tulla välja ja hakata korralikult tööle. Ja selliseid näiteid oli üsna palju, teate, oli ju nendesse sama Rebase pataljon, mis Tartu Tartu kaitsejoonel oli, oli nagu kiirus üle ülepeakaela kokku mobiliseeritud, noh, ühelt poolt vabatahtlikult ja teiselt poolt ka täitsa ikka niuksed noh, koolipoisid teatud määral isegi vägisi sinna sinna sinna tõmmatud ja osa nendest jah, tõesti, tunnetades kas siis osalt oma süüd või lihtsalt eksiteele viidud. Ja need niisugused noored poisid, kui tõesti tehti selgeks, et kui nad ausalt välja tulevad ja kui need tõesti nende käed ei ole lausa verega määritud, et neid amnesteeritakse, see aitas samuti väga palju kaasa vähemalt, et enam ei olnud seda täiendavat jõudu või ei saa noh, niisukest täiendust neile bandiitide salkadele, mis lihtsalt kuivasid kokku. Jaa, tagala nendel ära võetud ja täiesti ja isegi varustamisega tekkis, ega nad siis ilmaaegu ei läinud kauplusi röövima ja nii edasi, sest tõesti kui veel esimestel, võib-olla seal nädalatel-kuudel olid neil ka anti mingisugusel määral ka seal kohalike elanikega mingisugune ringkondade poolt mingit abi, kas siis hirmutamise teel või või ka mingil määral kaastunde sellise noh osalemise või noh, paljudel põhjustel siis igatahes see fakt ja selline kanal muidugi kadus seal kiiresti käest. Head kuulajad, jätkame Edgar Tõnuristi meenutustega. Seekord on meil siis kõneaineks maareform. See hakkas siis kohe peale. Jah. Peab ütlemagi, et üheks niisuguseks kõige suuremaks majanduspoliitiliseks ürituseks oli nõukoguliku maareformi taastamine. Ma just rõhutan, taastamine, sest ikka maareform viidi läbi ka 1940. aastal ja ta haaras põhiliselt kõike seda talupoegkonda, nii uus maasaajaid, maata mehi, keda tõesti tookord varustati maaga. Noh, see töö viidi läbi Tartumaal, nii nagu teisteski maakondades, ma ütleksin, täitsa kindlate seadusandlike aktide alusel, sest ei saa teda noh, iga maakond ise, visioon mingisuguse oma kohaliku seadusega realiseerida. Ja selleks niisugusekspõhidokumendiks oli teatavasti Eesti NSV ülemnõu seitsmeteistkümnenda septembri 44. aasta seadus, mis võeti vastu Võrus juba kohe ja ka esimese ülemnõukogu istungjärgul, mida vabastatud Eestis läbi viidi, sellest on juba ka teised seltsimehed rääkinud. Selle seaduse täpne nimetus oli selline saksa fašistlike okupantide poolt ära võetud maa tagastamisest talupoegadele. Ja 16. oktoobril samal aastal ilmus ka siis juba Eestimaa kommunistliku partei ja rahvakomissaride nõukogu määrus, kus juba siis konkreetsemalt ja täitsa detailselt oli fikseeritud see konkreetne tegelik töö kuidas seda tööd tuleb läbi viia. Moodustati maakonna maakorralduse komisjonid eesotsas maakonna täitevkomitee esimehega. Noh, kui sellest nüüd Tartumaa tööst rääkida, siis peab ütlema, et Tartumaal oli tõesti maa suuremal määral juba noh, kodanlikul perioodil muudetud kehvtalurahva kurnamise vahendiks näiteks kogu maaomandist üle 25 protsendi oli 1940. aastal kas siis raha pooletera või mõne muu sellise rendise vormi näol välja renditud ja seda maad harisid, mitte need, kes maaomanikud olid, vaid rentnikud. Ja teiselt poolt ka palgalist tööjõudu oli