Keskeprogrammi valik kavas on Persona saatekülaline on Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid, erida usutleb Marje Lenk. Tere tulemast Persona saatesse Tarmo-Jaan Tõeleid. Teil on lihtne ja ilus eesti nimi jääb hästi meelde oma nime. Ma olen võlgu isale ja kui 30.-te aastate lõpul Eesti vabariigis käis nimede eestistamine siis isa valis sellise ilusa nime isa oma vanaisa poolt või minu vanaisa poolt oli. Kuidas teid rohkem on kutsutud, kas armuks või Jaaniks? Jah, no rohkem on ikkagi kasutatud seda esimest nime Tarmot. Aga ma mäletan noorest peast, kui ma väga hea poiss olin, siis isa kutsus mind Jaaniks. Ma teadsin kohe, mis see tähendab. Kas teil on lapsi? On, kuidas teie laste nimetan? Minul on kaks poega. Üks nendest on Toivo ja teine. Kuidas teil üldse nende nimedega on, kas jäävad kergesti inimeste nimed meelde näod ja? Ma pean ütlema, et jäävad meelde küll, omal ajal jäid väga hästi meelde telefoninumbrid ja seisis pikka aega meeles. Aga missid nägudesse puutub, siis üldiselt jah, aga tegelikult on mul olnud viimase paari-kolmekümne aasta jooksul väga palju inimestega tegemist. Ja teine kord tõepoolest juhtub nii, et inimene tuleb tänavatel vastu, teretab ja kuidagi ei jõua arusaamisele kui head tuttavad. Me oleme, ja pärast siis tuleb meelde, et see oli juuksur. Mõnikord võivad tekkida niisugused ebameeldivad momendid isegi jah, selles suhtes, jah. Aga oma majas tunnete kõiki inimesi nägupidi. Meie vaja on kaunikesti suur. Ja Eesti Posti juhtkond asub üheks samas majas Tallinna peapostkontoriga. Ja kui ma töötasin Tallinna peapostkontoris ja juhtisin Tallinna posti, siis keskuse majas ma tundsin küll kõiki inimesi, aga täna ma seda öelda ei saa. Mis puudutab aganüüd, et Eesti Posti juhtkonda ja aparaati neid inimesi ma tunnen küll ei tea, kas teie alluvate ikka tunnevad üldse, ma tegin arvama, et selliseid juhuseid on suhteliselt vähe. Kus noored kolleegid mind ära ei tunne, olgugi et seda on esinenud ja seda on juhtunud. Küll aga on vastupidiseid juhuseid palju, kus ma ei tea, et mind tuntakse, aga tegelikult tegelikult tuntakse. Kuidas te ennast kirjeldaksite inimesele, kes pole kunagi näinud, mida te enda kohta ütleksid? Aitäh ma ei mäleta, et mulle viimasel ajal oleks nii rasket küsimust esitada ja ma usun, et ma olen täiesti tavaline inimene. Olgugi, et huumori mõttes ma teinekord iseloomustanud ennast, et ilus mees pikka kasvu ja lokkis pea. Aga te olete hali veage, kas läksite varakult halliks? Ei ole ju sugugi, vanamees. Ma usun, et paarkümmend aastat tagasi algas see protsess ja võrreldes nüüd minu kadunud visa ja emaga. Nendel hallid juuksed tekkisid igatahes palju hiljem. Haljus kaunistab meesterahvast täna. Ameerika statistika kinnitab, et suure asutuse juhid lähevad magama kusagil kolmveerand 11 paiku ja tõusevad kolmveerand kuue paiku. Ma ei tea, mida näitab meie statistikaga, kuidas teiega on härra tõeleid. Kui tavaliselt, siis voodisse ma jõuan. Mõni minut enne kella kahteteist. Ja ülestõusmine on pool seitse, mis keldri lõpetajate, mis keelte koju jõuad. Kuidas kunagi? Minu keskmine tööpäev on muidugi natukene pikem kui kaheksa tundi, see sõltub nüüd ajast ja olukordadest võib-olla 10 12 tundi ja kahjuks ei ole need harvad juhused, kus ka laupäevast ja pühapäevast tuleb lisa võtta, tuleb nii-öelda tuld kustutada. Ka seda ja laupäevane pühapäevane või õhtune aeg on kõige rahulikum aeg töö tegemiseks. See tähendab siis ma saan olla oma töö ja mõtete ja kirjavahetusega, eriti kui on vaja midagi ette valmistada. Kas esinemist siis see on? See on sobiv aeg. See ei tähenda sugugi, et ma peaksin töö juures kogu aeg see atiivima. Minu tööpäev on ikkagi tavaliselt selline, et kui ma koju jõuan, on õhtusöök ja päevauudised ja pärast seda siis jätkanud kirjutuslaua taga. Kas kodus on, kes kodus peadirektor? Kodu eest hoolitseb abikaasa ja ta hoolitseb kodu eest hästi. Nii et minu mureks on pirnide vahetamine. Ja kui vannitoas kraanidega midagi lahti on ja sellised tõest Kas te elate linnakorteris või on teil eramaja? Ei linnakorteris korter on erastatud. Noh, ma ütleksin, et