Täna laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade. Ta algab siin stuudios. Külli-Riin Tigasson hästi lavale Sulev Vedler, Eesti ekspressist Jaak Lauri Hussar vikerraadiost ning tänast saadet alustame tsitaadiga eilsest postimehest. Kus siis kolumnist Iivi Anna Masso kirjutab, et Eesti poliitika on tugevalt isikupoliitika isiksus, tal on demokraatias kõikjal nähtav roll, kuid kui mujal vahetuvad säravamaidki isikud suhteliselt stabiilsena püsivate erakondade eesotsas, siis Eestis kipuvad erakonnad moodustuma ja lahustuma isikute ümber. Sellel nädalal ei oleks vist Eestimaal olnud kodu, kus ei oleks räägitud Villu võitlustest. Ja sellest, kas siis tema loodud Erakond Eestimaa Rahvaliit lahustub. Minul oli päris kurb vaadata seda uudist all et Villu Reiljan mõisteti süüdi sellepärast, et ma ei oleks kunagi uskunud, et meie valitsusse kuulus inimene, kes tunnistatakse kurjategijaks. Selles mõttes, et mul oli tõesti kurb ja teistpidi jällegi tundsin ka head meelt, et, Kohtusüsteem ei põrku kellelegi s tagasi, ükskõik kuidas su kohal salad. Et näitas oma tugevust jällegi. Nädal algas tegelikult üsna roosiliselt, nädala alguses räägiti palju sellest, kuidas mees pani kotti. Rahvaliidu senise juhtkonna, kes soovis ühinemist sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ja ja, ja rahvaliidu kongressilt tuli selline otsus, nagu nagu Villu Reiljan soovis, pidas ta veel täpselt nädal aega tagasi jõulise kõne erakonna ees kus ta rääkis sihtide seadmisest. Ja kui siin vaadata veel seda, et et kehtestanud räägiti kui tulevasest erakonna juhist, siis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et Villu Reiljan võiks tagasi tulla. Nüüd on sellega lõpp ja Villu Reiljan on jäänud ilma oma jahirelvadest ja ka parteilast piletist. Las selline seal lihtsalt oli rahvaliidu põhikiri etapp, selle sinna ei tohi kuuluda inimene, kes on kurjategijaks tunnistatud kriminaalkorras karistatud. Kui sellise punkti on tema enda loodud partei põhikirja sisse pandud, siis üle kui oma iseenda kehtestatud reeglitele alludapidiselt nagu välja astuma, sest kui ta ei oleks seda teinud, siis ta oleks sealt välja heidetud. Aga kuidas teile tundub, kas kohtuotsus on nüüd Eesti poliitmaastikul midagi selgemaks tulnud, et ma olen kuulnud ka hinnanguid, et et on öeldud, et see kohtuotsus oli justkui nagu äikesepilv, mis käis üle ja nüüd on õhk puhtam, sellepärast et see pilt on oluliselt selgem. Ja on üsna tõenäoline, et et rahvaliit, mis nüüd on väga kiiresti sulama hakanud, on, on varsti jälle silmitsi küsimusega kas üldse jätkata ja kuidas jätkata. Kui me vaatame nüüd seda, et millega rahvaliit on üldse, ütleme, viimase poole aasta jooksul viimaste aasta jooksul meedia meedia tähelepanu all olnud, siis ma ei mäleta, et väga palju oleks olnud juttu sellest, et ütleme nende mingist sugusest sisulisest tegevusest, et nad on olnud kahjuks ikkagi meedia tähelepanu alla kas siis nüüd selle Villu Reiljani kohtuasjaga ja siis nende reaktsioonidega, mis pärast tulid, et kus siis öeldi, et kohus ei, ei otsustanud ilmselt õigesti ütles Mai Treial. Õigesti mäletan, siis nad on olnud, on olnud meie tähelepanu alga ütleme sellist, ütleme mingit taktikaliste küsimustega tulevikuküsimustega, et kus need ühineda sõittidega või mitte. Aga see, et et kas me oleme kuulnud väga palju nende mingeid sisulisi seisukohti, milles seisavad. Enne saadet ma just vaatasin, et mida siis mida nad on öelnud, mis on need viimased avaldused tõepoolest, seal oli juttu põhiliselt siis sõja sellest võimusõjast, et kas minna sotsidega kokku või mitte. Ja siis oli kaks avaldust, see oli Mai Treial teinud, et riik peab tagama ausa ja õiglase kohtupidamise mõistliku aja jooksul mida, nagu justkui oleks suund sinna Villu Reiljani peale ja teine oli, et rahvaliit kutsub valitsuserakondi toetama riikliku matusetoetuse taastamist. See oli siis selline viimane, ütleme, tähtis poliitiline punktpidaja, millele te. Insener surma sisuline asi, et kuidagi arvestades, et me räägime siin Võib-olla see partei võiks hingusele minna, see kuidagi väga sümboolne. Seda küll jah. Nii see on, aga kui nüüd hinnata veel seda, et millised olid need meeleolud enne kohtuotsuse teatavaks tegemist, siis siis poolt tuli signaale, et, et on, on üsna tõenäoline, et need kolm meest, kes selles Rävala kohtuasjas siis süüdistatavad olid, mõistetakse õigeks ja ja, ja, ja kuuldavasti oli olukord isegi olnud selline, et teil olid lausa šampuseid valmis ostetud ja külma juba valmis pandud ja, ja kui vaadata, et millest siis päev enne ajakirjanduses kirjutati, siis oli see vist Eesti Päevaleht, kus oli pikk analüüs tehtud ja kus analüüsiti ka seda, et tõenäoliselt üks üks tõend ei jääkohtutoimiku hulka juba ainuüksi põhjusel, kuna see lubamis kohtuniku käest küsiti pealtkuulamiseks ei olnud korrektselt vormistatud