Tartumaal põllumajanduses 22 protsenti töötajate üldarvust ja päris keskmised teatavasti oli 14 protsenti. Ja siis vot arvestades seda ka muidugi see maareform noh, muidugi üksikutes valdades, teatud piirkondades, kus siis suurtalunik oli tunduvalt rohkem temaga muidugi 44. aastal kohe nii jällegi teatud osa endiste uus maasaajate poolt kohe täiesti nii omaalgatuslikus korras võib täitsa öelda, hakati sellega tegelema kohe, nii kui vald vabanes, leidus mingisugune grupp uusmaasaajaid, kes hakkas uusi uuest või veidi vanu piirimärke taastama. Ja muidugi aktiivselt ka siis juba osalema selles maareformialases töös. Kuidas see nüüd praktiliselt välja nägi, sest ega see suur maaomanik, kellel oli, kellelt oli nähtud nüüd ära võtta uusmaa jaoks teatud lõige tähendab see vana taastada, mis oli neli aastat tagasi tehtud, ega see käinud ka nii veretult ja nii ilma arusaamatusteta teada sinuni. Huvitav moment, mida, mille eest ühte ühte aspekti nagu seni üldse on vähe uuritud ja valgustatud nimelt no kui me tuleme jälle Tartumaale tagasi konkreetselt siis maad anti selle nüüd maareformi taastamise käigus ligemale 11000-le maata või vähese maaga talupojale, sealhulgas oli 6000 neid, kes ka 40 tal aastal said maad. Ja ainult siis kuskil seal on umbes 4000 oli neid, kes siis esmakordselt avaldasid soovi maad saada ja umbes 1000 oli siis punaarmee perekonnad punaarmees langenute perekonnad, isamaasõja invaliidid, kes siis nagu väljaspool järjekorda said oma oma taotluse alusel said maad. Ja vot selle käigus oleks üks niisugune niisugune huvitav detail. Et siin jällegi oli selline kohe täitsa niisugune nende, kes nüüd maad ära pidid andma ja ka maasaajate pool selline noh, täitsa diferentseeritud või ütleme, selline polariseerumine oli toimunud selles okupatsiooniperioodil. Ühelt poolt jällegi täitsa nii-öelda kohe veretööni välja, tähendab see maa, kellelt maa võeti, ta ei saanud kuidagi leppida sellega, et temale niisugust noh, ülekohut tehti jutumärkides ja ta viis asja nii kaugele tõesti uusmaasaajad üsnagi paljud lihtsalt hukati hävitati kas siis mingisuguse otsuse põhjal või vis omakohtu teel oma kaitsemeeste poolt. Ja teiselt poolt peab siiski tunnistama ka seda, et isegi kuigi Saksa okupatsioonivõimud täitsa ametlikult kuulutasid nõukoguliku maareformi tühistatuks oli siiski üsnagi palju selliseid juhtumeid, kus see omavahelise kokkuleppe alusel nii maalt, keda maad ära võeti või kellelt ma ära võeti, kui ka see, kes maad sai, kasutas ka kogu okupatsiooniperioodil seda äralõiget ja ilma mingisuguse häda tülita ja rääkimata mingist verevalamisest. Paraku me esimesel perioodil pöörasime vähe tähelepanu sellele hiljem hakkasime tõesti ka seda aspekti vaatama, et kuidas siiski vot nüüd selle äralõike tehtu talu peremees või tema perekonnaliikmed, kuidas nemad käitusid nende inimeste suhtes, kellele 40. aastal maareformiga anti maad ja eriti kui juba tekkis vot nende kulaklike majapidamiste nimekirjade koostamine ja nii edasi siis muidugi seda käitumist võeti arvesse. Osana põhimine, mis tuli arvesse võtta, sest tema käitus lojaalselt Ja seetõttu muidugi selle noh, hiljem veel toimusid