korter on võrdlemisi tagasihoidlik üldpinnaga 58 ruutmeetrit, kolmetoaline kusjuures minu töökabinet on seitse ja pool ruutmeetrit suur. Nii vesik. Ülemused tavaliselt ju kipuvad istuma palju ja saavad vähe liikuda. Kas teil on niisugust kohta, kus te saate ennast natuke raputada? Jah, on küll, on olemas suvekodu ja sellest on väga palju kasu, sellepärast et see on koht, kus töömõtted teinekord jäävad kõrvale. Juhul kui sind paelub aia või ehitustöö. Aga seda kahjuks ainult kevadest sügiseni. Talveajal sellist võimalust ei ole. Mis töö teile kõige rohkem meeldib? Minule meeldivad paljud tööd. Näiteks mulle väga meeldib ehitustöö, mulle väga meeldib puutöö. Teen seda suure heameelega. Ka kivitööd teen hea meelega, nii et see maja on ehitatud või põhiliselt jah, kusjuures sõltumata sellest, kas on tegemist olnud siis vundamendi, vundamendi plaatimise või kaminatöödega. Kõik on ja omatehtud küll. Paljudel algab hommik ajalehega, nii et esimene käik on kirjakasti juurde. Kuidas teiega on? Tutvumine uudistega ei hakka ajalehest peale, vaid hakkab peale Eesti raadiost ja Eesti raadio uudistega. Sellel ajal ma võin kõike muud teha ka ja kuulata Ta. Ja hommikuti vaatan siis ka hommikutelevisiooni natukene, nii palju kui seda aega ja võimalust on. Ajalehe teile olete ikka koledad. Peab ütlema, et ma tutvun kõikide ajalehtedega kõikide päevalehtedega ja kui ma just ise ei jõua, siis on olemas abilised, kes mulle siis materjali töö juures kätte annavad ja soovitused, et seda, seda sa peaksid lugema, sellega peaks tundma. Kus teie pere kirja, kas tasub all trepikojas. Nad on väga korralikud, need kirjakastid ja, ja selle eest olen hoolitsenud mina, trepikojas oleksid korralikud kirjakastid. Ja seal on olemas korralik valgustus, kusjuures koos lülitiga, et elektrit kokku hoida ja kui postiljon tuleb. Ta saab valguse sisse lülitada ja ta näeb hästi, kuhu kirju ja lehti panna. Teil on suur maja. Meil on kolm maja koos õige mitme numbri all, aga maja, majaosa, kus mina elan, see on väikene, see on ainult ühe trepikojaga. Aga ühistu majaühistu koosneb kolmest eraldi olevast. Teie kirjakast lukus ei käi. Käib käib lukus jant käib. Kui kindlad on üldse meie kirjakastid, nendega on alati probleeme olnud. Jah tegelikult küll meie väga tihti satume olukorda, kus klient ei ole mingit saadetist kätte saanud ja see võib langeda kirjakandjale postile. Tegelikult Meie kirjakastid ja olukord on mitte halb, vaid väga halb. Ma olen vahel huumori mõttes mõnes kohas öelnud, et selle trepikoja kirjakastidest ei ole mitte üks maailmasõda üle käinud või vähemalt kolm. Ma usun, et kõik kuulajad on näinud, missuguses olukorras on kirjakastid kas korrusmajades või või tänavate teede ääres. Ja me oleme näinud nüüd suurt vaeva ja teinud kulutusi lasknud välja spetsiaalset kataloogi. Et inimestel oleks võimalik normaalset kirjakasti soetada, mis peaksid kindlustama sellised elementaarsed tingimused saadetiste alles hoiuks seal kastides. Üks proua kirjutadki, et maikuus pani 100 kirja mustamäelt posti. Need olid mõeldud Lasnamäele saatmiseks, kuid tänini ei ole need ajakirjad kohale jõudnud, ilmselt on ka ära näpata. Esineb täna veel selliseid juhuseid, kus teatud kahtlus langeb postitöötajate peale. Ma võin seda öelda, et meil oli teatud probleeme 90.-te aastate alguses. Täna need on haruharvad juhused ja loomulikult, kui kellelgi mingid kahtlused tekivad, siis meie töötajate kohta me oleme alati huvitatud sellest, saada informatsiooni ja saada täpset informatsiooni. Selleks, et selgitada välja, kas võib kellelegil olla huvi võõraste postisaadetiste vastu aga valdav osa muidugi kiin saadetiste kaotsiminekus kirjakastide halvale olukorrale. Siinsamas üle lahe Soomes on korteriustel pilud, nii et postiljon toob iga päev lehed lausa tuppa. Ameeriklasega on tavaline post, visatakse eramaja ette murule või trepile. Meile ei sobi ilmselt ei üks ega teine variant. Ja mis puudutab nüüd Soomet, et siis selliseid kohti tõepoolest on Soomes ja Helsingis, kus kiri või ajaleht lastakse säält uksepilust sisse spetsiaalselt, aga Helsingis individuaalmajadega