Eestimaa esimese kolhoosi üks asutajaliikmeist initsiatiivgrupi liige Vladimir Marippu. Mul on nüüd eile meeldiv võimalus anda väike raamatukene, mille on kirjutanud ajakirjanik Bruno Pao. Ja see raamat kannab pealkirja küla uuendamine. Ja siin on teie foto. Ma tahaksin hakatuses ette lugeda ühe katkendi. Sakla suri kolhoosiliikumine ootamas haripunkti. Juulikuus ei lubanud külanaised oma mehi enam Herman kuningaga juttu ajama. Kohtumised hakkasid toimuma salaja, ükskord isegi kruusaaugus. 12. augustil 1947. aastal kirjutati Saklad esimesena avaldused kolhoosi astumiseks. Herman Kuninga energia oli külainimestele kandunud. Suureks abiks oli talle olnud külavolinik Vladimir Marippu. Kas see kood oleks seal kruusaaugus täna ka meelde? 40 aastat hiljem? Alles kuuendal septembril, kui Saklas pakku talutoas toimus koosolek 17 talupojad ja nende perekonnaliikmete osavõtul võeti vastu kolhoosi põhikiri, valiti juhatus, kinnitati kolhoosi nimi ja Herman Kuning, siis sai kolhoosi esimeheks. Millised need esimesed tööd ja toimetamised siis olid, oli sügisene aeg septembrikuu. Esimese aasta jooksul hariti sakslase üle 100 hektari, uudismaad remonditi, kontorihoone ehitati ümber sigala ja endine laut, tehti puhas, laudaks ehitati ka 300 tonni mahutavusega viljaait. Plaani suruti ka lasteaed võõrastama võõrastemaja siis ilmselt sellepärast, et külalisi oli palju. Ühelt tulid enesekindlalt õpetama ja kontrollima, teised kogemusi saama. Ametimeestele käskis esimees süüa Tarladimri Marippu naisel tomaaral, kes oli rinnalapsega kodus. Tamara muutkui küpsetas leiba ja saia ning praadis liha ja keetis kartuleid. Nüüd saate varsti 70 nelja-aastaseks ja kolhoosis olete siis olnud 40 aastat. Missuguseid töid on selle aja jooksul teha tulnud, mis ametit pidada tulnud? Nüüd siis kolhoosi moodustamine toodiga teatrilavale. Noorsooteater mängis Valjalas Kuning Herman esimene ja kuulsin, et Vladimir Marippuma seda etendust käinud koguni kaks korda vaatamas. Aga mis on praegu kolhoosid, veteranide südamel, mida te tahaksite, et veel paremini asi edasi läheb, Eestimaa esimesest kolhoosist? Head tervist teile ja kui tullakse nõu küsima, eks te olete siis ikkagi valmis vastama ja rääkima kolhoosi ajaloost. Ja kui räägite võidukalt Kui kõrgeks kooriumini minemast? Ometi ära lükata ja see ikka noh niisuguseid on kolm tükki ette viima, kindlasti kohe õhtuks. Jah, ja pärast lüpsi võib-olla on veel vaja üks niisugune koorem viia, tavaline lauda käru kolmi metsikult raske, see sama tavaline käru ja kõik ära tapab, eks ole. Ei ta siiamaani veel tapnud ei ole. Me ju teame, et kõik tahavad rääkida, raske pidi olema ja ega ta kerge ka ei ole, muidugi võiks kergem olla, aga 200 ja üle selle on küll kõvasti, jah. Tanja on siis Estonia kolhoosi farmi esimese või teise esimese esimese lauda lüpsja. Kuidas tänavu pihu tuleb? No siiamaani on 6000 lüpsnud, aga mis aasta lõpuks tuleb mõni kilo üle ka? Mina arvan, et eks igal inimesel on oma tööst ebamugav rääkida ja eriti seda kiita ja eks sellepärast on ka Reet Oja nii tagasihoidlik, aga praeguse seisuga on temal lüpsnud lehma kohta 6089 kilo ja see on eelmise aastaga 930 kilo plussis. Nii et me ka kontoris vaatasime siin mõni päev tagasi, et möödunud aastal 2200 kilo lüpsis Reet Oja kolme viimase kuuga. Nii et kui see tänavu aasta 2200 juurde panna, siis tuleks ta 8200 ja natuke peale ka veel. Oi, ütelge nüüd ma ainult ühte asja lehmadel näevad kõvasti piima, Estonia taset, me vabariigis teave. Ja nüüd teie annate oma grupiga teha, et veel 900 kilo juurde. Mina ei tea, kuidas ta tuleb, tuleb kõigile, ka minul ta üksi pole, nii. Teed oma töö ära ja kõik, mis on vaja, ette nähtud ja ju see piim ka peab tulema ja. Rohkem ei oska öelda, et rohkem on. Eelmine aasta oli minu arust ristikut ikka rohkem ja parema aasta oli