ja et juba see väga oluline tõend võib kohtuasja kuidagi mõjutada, aga kui me hakkasime kolmapäeva hommikul seda kohturesolutsiooni lugema, siis selgus, et sisuliselt oli, oli see samaks jäänud. Loomulikult olid need kohtuotsusega kaasnevad põhjendused juures ja see põhjendus on, on väga pikk ja seal on ka põhjendatud ära, miks kohtuotsuse puhul oli lisaaega tarvis, aga sisuliselt, Harju maakohtus ja ringkonnakohtus langetatud otsuses ju mitte midagi ei muuda. Jah, aga seesama tõend tõsteti sealt ka välja öelda, et tõepoolest, et seda ei tohiks seal arvestada, aga et see ei oleks ka mitte midagi sellele sisulises lisanud. Ka Eesti kohtus ei ole tõesti sugugi tavaline, kõigis kolmes kohtuastmes langetatakse väga sarnane otsus, et päris suur protsent otsuseid on sellised, midagigi, kohus järgmises astmes vaatab ümber, hindab ümber. Aga seekord oli tõesti need kõik kolm kohtuastet olid ikka väga sarnasel seisukohal ja minu arvates see on juba väga kõnekas ikkagi antud juhtumi puhul ja, ja seda enam on kahetsusväärne. Sellised avaldused, nagu rahvaliidu poliitikute poolt on, on tehtud, et justkui kohtupidamine poleks olnud õiglane või kuidas? Mina tahaks neilt lausa nagu küsida, et, et kõigil nendel, kes siis kohtusüsteemi repressioonidest süüdistavad Mis on need argumendid, mis kinnitavad vastupidist, et villu on süütu et, et miks kohtusüsteemi nagunii räigelt alusetult rünnata, et kui teil on need argumendid, pange need lauale, et kui inimene ütleb, et mina usun, et ta on süütu sest ei ole mitte midagi seotud seotud argumentidega, see on inimese mingi sisemine veendumus, mis ei ole tegelikult nagu üleüldse sellesse nii-öelda kohtuotsuse keelde tõlgendatav. Ja loomulikult usk peab jääma inimesele. Aga kas see ka avalikkuse ette jõudma, ma ei ole selles väga kindel. Need samasugused psühholoogilised skeemid nagu selle kuu alguses toimunud ühtse Eesti suurkogul, kus siis kogu saal pandi skandeerima, et Villu on süütu ja on, on süütu. Ansipil on visiooni ja Eesti meedia riigimees. Et see on lihtsalt, kui inimesed. Savisaar ei ole laar. Vaatame, kuidas. Siis asi vahele, kuidas need mehed vahele võeti, seal kuulati kahte ärimees pealt. Siis Tarmo Sild lahtedel advokaatakse ja teine siis Aivo Pärn. Aga Villu Reiljanit ei kuulatud Pealt Mooses ja mitte kuskil üheski kõnes ei ole ju tuvastatud, Villu Reiljan oleks nõudnud, et kuulge, makske mulle raha selles mõttes hästi. Kaudsetel tõenditel mõisteti mees süüdi. Kui, kui me tahame, nagu, kui sa oled villu pooldajaid ja suhteliselt selle nendest tõenditest välja lugeda, et eks see nii ongi süüta villu vastu, siis vast välja lugeda. Aga ta ongi süüdi, sa väidad, et nagu su küsimus Teatavas mõttes on see usu küsimus, jah. Seal ei ole otsest asja ja, ja seal ei ole ka kunagi ju raha üle antud. Jutt oli sellest, et talle lubati midagi, mitte talle anti raha. Ja. Aga kui me vaatame, mis on protsessi ajal öeldud ja mis on, mis on ka nüüd pärast protsessi öeldud, ka need on väga kõnekad laused, et ka need lähevad muuseas päris tugevalt lahku, et kui protsessi ajal ütlesid sildi. Ma arvan, et nad leppisid omavahel kokku advokaaditasud, mille suurosalises see paljuräägitud 1,5 miljonit krooni selle selle tehingu eest ja üleüldse on arusaamatu, et kuidas saab siis ostja leppida kokku müüjaga advokaadi kuidas saab siis ostja kokku leppida müüja advokaaditasu siis siis kui ma nüüd loen sellenädalast maalehte, siis ütleb seal Pärnete, et advokaadihakatis pressis raha välja ja nüüd mõistetakse tema ja Villu süüdi, et need on nagu kaks täiesti erinevat seisukohta. Nad ajavadki praegu nii-öelda Tarmo Silla kaela selle asja tema ajas mingit segast asjana tema pressis raha välja, selle mulle mulle vähemalt nendest viimastest avaldustest küll jääb selline mulje. Samas jällegi Jaan Sild öelnud sild rääkisime seal ka kohtuprotsessil, et küll, et keskkonnaministeerium lõpp tulu pidi olema 420 miljonit krooni, pluss õigusabi kulud, et noh, tema ütles, et kuule, mina rääkisin õigusabikulust kogu aeg. Koos tuli enne seda teistmoodi koos tõlgendust, et tegemist oli pistise ka siin oli väga-väga huvitavaid igasuguseid vestlusi, aga kordagi ei olnud juttu pistisest, ikka käivi case silmade ümber nagu palava pudru ja siin hiljuti nimetati ka kliendiks ja peremeheks vanapoisiks ja. Kui neid vestlusi lugeda, mida siis pealt kuulata, siis see on päris naljakas tekst, et hakkad naerma, Antsitava täitsa täitsa tugevalt ka. Samas tekitab siin küsimusi ka kaitsetaktika. Ma olen kuulnud ka mitmeid juriste, analüüsemas seda kaitsetaktikat, nad ütlevad, et see kaitsetaktika oli rajatud peaasjalikult siis menetlustoimingute rikkumisele tähelepanu juhtimisele ja mitte millelegi muule ja, ja see ja see võis olla saada ka saatuslikuks, et oleks olnud mingisugune teistsugune lähenemine või oleks ainult silla peale