rajoonides asuvad need kirjakastid kusagil tee ääres on tehtud spetsiaalsed alused mõnes kohas ka katusealune, kuhu siis kirjakandja kirjad ja ajalehed viib. Aga kui vaadata näiteks maapiirkondi võtta Põhja-Soomet siin, siis seal see süsteem on, on veelgi parem posti jaoks. Autolt visatakse tee ääres kasti terve küla post ja esimene küla elanik, kes siis mööda läheb, võtad selle posti viit külasse ja jaotab siis küla servas olevate kirjakastide vahel ära. Meile kahjuks tõepoolest täna ei sobi. Ei, ei üks ega teine variant. Ja see ei olene postist. See oleneb. Ma ütleksin ühiskonna arengutasemest Tallinnas Tartus ja Pärnus. Suuremates linnades on õige mitu firmat, kes ajalehtede kaldega tegelevad, nii et Eesti Post konkureerib ajalehekandeteenuses teiste firmadega. Ja, ja mitte ainult ajalehekandeteenustes, vaid valdavas osas kõikide teenustega. Kardate ka oma konkurente. Ma ei ütleks, et me kardame. Ma ütleks, et. Me peame nendest lugu. Me arvestame ja me püüame olla paremad. Aga kes meile neid reklaam, lehekesija katalooge toovad? Ka seda teevad Eesti Posti kirjakandjad, seda teevad ka meiega konkureerivad firmad. Ja seda teevad ka mõningad firmad ise, kes oma toodete teenuste kohta reklaamlehti trükivad välja lasevad. Mina tutvun nendega alati hoolikalt, kuna see on minu professionaalne huvi juba. Kes mida reklaamib ja mille pärast selleks, et saada teatavaid kogemusi ja Eesti Posti klientidele need soovitusi edasi anda, kuidas paremini posti kaudu reklaami teha. Pärast tutvumist? Mina annan nad üle Eesti postimuuseumile on väga hea. Kui jälg jääb järgi sellest ajastust, mida postan, kandnud me hiljuti tähistasime oma taasavatud postimuuseumi viiendat aastapäeva. Kui meie klient ei soovi reklaami saada tee, mis käib nüüd Eesti Posti kaudu siis tal on alati võimalik pöörduda oma asukohajärgsesse sidejaoskonda ja oma palve seal esitada ja talle neid saadetisi rohkem ei tooda. Küsimus puudutab muidugi ainult aadressita reklaami. Kui reklaamile on aadress peal, siis kahjuks ka tema avaldus ei aita. Me toome selle talle ikkagi kätte. Kas teie peate isiklikku kirjavahetust ka kellelegiga? Ja pean küll, ma võiks tuua näite, et möödunud pühapäeval. Ma olin töö juures ja, ja kirjutasin gold kirja kolm vastust saadud kirjadele. Ja täna ootavad veel töölaual mõningat astamised ees. Ma pean seda täiesti normaalseks, kui. Meie kliendid pöörduvad ja mitteametlikult ja isiklikult minu poole, et ma vastan nendele ise. Keda ühest küljest teisest küljest mul on palju tuttavaid, kellega kirjavahetust pidada ja kirju, nendele ma kirjutan nüüd tunduvalt vähem, aga kaart tema saadan küll palju ja viibides siis kusagil väljaspool Tallinnat või väljapoole Eesti vabariiki ja juhul, kui mul natukenegi aega on, ma ostan postkaarte ja, ja saadan neid kusjuures saadan ka koju. Ja seda spetsiaalselt selleks, et veenduda, kui kiiresti postidele kohale toob. Täna ma sain kolleegide poolt saadetud kaardid Sloveeniast, mis olid tõesti pikka aega teel olnud. Nädala alguses ma sain kolleegide poolt saadetud kaardid Bulgaariast, mis olid väga pikka aega teel olnud. Kas teile meeldib kirjutada? Mõned ütlevad, et kohe üldse ei meeldigi viilutada. Meeldib küll. Meeldib küll, mulle meeldib väga kaarti saata ja mulle meeldib ka väga kaarti saada. Minu arvates. Noh, selles on midagi niisugust isiklikku sooja intiimset. Kui ma kirjutan teile kaardi, siis ma mõtlen teie peale, on ju nii. Ja see kaart jääb minu kadunud ema armastas ikkagi vahetevahel öelda, et minu lapsed ei oska kirjutada, täitis sellepärast, et ta sai laste käest liiga vähe kirju. Ja ta ütles ikka, et kirjutage kas või paar sõna ja saatke ja, ja ta võttis. Võibolla pikkadel sügis, talveõhtutel võttis need kirjad, võttis need kaardid, Ta luges ja mõtles oma laste peale. Aga miks, miks mitte meiegi nii ei või teha teinekord korrastades oma oma lauasahtlit, lõi riiulit. Seal on pakk kaarte, pakk kirju, me vaatame, jaa, jaa. Jaa. Tuletame noh, teatud möödunud meelde, minu arvates on kena, see on inimlik. Ma lugesin kusagilt, et üks on armastajapaar saatis nelja aasta