no see juba, kuni isegi kuni tänase päevani toimub noh, juba maad on tegevuses vabariigi ministrite nõukogus oli ju pidevalt läbivaatamisel ka kulaklike majapidamisnimekirja arvatud inimeste apellatsioonid, kes leidsid, et ja leiavad isegi veel praegu, et neid võib-olla on ebaõigelt nimekirjadesse võetud. Ja vot nende avalduste läbivaatamise juures juba täitsa võeti arvesse ja võetakse arvesse ka ju seda aspekti kuidas siiski see kodanik või, või tema perekonnaliikmed, kuidas nemad käitusid saksa okupatsiooni ajal nende inimestega, kellele maa tookord täitsa seaduslikult anti. Noh, kui nüüd mõnda arvu veel nimetada, siis noh, nagu ma ütlesin, ibad uusi maasaajaid oli üle üle 4000 Tartumaal Tartumaal ja üsna suur arv. Seda saab seletada ka sellega siiski seal okupatsiooni aastate jooksul noh, osa inimesi lihtsalt olid hukkunud või, või mujale siirdunud, need, kes said 40. aastal maad ja samaaegselt jällegi linnadest, oli inimesi, kes lihtsalt tahtsid tagasi tulla maale asuda tööle ja tingimused olid soodsad. Põllumajandussaaduste hinnad olid vägagi head, abi oli tõhus ja seetõttu on see üsna võrdlemisi suur arv, oli ka neid, kes Aidma tagasi lükati, ka umbes 1200 avaldust. Noh, neid on ka huvitav analüüsida, et sellest üle poole olid, olid noh, niisugused fiktiivsed uusmaasaajad, ootame selle sama kulaku mingisugune siis kas siis perekonnaliige või või isegi seal mingi teenija sulane, kes lihtsalt öelda oma siis leivaisa mõjutamisel noh ebateadlikult või, või lihtsalt hirmuga andis ka maaavalduse sisse noh, koha peal kontrolliti ja loomulikult sel juhul siis see avaldus lihtsalt lükati tagasi või soovitati siis ta tald nüüd taotleks maa saamist täitsa noh, ega siis ei saa ametlikult ja ikka kindlalt selle sihiga ta ise muutuks ka peremeheks, see tuli hästi välja. Kähku. Jah, siin jälle ikka see aktiiv, sest ega need maakorralduskomisjonid valdades ei töötanud jälle ilma aktiivita, see oli ikka ikka, see oli ikka niisugune täitsa suur poliitiline üritus. Lisaks lisaks otsesele maa jagamisele moodustati neli masinana Tori jaama. Need olid siis tollel perioodil Tartu Saadjärve. Tartu Alatskivi ja Rõngu Saadjärve tuli hiljem vist jah, no hiljem tuli veel kaks masintraktorijaama juurde, kuid see on nüüd ütleme just sellel esimesel perioodil. No noh, nende siis 42 hobulaenutuspunkti noh, need muidugi ka alati ei töötanud nüüd nii nagu nagu nüüd nagu oli kavatsetud, sest ega noh, arusaadav, et seal elav hobune, mida anti paljudele talupidajatele ja eks selle käigus ka selgus, et nii mõnigi hobulaenutuspunkt lihtsalt ei õigustanud oma olemasolu, kuid üldiselt nad siiski andsid üsnagi suurt abi. Lisaks anti maju, inventari loomi, vilja krediiti ja kõige selle tulemusena muidugi need uusmaasaajad üsnagi nii aktiivselt hakkasid tööle. Näiteks tooksin sellise näite, et juba 44. aasta lõpuks oli juba üles töötatud Tartumaal üle 23000 tihumeetri selle metsamaterjali. Sellest 18000 oli ka välja veetud metsast. Talgute korras tulid naabrid appi. Ühesõnaga selline aktiivne tegevus toimus. No mul on meeles näiteks selline peremees, endine, ta oli väike rentnik, kuid tal oma majapidamist