mängimine olnud, siis oleks tulemus olnud ka ka ka teistsugune. Et see kaitsetaktika tõenäoliselt ei olnud. Seega siis kõige õnnestunum, et aga seal oli kolm erinevat asjanad küll saavutasid selle nii-öelda tagantjärele sanktsioneeritud pealtkuulamise kehtetuks kuulutamise C lõpuks ju saavutati nii et, et selles osas kaitsetaktika õnnestus. Jah, aga selles mõttes on minul vähemalt kahju, et üks särav mees nagu on poliitikast pidanud sisuliselt lahkunud ilu, oli ikkagi väga särav minister praegu temaga talgupoliitikul kriips peale ja ma ei ole sugugi veenduda, et ta peaks peaks üldse tagasi tulema. Aga miks sa, miks sa arvad, et on kriips peal, sellepärast et kui me vaatame nüüd seadusele otsa, siis selgub, et villu saab juba järgmistel riigikogu valimistel kandideerida ja võibki osutuda Riigikokku valituks. Täiesti parteiliselt, et kohtuotsuses pettunud inimeste partei, kes läheks Villu toetuseks, nemad võiksid, oleksid võinud juba teha luual sellel nädalal toetuskontserdi näiteks villuvillu toetuseks. Täpselt samamoodi nagu pärast meie saadet hakkab Voldemar Kuslap toetuseks kontsert. Mina ka päriselt ei usu, et nüüd Villu Reiljani poliitiku karjääril peaks olema nüüd igaveseks ajaks testi kriips. No Eesti poliitikas on ka varem selliseid lauseid olnud ju lahkutakse, aga ikka ollakse. Võtame siin viimast, ütleme 15 aastat Eesti poliitika siis küllalt on olnud juhtumeid, kus keegi on olnud pärast nii suurt skandaali, on tekkinud mulje sellel inimesel enam kunagi poliitikasse tagasi haista ei ole täna oma mainet pöördumatult kahjustanud. Muuseas, kui ka kindel Jah, aga keegi neist ei ole ka kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Loomulikult on Siim Kallase protsess, mis seda elu see 10 miljoni dollari protsess eluajani teda saadab ja saadab ja saadab, aga tavaliselt õigeks tunnistatud inimene. Küsimus tegelikult muidugi on selles, et kuidas Villu ise sellega kogu selle raske taaga üle elada. Mina olen küll. Kuulnud ka hinnanguid, et kuna Jõgevamaal teda armastatakse, siis on on täiesti tõenäoline, et tal võib olla ka Jõgevamaal väga selge šanss kohani kandideerida või kasvõi kohalikuks poliitikuks hakata. Vaatasin ka pisut üle, et kes siis Eestis ei saa riigikogusse kandideerida ja selgub, et Eestis ei saa riigikogusse kandideerida vaimuhaiged. Siis ei saa kandideerida vangid ja, ja mitte põhjusel, et nad on süüdi mõistetud vaid põhjusel, et nad ei saa sealt vanglast oma mandaati teostada ja, ja on sõjaväelased ja siis on veel väiksemad grupid, need on kolm sellist kõige suuremat gruppi, kes ei saa siis praegu Riigikogusse kandideerida. No aga mõtleme, mis on maadevahetuses, võib tulla, et ma olen küll maadevahetuse teemal korduvalt kirjutanud, aga esimest korda ma käisin protsessi ennast vaatamas sellel teisipäeval. Hästi igav protsess oli seal vaatasingi, Villus kesistas, tollel hetkel oli tema positsioon siiski veel riigikogu liige, endine minister, suure partei endine juht, praegu on tema positsioon endine poliitik, endine riigikogu liige ja kurjategija oma, see maine on seal. Süüaluste pingis on totaalselt muutunud. Seal on ikkagi selles plusspoolel läinud täiesti miinusesse. Ja Ma tean, et kohtunikud ei tohi nagu peavad kõike vaatama, täiesti objektiivselt. Aga tee, mis sa tahad, naine siiski natukene mõjutab. Et. Ega tema kohta olid juba ju ka varem tegelikult olemas eelmiste astmete kohtuotsused, et. Meil on nüüd kellelegi üllatus ei olnud sellepärast, et kui sa oled kahe 200 pudeli valmis aga oli mingi Kui, kui me vaatame ka seda, kuidas peeti kõnet eelmisel pühapäeval rahvaliidu kongressil, siis siis ootus oli ju väga selgelt õhus olemas. No eks nüüd kajale ähvardatakse ju, et me lähme edasi kohtuga, pöördume Euroopasse ja nii edasi. Jaa, aga mida, nagu pannakse Euroopa, võib ainult hüvitist välja mõista, ega ega kriminaalkurjategija staatusest ei päästa enam midagi. Euroopa kohus võib ainult mingi mõistliku hüvitise välja mõista Eesti riigilt, juhul kui, kui Eesti riik peaks kohtus Euroopa Inimõiguste kohtus kaotama. Aga näiteks Tiit Veeber tema saatis ka rahvaliidu kongressile üleskutsed külge pidage vastu ja tema on üks selline mees, kes igal pool ja kaotatakse ka Euroopa liidus. Euroopa kohtust tuli võitjana tagasi ja tema, tema oli selline mees, kes teatas, et näed, Villu Reiljan vaatas mulle sügavalt silma ja ütles sina avalikkuse ette tulla, sina jääd toetajaks oli siis, kui temale mõtlen, Weber oli, oli süüdi mõistetud. Siis Veeber jäigi isegi taustajooks, Reiljan võitluseks. Ja veebruaris tol ajal oli mul kaelas hulgaga krimi, mina olen asju hoogu sattunud, süüdistan tellija meeleheaks joonistanud riigile tekitatud kahju suuruseks 1,9 triljonit krooni. Lõpuks mõisteti mind õigeks tänav Villu Reiljani, needsamad 10 aastat kohtuteed. Noh on olemas selliseid mehi, kes ütlevad, et kuulge, võidelda