Raadio kaks, tere. Kodanikud ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimiku kaanele võiks olla vabalt kirjutatud ahastus, rist ja viletsus, aga tegelikult on sinna kirjutatud ainult hinnatõus Eestis 2010. aastal. Me uurime, miks hinnad selle asemel et langeda tegelikult ikkagi kasvavad. Ehkki miks hinnad ei ole langenud nagu palgad on langenud? Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 145 miks hinnad ei ole koos palkadega langenud. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid ülekuulatav numbriks. Turetski Toomik, Hanna ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Hanna Turetski, kuidas tarbijakaitseamet jälgib hindasid poodides, et nii-öelda saada teada, siis, milline on see hindude konjunktuur, kuhu suunas hinnad liiguvad ja kas tarbija siis laias laastus saab petta või mitte. Kui me teame, et palgad liiguvad ühes suunas, aga hinnad teises suunas? Tarbijakaitseamet jälgib hindasid täpselt nii nagu tavatarbija, et vaatamata sellele, et nii-öelda kauplustes käivad meil inspektorid aga nad vaatavad tavatarbija pilguga ehk siis nad fikseerivad igal kuul kindlal nädalal enam-vähem ühel ajal ära, siis selle olukorra vaatavad ühtesid samasid tooteid, mis nad nagu maksavad. Tavatarbijakäitumises nii palju, kui ma olen kaupmeestega siin rääkinud järgi niimoodi, et kuu alguses ei jälgi ja kuu lõpus hakkab järsku jälgima arusaadavatel põhjustel natukene teistmoodi, võib-olla kui sagedasti seiklist teie jälgimine toimub kord kord kuus, ainult üks, kord kuus eszkaku, mis ajalooperioodil see enam-vähem on kuu lõpu või kuu alguse puhul ma ütlen, et see on kuskil keskel, kuu keskel täpselt avalikult ta seda ikkagi kuulutamis ajada, seda uuringut. Jah, me tegelikult ei ütle ei kaupmeestele kellelegi ette, et me nüüd läheme kaupluses ei teavita nii-öelda müüjaid, et see käib nii-öelda nagu tavatarbija. Kui mina lähen kauplusesse, ma lähen sinna riiuli juurde, ma vaata, mis asi maksab ja me vaatame, tavahindasid, me ei vaata. Soodushindasid kampaaniahindasid. Kui suur see teie ostukorv on, mis sinna kuulub, seal on kindlasti osa on toiduained, osa on mingid muud tarbekaubad, millesse kood. No praegusel hetkel saan ma rääkida sellisest numbrist nagu 126 ja seal on siis valik, toidukaupasid, valik esmatarbekaupasid ja seal tegelikult valik enam tarvitavaid teenuseid, et iluteenused, juukselõikus ujula piletid on seal sees. Nüüd me laiendasime seoses selle euro tulekuga Euroopa Komisjoni soovitus, aga ka seda, et me vaatame pangateenuste hindasid ja me vaatame siis ka parklate hindasid ehk praegusel hetkel ja nüüd maikuus on neid 126. Tehnoloogiliselt ikkagi, kuidas see käib inimene märkmikuga või kuidas seda, kuidas see on nii-öelda vaatluse protsess isenesest. Päris märkmikuga ei käida, meil on nii-öelda konkreetsed tabelid ette antud, kus on ette antud siis tooted. Me vaatame väga täpselt noh, näiteks ütleme, vaatame näiteks Eesti juustu, teiste juustunimelisi ju tooted on väga erinevaid, need on ka erinevates pakendites, nad viilutatud on ja nad on ka nii-öelda ühe tükina, et me vaatame konkreetset tootjat. Me vaatame konkreetse suurusega pakendite siis ka seda näiteks, et kas ta on siis viilutatud või ta siis on tüki toode, et, et saaks nii-öelda võrdluse ühest samast tootest erinevates kohtades. Kui suur see teie võrgustik on just nimelt erinevad kohad, siis kas te käite mööda külapoed ka läbi või on see pigem ikkagi suured ketikauplused, mille siinsete jälgite Me praegusel hetkel nii-öelda külapoodides ei käi, me käime viies suuremas linnas, Me käime Tartus, Me käime Tallinnas, Me käime Viljandis, Me käime jõhvise, Me käime Kuressaares ja praegu on selline läbilõige nendest kauplustest. Aga ma võin seda öelda, et tegelikult kuskil lähitulevikus, kui tarbijakaitseametil tuleb kohustus hakata vaatama ka nii-öelda, kas paralleelselt hinnad on korrektselt esitatud, ehk siis esimesest juulist peavad olema kõikidel kaupadel väljas lisaks eesti krooni hinnale ka euro hind, et me vaatame ka seda. Kui me vaatame ka seda, siis kas see kurss on täpselt selline, nagu ta olema peab, ehk siis me oleme plaaninud jõuda nii-öelda ka ka valdadesse ja sellistesse väiksemaks. Nii et siis ei pääse, ühesõnaga siis ei, ei saa halastust ka auto Lavkad ja väike poeg. Jah, et loomulikult meie enda üksinda, meie jõud jääb natukene väikeseks selleks, aga me oleme planeerinud kaasata selleks nii-öelda kohalike omavalitsuste esindajad ja ka vabatahtlikud organisatsioonid. No eesti juustust ma saan hästi aru, Eesti just ongi ühesuguses pakendis, kui ta on ühe tootja poolt toodetud nii Viljandis, Jõhvis kui Tallinnas küllaga juuksuriteenused võivad olla radikaalselt erinevad nendes linnades ja ka parkimisplatsid, kuidas ta seal valiti nii-öelda võrreldavaid. No me oleme, me oleme küsinud, ega Tallinnas ju tegelikult ei tea, et mis on see olukord näiteks Viljandis või, või mida me kuten Kuressaarest, et me oleme küsinud sealsete elanike käest ja me oleme saanud nii-öelda konkreetselt fikseeritud kohad siis. Mida te, mida te olete küsinud kohalike elanikega? Mida võiks võtta, millised teeninud? Olete andnud kellelegagi ukse taga, kella küsinud, millises juuksuris käite, kas käite heas juuksuris? Ei, me ei ole nüüd selles mõttes need küsinud, et kas te nüüd käite heas või halvas, on ju meile inspektoritele ütleme ka nendes kohalikes kohtades, et eks nad ikkagi omavad mingisugust ülevaadet, et nad teavad, et millistele kriteeriumitele enam-vähem võiks vastata, olla, olla siis nii-öelda