üldsegi nagu ei olnud, peremees oli tubli inimene, jäi tallu edasi. Seal Äksi vallas Kõlleste külas oli uusmaasaaja August Vaht. Tema ehitas noh, tõesti sõna tõsises mõttes poole aastaga valmis oma elumaja ja lauda ja asus sinna sinna täitsa korralikult sisse elama ka. No Ropka vallas Kuulitsa külas oli jälle naine, üks uusmaasaaja, Aliide Siimon, seda inimest ma jällegi hästi mäletan. Tema samuti juba kuskil seal 45. aasta kevadel kolis sisse oma elamule elamusse. Ja pooleli olid veel seal teised kõrvalhooned ja jällegi mitte ainult teda ise sai selle töö ära, tegid ikka selline aktiivne abi noh sealhulgas ka muidugi täitevkomitee kaasabi. Aga ka ülejäänud elanikkond talgud olid siis väga moes ja peab ütlema üldse selline niisugune elu, eluusk, tahe ikka kohe kiiresti jalad alla saada. See väga paljudel uusmaasaajatel oli. Ja noh, ma isegi ütleksin, et selline selline entusiasm on, on väga, lausa kadestamisväärne ja vääriks ka tänapäeval järgimist selles mõttes noh isegi vaatad vahest mõnda noort inimest ta aastaid aastakümneid on mõnel juhul Mul isegi seal kuskil korterisaajate järjekorras võiks täitsa võtta ikka ja hakata ikka ise kohe omale seda eluaset ikka rajama. Sest see töö tõesti ei ole nii üle jõu käiv, et ei saaks ikka siiski noor inimene omale ka eluasemet rajada. Ikka omaenda käte najal. Ja praegu on kõik see märksa kergem tol ajal maja ehitamine oli raskem, tol ajal oli ainult ehitusmaterjal, ega midagi vist muud ei antud, lisaks laenu ega midagi säärast polnud. Laenu saadi küll, aga noh, see laen oli suhteliselt siiski väike, noh, ehitusmaterjalidega oli täitsa teada, mida saadi anda, noh seal puitmaterjal see anti muuseas tasuta teatud kogus, millega sai tõesti elumaja ja kõrval olnud ka teiste materjalide eest tuli tasuda. Ja, ja muidugi noh, ütleme seal igasugusi mehhanisme, mille, ilma milleta me nagu praegu üldse ei kujuta ette mingit ehitamist, no neid ei olnud midagi, kasvõi kõige tavalisem betoonisegaja mulla, mulla mingisuguses seal niisuguse tõstmise seal riistadest ei maksa rääkidagi. Labidas sellega võrreldes muidugi tänapäeva niisuke individuaalehitaja muidugi on võrratult paremas olukorras. No eriti nüüd maal. 20 aastat Sa saad seal tühise protsendiga krediiti. Sellest peaaegu pool kantakse sulle maha, kui sa oled töötanud majandis korralikult. Nii et selles mõttes muidugi vot seda niisugust jällegi ka niisugust isetegevust ja omaalgatust muidugi, seda tuleb igati rõhutada. Tol ajal oli see väga, sest inimene teadis, et ikka ta ise on oma õnne sepp. Head kuulajad nädal aega tagasi pühitses kogu meie vabariik ja Tallinn mandriosa vabastamist nõukogude armee poolt. Ja tänases tulemuste saates ongi nüüd kohane meelde tuletada seda, kuidas meie põllumajanduse tegevus hakkas kujunema. Tol ajal Tartumaale jõudis operatiivgrupi koosseisus meie vabariigi kauaaegne põllumajanduse eesseisja Edgar Tõnurist. Mis päeval te jõudsite Tartusse? No Tartusse me jõudsime kohe peale lahingute lõppemist, see oli 25. augustil, aga kui veel mõni päev tagasi mõtelda, siis veidi Eestisse me saabusime 18. augustil. Uus-Irboskas tulime maha rongilt. 