Lugupeetavad kuulajad, tänase saate tegemist, me alustasime 19. aprillil oli siis möödunud neljapäeval. Aga see päev on meie saate jaoks eriline. Just sellel päeval sai täis 20 aastat saadet tere hommikust, põllumehed. Ja sellel puhul. Me tahame asja seostada ühe meie saatesarja viimase kõige suurema üritusega, mida me oleme viimase 20 aasta jooksul teinud. See on populaarsete Põllumeeste selgitamine vabariigis viiendat korda ja kogusele ürituse juures oli meile suureks abiliseks Eesti raadiopsühholoog vanemtoimetaja Peeter lasting. Alles see oli, kui me täitsime tere hommikust, põllumehed 1000. numbri ilmumist, nagu sel puhul ikka, öeldi vaid häid sõnu. Küsitluse ajal oli aga meeleolu asjalikum ja saate kohta tuli paarkümmend kriitilist märkust ja võtamegi neid täna. Nüüd mõned neist etteinsener Haapsalu rajoonist kirjutab. Tulge ükskord ometi ära Paide Rakvere, Harju rajoonist. Ka mujal peaks huvitavat ja õpetlikku olema. Agronoom Võru rajoonist kirjutab tihke rohkem saateid Lõuna-Eesti põllumeestest. Hanyama ilus loodus meelitab küll suvel siia rohkesti ekskursioone, kuid külas jääb iga päevaga vähemaks tegelikke tööinimesi. Selliseid inimesi, kes armastavad, teevad tööd, nagu tegi seda Vargamäe Andres. Juba kirjade hulk ütleb, et sealsed põllumehed pole rahul, sest neid on nagu siiski natuke ära unustatud. Ja veel üks tähelepanek. Võru, Valga ja Haapsalu rajoonist tunnevad inimesed halvemini teiste maanteed inimesi. Seetõttu näiteks oli küsitluslehtedel palju lahtreid täitmata jäetud. Eks see näitab ka kaudselt nende rajoonide elust, inimestest ja probleemidest on teiste rajoonidega võrreldes vähem juttu tehtud. Vaat saate kuulajad pole rahul ka sellega, et valdavalt räägitakse ainult eesrindlike majandite kogemustest. Ka ebaõnnestumistest onni õppida, ütleb rahva tarkuski, et vigadest õpitakse. Nüüd loen katkendit kahest kirjast ja need mõlemad kirjad, tulite Võru rajoonist, agronoom kirjutab. Tahaksin Põllumeeste saates kuulda rohkem maha jäänud majandites. Mis on põhjus, et paljudes neist pole aastate jooksul märkimisväärset edasiminekut? Väga piltlikult kirjutab samast asjast majandijuht igast tere hommikust, põllumehed. Saates peaks olema vähemalt üks lõik ääremaade majanditest, sest kulakutel ja popsidel on erinevad probleemid. Ja see on muidugi väga õigus, vaata üldse niisuguse suure raadioajakirja saate koostamisel, nii nagu seda tere hommikust, põllumehed on oma tahud ja, ja ma ütleksin, isegi keerulisus tuleb rääkida heast, tuleb rääkida halvast, aga kuulaja võib-olla soostub sellega, et on heast alati parema rääkida kui halvast, sest halb tekitab alati teatud emotsioone ja ja eriti võib-olla Nendele, kes kriitikast õigesti aru ei saa. Aga ma kordan sellele kirja kirjutajale, seda, et me püüame kõike seda tulevikus arvestada, et kõik oleksid rahul. Ja nüüd vaatame siiski natuke lähemalt. Võib arvata, et need, kes meile Valga, Võru ja Haapsalu rajoonist kirjutasid, on noored spetsialistid ja õpingute ajal on nad näinud ikka nii paremaid majandeid ja nüüd, kui nad on tööle asunud, siis kontrast on suur ja noored soovivad, et ka nende majandis oleks edasiminek kiirem. Nad tahavad korraga ja palju teisiti teha. Nende nooruslik, nii hind on nii psühholoogiliselt igati mõistetav ja sellest ka siis rahulolematus Põllumeeste saatega. Näiteks on ühelt noorelt põllumehelt tulnud kirjas öeldud järgmist. Tundub, et saade tere hommikust, põllumehed on tehtud vanematele inimestele. Noortest räägitakse harva, teemade käsitlus on vana inimeseni. Jääb tunne, et põllumehed on vanemad inimesed, maakad, kes kuulavad nadi Nunnedy palasid ja ta ainult linnas on haritud ja kultuurne rahvas. Minu arvates oleks vaja