Kirjanduses. Tere kena pühapäeva. Maikuu suur toomepuu võiks öelda, hakkab läbi saama. 30. mai on kätte jõudnud ja meie 37. järjekorras kirjelduse tähestiku saade. Tere Peeter Olesk. Tõde. Ja mina olen siis vestluskaaslane sulle see natukene rumalaid küsimusi esitab Mart Ummelas. Natukene mets, Rummale sa küsid palju rumalaid, ei, ma tahan öelda, sa küsid nagu super sõbrat ja ma vastan sulle ka. Mitte et ole vait, vaid vastan sulle kui inimesele, kes tahab saada targemaks. Nii see on ja tõesti olen palju targemaks saanud nende saadete jooksul ja lõppude lõpuks loodan saada väga targaks. Aga nii targaks sina ma kindlasti ei saa. Ära hakka jaurama meie asja rääkida eesti kirjandusest, mitte sellest kumb on targem ja kumb on maagia hobusega. Seda küll, aga eks see meie saade ole niisugune subjektiivne, seda peab tunnistama, et me ei püüa siin uut Eesti kirjanduslugu kirjutada. Eelmisel korral, kui me lahku läksime, siis sa ütlesid, et seekord ei ole jaht vaid on sõna sõna rand. Täiesti teadlikult selle päästjat on olemas niisugune mõiste nagu rannarahvas. Mina pidasin ranna. August Mälk, kelle ühest romaanist nimel heast sadamast ilmus aastal 1942, täna juttu teemegi. Aga rannarahvas on avaram mõiste kui üks romaan ja samal ajal küllaltki kitsas mõiste. Eesti maaülikooli rektor filosoofia dok Mait Klaassen ja tema abikaasa epialavad. Ütle neile, kui nad tulevad esmaspäeval tööle. Tere rannarahvas ka linna jõudnud Emajõe ääres elab näiteks Tartu Ülikooli üldkirurgia professor Ants Peetsalu. No ei ole ka kellelegi rannarahvas koos oma Margot ja oma oma Kasminniga rannale rahvas tähendab eesti keeles ikkagi mereranda, kuid see ei tähenda sugugi, et rannarahvas tingimata kalarahvas. See võib tähendada ka seda Hääles ja see tähendab siis, et sul on maatükk. Sul võiks olla, selle kohta on vana Lauter ehk väikene muul sisuliselt. Ja sa elad väga hästi, kui sul on paat, aga nüüd paneme August Mälgule kõrva. Teised kirjanikud ja vaatame, mis siis rannarahvast ja järele jääb. Juurde tuleb meile Aadu Hindi tuuline rand hakkestuseda kihutama aastal 43 lõpetas 65. Kõige parem on seda lugeda kogutud teoste trüki järgi. Rannast ja meri on niisugune, umbes nagu järsu mäe virvel laulab ja kõik on väga ilus. Kuigi see kõik ei vasta üldse Tõele. Ja siis on olemas Mati Undi tühi rand, laostori, mille ta kirjutas 71 72. Siin on kõige parem variant kasutada tema kogutud teoste möödunud aastal ilmunud kolmandat köidet mis on kirjutatud Pärnus. Aga Pärnu rand on ju hoopis midagi muud kui Wanda paran Oslo oli siis August Mälk pärit ja, või, või põhjarand või Ida-Viru rand. Aga nüüd teeme veel ühe käigu. Paneme siia kõrvale Eesti loodusteadlased, kes on ka rannast ja rannalindudest ja rannataimestikust kirjutanud ja kus igasugune romantika Selgroogsete zooloogia kauaaegne professor Johannes Piipel kelle isa oli kirjaoskamatu voorimees ja sellepärast on kasvanud üles kolm põlvkonda doktoreid. Ja nüüd tema kirjeldab kaheksandal juulil 1922 sellest, kuidas ta käis Vesiloo saarel Viljandit, aga seda peaks neilt küsima perekond Tätte käest, kas see kõik peab paika, aga loeme tähelt. Saare lääneosas oli levinud tuulest madalaks niidetud kadakavõsa tuuli, nii ta, nii ta pika inimene vikalt käes. Ajuti üksikud pall, rohelised