võrreldav ikkagi ja ja noh, kui toidukaupade osas näiteks seda öelda, et suhteliselt see hinnatase on noh väga suuri muudatusi seal ei ole, siis teenuste puhul on küll ikka päris mitmekordsed nagu hinnavahed teenuste puhul just ütleme, nii-öelda tallinlased, meie Tallinnas siin praegusel hetkel ikkagi maksame kordades rohkem. No ilmselgelt on ka, ütleme nii-öelda paikkonnas erinevad siis eluaseme kulud, kõik muud kulud, mis, mis vähendada nii-öelda teenuse eest, küsitav hind võib olla madalam, mitte ta ei pruugi, aga noh, võib-olla madalam nüüd kui ma teie nii-öelda baasi teame, kuidas teie oma hinnauuringut teete, siis mis on need tulemused, mida, mida teie uuringud näitavad viimasel ajal teenuste kaupade hinnad on, on pigem praegu taas tõusutrendis või märkame mingit langust ka, sest noh, üldine selline meelsus on ju inimestel see, et elu hakkab siiski paremaks minema, kuigi on päris drastilisi näiteid, näiteks töötuse ja palkade langus. No tegelikult me oleme nii-öelda hinnamonitooringut teinud aastast 2005 ja praegusel hetkel mingisugune võrdlusmoment on olemas ja tänasel päeval võin ma seda öelda, et vaatamata sellele, et räägitakse, et hinnad on vahepeal alla nagu kõvasti tulnud, siis tegelikult meie andmed seda nii väga palju ei näita. Et noh, viimasel ajal on räägitud näiteks piimatoodetes piimatoodete hinnad ei ole nagu suures mahus üldse kunagi nagunii alla läinud alla läinud, küll suhkur on ja talla läinud banaan, no mida võib-olla meesterahvaid huvitab õlle hind ei ole kuhugi poole liikunud, et siin on mõningad tendentsid ja mis on huvitav tegelikult, mis veel välja tuli, et esmatarbekaubad isegi 2008 2009 näidanud kuskil üheksa pooleprotsendilist tõusu. Noh, pesupulber ütleme selline et ei ole nagu kuskile tulnud, pigem on, on, on märgata hoopis sellist asja. Pakenditega nakatub mängima pesupulber näiteks mis oli pakendis, 500 grammine pakend maksis ühte hinda, siis tegelikult on nüüd 400 grammised pakendid ja maksavad on ju teist, et noh, nii-öelda kui vaadata, et mis ta siis kilo hinnana nagu teeb, ütleme, et siis on ikkagi tõuseb kella 2007. aasta hinnataseme ei ole siit kuskile nagu asjad liikunud. Mitte üheski kaubagrupis midagi. Jah, suhkru hind, mis ma välja tõin suhkrust Ta oli siin enne, enne eurotsooniga liitumist ja vahetult seda peale tõuseb, tõuseb, tõuseb, et see on nagu allapoole läinud, aga üksikuid kõikumiseni olnud iluteenused ei ole alla tulnud, et seal näitab ikkagi niisugust päris noh, päris mitmeprotsendilist tõusu. Kui palju te olete küsinud ka ise vaadelnud neid põhjuseid või mõelnud nende põhjuste üle, miks see nii on? Me nüüd ei ole selles mõttes sellist süvamajandusanalüüsi teinud, et mis see põhjus võib olla, et noh, ilmselt ju tegelikult paneb turul paika nõudluse-pakkumise suhe, et ilmselt siis ettevõtjad ikkagi tunnevad ta praegusel hetkel seda, et inimesed ei ole suutelised maksma, et ma arvan, et seda nagu noh, viimasel ajal on seda ju ka öeldud tegelikult ju hinna allatuleku ruumi on küll. Kas te olete märganud ka seda, et on olemas mingid teatud kaupluste ketid, kes võib-olla on, on pigem siis olnute sellel teel, et nende hinnad on tõusnud, kui langenud on nii-öelda olemas keegi nende hinnaliider sellel negatiivses mõttes? Kauplustekettide puhul on pigem näha tegelikult seda, et nad üldjuhul hoiavad suhteliselt samad hinnataset, et noh, ma teen don täiesti suvalise näitab nagu Selveri, et noh, võiks tuua kui prisma või, või mis iganes, onju aga et, et nad, nad ilmselt juhivad oma hindasid tsentraalselt tonnilt. Et väikesed erinevused väga väikesed võivad seal olla, võib-olla ei ole jõutud reageerida, aga, aga noh, mis on, võib-olla huvitav on, on näiteks tavatarbijale on võib-olla see, et kui me siin vaatame noh, kasvõi seda kuutsin, mis on maikuu hinnavaatluses tehtud, et et kõik noh, kui küsida, kus on kõige kallim, kui siin kõige odavam on ja siis näiteks ühe linna piires no mõtlen näiteks Viljandi on ju, et ühe konkreetse toote, näiteks Rakvere viineri osas oli kõige odavama kilo Rakvere viinerit võis saada nii Viljandis kui miljon kilo viinerit võis saada Viljandis, et ühe linna piires on hinnavahe seal kuskil võib-olla mingisugune ala, 10 krooniat ainet. Kas tarbijakaitseamet jälgib ka inimeste sissetulekuid ja, ja toob oskab nii-öelda tuua võrdlus sisse siis hindade tõusu ja palkade liikumise asemel? Ei, me ei ole vaadanud seda suhet, mis need palgad teevad, et see on nagu statistikaameti rida, et meile tuli see ütleme soovitus meile siis 2005. aastal noh, kui hakkasid esimest korda kerkima sellised teemad, et Eesti ilmselt võib jõuda eurotsooni ained, noh siis oli see, et hakkame vaatama hindasid, nii nagu on varasemalt tehtud ka teistes eurotsooniga liituvates riikides ja, ja noh, kuna see teema nagu vahepeal kukkus ära, siis mis ta tegevust nii-öelda nurka ei visanud ja pooleli jätnud ja noh, praegusel hetkel on ta taaskord päevakorras ehk ehk noh, seda, et nüüd hinnatõusu nagu nii-öelda mingisuguse suure trahviga või noh, Äravdan keeruline, aga oluline on tegelikult see, et inimesed, haavad on teavitatud, on ju meedia teeb oma tööd, meediume oma tööd, nad on võimalus inimesel võrrelda ja vaadata, et noh, et siis ja nii-öelda oma jalgade oma rahakotiga otsustada, kuhu siis minna. Loomulikult ei saa noh, vaevalt et tal on nüüd see võimalik, et Tallinna inimene läheb Kuressaarde noh, lihtsalt ostma ained, aga aga oma oma väikese piirkonna piires on see ikkagi võimalik. Üldjuhul farman. Kas või eeloleval käesoleva tahaksime