Tere, mina olen Toomas Lunge ja te kuulate uunikumi. Esimeses järjekorras on Toomas Lunge meile tuttav ansamblit Justament, kus ta laulab kurbade naeru kannatamisest. Lisaks muusikale on ta ülikoolis õppinud ajalugu, pillimehe ameti kõrvalt töötanud ka muusikajuhina, aastaid teatrites muusikas. Toomas Lunge ka nüüd räägimegi. Teadlikult, ma kuulan enamasti siis, kui mul on vaja midagi kuulata seal seoses mingi mingi tehtavate, aga ma võtan otsin üles mingeid materjale, mis on sellega seotud. Siis ma kuulan üle muusika kuulamise osas, ma olen kahjuks küll praegu mõtlesin, et ka juhuslik, et midagi kõrva jääb, siis ma ütlesin sellepärast asja nagu rohkem huvi äratab, nii pidev melomaan ma nüüd kaasajal küll ei ole, et ma nagu ei tahagi, et muusika kogu aeg kuskil mängib ja eriti ma vihkan seda ühiskondlikes sellistes kohtades, kus ma nagu vägisi pean olema mingisuguse muusika mõjuväljas. See käib mulle närvidele lapsepõlvest saadik, igaüks meist puutub muusikaga kokku ja ja, ja minul on neid erinevaid, selliseid elamusi seina alates sellest, et kuidas ma mäletan, kuidas väiksena, kui olid sellised suured sünnipäevad või mis iganes ja kui keegi mõni onu helistas kuskil laua otsas sellist häälest ära. Tookord ei saanud veel aru, milles, nagu küsimus on, aga mingit sellist nihukest akordionit lihtsalt niimoodi. Ja lauldi kõva häälega kaasa ja ma mäletan seda, kuidas mulle see absoluutselt ei meeldinud. See oli kuidagi niisugune täiesti vastik asi ja mingit mingitel lastel, kes kuidagi muutuvad ka ise muusikaga kokkavad selliseid elamusi küllaga võtta suguvõsa kogunemistel, siis kästakse lastel midagi laulda, kuidas tegelikult igale lapsele tohutu piin ja enamasti teatud sortsu käbi ja, ja ma ei tea, mis tundmustega meeldivad elamused. Aga edasi on igasuguseid, väga meeldivaid elamusi, on meil siis meie väiksed olime siis meie koolis tegutses kummaline kandlering, see oli päris suur ettevõtmine, selles ühendus väga paljusid tol ajal Miina härma koolis õppinud lapsi. Ja tolle sama kandleringiga vahva onu, kes seda vedas nagu ikka tavaliselt peab olema emi ning inimenegi selle taga on, et see suutis kõik lapsed panna kenasti kannelt mängima ja siis siis see väga meeldiv, seda ma mäletan siiamaani, siis oli muidugi laps mäletab selliseid asju, et sai reisida ja sellega me siis käisime, esineb mul on ka niisugune lapsepõlve mälestus, näiteks ühest palast, mis ma mõtlen, et miks ta mul on hinge sööbinud või, või mis ta mul meeles on. Tänud. Ma olin siis ilmselt, kas siis veel ei olnud koolis või olin just kooli minema. Sellise nutulaulu, mis on lilla, istus vangitornis, mis hiljem propelleri teisendus, eks ole, selleks Karuks istus vangitornis looks sellesama laulu peale, lavastati siis meie koolis mingi selline, noh, nagu näitleja mängija siis seal olid kõik need tegelased, kes laulus olid, siis käisid seda lillat seal siis nii-öelda vabal vabastutamas või, või siis ka mitte, läksid kõike minema, eks ole, ja minu vend oli tol ajal see uhke kapteni pagunite mütsiga mere mees, kes siis tuli ja, ja siis selle vaese tütarlapse päästis vangikongist. Ja vot selline lugu. Kuidagi kuidagi sümpaatne ja tore, sest minu endale siis nii uhke ja, ja, ja, ja võimas mees, et ta võis olla ise ka esimeses klassis vist kõige rohkem. Aga välismaist muusikat hiljem kuulatud igasugust sellist, et midagi meeles, selline lugu, mis, mis lõimule nii-öelda puuga vastu pead, et neid hetki on siiski nagu teisi, nii palju ei mäleta, et mingi asi, mis täiesti nõukogu tekitab sellised halvatus, seisundi standard täna Venemaale väga-väga tähenduslik ja väga nagu tähtis lugu ja üldse kogu see plaat. Aga et seal on muidugi seotud ka tehniliste uuendustega, et tol ajal seda lugu ma kuulsin esmakordselt stereo kõrvaklappidega. Ma ei olnud kunagi elus olnud sellist võimalust, et panna stereoklapid pähe, nädalas tulid ja siis panin stereoklapid pähe ja plaadinõela asetasin Queeni prohvet Songi peale siis ma lihtsalt selles mõttes kõik tardus, maailm ei ole pärast seda enam Funakistest sambaks. Et noh, see hetk mulle tänase sõjaline võimalust ma pean, muidugi on ka väga võimas lugu ja kogu see plaat, et isegi Bohemian Rhapsody täielik aegumatu klassika ei olnudki nii kõva pauku, sedasama prohvet, sang, kõrvaklapid ja see kindlasti tohutult suurendas ka seda, sest kui sa mäletad prohvet song on see, kus sul, kus need hääled liiguvad ruumis, nad on, nad on selles mõttes, nad on vasakus paremas ja, ja keskel nad igal pool, see lugu käib ümber su pea. Kõik see kokku oli selline, et noh, mina sain vastu pead sellise puuga, et, et ma ei ole tänaseni sellest nagu tervenenud kogu kogu see tolleaegne ka selle kollektiivi looming ja siis ka ka sealsamas kõrval kõik need muud sõbrad, kes tollel ajal Genesise mood on mul tänaseni siiski sellised kindlad kivid. Laul prohvet song pärineb kuini 1975. aasta albumilt naitati härra, mille kõige tuntum pala on kahtlemata Bohemian Rhapsody alguses pealkirja piip of the years kandnud loo autor on Brian May ning see on oma kaheksa minutiga pikim kuini lugu. Nägin unenäos kättemaksu inimkonnale kuid ma ei suutnud unes läbi hammustada, mida inimesed täpselt valesti olid teinud. Meenub justkui üleujutus, igatahes oli olukord väga hull ja inimesed pidid kõike uuesti alustama, on Mei meenutanud idee leidmist laulu prohvet song tarvis.