jooksul teineteisele 6000 kirja ja sellega nad püstitasid ka omamoodi rekordi. Öelge härra tõelik, teie olete elus armastuskirju kirjutanud. Olen küll, olen küll jaa ja see on normaalne, aga muidugi mitte nii palju, mitte nii palju, et 6000 kirja ei ole saanud vastu, armastus olen, pole saanud vastu. Kuskohast Teie pärit olete, kuidas nüüd öelda, sündinud olen ma tartus, aga tartus olen, olen elanud tegelikult väga vähe ainult paar aastat, paar-kolm aastat. Ja ma mäletan ka natukene seda aega Tartust ärasõitu. Mäletan seda, et kui me läksime raudteejaama, et kuu paistis ja taevas oli tähti täis ja ma küsisin ema käest, et kus neid tähti nii palju on loomulikult, et mul ei olnud lihtsalt sellist talvist taevast ennem olnud näha või kui, siis ma igatahes ei mäletanud, see oli minu jaoks suur elamus. Ja ema ütles, et vaata, et kui, kui jumal kuu tükkideks raiub, siis tulevad sellest tähed ja sellepärast on täna nüüd nii valge ja taevas paistis noorkuu. Selgesti on see meeles ja ühte-teist on veel veel sellest ajast meeles. Elasime Emajõe tänaval ja sakslased vedasid seal kahe hobusevankriga leiba. See on selgesti meeles ja meeles on see ka, kuidas mammal tuka ära eest lõikasin. Noh, miks seda ma ei tea, aga, aga mäletan mängisin juuksurit, nähtavasti olin ennem juuksuri juures käinud ja ja, ja lõikasin tuka ära. Mõned niisugused mälestused on ja kuhu ta jälle sõidab Tartust? Muhumaale. Minu ema oli Muhumaalt pärit ja läksime siis minu ema koju koos koos õega, ema viis sinna, ta ise töötas Tartus ja sõitis tagasi. Me olime siis nii-öelda vanaema lapsed ja millegipärast mul olid väga head suhted küla naistega nende vanemate tollel ajal seal minu järgi võttes vanemate daamidega. Ma olin abivalmis. Ma arvan, ma olin noh, nähtavasti ka küllaltki viisakas. Et nad minust midagi pidasid, aga mind tunti kuka Tarmo nime all, mitte Tarmo töölegi nime all. Noh, seal oli noh, komme sellel ajal talu nime järgi said sa siis ka omale teise nime. Me olime Muhus sõja lõpuni ja peale peale sõja lõppu siis pere kolis Tallinnasse. Mul ei olnud väljakujunenud sellist sellist soovi saada autojuhiks, arstiks või, või, või inseneriks või kellelegi, kes veel minu vanemad arvasid, et minul on olemas suur aiandushuvis. See oli nende arvamine. Tegelikult elus juhtus nii. Et minust sai remondimees ema hakkasin tööle Muhus remonditöökojas nimi oli Orissaare mootor, kalapüügi, jaama remonditöökoda, kus siis remonditi paadimootoreid ja kus ma õppisin siis selgeks mootorite remondi ja, ja treiali ameti peale sõjaväge töötasin Kuusalus autoremonditehases ka metallitöötlemise peal, olin seal õige mitmel ametikohal ja lõpetasin seal lihviana. Ja siis ma astusin ehitusmehaanika tehnikumi kaugõpe kaugõppe osakonda et jätkata siis oma õpinguid nii-öelda transpordi alal. Ja siis avanes võimalus tulla Tallinna ja nii ma siis nyyd sidesse sattusingi. Ja see oli 63. aastal üheksandal septembril ja kuhu siis nimelt Tallinna sidetehnikaekspluatatsioonisõlme avarii autojuhi Montööri ametikohale. Tegite kohe seda tööd mõnuga, teile meeldis? Jah, see töö oli, see töö oli huvitav, üldiselt. Vahel ta oli ikka küll, noh, niisugune parasjagu pingeline. Meie ülesandeks oli käia avariikohtadel kaabli avariidel. Ja noh, võite ette kujutada, kuidas siis teinekord tuli kokku panna kas seal 300 või isegi 600 paaris kaablilt, mis oli siis mõni aiaaugu kaevamisega läbi lõiganud või, või mõni puujuurika asemel läbi löönud. Igasuguseid olukordi tekkis. Praegu võiksite leiba teenida selle tööga. Ei niivõrd palju on nüüd muutunud. Ja kui tollel ajal olid kaablid midagi muud kui täna täna ongi paljuski tegemist juba siin valguskaablitega, siis tollel ajal me ei olnud veel sellest asjast midagi kuulnudki. Nii kolm aastat töötasite selle koha peal, siis hakkasite vaikselt tõusma? Karjäärist. Jah, ma olin siis, siis. Ma ei mäletagi, kuidas see, kuidas see ametinimetus oli mingi tehniku ametikohal ja pärast seda olin autokolonni ülemaks. Tegelesin transpordi küsimustega ja 70. aastal sai minust Sideministeeriumis postiside direktsiooni peainsener. Juhtus nii, et korraga oli