öelda suvi toob kaasa hinnatõusu Tallinnas läbimüügimaksu ja siukest mõõta kui mujal Eestis. Vaadates sedasama analoogi, millest on räägitud, et euro saabumine võiks kergitada hindasid, kas praegu on juba näha olnud viimase paari kuu jooksul, kus on teada, et müügimaksu tuleb koguma ja Tallinnale maksma hakata? Ettevõtted on kergitanud toodete ja teenuste hinda samm-sammult selleks et elada esimesel juunil ehk juba järgmisel nädalal toimuv müügimaksu lisandumine toodetele ilma valuta. No ma ei tea, kas, kas nüüd on seal müügil, üks on, see põhjuseks on ju piimatoodete hind on näidanud kahel viimasel kuul tegelikult päris korraliku hinnatõusu on ju, et noh, siin kas või kõige odavam kilepakendipiim on võrreldes eelmise kuuga 90 senti kallim. Ecephinemine öelda, tetrapaki hind on kuskil 13 protsenti tõusnud, onju. Need on sellised nagu võib-olla suuremad muudatused. Noh, on on käinud läbi ju nii meediast ka see, et ütleme, mõned pangad on ja plaanivad tõsta oma oma mõningaid nii-öelda teenustasusid ained teavitavad küll sellest kaks kuu kaks ette, onju. Aga, aga noh, ma loodan ma täiesti nagu selles mõttes, ma usun, et ettevõtjatel on ka natukene südametunnistust, et nad praegusel hetkel nüüd vastu euro tulekut või ütleme, et eurole tuleku valguses nad ikkagi nagu üritavad noh, inimeste nagu seisukohalt ka aru saada, et vast ei oleks mõtet. 2008. aasta sama perioodiga võrreldes kui palju hinnad kokku kasvanud. Kui te küsite nagu protsenti siis ausalt öeldes praegusel hetkel raske seda need välja tuua konkreetset, mis need hinnad võrreldes 2008. ka välja on teinud, noh siin on, siin on ütleme kuskil 25 protsenti on tõusnud, iluteenused on ju, et noh, siin on, võib öelda seda, et et noh, leiva-saiatooted on kuskil langenud, mingisugune tsirka 10 protsenti ja samas nad jäävad ikkagi nagu kõrgemaks 2007 aastat. Noh, selliseid selliseid muudatusi on olnud noh, piim on praeguse hetkega tõusnud, et mul ei ole praegu või võimalik teile nüüd praegusel hetkel öelda seda, mis seal nii-öelda summa summaarum on teinud. Kas tarbijakaitseamet kavatseb nüüd tõesti selle nii-öelda euro lähenemise tuules võtta ette eriti tiheda kontrolli kaupluste fikseerida nii-öelda praegused hinnaseisud ja kui euro tuleb, seal on näha ja näidata, kes on need, kes hakkavad inimestele külma tegema tänu sellele, et inimesed ei taju kohe nende nii-öelda numbrite õiget väärtust, mis uutel hinnasid? Jah, no seesama hinnamonitooringu kokkuvõttet hindade lõikes, kaupluste lõikes leheküljel üleval, et, et seda saavad kõik inimesed iga kuu nagu jälgida, mis toimub, ja selle koha pealt me anname ka nagu avalikkusele teada. Teine asi on see nüüd, kui alates esimesest juulist jõustub see kohustus ettevõtjatele, nad peavad avaldama hindasid nii Eesti kroonides kui ka eurodes. Ja see kohustus siis kehtib ka kuus kuud peale euroga liitumist ehk kuni juuni lõpuni siis järgmisel aastal, et siis selles osas on, on meil omakorda kohustus lisaks nii-öelda tavapärasele monitooringu üle vaadata ka seda, kas hinnad on korrektselt esitatud ja kas see kurss on siis õiged, mis tähendab, et kui nüüd seda ei ole tehtud, siis on võimalik tulenevalt tarbijakaitseseaduses seda, seda valesti käitumist nii-öelda sanktsioneerida on ju, et need on jah, sellised asjad ja selleks on meil tehtud eraldi nii-öelda kontrollplaanid, kus me kaasame siis nagu ma eelnevalt ütlesin, juba juba meie koostööpartnereid ja, ja noh, me tõepoolest oleme plaaninud jõuda ka väiksematesse kohtadesse, et minna nii-öelda suurtest linnadest välja. Uus nädal toob absurdse olukorra Eesti tarbijate jaoks kaasa ka siis sama räägitud müügimaksuga seoses. Kui palju te kavatsete kontrollima hakata, vaata seda spetsiifiliselt, et see summa, mis on kaupadel kaupluses, ei hakka enam kokku minema selle summaga, mis inimesed, mis inimesed saavad, kassas tekib veel üks häirekoht. Müügimaksu lisamine toimub alles sellel hetkel, kus, kus, kus toimub ostu sooritamine. Ja no ma ausalt öeldes peaks tarbijakaitseameti esindaja ütlema seda, et see olukord on natukene absurdne sellepärast et. Kui tarbijad ei saa aru, kui isegi tegelikult need ettevõtjad ei saa aru, et mida tõstetakse, kuidas tõstetakse, mismoodi see on, siis on seda tarva tarbijal suhteliselt raske jälgida, meid küsiti nii-öelda ka pika-pika üleminekuperioodi, et mis te sellest arvate pool aastat noh, meie sellega nõusse jäänud, sellepärast et lastekaitseseadus ütleb väga konkreetselt seda, et tarbijale peab olema esitatud toote lõpphind. See hind peab olema üks ja sama, nii ütleme müügisaalis, kui ka kassas seda erinevust olla ei tohi, et kindlasti me selles osas nagu jälgima, et loomulikult me peame aru andma seda, et võib-olla nüüd kohe esimesel päeval ütleme, et ei ole seda jõutud korda teha, et noh eksimused, mis iganes võivad seal olla, see ei ole vabandatav absoluutselt. Küll, aga me oleme konkreetselt öelnud, et mingisugustel kampaania toodetel mingisugustel alla hinnatavatel toodetel ei tohiks olla või ei tohi olla, siis ütleme seda, et need et pannakse mingisugused hinnatablood või, või mingisugused arvestamise, ma ei tea, sildikesed kuskil välja, et hind on üks, siis arvestad miinus 30 protsenti ja siis pärast panen veel mingi üks protsent otsad. Et see on teema, mis vajab väga täpset jälgimist ja ma võin öelda seda tänasel päeval, et nii sel nädalal kui järgmisel nädalal tegelikult üle Eesti, meil tehakse seda hinna õigsuse kontrolliga. Kui suured on võimalused teil nii-öelda ettevõtteid kaupluse korrale