kääbus, männid, söandasid oma kidureid kroone kõrgemale, tõsta. Luuleline söandasid. Külaline maandab küsida võõrustajate juures, et kas ma tohin panna oma vihmavarju nüüd nagisse või vean ta kuskile mujale. Muu kere, Vallenda Valendas hallil klibu vallil luukere ja ilus ja Valenda maitse küsimus. Ang ja Johannes Piper oligi romantik ja oli õigesti romantik, oligi teadlik idealist. Ent merevesi oli ta lihast vabaks leotanud ja päike luud valgeks pleegitatud. Ta oli teretulnud esemete kogus, mida Soloogia muuseumi jaoks kooli eesnime see ongi kogu meri kogub, vala kogu rand, kogu elu seal olid ka kui ainult see, et sa oleksid muuseumieksponaat hästi ilus. Hästi pleekinud, aga pragmaatiline seisukoht ühelt ja samal ajal hästi luuleline luulelisi põhjendab seda, miks niukesi pragmaatiliseni loeme. Tema kõrvale test, innukate väga teenekad, ornitoloogi, Eeriku marjad, tema raamatut, kuidas vaadelda linde aastal 1009 63 ja kummari ütleb väga selgesti. Kui Linda maha lastud, tuleb kõigepealt uurida tema magu, mis seal on, mida Lyndon söönud ja kõik patoloogia lähenemine, millel ei olla wanna rahwa eluga kõige vähematki pistmist. Ja siis loe. Gustav Vilbaste ainult tookord veel eestistamata kujul Gustav Wilbergi raamatut Eesti taimestik hoolidelt 1922 kus õpetatakse ka taimi kui herbaarobjekte, aga mitte seda, et üks on nii ilus ja teine on kole üks. Lõhnab sedaviisi, teine leheehitus ja varrebi hoopis nõndamoodi. Nüüd, mis me kõik sellega peale hakkame ja ma lisaksin siia juurde veel iroonik erast, Parmasto oma raamatuga seenevana elupäevad mälestusi ja mõtisklusi, mis ilmus 2009, tartus kihlsus ilma maakus. Seentest räägitakse muu hulgas. Ent Mälk, räägi heast sadamast muuhulgas vaid. Olgu romaani minajutustaja on umbes 12 kuni 15 aastane poisslaps, kes võiks olla ja väike Illimar murde-eas. Ta ei tea oma isast suurt midagi ja mitte panuseldatakse, vaid lihtsalt antakse vallavalitsuse ees paadimeestele, kes on dinutaja, kes tunneb oma tööd, kes vaatab, et kuumisele poisi ihkab, paneme tänavat, meil siin ka ei ole, ma võtan ta oma juurde vähemasti seltsis, kui naine hakkab jälle minu kallal raha, vaat jälle sa jood, mitte midagi, saiti paati, sa ei saa nii palju tellimusi nendele paatidele, kui on vaja. Aga nüüd tood ühe, ühe suu veel juurde ja see seal Taavi, otsese paralleeli siin Tuglase väikese Illimari keses mitte ainult on, on paralleele veelgi selle päästet tiga suu nõuab tähelepanu, meil oli juttu sellest, kuidas ma eksisin, seoses Aira Kaalu suure konna suurusega tartus elab. Mees, keda ma kutsun tema perekonnanime järgi Läänemereisandaks. Neid oli kaheksa last, viis venda, kolm õde, väga korralik, väga tuntud ja raamatukogu inimene. Mul ei olnud probleem see, et peres on liiga palju suid. Seal oli seesama probleem, mis on ka hea tahmas olemas, täiesti nimelt sugulane. Kalaena jäi alussandiks talukoha pidajat, igapäevaste tööde tegijat ei olnud. Ja Läänemeri isand anti sugulaste bella mitte kalast vaid et kohti ei läheks käest, vaid et et ka sealne majapidamine oleks korras hoitud ja see Läänemerre isand oligi seal majapidamise korrashoid ja omal viisil on ka Julius Ehjull jull majapidamise korrashoid. Ja nüüd Mälgu uurijad ei tulnud selle peale, et see Julius ei saa olla väga kogemata selle päästatuna olemas