kolm erinevat koha pakkumist, oli peamehaaniku koht, oli, oli ettevõttes direktori asetäitja koht ja, ja siis peainsenerikoht seal. Ja tollel ajal oli sideministriks Bruno Saul ja tema oskas kõige kenamini rääkida. Töötasin viis aastat sideministeeriumis peainseneri ametikohal ja 75. aastal pakuti Tallinna postijuhiks hakata. See oli tollel ajal, ma arvan, et, et see ettevõtetest mis igal ministeeriumi kolleegi meil oli kriitikatules ja noh öelda, et pakuti, võib-olla see on natukene üle pingutatud või, või, või liiga viisakalt öeldud, tehti selgeks, et on vaja sinna minna. Ja ma pean ütlema, ega mulle see ettepanek eriti ei meeldinud, küll mulle meeldis see töö mida ma tegin ära ei saanud ka öelda. Jah. Küsimus oli selles, et see oli ministri soov ja loomulikult oleks saanud, meil oli ka sellest juttu, Bruno Sauli ka tollel ajal oleks saanud ka ära öelda. Aga sellisel juhul loomulikult oleks tekkinud, et meie vahel teatud pinged ja ma ei oleks peainseneri kohal. Tundnud ennast nii, nii, nii vabana oma oma tegutsemist, kes ma arvan, tegelikult ta oli väga raske ettevõtte. Kujutage ette, tollel ajal olukord ja kus postitöötajad olid kõige viimases palgagrupis. Töötajate palk oli madal, komplekteerimata oli 300 töökohta, põhiliselt komplekteerimattalid, postilanit, puud, siis oli ka postioperaatoritest kassa töötajatest kord ja distsipliin ka natukene lonkas, probleemid olid nende sotsiaalia olmetingimustega. Ja ega see nüüd kerge seal küll alata ei olnud, seda peab ütlema. Aga mul on elus vedanud ja vedas ka seal peapostkontoris. Kuna mul oli võimalik koostööd teha väga toredate inimestega. Ja minu arvates läks päris hästi. Ja mis siis juhtus? Siis juhtus siis juhtus nii, et ma olin vahepeal ametiühingu tööl. 92. aastal valiti mind ametiühingu vabariikliku komitee esimeheks, visse nimetus oli selline. Seal kohal ma töötasin paar aastat, aga aga nähtavasti see ametiühingu töö ei olnud ikkagi meenu kutsumiseks. Ja ma olin majandustööl olnud ja, ja see pakkus mulle tunduvalt suuremat huvi. Siis käis ka pikka aega kauplemine. Ja mulle pakuti vabariigi, kuidas ta neid oli, vabariiklik turismi. Ekskursiooni komitee komitee esimehe kohta. Võtsite vastu? Jah, pärast pikki läbi rääkida võtsin vastu küll selle koha ja selle koha peal ma töötasin siis. Siis isastat. Noored ütlevad, et viis aastat on paras aeg ühes kohas töötamiseks, siis tuleb edasi minna. Milline on teie arvamus? Mul on väga raske seda noorte arvamust ümber lükata ja väga raske on ka tõestada seda, et kohapeal võib töötada 10 20 ja 30 aastat ja samal ajal jääda jääda ikkagi edasiviivaks jõuks. Ma toon teile ühe näite. Pärnu postkontoreid juhtis mees Entel tuisk ja ta töötab praegu edasi. Nõuandjana, seal töötanud postis 53 pist 54. aasta läheb. Ja ta on ainukene postitöötaja, kes on president Merilt saanud ordeni, valgetähe ordeni. Ta võttis kõike uut, alates 92.-st aastast, kui töötas direktorina palju kergemini ja palju kiiremini, isegi kui noored. Ta on suurepärane näide kollektiivi juhist. Ja meil oli ta ka kokkulepe, et kui tervis vastu peab, et siis ta direktoriks niikaua kuni 50 aastat töötatud saab ja tervist tal pidas vastu. Ja, ja mul on väga hea meel selle üle, et andes üle juhtumisi oma pojale direktori ameti. Ta andis väga heas seisukorras ja tugeva ettevõtte. Mööda. Uhkepa. Külakõrts ja posti ja seal ühes soojas kambris oli tuju või ka siis, kui ta puhkas, hobu peeti külmaroos. Siis läks lahti käies. Uhked Ossa poiss seisma pööras külla linnast linna. Uurimise poeski poes pau. Te kuulete keskeprogrammi persona stuudiokülaline on Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid. Kaua teie olete nüüd Eesti Postipealik? Olnud ma olen alates 92.