sel aastal nagu ristikut väga vähe, oleme näinud. Majand on 412 kilo praegu plussis lehma kohta ja nii, et majandis, meil on kindel plaan saada kuus ja pool 1000 enamasti lehma kohta piima. Aga no kui söötmist öelda jah, võrreldes möödunud aastaga, sega tänavune söötmine, sügisel ei ole parem kui möödunud aasta aga toodangus siiski kilo võrra kõrgem, kilo ja poolteist niiviisi päevas kõrgem. Ma arvan, et põhiline on ikka siin see, et lehmade toodanguvõime on suurenenud vanu ja madalama toodanguvõimega lehmi karjast välja läinud ja uued, mis peale tulevad, need on hea toodanguvõime ka loomad, esimese laktatsiooni loomade toodang on tugevalt paranenud, ma arvan, et kuskil üle 6000 saame tänavasteiseks rotatsiooni lehmadelt. Tänu Holsteini friisile siis, eks Holstein friis on jah peamine rohi siin olnud, aga aga peab ütlema ka, et suvine söötmine on meil paranenud. Kuigi tänava vastas. Ta võib olla sügise poole on neid ristikut vähe olnud, aga suvel siiski oli meil ainult ristik ette veetava haljassöödana. Samuti on karjamaade osa paranenud, nagu siin isegi nägite, praegu on päris rohelised karjamaad meil veel. Ja viimased aastad oleme me lauda lähedasi karjamaid rajanud just raihein alla ja sellega saame juba juulikuus kätte korraliku karjamaa, mis võimaldab sööta lehmi, ütleme seitse, kaheksa ringi sügisel veel siin peal käia. Rohumaad, asi on edasi läinud tugevalt. Aga sellel suvel vihmatunud kõvasse ja kõigil on ta ebameeldiv Allade valgeristi, keele tahab kõvasti vihma, valge ristik kasvab siis kujuna ikka niiskust kõvasti, väga paljudel karjuvad pehmed, ei saa peale panna isa ettegi. Noh, meil on võib-olla maaparandus ka, mida on kolhoosi algaastastest tehtud, avaldab mõju nüüd, sest 80, üle 80 protsendi meie põldudest ja karjamaadest on ju kõik drenaažiga kuivendatud ja need vast nii liigniiskust ei karda. Kas kari on juba raudtee jäänud ja meil jäi juba 25.-st septembrist lauta, olid nagu vihmased ilmad ja viie esimene varem oli esimene, mis ei lohuta, siin on palju niisugust turbapinnast ja madalaid maid ja ja ei tahtnud neid kamaraid päris ära lõhkuda. Aga osa väiksemaid farme käib meil ka praegu veel väljas. Nii et kõik lehmad veel laudas ei ole. Paljud maadlevad sellega nagu laudtee jäävad Sist oodaga tagasi. No meie laudas ei läinud küll alla, meil ka tõusis. Palju igale praegu päevas piima annab? Ei olegi nagu rehkendanud, palju üksik lehm annab 650, oli tänane Päevaviimse 28-ga jagada. Üle 20 ta on majandi keskmine on natukene üle 18 aga sinikeskmine on ka üle 20. Teised üle keskmise majandid vabariigis ta südasuvel niisugust keskest päeva piima. Ega ta on üldiselt kolhoosis ka niisugune tendents, et kui laudtee jäävad, et natukene tuleb piima nagu juurde, no aga see on ajutine nähtus, sest sügis on ikka niisugune aeg, et et piim pea nagu tagasi minema ja loomad hakkavad kinni jääma ja ja eks see praegu võib-olla loomade kinnijätmine, see on üks suur kunst, naistel, eriti head lehmad, mis siin 10000 ringis lüpsavad, neid on väga raske kinni jätta ja kui need kinni jätta, siis järgnelektratsioon piima ei saa ja enamus neist lehmadest lähebki karjast välja. Siin on üksikuid lehmi, veel on niimoodi, et juba peab kinni jääma, annab ikka 30 kilo piima, peabki jätma? Nojah, eks muidugi, vahel juhtub udaraga ka seal hädad jääb haigeks, aga aga no kui ei jäta, see on oma oma palk ju ka järgmine aasta, siis ei ole ju midagi loota. Petteri kibe, mida te soovitate teistele, kui üldse midagi soovitada tahab? Tuleb loomi sööta, niipalju kui loomad süüa tahavad, nii palju tuleb neile süüa anda. Meie ja me praegu anname lehmadele pool kogust söödakapsast ja teise poole anname nädalaid. Nädalate kvaliteet ei ole muidugi kiita aga kõrge piimaanniga lehmadel on ka hea isu ja nad virutavad kinni kõik, mis neile sõime, paned.