olnud ka ju just tseesar. No ja nüüd sa hüppasid küljest kõrgele, aga Solon põhjendus, ma saan aru. Noor veri paneb asjad teistmoodi käima, sinna mitte midagi teha. Ja lihtsalt haavat kantseldamist ja, ja nõndamoodi vana paadimees kanseldabki sisuliselt nii nii oma naist kui ka majapidamist kui ka teiste inimeste paate kui ka noort kutsikat, kes räägib ütlemata sugugi, kas ta tuletab meelde mälestusi või vastupidi, ta räägib asjadest, mida ta vahetult üle elab. See on pilt sellest, mis on tegelikkus, aga enne saatesse tulekut vaatasin kahte asja. Üks oli see, et Saaremaa ja väga tuntud laeva õieti paadiehituse kohtallis ja Leisi vald otsib praegu endale arengukava ja mis siis sealt selgub tellimusest tellimuses selgub, et Leisi vallas pole oma rätsepat. No ma ei tea, kas ta tõesti käivad kaltsudes akrüülist tõelist disain, rätsepat arvan aga, et nüüd punkt number üks tundus mulle vähe koomilisena, aga vähe sellest. Leisi vald otsib ka üle kogu maailma üle kogu internetti kellasseppa tokas Leisi rahvas siis ei tunneks kella. Nojah, ja mõelda tänapäeval, et kui palju need kellasid, need üldse nii väga parandatakse, nii, aga tuleme nüüd Obama juurde. Hea sadam. Doktor Laane vinkli mõttes on selge viide. Apostel Paulusele, kes oma ringreisidel jõudis ühte kohta mida ta nimetas heaks sadamaks siia jääma ankrusse. Talvitusid seal kaks aastat. Aarne Vinkel kuigi vanemate juurde ja ei suvatsenud uurida seda vana kirjandust ennast. 1686, kui uus testament ilmus lõunaeesti keeles Eestimaal üldse esimest korda, eksis vasse. Testamendina ei sisalda mõistet hea sadam vaid seavam hoopiski olemas. Niisugune sõna nagu ilus rand. Midagi muud, ikkagi täiesti midagi muud, ükskõik kes on rannas vähegi olnud, ütleme Narva-Jõesuus, Pärnus teab, et see ei ole mitte muul, vaid see on liig. Siin rahulik olla seal Pauluse mõte, ilus rand, sedapidi olema ka merelt juba ilus vaadata. Ning. August Mälk kirjutaski algupärases mõttes ilusast rannast see, et sinna tuli hea sadam, see võis olla kirjastuse nõudmine saksa okupatsiooni ajal, sest olgu öeldud, et nõukogud ajal pidi selle romaani peal peaks olema hoopiski uus elu ja romaan lõpebki niimoodi, et jull alustab heast sadamast uut elu. Aga see jäi ilmumata tollal. Mälk oli omajagu kroonutru seal ja arusaadav. Ja see ei ole midagi pahakspandavat. Sest omal viisil oli kroonodruga tema kolleeg hoopis hilisemast ajast. Einar Maasik, kes kirjutas järvekaldapoisist nimega Tuisu Taavi ehk Tuisu Taavi seitse päeva ilmus aastal 1966. Tõsine värk. Mis sa teed siis, kui sul on tuulevaikus? Keda sa siis usaldad, kus sa siis leiva saad? Ja siin me tuleme teise punkti juurde, mida ma enne saatesse tulekut uurisin. Nimelt et Taavi õpetab Juuliust. Mitte nii palju elu mõttes, kuivõrd, et kuidas kellegagi käituda, kuidas käituda naistega, see on seesama, mida räägib hirmu Johan. Aga kuidas käituda kammerega? Ta küsib Taavi käest Juliuse käest, et. Acalesti ei ole igast kohast võtta ja eelkõige õpetate teda muidugi paati tegema, et seda ei maksa unustada. Paat ei ole asi, sest paate võib olla mitmesugused, sa ei saa ühe mehe paadiga vedada üle lambaid. Sul peab olema suurt paat. Aga tuleme lesta juurde. Pagasi Leston liiva armastav Kai Kala, kelle suurem kõige suurem pikkus võib olla kuni üks