-st aastast seitse aastat ja kas see on raske amet? Jah, ta ei ole kerge amet. Eesti Post on üks suurimaid tööandjaid Eesti vabariigis. Meie töö on väga-väga mitmekesine. Tähendab vastutusrikas, siin on tegemist väärtustega. Siin on tegemist inimestega, siin on tegemist klienditeenindusega. Ja siin tegemist konkurentsiga turul. Kusjuures alatise konkurents ei ole mitte kõige ausam niga kahjuks meil, kuna postiseadus täna ei ole. Aga meie inimesed on väga tublid ja ma imestan, kui palju me oleme suutnud nende nende aastate jooksul teha, mil poiss ta on olnud iseseisev. Siin on üks selline küsimus. Olen pärit kallastelt, kus hiljuti avati uus kaasaegne sidejaoskond heas mõttes imestama paneb ja tekitab küsimusi, kuidas Eesti Post suudab ehitada ka maapiirkondadesse uusi postkontoreid. Samas näiteks Tallinnas ei ole postiasutustes erilisi muutusi märgata. Mul on muidugi väga hea meel, et meie kliendid märkavad neid muudatusi. Mis puudutab aga Tallinna, siis Tallinnas need muudatused on olemas ja Tallinnas kõikides sidejaoskondades on remont tehtud, kus ta on siis renoveeritud, kus on siis lihtsalt remont tehtud. Aga ma arvan, et küsija mõtles selle all Tallinna peapostkontori kliendisaali, mis tõepoolest peaks olema esindussaaliks Eesti Posti jaoks. Aga ma ole viimase viie aasta jooksul seda remonti kogu aeg edasi lükanud, miks? Me võtame Tallinnalt raha ja suuname ta regioonidesse. Meie põhimõte on see, et Eestimaa ei ole ainult Tallinn, vaid Eestimaa on tunduvalt suurem. Ja nüüd ma võin öelda ka küsijale, et me üritame sellist oma regionaalpoliitikat jätkata ja jätkata nii, et elanikud ka väikelinnades ja maal märkavad, et poiss tahab nende heaks ikkagi midagi ära teha. Aga Tallinna peapostkontori kliendisaal läheb kapitaalremonti 15.-st jaanuarist Agaka peapostkontorimajas on ühte ja teist ära tehtud. Ja mitte vähe, kui vaadata oponent saali, see on uus renoveeritud suurklientide saal, uus ja renoveeritud, nii et need muudatused on ka Tallinnas ja mitte väiksed. Siin on selline küsimus. Eesti pangad tõmbavad oma kontorite võrku maal järjest koomale. Kas Eesti postil on samad kavatsused? Tulevikku? Kus maa on Eesti postile väga suur kahjumi allikas. Möödunud aastal. Maavõrgu ülalpidamine läks meile maksma 55 miljonit krooni kahjumit. Me oleme vähendanud jaoskondade arvu maal ja nende arv väheneb ka tulevikus küll, aga me ei plaani sellist suurt kampaaniat võrgu vähendamiseks. Me otsime igal pool lahendust, et jaoskonna sulgedes klientuur saaks teenindatud ja seda mindi võrgu kaudu. Täna on meil väga häid näiteid, kus postiteenuseid saab osta. Kauplustest saab osta postitöötajate käest saab osta apteegist või, või koolist. Kusjuures avamise aeg on tunduvalt pikem kui mõnel väiksel baaside jaoskonnad, mis on klientidele avatud ainult näiteks kolm tundi. Me otsime neid lahendusi ja Mei forsseeri seda teed. Küll aga elanikkonna teenindamise normaalseks jätkamiseks, ma ütleksin seda nii. Reorganiseerimine praegu maa põrku, luues seal sõlm, sidejaoskonnad selleks, et nende väikeste sidejaoskondade piirkonnad saaksid ka edaspidi normaalselt teenindatud. Ma loodan, et uus postiseadus annab ka lahenduse kuidas Maal edaspidi Ki saaksid. Inimesed, asutused normaalse postideeritusega. Selline küsimus, Eesti Post tuli oktoobris välja uue teenusega email pluss postkaart. Kas huvi selle vastu on juba tekkinud? On huvi olemas ja ma usun, et see huvi suureneb. Kujutate ette, kui teil on võimalik kodus täita see e pluss Posti postkaart postitada see ja te võite olla veendunud, et hiljemalt järgmisel päeval see teade on teie tuttaval partneril. Emaili aadressil kas naaberkorteris või Austraalias seal kusagil mingit vahet ei ole. Ja kõike seda ainult üheksa krooni eest. Ja vaja on ainult et partneril oleks email'i aadress. Kas Euroopas kasutatakse seda palju? Ei, ei kasutata palju, me oleme siin esimeste seas, kes sellise teenusega on nüüd turule tulnud. Mingil määral on hübriidkirjateenus olemas, Ameerikas, Iirimaal ka Saksamaa, katsetanud, ka Soome katsetab soome katsetab praegu küll nüüd postkaartidega, tahab tulla siin turule ühe teenusega aga see on meil tagasihoidlik algus. Tähendab, meie soov on tulla turule teenusega, kus on võimalik posti emaili aadressil oma arvutit tilt saata teade, mille me siis välja trükime ja kätte toimetame kliendile, kellel arvutit ja emaili aadressi ei ole. Selline nõudmine on turul olemas, aga täna on meil veel lõplikult lahendamata tasustamise küsimus. Kuidas teil