maatöö populaarsuse tõstmiseks orienteeruda ka noortele ja muidugi rääkida, ainult et. Meil on selles kirjas juttu sellest, et teiste rajoonide ja majandite ilust saadakse teada just põllumeeste saate kaudu. Näiteks tänatakse selles kirjas saate tegijaid selle eest, et anti Leida Peipsile üle hulga aja võimalus rääkida oma elust ja tööst. No täna me muidugi selle eest, see on õigel ajal tehtud jumala kohal. Seal on leidnud vastukajasid ka mujalt, aga maanoorte jaoks meil on ka omaette saade tulipunkt ja kindlasti tulipunkti rahvale anname selle asja edasi, et neid maaelu probleeme just tuleks, ka seal käisid. Meie ei ütle seda ära mitega saates tere hommikust, põllumehed teha. Meie teeme ka, aga nende jaoks just noortest rääkida maarahva elu probleemides peaks just tuli. Kindlam koht olema ja, aga ma loodan siiski ka tere hommikust, põllumehed, saade peab niimoodi nagu aktiiv või tagama Meil just maanoorte hulgas olema. Zemaanduvateni aktiivsus ja kriitiline pilk on igati tervitatavad nähtused. Mitmest noortelt tulnud kirjas oldi aga väga kategooriline Põllumeeste saatest kõlaguvaid rokkmuusika. No ma arvan, et need ettepanekud tuleb kohe kõrvale jätta. Ta Sist rokkmuusika kuulamiseks on hulk teisi võimalusi ja ka Eesti raadios rokkmuusikasaateid ja soovid, soovid, muidugi eelkõige Felgi jaja. Põllumees austab oma eelkäijaid. Niisugune rahulik muusika loob meeldiva sideme minevikuga näiteks ka kolhooside algusaastatega. Aga samas niisugune rahulik muusika rõhutab praeguse edasimineku petliku tempot. Mõtlemapanevad muusika suhtes teisi laadilised märkused. Näiteks on meile nii kirjutatud. Ärge narride vanu häid laule, las need jääda nii nagu neid kord loodud ja kuulama harjutud. Jah, selle 20 aasta jooksul, mis nüüd saate, tere hommikust, põllumehed on kõlanud. Me oleme kasutanud kogu aeg vanu laule ja son leidnud hästi head suurt toetust kuulaja hulgas eelkõige nendega arvestamegi. Ja võib-olla kui te olete tähele pannud, siis tänases saates on ka kõik vanema laulud tähendab näitama seda, mida me kunagi oleme mänginud. Me kasutame neid laule, mis võib-olla 10 15 aastat tagasi selles saates kõlasid. Need ärgu kuulaja, vähemalt tänase saate kohta küll pahandagu, aga no võtame kõike edaspidi arvesse, mis öeldud. Nüüd Sirime aga veidi teisi sisulisi kirju. Praegu räägitakse palju distsipliinist tööviljakuse suurendamise eest. On aga teada, et näiteks iga kolmas traktoristi täidab plaani, et nii mõnedki lüpset töötavad lohakalt. Kui aga lugeda meie ajalehti, kuulata raadiot, vaadata telerit, jääb mulje, et meil töötavad ainult eesrindlased ja töökangelased. Üks lüpsja Põlva rajoonist küsibki nüüd, kas põllumeeste saated toimetus mäletab, millal viimati oli juttu mahajääjatega? Küsija arvates oleks huvitav teada mida on mahajääjaid endil öelda oma töökohta ja võib-olla kannaks selline tähelepanu paremate efektiga inimeste ümberkasvatamisel. Kindlasti see märkus on õige. Millal konkreetselt viimati jutt oli meil saates mahajääjatega maantere hommikust põllumeeste saates ma ei mäletagi, kasvõi kolm või neli nädalat tagasi. Aga meil on omaette probleem saadel ööde mõtet. Selles saates on peaaegu igasühes juttu nendest majanduslikult mahajäämuse probleemidest, need püüame tulevikus ka pühapäevases saates sellega arvestada. Selleks ongi nüüd võimalustest, paljudes majandites tuli ettepanekuid ja küllakutseid teha saateid just nende elust ja probleemidest. Ja ma valisin neist mõned välja ja kuulajate soovil esitan need nii väikesed teadmiste kontrollina saate tegijale öelda, et mälumängu, kes keda laadis. Palun, palun. Palun, esimene küsimus, kes on kindla tee kolhoosi esimees. Miilen ja. Aarne Aarnemistoriisnemy, Aarne