võitlema peab ja võidelge edasi. Hästi, aga me oleme nüüd väga palju rääkinud Villu Reiljanit ja vastu sellele, millest rääkis tsitaat saate alguses, aga me ei ole kuigi palju rääkinud rahvaliidust ja sellest, et et rahvaliit, mis peaks justkui nagu maainimeste huvides poliitikat teostama, et kas, kas erakond jätkab või ei jätka, mina väidan, et see, mis juhtus, oli kõige halvem stsenaarium rahvaliidule üleüldse, sest sest minna sisuliselt lõhki ja ja siis kolm päeva pärast seda veel veel ühe tiiva juh mõistetakse kriminaalkorras süüdi ja see tiib on just äsja võitnud seal rahvaliidu kongressil, et, et see on selline hoop, mida, mida tõenäoliselt erakonnal on väga raske taluda ja pärast otsuse teatavaks tegemist on, on ilmselgelt näha, et et motivatsioon seda erakonda edasi viia. Tundub, et on, on ikkagi väga tõsiselt kannatada saanud, kui mitte lõplikult. Samas ma miskipärast usun, et, et rahvaliidul ikkagi et nad kohalikul tase tasandil võivad ikka endiselt üpris üpris tegijateks. Kohalikul tasandil inimesed lahkuvad rahvaliidust, vaatame, millised on sõnumit. Sotsid said endale ja ma olen kuulnud, et Reformierakond on nüüd rääkinud sellest, et nad on juba mingile osale rahvaliidu inimestest visanud pilgu peale Keskerakonna huvist on juba ammu räägitud, et Keskerakond soovib mingi osa rahvaliidu vallajuhtidest üle võtta. Et seda, seda pidu ei ole kauaks. Jah, aga Eestis on nii palju ikkagi kohalikke, kohalikke omavalitsusi, et kui siin üks või teine piirkondlik organisatsioon läheb üle, et, et ma usun, et kuskil ehk kuskil mõne mõnes teises omavalitsuses, kus on neil neil nii-öelda inimesed, kes on siis lojaalsed sellele praegusele senisele tuumikule, et ma arvan, et seal nad ikka jäävad edasi. Hästi, aga ma küsin, küsin teie käest, et arvestades, et erakonnas on juhtimiskriis, kes on rahvaliidu esimees praegu? Mai Treial oli, aga selliseks tegevjuhiks taheti tuua. Siis on see kõikide maanaiste kõikide maameeste lemmik, särav Arvo Sirendi. Pas kuu aega olla see kriisijuht. Ainult ühesõnaga kaks nädalat, Mai Treial kuu aega, Arvo Sirendi edasi. Ja kes andis suurepärase intervjuu sellel nädalal, öeldes, et et rahvaliidul oleks vaja karismat, aga meil on ainult reuma. Selles intervjuus muuseas. See on väga huvitav lause veel nimelt Arvo Sirendi ütles, et et, et kui tuleb Euroopa kohtusse minna, siis on väga keeruline, sest meil tuleb laenu võtta ja et see, see on päris kallis lõbu, nii et ta mingil määral vihjess vihjas seal ma ei tea küll, kes need meie on, et kes need peavad laenu võtma selleks et villu kohtuasjad saaksid jätkuda seal Euroopa Inimõiguste kohtus aga, aga selline üsna mitmenda tähenduslik lause oli selles intervjuus välja öeldud. Kui nüüd rääkida sellest, et tõenäoliselt Arvo Sirendi ütleb, et tema ei taha ikkagi parteide pikaaegselt juhtida, Mai Treial ma saan aru, on juba taandunud esimese paari nädala järel või taandumas, siis tekib ikkagi küsimus, et, et mis edasi, tõenäoliselt, kui me räägime sellest, et, et otsitakse. Otsitakse keegi teine. Ma vaatasin Ekspressi kahe aasta tagust lugu, seal räägiti sellest, kuidas rahvaliidu rahvaliidu 18 liiget saatsid partii juhatusel pöördumisel, kuidas edasi minna. Ja see üks variant nägi ette, et ikkagi võiks ühineda sotsidega. Sellele oli alla kirjutanud, kes Arvo Sirendi. Tundub nagu täiesti kummaline ala. Aga muidugi. Reisivariantidega ikka tugevamalt ise ise esinema. Okei, aga ikkagi partei juhi küsimus, et, et kui nüüd me näeme ikkagi seda, et rahvaliit tahab jätkata ja isegi pärast sellist tagasilööki tahab jätkata, siis siis me oleme kuulnud seda, et Arnold Rüütel on öelnud, et tema partei juhiks ei hakka. Ja oleme kuulnud, et need on need kõlakad, et toome siin Oliver Kruuda, toome siin Urmas Sõõrumaa ja nii edasi. Raimo Kägu ja Raimo Kägu loomulikult selle peale. Oli muidugi, kohe Brüsselist tuli kohale toetust Telegram. Et või vähemalt rahvaliidu ühtsena jätkamisele tuli toetust telegramm, et see on väga tore, et rahvaliit tahab jätkata. Ma ei saagi aru, et miks, miks Reformierakonna liige sellise sellise telegrammi saatis, aga võib-olla ju siis oli jutuks ka. Ka erakonna esimehe koht, Raimo Kägu, nii et mine sa tea. Aga see on tegelikult ikkagi ääretult kehv situatsioon, kus sul on hästi suur organisatsioon. Aastavahetuse seisuga oli rahvaliidul 9684 liiget, mis tegi temast suuruselt teise parteid. Ääretult suur organisatsioon ja seal ei ole nagu ühtegi korraliku juhikandidaati, et need, kes tahtsid võimu saada, need on kõik ära läinud ja siis edasi ja see pall jäänud, et nad lõpuks paned kuulutuse lehte, et hakka otsima, et kes, kes tahab tulla rahvaliidu juhiks? No see on täiesti totter olukord. No kui me räägime rahvaliidust, siis ja tema tulevikust me peame mõtlema ka sellele, et kes on need inimesed, keda nad esindavad, kes on see osa