21. augustil olime Kiidras ja muuseas, seal me siis ka viisime läbi oma esimese Tartumaa täitevkomitee istungi ja võtsime vastu tervelt 16 otsast. Muide, kuulajale teadmiseks, teie olite tol ajal määratud juba siis operatiivgrupi koosseisus Tartumaa täitevkomitee esimeheks. Ja see toimus juba 44. aasta veebruaris, ma olin siis enne seda olin 249. laskurdiviisi ratsaluureeskadroni komandör, noor mees. Ja siis sain korralduse ilmuda Leningradi ja seal siis vormeeritegi need operatiivgrupid, kusjuures ma kuni 44. aasta lõppu neid veel isegi 45. aasta algul täitsin ka Tartu linna täitevkomitee esimehe ülesandeid ja seetõttu tõesti see periood minusugusele noorele mehele oli üsna raske. Mis te siis olite, 20 olin 24 aasta vanune mees. No sõjaväes ei märganudki, et sa oled noor või vana, kõik olime enam-vähem ühe ühevanused. Aga, aga vaat, kui täitevkomitee esimehena ma hakkasin tööle juba Tartus, siis ümberringi olid kõik endast auväärsed tegelased, kindralid tuli suhelda ülikooli professoritega ja teiste kloostritega Andrus meestega ja vaat siis sa tõesti laeva kohe nagu vahel nägid oma partneri näost, et ta nagu ei võta sind tõsiselt. Ja seetõttu tuli jällegi nagu siis pingutada ja näha vaeva, et tõepoolest sa ikka sees oleks ikka oma ametikoha vääriline. Peale Tartu linna vabastamist oli olukord üsna üsna keeruline. No kõigepealt juba need lahingud Emajõe joonel kestsid tükk aega ja seetõttu, kui nüüd juba põllumajandusest rääkida, siis peab ütlema, et Lõuna-Tartumaa sai päris kõvasti kannatada. Tookord me viisime läbi ka teatud esialgse registreerimise ja nende andmetel Tartu maakonnas hävis üle 1000 talu elumaja. Sajad kõrvalhooned said, said kannatada. Üsna palju oli peremeheta talusi parandust, noh, ühed olid saksa okupantidega põgenesid, kuid oli ka lihtsalt selliseid talumajapidamismis olid lihtsalt hävinud inimesed kas siis kah koos nendega hävitatud või, või väga kaugele läinud. Ja seetõttu üheks esimeseks probleemiks meil oligi see peremeheta talude ja üldse varade arvele võtmise korrastamine. Ja käimas oli ju koristusperiood, väga ilus sügis olid, viljad olid ju valminud tollal, ilmad olid erakordsed, ilusad ja tõesti viljakoristus, noh, selle me küll püüdsime küll tõsiselt kohe kiiresti käima panna. Ja no kui nüüd rääkida umbes samal ajal meil oli ka juba aruandlus sisse viidud, nii et meil oli tol ajal ütleme siin kuskil oktoobri esimestel päevadel, seal nendel andmetel oli koristatud juba 91 protsenti teraviljast, siiski kaks kolmandikku talivilja oli maha külitud. No kartulivõtmine alles algas. Üle 300 rehepeksumasina juba töötas. Nii et töö ikka siiski väga kiiresti hakkas nagu laabuma uuesti, inimesed tulid kiiresti tagasi. Kas vili oli tallatud ka sõjakäigust? Noh mis puutub jah, siin Emajõe piirkonda ja et Mäksa Luun ega seal teisi valdu Kavastu, seal oli ikka väga palju viljapõlde oli lihtsalt olid ära ära hävinenud ja neist õieti midagi ei saanud. Me panime ka aruandlusega kiiresti käima, sest ega on tarvis teada saada, kuidas siiski töö läheb. Ja mul on isegi andmed saagikuse kohta aruande järgi, mida me näiteks saime siin 10.