kutsuda juhul kui nad ei ole nende reeglite järgi, mis, mis tarbijad peaksid kaitsma käitunud. Esmane asi on tegelikult see, et me juhime tähelepanu, kui sellest nüüd koheselt abi ei ole, kohe asju korda ei tehta, siis tulenevalt tarbijakaitseseadusest on võimalik sanktsioneerida kuni 50000 krooni ulatuses. Olete te valmis, neid trahvikviitungeid on juba välja kirjutatud, ette täidetud saab, selge on, et järgmise kahe nädala jooksul tuleb olukordi, kus neid on võimalik vasakule ja paremale välja kirjutada. Ungarlased. Jah, no me ei saa neid ette kirjutada, sellepärast et väga täpselt menetlemise reeglid on olemas, kauplusesse minnakse ikkagi puhta lehega ja, ja seal kirjutatakse, fikseeritakse see olukord ja võetakse siis allkirjad. Ka kauplus kaupluse esindajatelt. Nii et selge on see, et lähema aasta sees inimesed kauplustes või teenuseid ostes peavad olema eriti hinna nii-öelda uudishimulikud või jälgima, mis on sildil ja mis on lõpuks tšekil, et kõik oleks korrektne, sest üks asi on näiteks Tallinna Se Tallinna lisamaks, teine asi on euro tuleku puhul tekivad paralleelhinnad ja ümbrikud. Jah, kahtlemata tegelikult see olukord praegusel hetkel ei ole nagu tavatarbijale nüüd lihtne ta ei ole, ütleme sama, mis Tallinna linnavalitsus kehtestas, teeb asja keerulisemaks, pluss see, kui euro on tulemas, siis olgem ausad, kurss iseenesest saab ta siis fikseeritud sellega või mis iganes, onju noh, ta ei ole üks-ühele, mis tähendab, et nõuate matemaatilisi oskuseid, arvuti olemas olemiseks. Mina olen ümar jah, pluss pluss ütleme ja kolmas asi on jah, tõepoolest ka see, et lisaks sellele, et hinnad peavad olema esitatud kahes vääringus ja ta peab vastama kursile on ümardamis reeglid ju ka väga täpselt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega paika pandud, et noh, kuni kolmanda kohani peale koma nii ja nii edasi, nii et ka seda me vaatame. Et tähelepanelikkust loomulikult, jaa, aga noh, kui ikkagi inimene nagu näeb, et asjad ei ole korras, siis esimene asi alati tuleks nii-öelda kaupluses tähelepanu sellele juhtida ja võib ka meile helistada. Kas olete kuidagi ka spetsiaalselt, arvestades seda segadusteeelset segaduste perioodi oma oma töötajaid koolitanud või ette valmistanud ka neid inspektoreid, kes kaupluses käivad? Ja meil inspektoreid on pidevalt, neid koolitatakse, neid informeeritakse ja selle tuleviku valguses, mis nüüd kohe-kohe on tulemas, et et on, on plaaninud need ka, et me ei tee seda ainult endale, vaid paralleelselt, ütleme, käiakse ka ettevõtjate juures rääkimas. Kui lõppenud nädalat tarbijakaitseväe kaasa suurema selliste kaebuste laine seoses ühe turismifirma ja, ja teised turismifirmaga tekkinud probleemidega, kui palju te olete valmistunud selleks, et telefonid tõepoolest punaseks lähevad, peale seda müügimaksu kehtima hakkamist järgmise nädala teisipäeval ka teiste hindade segadusega seoses, millest me siin täna rääkinud? No meil on eeltöö tehtud ja tegelikult see see nädal, mis on kohe-kohe läbi saamas tänase päevaga on heaks proovikiviks olnud, et me oleme oma infotelefoni vastuvõtuvõimet suurendanud. Selleks ei ole võetud inimesi spetsiaalselt tööle, vaid selleks on tööprotsesse natukene ümber korraldatud, et et ütleme alla kolme inimese asemel ei võta vastu neli, vaid viis, et noh, meil on mõningaid mänguruumi. Millised need situatsioonid on, mille puhul tarbijakaitseamet kutsub üles inimesi igal juhul enesele teada andma ühest või teisest olukorrast, mis kas teenusepakkuja või kauba müüja on tekkinud. No tegelikult meie sõnum on olnud alati see ja jääb ka edaspidi selliseks, et kui tarbija avastab midagi, et ta näeb, et tema õiguseid on rikutud, siis kõige õigem alati ükskõik mis probleemson tuleb kõigepealt kauplusega see asi üritada ära lahendada, ükskõik kas see, kui ma olen ostnud kingad ja kingad on katki läinud, siis esimene asi ikkagi tuleb kauplusesse pöörduda kui sealt ei saa, lahendust, on, ja siis tarbijakaitseametisse, et täpselt samamoodi on ka see, et ütleme, kui inimene näeb, et hind ei ole korrektselt fikseeritud või kui kassas ja ütleme, müügisaalis on hind erinev, siis kõigepealt rääkida kauplusega kaotusega see ära seletada ja kui ei saa nagu oma asjadele lahendust, on ju, sisaldades ametisse. Kuidas need asja saaks fikseerida või kuidas peab tarbija fikseerima neid asju, et nad on menetletavad hiljem sest tõepoolest, inspektor ei ole kohal nagu kiirabi või politsei või tuletõrjekümne minutiga. Et kuidas peaks tarbija fikseerima seda, kuidas teda on. Loodetavasti seda juhtub, mitte kusagil, mitte kunagi, aga ikkagi düsatud ühes või teises olukorras sildadega. No kõik pöördumised tegelikult, mis need tehakse, peavad olema kirjalikult, et ei oleks pärast öelda, aga seda, et mina ütlesin seda ja keegi teine ütles täiesti pöördumised peaksid olema kirjalikult. Loomulikult ma annan endale täiesti aru sellest, et võib-olla seal kassa ääres ei ole see võimalik, aga üldjuhul on administraatorid on alati võimalik pöörduda küsida ja tarbijakaitseameti info nõustamistelefon üks, kolm, kolm null on on see, et kust saab vajadusel abi, et mis teha. Kas inimene peaks mingeid asju üles pildistama alles hoidma, mis veel toimiku juurde võiks kuuluda nendest asjadest, mis aitaks pärast olukordi lahendada. Pildistamine jah, võib-olla üks versioon, aga ma pean seda ütlema, et Tarbija saadetud pilt, et meile ei ole aluseks, et selle alusel me nüüd ütleme, vajadusel hakkame väärteomenetlust tegema, sest noh, kust nurga alt see tehti, kusse, poli, see