kodus, kirjutuslaua tagant või töö juurest oleks seda lihtne võimalik teha ja me oleme veendunud, et teenuse eest on tasutud. Küsitakse, kuidas üldse kiri jõuab adressaadini, näiteks ma panen ameerika kirja praegu postkasti missis selle kirjaga, edasi saab. Kui minule pakuti tööd postis siis ma ei kujutanud ette, kuivõrd keeruline see on, ma suhtusin lihtsustatult, mis siin on, viskad kirja postkasti ja ja küsimus on sama hea kui lahendatud. Kui me võtame konkreetselt seda Ameerika kirja teed siis tegelikult, et see on selline, tühjendatakse see postkast ära, läheb postitöötlemiskeskusesse eelsorteerimisest, rändab ta rahvusvahelisse osakonda rahvusvahelist osakonnast, rändata ameerika koti. Sealt läheb edasi ta lennuväljale. Lennuväljalt läheb ta kas kas Helsingisse või või Kopenhaagenisse. Transiidina läheta siis edasi kas New Yorki või kusagil mujal ja mis ta siis nüüd Ameerikas edasi saab? Seal mingisuguseid postikeskuses ta töödeldakse, seal ta rändab siis mööda riiki edasi, sõltub, kust ta väljastatakse. Ja, ja otsapidi jõuab ta kirjakandja kätte ja kirjakandja toimetab ta kohale. Aga see on asja üks külg. Nende asja teine külg on see, et me peame järgima maailma Postiliidu konversiooni ja käituma täpselt vastavalt sellele dokumentide vormistamisel saadetiste vormistamisel. Nii et me siin ei saa ise vabalt valida, kuidas me tahame ja kuidas me soovime. Euroopa kõige kiirem postiteenistus pidavat olema Inglismaal. Kas olete tutvunud briti kuningliku postitöökorraldusega? Ei ole kohapeal tutvunud küll, aga ma olen kursis Inglismaaposti ja Inglismaa postiteenistusega. Ma ei ütleks, et see inglismaa oleks nüüd kõige parem ja kõige kiirem. Küsimus on ikkagi selles kuhu see post on suunatud, millisesse piirkonda ta on suunatud. Ma ei ütleks, et näiteks Soome Saksamaa, Šveitsi või mingi selline postiteenistus oleks halvem. Aga kui nüüd võrrelda siin eesti postiga, ma usun, et seda on sobiv teha, siis ma ei leia, et Eestis kirja kulgemine üks halvem kui näiteks Inglismaal maailma postiliit ja posti euroop kontrollivad regulaarselt meil kirjade kulgemist ja nende andmete järgi on kirja kulgemine 1,1 ja maksimum on olnud 1,3 päeva vabariigis. Need on mitte head, vaid need on haruldaselt head näitajad ja siin me oleme Euroopa parimate postitalituste hulgas. Noh, meil on näiteks olemas teenus suuremates linnades, nagu on sama päeva kiri. Kui te lasete kirja peapostkontori juures postkasti täna hommikul sisse on saajal täna juba käes, sellised teenused on, on Tallinnas, Tartus, Narvas ja veel mõnes kohas noh näiteks Itaalia, Hispaania, Portugal ja siin nii mõnegi teiste riikide kliendid võivad ainult unistada sellisest postiteenusest, nagu täna on olemas. Eesti klientidel mul oli võimalus esineda maantee Carlos möödunud sügisel postieuroopidenaar istungil ja ma kutsusin seal Euroopa arenenud riike meiega sõlmima kvaliteedilepinguid selleks et meilt saadetud kiri teise riiki toimetatakse kiiremini kätte. Neil on sellised kvaliteedilepingud olemas. Taaniga ja Rootsiga ja pärast kvaliteedilepingute sõlmimist olukord paranes just meilt saadetavate kirjade osas ja täna on see kolm päeva või alla, seda on siit saadetud kiri kätte toimetatud rootsi kliendile. Küsitakse, kui palju marke Eesti Post aastas väljalase? 17 kuni 23 läheb. See on hästi, et vähe me püüame hoida markide välja, lased sellel tasemel, kuna see meeldib eriti filatelistidele. Paljud riigid lasevad marke välja 100 ja üle 100 aastas ja need riigid on margikorjajad seas põlu alla. Kas teilt tellitakse ka marke margialbumeid väljastada? Jaa tellitakse küll. Eesti postmargid on müügil praktiliselt igas riigis kogujate jaoks, meil on olemas oma agentide võrk, kes sellega tegeleb. Ja samal ajal on võimalus ka tellida marke otse Eesti Post pargist. Ja lihtne on ka maksta. Neid tellimusi tuleb ja need tellimisi tulete pidevalt. Kas te olete ise ka margikoguja? Mul samas kõiki Eesti postmargid. Ja arvestades seda, et mul on au ja võimalus juhtida Eesti Posti, ma hakkasin ka korjama esimese Eesti vabariigi ajal välja lastud postmarke. Ma usun, et pooled või üle