-ks oktoobriks oli teravilja keskmine hektarisaak Tartumaal 7,9 tsentnerit. Kartulisaak 72, tsentnerit lihtsalt lausa. No uskumatu, ta pidi olema suurem. Ilmselt oli siin tegemist ikka ka sellega, nähtavasti et talumehed siiski osaliselt kartsid ikka väga, kas siis ainult nende sõna järgi pandi kirja, jah, ja loomulikult, ega siin muud midagi ei olnud, olid külavolinikud valla täitevkomiteed hakkasid alles tööle. No nende täitevkomiteede tööle rakendamine oli üldse üks selline üks kõige keerulisemaid ja raskemaid ülesandeid, sest ega Tartumaa oli vabariigi kõige suurem maakond 43 valda ja viis maakondliku alluvusega linna. Ja vot kõigis nendes Nõukogude võimu alglülides oli vaja töö käima panna ja seetõttu täitevkomiteede vormeerimine nende see kaadri valimine olid probleemiks number üks ja üsnagi huvitav lõik, tol ajal olid tööpäevad pikad. Noh, siis oli üldse tööstiil selline täitevkomiteest ei tohtinud üldse esimees lahkuda enne kahte-kolme öösel. See oli täitsa traditsioon, kõik põhilised, niisugused noh probleemide arutamised tol ajal olid, nad nimetati veel niisugusi, preklitzka, ma isegi ei oska öelda, mida see eesti, kuidas eesti keeles, ühesõnaga sa pidid olema telefoni juures ise lahenduse ja see, noh siis toimus Tallinnas, siis oli kõik telefonid olid ühendatud kõikide täitevkomiteede parteikomiteega peeti siis nõukogu võis iga hetk sind välja kutsuda, sinu käest mingisugused andmed nõuda. Ja seetõttu jah, enne kahte-kolme ei saanud iialgi tagasi. No tol ajal oli see nagu loomulik, isegi ei osanud sellest nii, muidugi väsitav teatud määral päeval mõni tunnike jälle kuskil magasid kella 10 ajal pidi täitsa tööl olema juba. Nii et ega tööpäevad olid ikka väga pikad. Ma ei räägi sellest, kui sa pidid olema maal komandeeringus, edasi siis olid ikka mitu-mitu päeva kohe noh, mingeid hotelle ega midagi ei olnud. Sööklad ja kõik need puudusid, nii et selles mõttes perekonnad, kes siis võtsid lasteaia, no neile siis ka mingil määral oli, muuseas, kestis juhusega, teatud töökohustus pidid ühelt poolt need osalema metsatöödes või teetöödel ja vot siis need niisugused talud, kes siis ka vot neid aktiviste seal siis pidid vastu võtma neile siis arvestati ka mingil määral seda, nagu siis töökohustuse täitmise hulka. Ja aga kuidas tol ajal nendes keerulistes tingimustes maakonna täitevkomitee esimehe julgeolekut garanteeriti? Kuulge, see oli ikka peaaegu tema enda mureks, noh mõnel juhul küll, kui olid noh, tegemist niukse juba ette teada sellistes piirkondades, kus me käisime siis muidugi anti kaasa relvastatud mehed, kuid mina lihtsalt ei tahtnud nendega nendega. Me sattusime ükskord ikka väga raskesse situatsiooni. No seda räägime hiljem kus ikka täitsa noh, ikka täitsa lahinguks läks ja tänu ainult sellele, kuni noh, tänuna võib seda öelda, muidu sõitsid vana Willisega, noh, valisime selliseid teid ka sageli, mida, noh nagu jõuad võidud arvatagi ja noh, minul olid küll vahel tõesti rasked situatsioonid, aga läks õnnelike, nagu öeldakse, särgis sündinud. Meil on siin käepärast üks number ajalehest Uus Postimees see kannab neljanda septembrikuupäeva ja sinna on juba siis Edgar Tõnurist kirjutanud