ühiskonnast, keda nad esindavad ja ma, nagu ma nüüd kõrvutame seda rahvaliidu kohta sellel Eesti poliitilisel maastikul Lääne-Euroopas demokraatiatega, et siis me siis me näeme, et, et seal on küll olemas ka mingisuguseid maameeste põllumeeste partei, mis kalduvad valdavalt nagu pigem paremale poole, on parem konservatiivset parteid, et ja me mõtleme, et noh, kui me võtame nüüd Eesti ühiskonna tule tulevikule, siis ma arvan, et mingi umbes 10 10 20 aasta pärast võib-olla tõesti, et et rahvaliidul ei ole nagu enam seda, seda, seda nii-öelda senist toetust paasi, keda nad on esindanud, aga, aga praegu ikkagi ikkagi on olemas väga selgelt mingisugused ühiskonnarühmad veel. Kõvenaadi esindavad. Mina vaatasin seda eelmisena tolla kongressi, selles mõttes nagu ka seal oli positiivne, täiesti positiivseid signaale, üks oli see, et sotsid olid võitjad. Sotsid säilitasid omana floto, sotsidel oli aastavahetuse seisuga 3666 liiad, neljandaks tulnud kolm korda rohkem liikmeid juurde. Missugune võimuvõitlus oleks siis võinud lahti minna, me ei tea. Sotsid säilitasid oma senise näo sinna poogitud juurde rahvaliitu ehk maainimeste. No samas, sotsidega on juba varem ju liitunud siin mõned sellised maainimeste erakonnad, et meenutame siin oli 10 aastat tagasi oli ühinemine talurahva erakonnaga, enne seda viis aastat varem oli veel maa Keskerakonnaga, millega need sotsid eelkäija liitusid, et nad on, nad on varem juba küllalt ütleme taha mingis mõttes samasuguseid liikumisi absurbeerinud endasse. Nojaa, aga see oleks praegu ikkagi olnud siin nööbi külge pintsaku õmblemine tunduvalt suurema erakonna üle ja millel on ka selline suhteliselt nadi maine. Minu meelest sotsid küll nagu säästsid oma näo selle käiguga. Et aga võib-olla sotsid olid kogu aeg arvestanud ka sellega, et järsku ei toimu ühinemist ja nad lootsid seda sisimas, et et võib-olla võib-olla õnnestub ühinemine kuidagi ära hoida. Igastahes osa osa sotside leerist lootis ka selle peale, et nemad on võidumehed minu silmis, nagu olid sotsid kindlasti selles, selles osas võidame. Aga minu jaoks on ikkagi pisut arusaamatu, kui see, et miks need rahvaliidu nüüdseks juba endised juhid ei korraldanud seda kongressi nädal hiljem ja jäi ja, ja siis oleks võib-olla olukord olnud juba teistsugune, sellepärast et kui neil nüüd on tulnud rahvaliidust välja astuda, astuvad nad sotsiaaldemokraatliku erakonna ridadesse, siis seal on neil praeguse pagasiga küll oluliselt keerulisem hakata ennast üles töötama ja nad võivad küll veel Eesti poliitikas tegijateks saada, aga mitte kindlasti veel järgmistel riigikogu valimistel, võib-olla heal juhul saab keegi nendest sisse ja võib-olla 50 aasta pärast kui üldse võib neid veel Eesti Eesti poliitmaastikul tegijatena näha. Jah, aga see ongi jällegi teine, teine suur pluss, et need, kes tahtsid ära minna sealt rahvaliidust, nemad söövad praegu vabalt ära minna, neid, mitte keegi ei pea praegu reeturiteks näidet, et müüd maha oma partei, müüb maha maanteed? Ei, praegu on selline soodne moment, kus sa võid ükskõik mis parteisse rahvaliidust üle minna mitte keegi ei vaata sulle halva halva pilguga. Et selles mõttes, kes tahab sotsidega ühineda, kes, kes tundis südamest või oma rahvaliidu liikmepileti minema, visata rõõmsalt ja minna teise. Ja aga nad ei lähe sinna nii tugeva positsiooniga, kui nad oleksid läinud. Kui nad oleksid suure partei kaasa toonud, et nende positsioon ja sotside ikkagi hoopis midagi muud kui üksinda uksele koputada ja seda kindlasti, aga lähevad aateliselt üle. Okei. Rahvaliidu teemal enne kolmapäevast kohtuotsust me kuulsime ka ühte hinnangut, et rahvaliit on läbinud puhastustule. Ehk siis see kongress oli justkui nagu rahvaliidu puhastustuli. Kui tuli tuli see otsus, siis võiks justkui öelda, et see on justkui nagu teistsugune puhastustuli, et kas nüüd rahvaliit on teie hinnangul läbinud kaks puhastustuld või või ei ole nad mitte midagi läbinud ja kas, kas see puhastustuli on neile vajalikke, kas see võib veel neid sellest august, kuhu nad on kukkunud üldse välja ajada? No puhastustuli peaks tähendama, et muututakse nagu puhtamaks ja võib-olla siis kahetsetakse mingeid vigu, eksimusi, mis on tehtud, aga kui me nüüd vaatame seda kohtuotsuse kommentaare näiteks Mi treiali poolt, et siis ma küll ei näe seda, et Tuleks järeldusi teha. Puhastustule lõkkes ei pruugi seal veel tükk, seal on minu meelest sellepärast, et see maadevahetuse praetaks neid. Rahvaliidu endise juht, ütleme ester tuiksoo on praegu kõige rahvaliidu sees. Seda praetakse, siis on veel tükk aega. Et ei, see, see asi käib siin veel, see ei lõpe niipea. Hästi jätame rahvaliidu teemade edaspidi ja loodame, et et edaspidi rahvaliiduga seoses me saame rohkem ka nii-öelda maailmavaatelistest teemadest rääkida, millest me oma juttu täna alustasime. Aga, aga teine tragikoomiline