silt. Nii kurb kui see ka ei ole, ta on, ütleme, selliseid natukene pahatahtlikke tarbijaid ka ütleme, meie poole pöördunud, kes on üritanud ütleme, võib-olla noh, nii-öelda käru keerata või ka nendele ettevõtjatele, et, et me, inspektor peab minema ise selle olukorra ära fikseerima, sellisel juhul. Ülekuulatav number kaks Kilk, Rein amet toiduainetööstur ja ettevõtja. Ettevõtja Rein Kilk, miks ei ole hinnad Eestis avanud sulle samas tempos, milles on alanenud inimesed, tulevad sissetulekud? No hinnad on alanenud, aga aga paljude lattide puhul on juba koorma määrab oma osa ära, et see on nagu üks asi, teine asi on maksud, et kui me võtame näiteks leiva peetigi seal maksude osa on ju kasvanud, on kasvanud käibemaksus, teatavasti tõusis siis on kasvanud elektri, Hi, leiva, päti elekter on läinud kallimaks oluliselt suurettevõtjatele, riik jagab maksude kaudu ja ka siis oli see elektrihinna kaudu. Teatavasti võeti, on mõeldud ju väga suur osa euroks vajaminevast rahast Eesti Energia kaudu ja seega ka elektrihinna kaudu meilt ära, nii et need on need esimesed, mis pähe tulevad, kõik hinnad ei ole oluliselt alanenud, kütuse hind on tõusnud. Vaadake, mis on postihinnad tanklates, see tähendab ka ettevõtjatele kütusehinna tõusu, seal tulevad paukus ja odavamalt laiali vedada. Nii et me peaks praegu mitte pettunud häälile helistama suurettevõtjale, vaid hoopis näiteks Andrus Ansipile, kes on lasknud kõikidel nendel maksudel kerkida ja kasvada. No aga nojah, et ega ettevõtja ei saa ju midagi teha ja ma arvan, et näiteks võtame kujutame leivapätsi hinna, viiendik, kes sa oled, kui maksab 15 krooni, siis sellest kolm kolm Troile maksuks panev siis tööjõumaksud otsa, et no ma arvan, et kusagil nii eesti kui me ütleme, et juba peaaegu kolmandik läheb erinevateks maksudeks kohe ära aktsiisid ja nii edasi. Nii et selles mõttes teie päris täpselt, ma saan aru, Rein ei, ei, ei mõista seda. Kui näiteks pangandusliidu juht Aivar Rehe ütleb, et Eestis hinnalanguseks on, on tema silmis nagu ruumi küll, et siis ta ei saa nagu päris täpselt aru, millest ta räägib. Et tegelikult me peaksime sinna, ma saan väga hästi aru, millest ta räägib väga hästi sellepärast et et selleks, et olla maailmaturul konkurentsivõimelised, seal alates katsetega siis kaupade ekspordist ja lõpetades õllega raekoja platsil, mis on ka tegelikult ju selles mõttes eksport. Turist tuleb sinna seda tarvitama ja toob meile väljastpoolt rahasid. Ekspordime siin raekoja platsis seda õlut selles välismaalt, et muidugi peaksid hinnad olema odavamad selles mõttes, et nad on väga hästi aru temast. Aga mille abil seda praegu sakslast tekitada ikkagi, et meie konkurentsivõime paraneks alates just sellest samast raekoja platsi õllest. Raekoja plats on tühi, võib-olla sellepärast, et ilmad on jahedad ja, ja turistivood ei ole veel jõudnud, aga, aga põhimõtteliselt, et sinna, et sinna tekiks rohkem rahvastada turisti ja lõpetades siis kõrgtehnoloogilise kraamiga, mida mida ka Eesti noh, samases mahus nagu turismi, aga ikkagi toodab, mis, mis oleks see imerohi, mis nende lindudel konkurentsivõimelisemaks aitaks saada? See võtab lihtsalt rohkem aega, et nüüd Pärnu Sadama me ei oleks tulnud ka, ei puudutanud tavatarbijat. Aga me näiteks koondasime viielt erinevalt platsilt kaubakäitluse ühte kohta, muidu me ei oleks ka omadega toime tulnud, tuleb hakata ratsionaalsemalt toimima. Ma ei, ma ei oska mingisugust muud nõu anda, et me peame lihtsalt hakkama, ratsionaalselt toimub täna näiteks, mis puudutab maksed, vaatame, siin on ju esimese kvartaliga, kui ma õieti tänahommikune uudis nägist oli, tuleb meil pensionite väljamaksmiseks ainuüksi 1,27 miljonit puudu. Et ma saan aru, et me oleme nagu natukene sellises nõiaringis või nagu kõnnime ümber nõiakivi võib-olla tõesti peaksimegi tegema sellise suurema jah, et võib-olla, miks mitte ka peaministrit küsima, et mis me siis nüüd teeme, et nagu see iti sellest nõiakivist eemale saada, et mina ise olen niimoodi, tegime tööd, eufooriat, kus meie sissetulekud tundusid kasvavat piiramatult. Vot selles olukorras me otsustasime ära teatud kulude määra, mida me teeme, ja nüüd me oleme tegelikult segi paisanud kus meil see nüüd siis viga on, eks ju, et kusagil on see selline, see käänaku kohtevioosse käänaku koht oli pärast eelmisi valimisi tehtud, see unelmate eelarve oli näha, et me oleme nagu tohutu kangelasteo soorid tanud oma riigieelarvega. Kangelastegu oli tegelikult vigade parandus, mida me tegime unelmate eelarve koostamisel, nüüd me praegu paneme ümber, aga me ei saa enam sealt ära võtta, kus on öeldud näiteks kas või pensionid, et need on nüüd paigas ja sealt enam ära võtta ei saa, aga see moodustab väga suure osa ju, kui me vaatame sotsiaalministeeriumis. Ta on seal. Kas sa oled pool on riigieelarvest, aga ta on jube, suure osa moodustab segame. Jumala pärast ei tohi. Paikasime enda selle eelarve koostamise alused ketti kolm aastat tagasi või vähem kui kolm aastat tagasi. Ja nüüd me siis ei oska seda enam sinna sinna kuidagi sinna alguspunkti ja mitte Joskavaid ei suuda sinna tagasi minna. Ja sellepärast me olemegi nüüd muutub, kusagilt on riigil vaja raha saada, lisaksid oli veel eurole üleminekuks, oli vaja ära saada ja siis võtame sealt, kust vähegi pigistada annab. Arusaadav, ühesõnaga teisisõnu riik on olulist rolli mängima selles, et hinnad ei saa langeda läbi maksude ja, ja nii-öelda kaudsete maksude ehk näiteks Eesti Energia kaudu võetava maksuga. Kui palju ettevõtjad tunnevad täna reaalselt