poole on mul neid olemas küll. Ja mitte selleks, et ma oleksin neetilatilist, vaid vaid selleks, et võib-olla kunagi tuleb aeg, kus, kus ma kingin selle pojapojale või Eesti postimuuseumile kui pojapojale, siis tal on hea näidata, et näed, vanaisa oli Eesti Posti peadirektor. Kas te rahalist väärtust ka teatemarkidel? Ma usun, et ma tean rahalist väetist natukene paremini kui keskmine eestlane aga võrreldes asjatundjatega, ma tean markide väärtust muidugi halvasti. Mis on kõige rohkem hinnatud margid, mis on kõige kallimad? Kui te mõtlete nüüd Eesti marke, siis täna nüüd Eestis paar-kolm marki, mis on tõesti väga hinnatud ja üks nendest markide on 92. aasta jõulumark mida trükiti kahele erinevale paberile 200 erinevas osas. Ja nüüd see esimene trükiosa, seda marki ei ole praktiliselt saada ja selle margi hind on tõusnud kaunikesti kõrgele. Ja need margid, mida enam müügil ei ole, no näiteks väga hinnatud on Koidula mark ja selle selle Koidula margi hind on, on tõusnud. Aga mõned esimesed Eesti vabariigi ajal välja lastud margid maksavad, et 1000 ja isegi rohkem krooni. Ma pean ütlema, et selliseid marke mul veel ei ole. Öeldakse, et ülemus on see, kelle juurde minnakse oma mõtetega ja kelle juures tullakse tema mõtetega. Mis tüüpi juht ei ole. Minuga võib vaielda ja ma olen valmis oma sõnad tagasi võtma, juhul kui mulle tehakse selgeks, et teine lahendus, teine variant on õigem või kui mul ei ole õigus. Ma olen selleks suuteline, aga ma arvan, et on juhuseid kus tullakse oma mõtetega ja, ja minnakse ülemuse mõtetega ja ka vastupidi, kust tullakse oma mõtetega ja oma mõtetele saadakse kinnitust ja, ja minnakse tagasi kavamat. Kas te tunnete oma süsteemi nii hästi, et võiksite vajaduse korral kõikide asendada oni? Ei. Ma ei suuda asendada kassa töötajad, kui mind täna panna kassasse raha lugeda ei oska, tähendab noh ma pooleks patuga loeks muidugi selle pakirahaga ära ka ja, ja seda on tulnud teha. Aga miks täna on meil üle 30 teenuse ja kõike seda peavad meie kassa töötajad teadma. Tähendab, nad peavad teadma väga palju selleks, et teenindada klienti hästi. Kujutate ette, kui paks on, on, on postimäärustik ja ta peab seda tundma. Ja ta peab täpselt täitma, nii et ei suudagi. Kui tuleks tahtmine proovida Eesti postis üks päev mingit teist tööd teha, mis tööd teie teha prooviksite neid töid? Mida ma teha tahaksin, neid töid on väga palju. Tähendab, ma võiksin olla hea meelega näiteks müügimees Ma võiksin olla hea meelega tehnikadirektoriks või tehnikaosakonna juhatajaks. Ma võiksin hea meelega koordineerida ehitustegevust. Need on väga palju. Ma võiksin olla autojuht. Vanasti käisid ülemuse rikka ministeeriumis ja küllap kutsusite teiegi oma alluvaid väljakudeministeeriumis töötasite, millised suhted on praegu ministeeriumiga? Eesti Posti kõrgemalseisvaks organisatsiooniks on Eesti Posti nõukogu ja Me allume sisuliselt juhatus, direktsioon allub nõukogule. Ministeeriumis ikka asja on, ministeeriumi sideosakond on selleks koordineerida riiklikul tasandil. Sidepoliitikat olukord on muidugi kardinaalselt selles suhtes muutunud, et majanduslikult me oleme iseseisvad, ministeerium majandusküsimustega ei tegele, selles suhtes ei anna võrrelda muidugi seda, seda nõukogude aega, kus, kus ministeerium tungis igateküsimusse igasse detaili. Meie tegevusvabadus on majanduses üpris normaalne. Millest te unistate, mida te tahaksite teha, mida teha tahaksin? No loomulikult, ma tahaksin veel oma mõningad plaanid ja ideed realiseerida eesti postis. Ja ma tahaksin, et mul oleks vaba aega natuke rohkem, kui ta tegelikult on. Olgugi et nähtavasti kui seda vaba aega kunagi saab väga palju olema siis ma tahaksin vastupidi, Öelge üks arv ühest 10-ni. Seitse. Nii seitsmenda küsimuse esitaja saab siis meilt väikese auhinna. Ja seitsmes küsimus tuli meile, anne Sangla Tallinnast tema küsis, millist teed pidi jõuab kiri adressaadini. Suur tänu teile ja edu töös, aitäh. Persona saate sponsor on Eesti Telefon. Persona saate külaline oli Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid ja teda usutles Marje Lenk. Kohtumiseni.