etendus mängiti maha eile õhtupoolikul jätkub täna ja tegu on siis roheliste erakonna suurkoguga ja ma peaks ütlema, et et kui siin veel kolm nädalat tagasi me rääkisime 99 suur kogus, te ütlesime, et oh, mis tore etendus, siis need viimase nädalakongressid teevad selle NO 99 suurkogule silmad ette ja ja noh, see, millise kompromissini nüüd on jõudnud roheliste erakond, et see, see tekitab minus küll küsimuse, et kas selline nagu süsteem on, üleüldse ei jätkusuutlik. Tõsi, nad mängivad väga selgelt sellele, et järsku see roheline maailmavaade ikka kannab, et, et selle pärast nad on jõudnud ka kompromissini, et partei sisetüli lahendatakse nii et partei juhtimisest välistatakse kõik senised liidrid ja ka need, kes siis parteist vahepeal välja visati, nüüd uuesti tagasi võetakse. Et see on justkui siis nagu kompromiss, millega roheliste erakonnaga võiks edasi minna. Aga see on valija teatavas mõttes petmine ja selles mõttes, et valija ikkagi, nagu me siin rääkisime. Iivi Masso, Poola ütleb, et Eesti valija valib endale tugevaid liidreid. Ta ei vali niivõrd parteid ja nüüd, kui kogu see ladvik tehakse seal puhtaks siis ta ei saa arugi, kes, kes selle parteivedajateks on. Minu meelest Nad petavad valijaid, nad petavad ka parteiliikmeid, kes on tulnud sinna. Ideoloogia on ju väga selge, on väga arusaadav, tuulik on arusaadav ja kilekoti maksan arusaadav väga selgelt, otsedemokraatia on ka arusaadav. Nojah, aga, aga ikkagi, nad on tulnud sinna, nad teavad, et seal on sellised eestvedajad ja nüüd ühel hetkel neid ei ole, näed olles Andrus jama. Ja mul on väike kahtlus selles suhtes, et need sõlmiti küll see kompromiss, et me nüüd taandame Need mõlemad pooled justkui siis taanduvad erakonna formaalsest juhtimisest. Aga mul on raske uskuda sellised tegusad inimesed ühes parteis, siis siis lõputud, kuskile tahaplaanile jäävad ja ilmselt need konfliktid ikkagi jäävad edasi hõõguma siin kahe poole vahel. Ja mina ei ole üldse kindel, et juhul kui valitakse erakonnale täiesti uus juhatus, seal tulevad noored, täiesti tundmatud inimesed, mõni mõnel võib-olla hea õnne korral õnnestub endale nime teha, aga riigikogu fraktsioon jääb ju alles. Marek Strandberg jääb alles, Marek Strandberg, kui roheliste nägu jääb alles, kõik teised näod jäävad ka, alles, toimub see diskussioon lihtsalt juhtkonna väliselt ja tõenäoliselt juhtkond enam ühel hetkel ei otsustage erakonna küsimuste üle, et ongi selline noh, mitte otsedemokraatia, vaata vaid üldine demokraatia erakonda valitsetakse üldise demokraatia tingimustes, kus toimub selline olukord, kus mitte midagi otsustada, sellepärast et ei olegi võimalik mitte midagi otsustada, kuna ta on niivõrd palju erinevaid erinevaid kõneisikuid, persoone, erakonna juht on lisaks olemasolevale juhatusele Kolleeg Andrei Hvostov kirjutas selle endale Ekspressis päris hea loo, et rohelistel on on väga põhimõtteline tüli majas, et ühed tahavad seal erakonda teha, mis oleks normaalselt juhitud ja teised tahavad kogukonda teha. Mis on. Selline imelik moodustis, mis ei ole nagu väga Et kuhu nad siis olla tahavad, nad kogukond on väga tore iseenesest, aga erakond on natuke teine asi. Kogukonnaga kogukonnana rohilased toimivad, erakonnana ei toimi ja see on nii põhimõtteline, nagu küsimus. Seda kujundit on kasutatud ühe teise erakonna puhul, aga see on selline kampsuni mentaliteet. Kui lubate aga kas see on, see ongi seadnud olukorda ja see asi on läinud väga pentsikuks, sellepärast et olukorras, kus roheliste tipud on, on sealt ära minema, siis meenutab see erakond. Kuulge, ma rohkem kogukonda, et see ongi, see ei peataolek, täiesti. Enne seda oli hästi tugev võimuvõitlus seal. Jumal, kui tore oleks olnud, kui rohelised, sotsid oleksid oma, vabandust, rohelised ja rahvaliit oleks olemas. Aga sellest on äärmiselt kahju, et rohelised toovad Eesti poliitmaastikult ära või vähemalt see, need arengud viitavad küll väga selgelt nende kadumisele ja ka eilses Postimehes. Politoloog Tõnis Saarts on Rohelistest pikalt kirjutanud ja ja ta ütleb üsna selgelt välja. Tuuliku erakonnal pole pärast valimisi enam Toompeale asja, et et mõneti nende roheliste teemade kadumine ei, ei ole kindlasti sellisel kujul tervitatavad, loomulikult teised erakonnad võtavad selle agenda üle, aga, aga roheliste erakond oma oma nime ja ideoloogia poolest suudaks neid teemasid kindlasti paremal paremini üleval hoida, et et kui siin räägime kas või sellest, et et Mehhiko lahes on on juhtunud üks, üks viimaste aastate või, või üldse üks viimase 100 aasta suurim looduskatastroof inimtegevuse tulemusel tekkinud looduskatastroof siis siis kindlasti, kui Ameerikas oleks roheline lobi olnud tugevam, kui seal oleks olnud esindatud väga selgelt roheliselt mõtlev erakond või, või, või mingisugune grupp inimesi, kes oleks selle eest seisnud siis oleks