konkreetsete toodete või konkreetsete teenuste juures ära seda nii-öelda palju räägitud jalgadega hääletamist ehk teise kaubagruppi valimist, teise toote valimist ja, ja mujalt teenuse ostmist selle eesmärgil, et saada sama kvaliteediga odavamat toodet. Me peame ise endale selgeks tegema, et kui ma ise olen ka proovinud seda öelda, et kulged et tarbime seda kohapealset toodet, siis on öeldakse, et me oleme effi liberaalne riik, aga soomlastel on iseenesestmõistetav, et toimub selline üksteise nii-öelda siis tagala katmine. Soome tarbijad ostavad Soomest toodetud toitu kindlasti ka siis, kui ta on kordades kallim, mitte protsentidega kordades lausa mõnede tootegruppide puhul. Ja eelistavad. See on ka selline kahe otsaga asi, et kui me hakkame otsima võimalikult odavat, sageli muidugi toimub ka kohe kvaliteedi langus, kui me saame hästi odavat kaupa millegi arvelt, keegi ju peab selle hästi nii-öelda hästi odava kauba ju tootma, näiteks siin on siin vahepeal aeg-ajalt tekib siin toiduained spordis, et kas me tahame, vorst koosneks suurest lihast. Kui me lepime sellega, et seal on näiteks kondijahu ja, ja siis soja sees, et seal nagu lihaga palju pistmist ei ole peale siis sellise kunagise nimevorst, kus, kus võiks justkui olla liha sees paremini siis mingisuguse näiteks põdravorst nimeks ja tegelikult seal ei ole põdra liha ega üleüldse mingit liha sees, et et ta on nüüd see, et kas me läheme nüüd selle peale välja, ta hing määrab. Et seal on põhimõtteliselt lihtsalt see, seda põder ostaks, eks ju, erinevad reklaamikampaaniad. Puder võib-olla siis ma ei tea, kas keskelt üldse loom seda sööks, eks ole, et võib-olla loom tahab just kvaliteet. Rein kas teie ettevõtetes on toimunud seda, et odavama hinna nimel on pakendisse pandud, sai latti rännanud vorst, seda ei saa olla küll, aga pagendatud vorst lihtsalt võetud väiksemaks. Väga afišeeritud seda ei ole, et, et nüüd maht on väiksem, aga saab küsida enam-vähem sama hinna. No hulga märkimisväärselt küsimus on see, et me oleme nagu mõelnud, ei vajunud, lükkas tõlkekvaliteet, eks ole, näiteks kui rääkida saiad, võileivad, et kui me teeme naturaalse juuretisega paagil tehtud Kaie leiba. Et kas peaks panema ka mingid käivitusained, mis ei pruugi mürk, paned lihtsalt askorbiinhapet sisse ja siis ta seisab kaue või vaatame, siin on, mujal maailmas me näeme, sai ja mis noh, võib seista seal nädalate kaupa raagus vamm, hästi pehme, eks tal on poldervallid sisse pandud ja rohkem seisab kui naturaalse kõigega tehtud kääritatud leib, siis ta lihtsalt hakkab kolme-nelja päeva pärast tasapisi kõvaks tõmbuma, eks ole. Minema. Ja see koht, et nüüd läheme ka, et seda ma isegi ütleks kvaliteedi langusega, aga ütleme siis, kas me jälgiv neid seniseid toiduvalmistamise traditsioone, vot see on see selline nüüd koht, kus peaks mõtlema mida nüüd teha, eks teine lipp on tõesti see, et ega ju, et hinnangu visuaalselt pakendi peale peab olema siis märgitud ju siiski ka see tõepoolest kilogrammi kohta. Et kas teha siis väiksemad märkides loomulikult ära, et on siin vähem nagu joonisest natuke peenemat sorti kirjas, mitu grammi siis siin on Teeessega seda toodet, eks ole, pakendis eteks tootjad, vaator, keda aga ma tahan öelda, et see ei toimu rikastumise arvel, vaid ellujäämiseks toimub see, et kui me vaatame toiduainetööstuse majandustulemeid, siis me näeme, et nad töötavad sellise nulli piiri peal, kes on, annab kergelt viinud, kes on nulli, et küsimus käib praegu ellujäämisümber, et toota või mitte toota. Praegu vaatame, et küllaltki suure osa ju toote hinnast moodustavad maksud ja teine koht on kaubandus. On mismoodi sealt suure osas, et tegelikult ma arvan, et tootjad peavad seal mingisuguse umbes kolmandiku piirimail toote hinnast, millega välja müüakse sinna sisse mahtuma tooraine ja tööjõukulud ja ruumid ja juhtimine ja kõik muu, eks ole. Reegel, kui palju hoiab seda hinnalangust kinni, kui me rääkisime valitsuse ja riigi mõjust hindadele, kui palju hoiab seda hinnalangust kinni tegelikult kaubandus ehk siis kaubandussüsteemid? Me nägime sellel aastal erakordselt noh, jõulise ja massiivse sõja rimi vastu, ma ei tea, see on päevselge, et see ei saanud mööduda nii-öelda bilanssi jälge jätmata. Aga, aga tegelikult kui suurt rolli hindude püsimisel omavad kaubandusketid, kes tegelikult on ju Eestis hina dikteerivad. No selles see asi ongi, et nemad on praegu hinna dikteerijad ja nad proovivad, teevad ju tihtipeale katse-eksituse meetodi üles, lihtsalt näiteks tehakse teatavaks, et üks või teine toiduaine nende arvates peaks maksma nii palju nagu näiteks vahepeal piimatootjatega ka, et kui ikka piimatootja müüma bee hinnaga piima on selgelt, ta saab seda teha väga lühikest aega. Proov katsutakse niimoodi katse-eksituse meetodil taluvuspiir, et et kui hakkab ära surema ja ütleb, et nii, nüüd me paneme poe kinni, et enam siis üldse ei tooda, siis igastahes natukene järgi. Ja siis siis saab jälle, kuidagimoodi antakse jao pärast hapnikku, et et ega siin ei ole praegu lõppenud. Õigemini olidki alanud kaubanduse ja siis toiduainetööstuste vahel. Need teatavad sellised läbi, kust see piir on, see talub viie mingist piirist alates on ju niimoodi, et ei, ei pööranud, kui telefon juba lihakombinaati läinud aja mööda, et hea küll, et ta siis tõstame natuke seda piima hinda, et tooge ta sealt tagasisidesse vorstide Uueti ja pange ta uuesti piimatoode. Kas kaupluste müügikettide kasumi arvelt oleks võimalik esse sind alandada? Ütlesin manna, loodan seda sellepärast, et