Mehilane ja 35 aastat muide sellel kolhoosil sai ka hiljuti täis kolm nädalat tagasi, ma mäletan sellest kolhoosist, tuli veel meile kutse tulla sinna aastapäeva peole ja saatis kohaliku algkooli õpetaja selle. Aga ma pean nüüd kindlad ja rahves kohe vabandama, meie sinna ei jõudnud minna, sellepärast et samal ajal oli ka Tartu rajooni avangardi kolhoosi 35. aastapäeva juubeli. Muide, Eestimaal oli neid juubelid on praegugi veel palju või peetakse need lihtsalt me igale poole ei jõua. Nii no vastus on õige täiesti, Aarne miljon, on tuntud kolhoosi esimees Jaan, kindla deegolhoosis juht. Teine küsimus, kus asub Sverdlovski nimeline majand? See on Valga ja Võru piirimäel üks moment, need kes täiele Valgar Valga rajoonist. Aga kas ta kolhoos või sovhoos? Kolhoos ja üldiselt muidugi võrdlev inimene majandanud tõesti kolhoos, kui tasub siiski Võru rajoonis kunagi rahvas küsis, kas, kus seda vastase eest punkte isa. Aga minul on nüüd huvitav öelda, et mina tunnen hästi Sõrdlevi nimelist kolhoosisee on minu kodukolhoos ja mäletan selgesti, et 35 aastat tagasi olid ka märtsi algul niuksed väga külmad ja selged ilmad. Ühel õhtul võttis vanaisa mind käekõrvale ja me läksime Havikul ka tallu kolhoosi tegema. Ja peale vanaisa astus seekord kolhoosi veel viis peret. Kui maga nüüd kuu aega hiljem, see on siis praegu just 35 aastat tagasi läksin vanaisaga uuesti kolhoosi koosolekule, siis oli juba rahvast nii palju, et väiksed poisid ei mahtunud ära ja löödi sahvrisse, sinna lähed, sa oled siis ka kolhoos asutajaks ja. Kolmas küsimus, millised on nõva kolhoosi tootmisnäitajad? Mina ei ole sinna oma jalaga saanud. Häbi on seal praegu tunnistada, aga ma tean, niipalju, kui meil oli kohtumine Haapsalu rajooni populaarsemate põllumeestega siis agrotööstuskoondise juht Arder Väli ütles niimoodi, et rand läheb ülesmäge ja jutt oli just lihatootmisest, et nendel on see vabariigi kolhoosides kõige odavam. Kuigi väga väikeses ulatuses toodetakse seal sealiha muide pidaja kui kõik teised põllumehed, kes täna hommikul seda saadet kuulavad 86 kopikat kilogramm. Seal on midagi, mida teistes eeskuju võtta, ja ainuüksi see fakt minu arust kummutab kõik ümber, mida ühes majandis annab teha. Rohkem, ma ei oska midagi ütelda, tänan väga siiski kaks üks siis põllumeeste saate tegijate kasuks. Nii, aga need siiski saatest veel endast, paljudes kirjades arvati, et kui nii maainimeste seas teha küsitlus raadio- ja televisioonisaadete populaarsuse kohta siis saaksid esikoha, tere hommikust, põllumehed raadios ja viljaveski televisioonis. Olgu siiski öeldud, seda küsitlust polegi vaja teha, sest saadete kuulatavuse ehk teiste sõnadega Nende populaarsust mõõdetakse iga kolme kuu tagant üsna täpselt ja seda teevad tele-raadiokomitee informatsiooni arvutuskeskuse teadurid. Ja senini on tere hommikust, põllumehed, saate kuulajate arv olnud nii püsivalt suur. Jah, ma mäletan, juhus, kus oli 360000, oli keskmine kuulatus, praegu on see tõesti natukene allpool kusagil 300000 ümber korraga raadiote juures. Praegu on siiski huvitav mõelda, et meie jutu üle 300000 inimese kuuleb jah, kolm lauluväljakutäit, eks ole, ja aga üldse on siiski nii, et tere hommikust, põllumehed ja tema noorem vend, viljaveski on kaks saadet, mis kõige rohkem rahvale meeldivat. Kuid kui nüüd tere hommikust, põllumehed saadet iseloomustada küsitluslehtedel toodud omadustega. Just need omadused, mis meil küsitluse ajal olid rahvale laiali saadetud siis võib öelda, et põllumeeste saate tootmisnäitajad on kõrged. Nonii aitäh sulle, Peeter selle suure tunnustuse eest ja ma ei uskunud, et sa minuga niisuguse intervjuu juurde, nii et seal väike kingitus meie põllumeeste toimetusele.