jalg, aga tavaliselt on ta lühem kammel ja seal on suurem. Sa mõõtsid siin nüüd välja meile ühe, vähe sellest lendama, toon sulle kaks lesta ja Taavi õhna kõvad lestad vinnutatud ja Taavi õpetas just või julli niisugust kala püüdma ja nad said kahe korraga neid 60. Aga nüüd Mart, sinu käes on peaga lest ja nii sa saad tartust ka, peata lesta. Olen nüüd pikkused kõrvuti ja sa näed, et kala all märksa väiksem lest on ka, lestasid, on ka väiksemaid ja suuremaid võeti, on küll. Aga mis ma tahan öelda, on asfalt seal muide Saaremaalt, kui sul ongi ainult see kala, sest sul on näkano palajast sa pead ja mõtle ise, kui palju ära toitma sa pead ära toitma, Mallesed. Sa pead ära toitma need lapsed, kelle isa kurat teab, kus sa pead ära toitma iseenda. Ja sa pead lõppude lõpuks ka raha teenima. Ja hea sadama, teise peategelase probleem ei ole ainult see, kus saada lesta, vaid on vaja ka raha. Ja oma raha, seda, mis kulub elementaarseks asjadeks. Ma olen, on mõneti ka ellujäämisromaan eriti pärast seda, kui nüüd siis jull toob oma isa sinna randa ja kui nad on alguses ikka väga ilma milleta ja siis tasapisi nad oma elu killustavad, otsivad tööd ja leiavad ka raha. Aga ta on selles mõttes optimistlik, et lõpuks asi ikkagi näkku annab tulemuse. Siin mõnevõrra annab 40. aasta okupatsiooni algust tunda, midagi ei ole teha ja Mälk nuusutas pisut tuult. Aga võtame asja teisest küljest. Romaani lõppedes on ilus 15 aastane. See on siis tegelikult põhikooli lõpetanu. Ja nüüd hakkame vaatama, mida peaks põhikooli lõpetaja või lõpetanu haridusest olema nuusutanud. See on täiesti võimalik. Praegusaegne füüsikaõpik küsib sama vanalt poisilt nagu Julio, samm järgmiste asja. Kui kampsun üle pea tõmmata, võib samuti kuulda praksumist ning näha sädemeid ja küsimus. Mida ma võin sellest järeldada? Milleks on neid teadmisi kasutada? Ega siis Taavi ei õpeta noorele poisile elektrit. Tema õpetab elu inimsuhteid. Nii õpetaja muidugi ka inglise keelt natukene ära unustada. Meremeeste keel selle vastu ei saa. Sa ei tee esperanto seal mitte tuhkagi. See, mida ma ütlesin, et eelsel ajal ilmunud aastal 2004 võtame aasta 1946 ei ole vist elektrit vastu, pildil on rohkemal, see on, siin on elektrit märksa rohkem pikem. Autoriks on vanakoolinõunik ja hästi tuntud koolimees Juhan Lang. Hõõrume villase riidega, epo nyyd kammi või kirjalakipulk ka. Ja lähendame ta siis lauale puistatud paberitükikeste koolon, epoliit, kamm tõmbab enda külge paberitükikesi, kuid veidi aja pärast langevad need alla. No kust pidi rannaküla pois saama kirjalakipul? See on, see on niisugune linna kooliõpetaja jutt, kui üldse võimalik. See, ma tahan üle korrata, mida paadimeestel õpetab on see, kuidas ellu jääda, aga ta ei õpeta seda mitte läbi karmuse või läbi käraka vaid läbi teatava suu, muige. Umbes nii nagu tema eelkäija, nagu öeldud, hirmu Johan. Mina soovitaksin head sadamat lugeda tänapäeva noortel, et näidata, kuidas, Kevad esimesedlemb tunded ja, ja kuidas need ei pea kohe pöörduma ümber nagu ollakse millekski muuks, sellepärast et minu meelest see on ka väga ilus kirjeldus sellest, kuidas tärkavad need esimesed vastastikused tunded tema ja sessi vahel ja ja kuidas need arenevad ja milleni need välja viivad. Natukene idealiseeritud, väga kontekstis. Aga miks ei