no praegu ma ütlen veel kord, et kui vaadata toiduainetööstuse vaadata, siis tasuma organite loota, et me näeme, tiitel on kusagilt võtta, midagi ei ole, et võib-olla siit-sealt natuke, et kui teha tööstusi, lihtsalt koondada seda, et osad tööstused kinni panna ja Eestisse jääbki paar leivatööstus, paar lihatööstust ja piimatööstus ja sulle selle arvelt, siis tahaks natukene veel kokku hoida, sest et et neil on lihtsalt on ju väike, kes siia lihtsalt ei mahu. Toodamegi on ju selgelt, kui Saksamaal on näiteks loetakse sellist raku suurust tehast õlletehast loetakse ju veel selliseks tootjaks, kes on Saksamaa mõistes väiketootja, siis Eestis paraku enam suuremat ei saa olla, lihtsalt ei ole turgu ja noh, mingis mingi lahendus on, on meil tegelikult tööstuste ees, on see et kas kriipsukene tootmine kallimalt sellepärast et meil on väiksemad tootmise lõpetamisel tootmise üldära. Rein Kilk, viimane küsimus aasta pärast, kui palju tänasega võrreldes on hinnad kasvanud ja arvestades seda, et uuest aastast tõenäoliselt me maksame nendesamade kaupade eest teise rahatähega. Aga kui palju järgmine aasta jooksul hinnad kasvavad? No esiteks ma ise nüüd eurole on, seal võib-olla väikestes teatud gruppides võib hinnatõusu kindlasti täheldada Londa kohvitass või või siis kohvikus õlu ega selle ümardamise tõttu või võib tõusta, aga ma arvan, et keskmine hinnatõus kindlasti ei ole kõik pinnakorv kokku liita, siis see ei ole suurem, kui pärast Euroopa Liitu astumist. Kardeti ka suurt hinnatõus väga ära. Märgati, et keskmine hinna kolme aasta pärast on isegi pisut odavam. Et ma arvan, et ta mõõtis vea piirides ja ta on enam-vähem sama, mis praegu noorte pärast. Ülekuulatav number kolm liha Waynen Janne amet prisma peremarketi tegevdirektor. Janne liha Waynen, kui te vaatate nüüd tagasi paarile viimasele aastale Eesti kaubandusturul, nii nagu teie olete supermarketi keti juht siin Eestis, kas hinnad tarbija jaoks on pigem viimase paari aasta jooksul langenud või on nad tõusnud? Selgelt langenud, kui räägime nendest tooterühmadest, mis on müügil meil prismas ja seda näitab ka statistikaameti andmed eriti toit ja mittealkohoolsed joogid on kuskil nelja protsendi protsendi võrra langenud ja, ja meil prismas isegi rohkem on palju häid häid näiteid, et kus, kus on oluliselt suurem suurem langus. Aga millega võrreldes on see langus, et kas, kas ütleme, võime öelda, et hinnad on langenud nii-öelda buumieelsesse aega, kui me arvestame, et see nii-öelda buumi algus on kuskil seal 2005 2006 kuni siis ütleme, 2009 aasta või 2008 juba juba kaasa arvatud, kui, kui buum nõnda läbi sai, et kas need hinnad, seal langus, millest just hetk tagasi rääkisite, kas see on nii-öelda buumiaegsele tasemele tagasilangemine või jätkuvalt siiski me räägime, et hinnata, Eestis on hetkel veel kõrgemad, kui nad olid näiteks aastal 2005 2006. Nii kaugele ma ei, ei kahjuks, oskab võrrelda, aga, aga kindlasti näiteks on on palju palju tooteid, mis on võrreldes aastal 2008 2009 ka oluliselt hetkel madalamad. Eks näiteks sellised tooted, hakklihaviinerid, eriti lihatooted on kalapulgad, pagaritooted, isegi kuni 30 protsenti on odavamad. Näiteks kirdes aines on Eestis enam müüdud, sai paar aastat tagasi, siin oli kaheksa 30, täna viis, 80 suhkur paar aastat tagasi 12 60, täna üheksa, 80 jahu, kaks kilo, kaks aastat tagasi, 17 90, täna üheksa, 80. Neid jätkub küll ja need on tõesti suured, need mitukümmend protsenti langenud, aga keskmisel tõesti, et riigid miinus neli protsenti ja prismas prismas langus on olnud olnud veelgi suurem tasemel kuus protsenti. Aga kas on olnud ka mingeid selliseid tooteid või, või on selliseid tooteid tootegruppe, kus hind on, on selgelt tõusnud ja miks ta siis on tõusnud? No viimasel ajal arvan, et kõik mäletavad seda piima, seda mille meie konkurent alustab ja, ja pärast seda aega nii on piima hind, ehk siis toorpiima hind, mis makstakse nüüd protsenti maganud, oskab pakkuda, aga, aga seal on oluline tõus toimunud ja, ja tõesti põhjuseks on see, et toorpiima hinda on tõstetud ja selle kaudu siis ka meie toodete ostuhinnad on, on tõusnud. Kui me räägime sellest, et üldine tase Eestis on, et hinnad on langenud miinus neli protsenti, siis mis on selle põhjustanud, kas kas see tarbijad on oma käitumist muutnud ja, ja võib-olla nad ostavadki nii-öelda soodsamaid kaupu võrreldes kallimatega, mistõttu nii-öelda üldine hinnatase või öelda ostude põhjal selgubki keskmiselt statistiliselt, et inimesed ostavad endale soodsamat kaupa, kuigi võib-olla poes hinnad mõnes osas ei ole absoluutselt muutunud inimeste valik? Mõlemad asjad on toimunud, ehk siis on, on konkreetselt samade toodete hinnad on, on oluliselt langenud ehk siis konkreetselt täpselt sama toode. Need, mis ma mainisin, need hinna, langused, mind siis ma võrdlesin konkreetseid täpselt samu tooteid, analüütid lisaks sellele on veel toimunud sees, et klient vali sellest sortimendist Veldile odavama, ehk siis jaeettevõtete müük on langenud rohkem kui neli protsenti. Ehk siis nii mahuline müük on langenud. Aga lisaks veel see hindade langusele on, on veel, et ostukorvstruktuur on muutunud, ehk siis tõesti ostetakse neid odavamaid asju. Ja sealt tulebki see, et jalg on tervikuna langus on selgelt suurem kui see neli protsenti. Aga miks, miks see langus on toimunud, kas kas tootjad pakuvad teile näiteks siis nüüd odavamalt oma kaupa või on seal mingid muud selliseid survemehhanism, mistõttu hinnad on siis üldises plaanis need neli protsenti alla tulnud