võib-olla ka sellised katastroofid olnud olemata, sellepärast et keskkonnanõuete täitmisele oleks oluliselt rohkem tähelepanu pööranud. Et see on tõesti täiesti uskumatu, mis juba kuu aega on toimunud, et ja, ja see on ka väga kahetsusväärne, tegelikult Eestis on sellest nii vähe räägitud, et umbes kuu aega tagasi siin jõudis avalikkuseni, et on toimunud see suur õnnetus Mehhiko lahel aga paljud inimesed kuidagi ei. Me oleme sellele mõelnud, et siiamaani jätkub see läike, et iga päev on selle kuu aja jooksul lekkinud merre 5000 kuni 25000 barrelit naftat päevas. Ja, ja kui sa Lauri siin eespool ütlesid, et kui oleks seal Ameerikas olnud tugevam roheliste lobi, et saaks võib-olla keskkonnanõuded olnud ehk natuke karmimad. Aga, aga küsimus ei olnudki ainult nendest keskkonnanõuete antud juhul, et siin nüüd on selgunud, et seal Mehhiko lahes on kokku umbes 4000 naftaplatvormi, et kui ühelt platvormilt ütleme need puurtornid või puur puurimiskohad nagu saavad tühjaks, siis tehakse järjest uued, mis lähevad järjest sügavamale merre. Aga selle antud antud õnnetuse põhjustanud. Põhjustanud puurimisaugu kohta polnud üldse tehtud adekvaatseid keskkonnahinnanguid, et see on nüüd praegu avalikkuse ette tulnud, et reeglina tuleb iga uue. Enne iga uue puurimise alustamist peaks olema suured uuringud keskkonnauuringud läbi viidud, aga et siin paljud, paljud uute puurimiste tegemisel mindi mööda sellest nõudest, et juhul, kui, kui firma suutis piisavalt põhjendada Ameerika Ühendriikide võimudele, et see on ohutu Vaherist katne, siis siis lasti teha kuidagi kiirkorras ja antud õnnetusega juhtus täpselt sama. Aga väga selgelt, eestlased ei tunne selle vastu huvi, sellepärast et seal kaugel mõtled, see ei mõjuta mitte kuidagi, kuigi ütleme, nafta hind mingil hetkel võib hakata selle tõttu nõu tõusma ja. Ja tead, mispärast kuna Ameerikas kehtestatakse tõenäoliselt naftareostuse tagajärgede likvideerimiseks maks, mis võib-olla isegi kuni 10 senti oli see vist galloni pealt, et siis see võib ka ühel hetkel kajastada ülemaailmselt sellepärast et, et lihtsam on kehtestada juba selline ühtne ülemaailmne hind ja sellisel juhul võib ka ülemaailm, maa, ilmselt see hinnatõus kaasneda. See võib isegi olla mingi 20 30 senti liitrilt, mis ühel hetkel võib selle hinnatõusuga kaasneda. Jah, aga praegu ta on lihtsalt eestlase jaoks kuskil kaugel imelikus kohas, Mehhiko laht. Kui palju eestlasi satuvad Mehhiko lahe äärde ei satu. Kui see oleks sinna kuskil Norras näiteks? See oleks juba natukene teine asi, mis veel hullem, tegelikult samasugune katastroof võib ju ka meid Eestit reaalselt ohustada, see oli üks suuremaid oht. Eestile on see, kui midagi juhtub tankeriga. Siinsamas Soome lahel näiteks sõidab meeletult-meeletult. Ja kas see nafta, mis voolab merre meres, on hoovused, mis võivad seda reostust lõputult edasi kanda? Praegu on, on British Petroleum on siis nüüd üritanud seda naftareostust piirata mürgiste kemikaalide abil, mis võivad seda kahju isegi veel rohkem suurendada. Nende, kõik jääb, lõpp jääb lõpuks merre, see ja pette. See hakkab ladestuma loomade, kalade, lindude organismis ja. Praegu vaatame siin vaikses ookeanis on, on juba ammu tekkinud selline suur prügisaar mis võtab endale tohutu suure territooriumi mingid hulpivat hulpivat kilekotid, Huldiv rämps, et siis eriti Kuura kirjutas sellel nädalal, et samamoodi võib tekkida niisugune hulpiv hulpima naftasaare merre, mis hakkab ühest kohast teise liikuma. Aga kui me vaatame, kes siin protsessis võitjad on, siis ka need on juba olemas, kes need on? Loomulikult advokaadid, see firma, kes esindab britist, petrooleumi, see, selle, see on hästi suur advokaadifirma tema kohta juba teatakse ette, et igal juhul tema saab oma rahaga, et tema on kindel võidumees. Ameerikas pannakse ka järjest selliseid ühisAkisik kokku britis petrooleumi vastu. Nii et siin hakkab veel aastaid kestnud üks suur suur kohtulahing. Siis kõik advokaadid mõistavad, et viimane, selline viimane ohver oli tubakatööstus, nendelt sai miljardeid välja nõuda. Kõik ootavad, ootavad ja otsivad, mis on selline järgmine ja nüüd andis looduseks printsi petrooleum andis sellise hea ohvri kätte. Jah, et eks see tõesti see mõjutab seal iga iga kui viimast väikest rannakalurid selles piirkonnas iga väikest turismiettevõtjad ja nii edasi. Aga noh, ma olen siin huviga jälginud viimastel päevadel ka British Petroleumi enda kodu, lähtekuidas nemad siis seal toimuvat presenteerivad avalikkusele, seal võib näha selliseid rõõmsaid optimistlikke fotosid, kuidas mingite suurte harjadega laevade tekil justkui midagi paistaks, siis on seal mingite rehadega inimesed rannas, et justkui likvideerivad reostust, aga tegelik visuaalne on hoopis teine ehk siis et et ei toimu ikkagi reaalselt reostuse likvideerimine, vaid ikkagi reostus jätkub. Ja mina