artikli Meie esmajärgulisi ülesandeid põllumajanduses. Jah, muuseas peab ütlema tõesti seda, et see kirjasõna järgi tol ajal oli ääretu vajadus, sest raadio ei töötanud. Ja esimene posti uue Postimehe number anti välja 31. augustil juba maks Lauson ta tookord meie Tartu maakonna parteikomitee esimene sekretär, noh vana ajakirjanik ja tema nägi tõesti suurt vaeva, et ikka hästi kiiresti ajaleht välja anda. Ja noh, siis ma siis nagu püüdsingi need põhiprobleemid siis siia fikseerida, noh meil siin ette lugeda nagu ei ole, võtad, kui nüüd põllumeestest rääkida, siis kummalisel kombel kohe üheks niisuguseks esimeseks aktivistiks, kes meile sattus kätte, oli kadunud Ants Anupõld, meie tuntud kolhoosi esimees ja aktiivne põllumees. Tema ilmus ise välja ja oli juba enne, kui me üldse sinna jõudsime. Ta oli juba Avinurmes valla täitevkomitee töö täitsa käima pannud, noh sinna ta sattus ka selle tõttu. Et ta oli ka põgenik, lihtsalt varjas ennast seal Avenurme metsades. Ja kui mina siiski nüüd just Avinurme jõudsingi ja vaatan, et täitsa tuttav mees me kunagi mina olin kuremaa kontrollassistentide kooli õpilane, tema oli karjaravitseja kuremaal ja vaatan, et niisugune mees seal täitevkomitees juba asja. Määrasimegi ta kohe siis täitevkomitee esimeheks ja kuu-poolteist hiljem oligi tema juba Tartumaa täitevkomitee maaosakonna juhataja ja kõik maareformi läbiviimine ja teised niisugused keerulised tööd toimusid juba tema vahetul juhtimisel. Noh, siis oli üks väga aktiivne inimene, oli meil nüüd on ta kahjuks juba kadunud, oli meil samuti Avinurme, sellest oli üks kooliõpetaja Liidia Jakobson, jällegi selline inimene, kes juba nagu ise otsekohe tundis vajadust asuda tööle ja hiljem, kui Ants Anupõld juba Avinurmest ära toodi jäigi tema sinna täitevkomitee esimeheks. No siis oli meil muidugi operatiivgrupiga, olid kaasas Rudolf Meijel, Keer no paljud inimesed enam nüüd nad on juba pensionil, kuid see oli nagu niisugune lüli, kes nagu sa tööd esialgu hakkas tegema, siis oli meil grupp seltsimehi, kes olid valla partorgideks määratud. No need olid sõjamehed, põhiliselt kõik või partisanid. Ja need õieti olidki siis, keda me siis suunasime kohe valdadesse selleks, et hakata siis täitevkomiteed vormeerima. Noh, selle täitevkomiteede moodustamine oli üldse üks niisugune keeruline periood, sest tõesti oli vaja väga kiiresti toimida ja mõnel juhul muidugi ka meie eksisime kaadri valikul, kuid peab ütlema. Meil kõigil oli õnnelik käsi. Sest me ikka leidsime selliseid inimesi täitevkomiteesse, keda enamik meie aktiviist mäletab kaua aega ja kes tõesti jäid püsima. Üks paremini, teine pisut võib-olla nõrgemini töötas, kuid siiski nad olid väga tõsised, andunud töömehed ja täitevkomitee tööde töö hakkas väga kiiresti meil laabuma. Ses oli paelunud viljakoristamise sügiskülvi, künni ja viljapeksu, hakkasin kohe kõik muu, näiteks meil oli väga kiiresti vaja metsavarumist panna käima, sest riik vajas, vajas väga palju metsamaterjali. Tartumaa muuseas tuli ka sel tööl esikohale. Eriti suurt osa ete-etendasid ka külavanemad külavolinikud, no nii, kuidas neid kusagil nimetati ja ja peab ütlema, et