võiks olla noortel ka niisugune ütleme, selline positiivne? Muidugi on sul õigus, aga mõtle nüüd, mida see sinu õigust tähendab. Julius tahab minna sealt ära. Jahani suurele merele ja miks ta tahab ära minna, sa ju tead, sellepärast ta tahab ära minna, Taavi omal ajal ju läks ära, eks ju. See, kes jääb paigale, sellel võib olla suuri raskusi. Ja siis ta korraga otsustab, et ei siin samas on kõige parem saada. Siin on hea saada nüüd, kui panna see ajaloolisse konteksti. On sisest paradoksaalne. Mälk kirjutab asja kahe okupatsiooni ajal ja leiab, et kodumaale jäämine on kõige parem ja 44 leiab, et kodumaalt äraminek on veel parem. Nojah, muidugi, neid asju ei saa päriselt võrrelda, olud on erinevad, sest tunde mõttes tema asetab oma kangelase ajastu välisesse situatsiooni ega me ei suuda täpselt piiritleda, mis ajal see tegevus üldse toimub. Saab küll, sellele on ka tähelepanu juhitud juba ennemmed. Diplidaavi ja mu rannarahvas arvest arveldab kroonides. Nii et see on ikkagi Eesti vabariigi algusaeg. Mitte algusaegu, et keskpaik juba Sist kroon tuli 20.-te 30.-te vahetused, sinna ma nüüd Marganud. Aga ma küsin sealt veel ühte asja, millele ma olen põrganud. Neid taustasid lugedes, et. On väidetud, et Mälk tahtis tegelikult oma selles eas sadamas just nimelt keskseks teemaks suurendada Juliuse kasvamise ja tema arenemise ja tema suhete kujunemise siis sessiga. Aga tegelikult kukkus see välja nagu Kypri Taavi romaan. Esiteks, surus peale aeg nagu ma ütlesin, märk oli pisut kroonutruu. Aga sa ei saa kroonutruu olles väga kaua oodata, sest võim muutub. Ja uuesti elus sai seada. Mida sa visandasid, eeldaks hoopiski teistsugust mahtu. Aga tunnista, et tegelikult see Juliuse tagasipöördumine randa või kuivale maale mõnikord öeldakse ka suurele maale, aga Saaremaal tähendab suurmaa-mandri Eeessetmed saart ennast. Et see käib korraga väga kiiresti ja seal ei ole tegelikult taga mitte psühholoogilist kaalutlust tegemine, autori ideoloogiline kaalutlus. Ja see on väga vaieldav selle päästet mis tähendab tulla koju tagasi, need on kaks ise asja. Kas sa oled maailma läbi rännanud ja tuled siis? Võid, sa pole rändu veel õieti alustanudki, aga jääbki paigale. Ning märgumotiiv on just nimelt see viimane. Ja see oleks tähendanud, kui me mõtleme ajased, lase 44. aasta minekut kurat teab kuhu. Ja teisest küljest see oleks tähendanud 49 minekut, vastupidi just teab. Qq. Nojah, aga tegelikult ei maksa siiski unustada, et see hea sadam on nagu selle romaanitriloogia kolmas osa, kuigi ta triloogia paigutub hoopis teise konteksti kui kaks esimest osa. Kas Jan triloogia, sest ma arvan, et millegipärast eesti lugeja tahab tingimata, et oleks meil ka üks kuueköiteline sariservas servanne alates Käsu Hansu aegadest lõpetajatest tänase päevaga. Seal vale nõudmine, see, see ei vii kuskile. Nii et sa jätaksid selle hea sadama ikkagi ulpima omaette sinna Tai hulbitaan paigas ja Julius teab, kus ta asub. Ei tea veel õieti maailmameredest mitte midagi, aga seda, Juliuse tagasitulekut võiks tõlgendada ameerikalikku Ameerika filmides tüüpilise lõppstseeniga, kus. Kangelane lahkub, lööb uksed kinni, aga siis viimasel hetkel pöördub tagasi, kui neiu talle naeratab. Selles arutluses on üks küsitavus. Julius ei lahku trotsest. Ta lahkub selle