nii nagu te väidate? Mehhanism on lihtne, kui tarbija joosta kallimat toodet nii, niisiis ei jäägi midagi muud kui müüa odavamalt. Ja siis siis muidugi ka seda sortimendi struktuuri suunata suunata, nii et, et on, on ka need kõige odavamad tooted sortimendist ehk siis suund on lihtne tarbijakäitumine, muudatused sunnivad kaupmeest muutma oma hindu hetkel siis allapoole ja siis edasise läheb muidugi nii, et peab ütlema, et jah, tõesti ja on ka meie tarnijad on vastu tulnud ja see koorem on meie kõikide kanda selles väärtusahelas, ehk siis alates sealt alates sealt põllumehest kuni kaupmeheni ja siis muidugi muidugi ka tarbija on paljud on töökoha kaotanud, on elu lihtsalt sellisel ajal oluliselt raskem. Meil kõigil Nii et ka siis jaemüügiketid, nii nagu prisma praegu teie näite varal võib öelda, on, on kahju, kas otseselt just kannatanud, aga vähemalt kasum on kõvasti kokku tõmmanud. Ja täpselt, et küll see müügikate ehk siis marginaal, langus on olnud oluline pluss lisaks siis, kui on müügivolüümi kukkunud, nii, see tähendab, et kasum on tulnud kolinal alla ja nüüd nüüd näiteks esimene kvartalini, tegime kahjumit ja nüüd ootame-vaatame küll et müügid lõpuks läheks ka ülespoole ja, ja siis saavutaks sellise mõistliku tulemuse, mis on vajalik, et investeerida Eestisse ja luua uusi töökohti. Ühest küljest võib öelda, et hinnad on langenud, need samased mitu korda siin juba maininud 1004 protsenti, aga teisest küljest tuleb öelda, et vähemalt tallinlaste jaoks ja, ja Tallinnas on Eestis teatavasti ju väga palju, siis Tallinnas ootab ees siiski ju hinnatõus, nimelt Tallinna müügimaks, kas kaupmehed siin tulevad vastutarbijale, et HIND reaalselt poes inimese jaoks ei tõuse, et lihtsalt nii-öelda see üks protsent läheb siis selle endise marginaali arvelt? Seda on vara ennustada, sellepärast et hinnad paneb paika ainult konkurents. Aga nüüd, kui vaadata, millised on ka meie konkurendid, kui on tulemusi avaldatud, nii arvamus, et surve on väga, väga suured, et enama küll kaupmehe marginaalid väga palju ei ole võtta, et või kui võtta mitmeid kahjumeid, vaata veel veelgi suuremaks. Aga seda on liiga vara veel midagi ennustada, et, et kui kui konkurendid tõstavad või langetavad hindu teistele jagama ja midagi muud teha, kui tahab endiselt jätkata tegevust ja midagi müüa. Nii et prisma siin ei taha praegu võtta nii-öelda siis eeskõneleja seisukohta öelda, et meie oma hindasid näiteks ei muuda ja see müügimaks nii-öelda jääb selle vana hinna sisse lihtsalt me me ise oma omast marginaalist maksame selle kinni. Surve on väga suured, kordan veel, et esimeses kvartalis tegime suure kahjumi, ehk siis surve on suur, et peaksime, peaksime rohkem rohkem teenima. Aga kindel on see, et kui hinnad jätkavad endiselt langust, niisiis meie endiselt lubame ja peamegi lubadusest prisma ostukorv on kõige soodsam. Mida toob kaasa Eurovast toosamane nii-öelda kasumi suur surve, et, et lõpuks võiks kasumit poeketid teenida, tähendab seda, et siiski poodides hinnad vargsi tõusevad. See hinnatõus ei pruugi tulla mitte nii-öelda valesti ümardamisest, mis oleks ilmselgelt ju seaduse rikkumine, aga, aga lihtsalt nii-öelda uutele arvudele hinnasiltidel üle minnes on, on võimalus kaupade hindu tõsta. Siin mul on väga lihtne lubada, et prisma kindlasti jäi hindu tõsta, sellepärast et toimub eurole üleminek. See lubadus on, seda ma olen öelnud juba varem, ütlen seda veelgi ja veel veel mitu korda prisma ei tõsta hindu eurole ülemineku pärast, aga muidugi siis pikemas perspektiivis toimub muudatusi üles ja allapoole, nii nagu on, on alati toimunud ja, ja ma olen kindel, et nii ajakirjanikud kui erinevad uurijad ja tarbijakaitseamet ja statistikaameti ja konjunktuuriinstituut on, on huvitatud sellest, mis siirdadega toimub pärast eurole üleminekut ja siis kindlasti seda jälgitakse. Midagi muud varianti ja samas mingit sellist euro euro muidugi tähendab ka kulusid, see tähendab, et arvutisüsteemi peavad paljud muutma prismas meil õnneks seda vajadust ei ole, et meil on nüüd juba manalamees, et ei pea ka liialdama seda eurole, üleminekukulusid. Muuseas, tagasi tulles nii-öelda süsteemide ümbertegemise osas, siis kui kulukaks Prihmana läheb Tallinna müügimaks ja selle adapteerimine oma poodi, oma süsteemi ja hinnasiltidega. No nüüd meie oleme selgelt otsustanud, et kuna asi on juriidiliselt suhteliselt ebaselge Kaupmeeste liit on seda kõikide kaupmeeste nimel uurinud ja selgitanud ja nüüd sellepärast ma ei hakka hetkel tegema olulisi muudatusi meie IT-süsteemidesse. Vaid Meie teeme seda käsitsi, müügimaksu arvestamist minna. Ja see on suur käsitöö küll aga, aga siis, kui asi on lõplikult selge, et, et kui see jääks, niisiis muudatus on kaunis, räägime suurusjärk on 100000 eurot. Nii et on siiski olemas võimaluste nii-öelda vaikselt kaupmehed usuvad, et võib-olla see müügimaks siiski sellisel kujul kauaks kehtima ei jää. Mulle endale ei ole, ma ei ole jurist ja ei oska seda hinnata, aga aga see, et kaupmeeste liit nüüd Meie asja uurib ja kaupmeeste liidu juristid üks on arvanud, et vähemalt seal on suur küsimärk selle müügimaksuga. Aga hetkel hetkel ei saa midagi kindlat kindlalt öelda, et võib-olla lõpuks läheb Riigikohtusse või kuskile kaugemale veel. Nii et on, on väike lootus, et, et siin leitakse, et see ei ole päris seaduslik see müügivaks sellisel kujul. Ma väga loodan, et, et nii oleks Ülekuulamise toimik number 145 miks hinnad ei ole koos palkadega langenud. Toimik avatud, uurimine jätkub. Ülekuulamine. Raadio kaks.