ükski üritus, mida me nagu läbi tahtsime viia ei toimunud, ilma, kui oleks läbi viidud mingisugune asjalik koosolek. Vot see koosolekute läbiviimine, see ei olnud mitte need koosolekud, nagu me tavaliselt praegu siin teeme, ühelt poolt üks räägib ja passiivne mass kuulab aga seal oli inimesed tulid kiiresti kokku, kui oli ainult kuulda, et vaat niisugune üritus on tulemas. Vot sellised koosoleku käigus eetika, formeerus, isegi töö läbiviimise taktika, tehti häid ettepanekuid. Kuidas seda paremini teha on, leiti inimesed, kellele see või teine ülesanne nõnda tehti kohe ülesandeks realiseerida. Selles mõttes kui raskuspunkt oli muidugi kohapeal valdades ja täitevkomitee, noh, tema maakond oli suur ka sõita tuli küll pööraselt liiklusvahendeid oli tol ajal vähe oli ka väga vähe, noh, me sõjaväest anti meile ka mõned üle. No minul oli selline, tuli üks Tartu taksojuht pakkuma oma teeneid, tal oli ära peidetud suur pruun Mercedes. Noh, selle masinaga sõitsin siis mina. Aga hiljem mind hoiatati, et ei tohi temaga nagu liikuda, ta on juba nagu sihikule võetud ja siis ma hakkasin, sõitsin ikka vana Willisega. Ja tõesti, see mees teenis mind hea hulga aastaid, nii et, aga üldse transporti oli väga vähe ja seetõttu jällegi ikka probleem seisis selles, et saadeti ka asjalik inimene koha peale, kes pidi tagama selle või teise ülesande realiseerimise. Kuidas inimesed üldse tol ajal välja tulid. Peab ütlema, et siiski oli, eriti just maal, mõnes Tartu linnas oli olukord natuke, selles mõttes oli teistsugune, seal tuli tõesti otsida inimesi, teha ettepanekut tööle asumiseks ja isegi Tartu linna täitevkomitee tööle asumine, nagu võttis pisut rohkem aega esimesel perioodil, sest operatiivgrupis oli määratud linna täitevkomitee esimeheks. Noh, tuntud töölistegelane Kristjan Jalak, tema just enne enne seda suri, ta oli vana mees juba ja kun nii alles leiti, nii et üle poole aasta olin ma siis ka linna täitevkomitee esimees ja seetõttu mulle see töökoormus oli, selle aura muidugi ka ka raskem, aga no põhiline töö siiski ka toimus ikka maakonnas, sest millegipärast ikka ikka tõmbas tol ajal mind ikka ikka tööle talumeestega ja peab ütlema, et nendega läbisaamine ja kontakt oli suhteliselt ikka väga hea. Ma mäletan, Kiidre vallas oli selline juhtum, et tõesti seal täitevkomitee hakkas ka, noh, me sinna tulime esimesena kohe, kui operatiivgrupp jõudis sinna kohale ja peab, ütleme jälle, et seal oli juba kah nagu nõukogude võim juba nagu paika pandud. Ja me väga kiiresti tuldi meile juba rääkima, et see, kes, keda me nagu täitevkomitee esimeheks kavandasime, et see ei ole see mees. Ja tõesti kontrollimine näitas, et, et sellisest mehest tuleb kiiresti lahti saada rahvast. Ja, ja, ja seetõttu ikka niisugune peab ütlema, et ikka see aktiiv väga kiiresti koondus ja seetõttu ikka 40. 41. aasta töö ta siiski kandus üle ka kaadrisse juba sellesse 44.-sse aastasse. Ja inimestel väga kiiresti ka, nagu tekkis ikka usk sellesse, et asi on ikka nüüd lõplik, tähendab, võit on kindel. Ja eks see andis ka sellist usku. Ja seetõttu ikka vähegi niisugustega inimesed, kes olid suutelised või tahtsid esindada.