päästed, suur meri kutsub. Ja selle tõttu ma ütleksin, et need, kes imetlevad August Mälgu ranna- ja linnujutte need teevad asja endale väga lihtsaks, sest nad kujutavad ette, et see peamine asjal mingi ilus kajakas, kajakas on röövlind. See on hoopis midagi muud. See, see noor poiss, kellest me räägime, kes jutustab enda loo, kuigi see ei ole niimoodi esitatud, ta ei rõhuta kuskile, et see on minu lugu, tehke tee jällegi vaid ta räägib südamelt. Ja ta tahab ära Ma sest iga on selline, tuleb tagasi selle pääst, et kirjaniku jaoks on niisugune lõpp ilusam. Aga kus on siinse autoripositsioon, kas see on nüüd Juliuse nii-öelda kuju kaudu antud või on see antud Taavi kaudu? Ei, ühte ega teist, August Mälk oli kooliõpetaja, kellesse ikka rahvapoliitik seal tegelikult koolmeistri jutt sellest, et noored poisid, vaadake maailma, aga ärge unustage ära, kus te olete päri. Et seal natuke rõhus juba 130.-te aastate niisugune riigiisa evolutsioon. Jälle ta saavutas Pätsi ajal, mida ta oma nautis. Kozlage taluga, mis on küll nüüd nüüdseks vist kaduma läinud, ma sain aru. Talude kinkimine oli lihtsalt üks propagandistlik rumalus selle pääset Vildele saadud kinkida ja Vilde oli suur kirjanik, rohkemat kui korter ja niipea kui vildi oli surnud nii pöördil, lesele, käige siit minema, sellepärast et see on antud pere käsutusse ainult tänu teie mehele ja kuna meest enam ei ole, sest teie elage, kust tahad Aga ma tuleksin tagasi selle ajastu juurde, sa ütlesid hea sadam, 42 ilmus 44. Mälk põgenes nii nagu kirjutab akadeemia. Meil on Eesti nõukogude kirjanduslugu. Eestist. Ja siis jätkas ta tööd Stockholmis oli pikka aega Stockholmi draamateatri raamatukoguhoidja. Aga kirjanduslikult ta ei jõudnud enam sama. Ütleme et väljendus ja kunstilise tasemeni, kui ta hea sadamaga. Seda on ka mõttetu nõuda selle päästat pagulus oli ju väga suurel määral loetletud inimeste ühiskond. Tal ei olnud kirjutada teistele omasugustele ue endast vanematele sest uus sündiv põlvkond vaatas maailma ka omakorda avaramalt. Ta sai hea rahulikku, segamatult töökoha ja see rahuldas teda. Eeldada sealt mingit uut lendu. Vanus ka juba veidikene. Küsimus ei ole vanuses, küsimus on selles, et, et kui tahad seda suurt lendu siis sa pead tahtma ka suurt publikumi hakaga asetanud ennast ingliskeelse lugeja vaatekohale, kes peaks tegelema Lääne-Saaremaa lautoritega. Ta ei teagi, kus Lääne-Saare üldse asub sest Mälki ei ole monumentalist. Taavi ei ole prohvet vaid on litsalt vana elutark. Napsisõber, kes samal ajal tunneb oma tööd ja õnnega koos, et ta romaani lõpul saab tohutu tellimuse mootorpaatidele. Taavi oskab teha tegelikult puutööd aga Muhumaal näiteks Juhan Smuuli järgi öeldi puutöö tegemise kohta ka seda, et ma käisin puutööd tööl, nord Muhus, siis kui sa käisid võsa lõikamas, mis on ka täiesti puutöö, aga no ei ole öelda minna. Hea sadamal, siis Mälgu loomingu teatav papo kee, jah, on küll. Ja sealt edasi algas vaikne laskumine, kuni selleni, et ta lõpetas pool ulmelise projekt Victoriaga, kus ta tegeles lausa ufode ja ja ta ei osanud muud muude asjadega. Mina ei paneks talle paaks, mina ütleksin seda, et kogu pagulaskirjandus iseenesest on algusest peale traagiline, sest saad lugejast lahus. Ja ükskõik kui helded ka olid ja need ei olnud väga helded, need tollased, Rootsi kirjastajad, siis igal juhul tiraažid olid ikka väga väikeseks. Mälku päästis Dali draamastuudio draamateatri raamatukoguhoidja täpselt niisamuti nagu Eduard Tubin oli vanade ooperi käsikirjade restauraatori, kes see ei ole mingi ideaal. Annab leiva. Ja kas sa, kindlustus, kui me peaksime ikkagi Mälgu koha Eesti kirjandusprotsessis 20. sajandi kirjandusprotsessis paika panna, siis ilmselt me võime ikkagi tõdeda, et rannaelu Kujutajana on ta ilmselt ületamatu, hoolimata sellest, et meie kõik oleme tuupinud omale Aadu Hinti pikalt ja laialt tema tuulise ranna kaudu, aga August Mälk on siiski märksa ehedam, märksa tundlikum, märksa täpsem. Selle elu kujutamisel ta teda ei sega. Noh niisugune olen tellimus, mis Hinti kõvasti segas. Silti rikkus ikkagi Nõukogude okupatsioon. Mälk tahtis jääda randa. Heasse sadamasse ja Hint tahtis sealt ilma meredele minna kalandani välja. Ja, ja samal ajal endil on oma voorused, sest tint kirjutas väga palju läbi sedalaadi konflikte, millest muu kirjandus vaikis hoopiski. Mina ei kõrvutaks neid ammugi. Ma ei hakkaks ajama seda jama. Omal ajal aeti hulganisti, et tuuline rand on ranna rahvatõde ja õiguskäigu põrgu niisuguse lolluse tõttu. Ent kui me tahame tunda, mismoodi meri lõhnab seda tuleb lugeda Mälgult. Ma arvan, et ka see, et Mälgu triloogiast räägitakse suuresti selleks, et just nimelt asetada Hindi tuulise ranna kõrvale ja väärtustada sel kombel teda rohkem ja siin võib-olla oma niisugune psühholoogiline tagamõte. Aga August Mälk, nagu öeldud, on ja jääb ilmselt tõesti selle elu kõige eredamaks kujutajaks, mida meie kujutame oma silmadega, kui teatavad ideaalset rannaelu, millest muidugi tänaseks päevaks ei ole midagi järele jäänud. Ma kujutan Seda ma päris hästi ei usu, kes ikka tahab lesta või muud rannakala püüda see seda kunstega valdab, muidu ei oleks ka sinu ees neid kalu, mis sul seal on? Tallinki avas kalaturu. Lõpuks ei tea, kui kauaks. Ma ei oleks nii skeptiline, kaal on tohutud väärtused, aga kui sul vili põllul ikaldub, siis kalasaak sinu tõttu juba ei ikaldus. Kalasaak on. Ma küll ateist, aga jumalast, ja kui on jumal õnnega koos, kalasaak rikkalik, niiet toidab ära väga palju peresid. Ega siis muidu Jeesus kolme kalaga ei toitnud ära selle rahva hulgas. Nii et selles on oma täiesti praktiline mõte, on augusti oma hea sadama ka täna siis meie jututeemaks, enne kui me kuulutame välja järgmised tähed. Meenutame, et veel kuni esimese juunini saate vastata meie kuulaja küsimusele Hugo Raudsepa näidendis Mikumardi on üks tegelane, kes räägib kontsi tegemisest. Mis on selle tegelase nimi ja missuguse ehk üldarusaadavama sõnaga võime asendada sõna või mõiste kontsi tegemine ja romaan, mille auhinnaks saab üks õnnelik on siis Sashenka Saima Monterfiori, inglise kirjaniku menuteos. Aga meie küsime nüüd või õieti ma olen juba mitmuses läinud, need lestad vist mõjuvad. Peeter, ütle siis, milline on meie järgmise juunikuu esimese saate täht või tähed. Kaks ööd, väga eestilik jällegi. Ja ma arvan, et ka see, kellest me rääkima hakkame, on meie jaoks oluline inimene, vam. Peeter Olesk, mina olen siis Mart Ummelas ja üritan siin vestluses natukene nii öelda vahele segada, aga järgmine kord siis kuuleme taas pühapäeval kuulmiseni. Kirjanduses.