vaatasin ka huviga selliseid fotosid, näiteks kudest, pritsi, hotelli juuksuritöökojas, kõik naiste juustu juuksega pandi kokku, et siis nendest teha sellised pikad vorstid, millega siis naftat püütakse. Hea inimlik uudis, eks näete, ameerika naiste juuksed kuluvad ka sellise katastroofi vastu võitlemiseks ära. Sellest saavad inimesed aru, aga kui suur see tegelikult see õnnetuse mahtunud, seda seda keegi ladu praegu lihtsalt. No me ei ole tegelikult rääkinud veel sellest, et millist mõju võib see katastroof kujutada endas endast siis praeguse USA presidendi Barack Obama mainele ja mulle tundub, et see maine võib-olla nüüd küll mõnda aega päris tugevas languses, sellepärast enne katastroofi puhkemist. Obama ütles, et et me peame veelgi rohkem pingutama selleks, et naftatootmine Mehhiko lahes elavneks ja, ja oli väga selgelt võetud suund sellele, et naftatootmist suurendada ja kui nüüd on selline tagasilöök tabanud USA naftatööstust, siis siis on, on üsna tõenäoline, et ka see võib kujutada edaspidi tegelikult väga suurt survet ka nafta hinna tõusule ja seda me näeme siin ju sellisel juhul väga selgelt ka iseenda rahakotis. Nüüd Obama muidugi on ka selles katastroofis ikkagi pigem näidanud näpuga nende firmade, et ettevõte kui sellise poole võib-olla vähem on ta siin rääkinud sellest nendest möödalaskmisest, mida Ühendriikide endi võimud tegid, andes kiirkorras neid lubasid välja. Et siin on olnud ka meedias on olnud juttu ka sellest, mismoodi see ametkond, kes siis Ameerika ühendriikides peab välja andma neid lube nafta puurimiseks, kuidas seal noh, ütleme, ei võetud tõsiselt, sõideti üle nende ettevõtte töötajate arvamusest, ütleme siis insenerid ja bioloogid, kes siis olid väga mures selle selle arengu pärast seal Mehhiko lahel ja see on ka minu arust hästi kahetsusväärne, et sellist et kui need puuriti selline auk pooleteise kilomeetri sügavusele, et selgus, et tegelikult puudus igasugune tehnika. Selleks, et kuidas reageerida, juhul kui sellega mingisugune suur õnnetus juhtub, et õnnetuse tõenäosust hinnati siin nullilähedaseks 0,0 protsendiliseks. Ja nüüd see on ikkagi juhtunud. Ja samamoodi me võime ka siin Eesti puhul küsida, et kui me siin räägime, et, et mingi uus ohustsenaarium on nullilähedane, et. Tankeri õnnetust ei peeta nullilähedaseks, seda peetakse ikkagi päris suureks nõudest. Ei, ma räägin üldse keskkonnariskidest laiemalt. Aga meie õnnetus on see, et meil tankerid liiguvad mööda lahte niimoodi pikkupidi ja siis veel reisilaevad liiguvad nendega risti. Ja aga üks tankeriõnnetuse ei saa ikka noh, ta on, ta on kindlasti kohutav, aga ta on ikkagi selgelt lokaliseeritud, sa tead, kui palju seal on olnud seda naftat ja nii edasi, aga antud juhul seal Mehhiko lahe isegi ei teata, kui palju seal seda järjest maapõuest merre voolanud. See on täiesti ette ennustamatu või noh, keegi ei tea, kui palju sealt tuleb välja. Ekspertide hinnangul on viis korda erinevad. Ma vaatan praegu British Petroleumi koduleheküljelt, et nad ei ole jätkuvalt raporteerinud sellest, et meil on õnnestunud see leke peatada ja ja, ja siin on kiri, et järgneva 24 kuni 48 tunni jooksul ehk on midagi võimalik ettevõtteni, et tõenäoliselt need tööd seal jätkuvad ja firma ei ole firma, ei ole kuigi edukas olnud ja kui, ja kui ühel hetkel firma Jõela edukas olnud, siis tõenäoliselt USA valitsus sekkub ka selle puuraugu sulgemiseni, et elame-näeme, kindlasti jälgima tähelepanek, mis toimub edasi, aga tulemused kodule lähemale ja tänane Eesti Päevaleht kirjutab sellest, et Swedbank, SEB, Nordea ja Sampo pank kaaluvad võimalust, et tulevikus saaksid kõigi nelja panga kliendid kasutada ühtset sularahaautomaadi süsteemi terves Baltikumis. Praegu kasutavad siis Swedbank ja SEB eraldi sularahaautomaate ja Nordea ja Sampo panga kliendid saavad kasutada mõlema pangaautomaat, et et kui, kui esikui esmapilgul lugeda seda uudist, siis tundub, et väga positiivne uudis, et tore, et nii läheb, et saabki kasutada, et ükskõik millise automaadi juurde lähed ilma teenustasuta, justkui nagu saaks sealt raha kätte. Aga, aga millegipärast tundub, et see, see nii positiivne ikkagi ei ole. No mulle näib, et lõpuks meil selle projekti kaudu väänatuks automaadist väljavõtmise tasu ikkagi mingil hetkel kaela Ma kardan täpselt sedasama, et olen ka pessimistlikult meelestatud seda uudist lugeda. Mul on lihtsalt meeles, kuidas mulle Mulle räägiti, et kui sa ikkagi internetipanga kliendiks hakanud, siis tegelikult ei ole nagu mitte mingit tasu selle, et see on täiesti tasuta värk. Aga siis ühel hetkel tuli tasu ja siis tuli tasu juurde ja siis ma jällegi mõtlen, et mul on ka mingi kaardi hooldustasu, et noh, mille eest ma seda maksan. Mul on nagu ei meeldi see pankadega, ütleme kuidas kogu aeg vaikselt midagi juurde keevitatakse. Tasa tasahilju, et ega seda väga ei panegi tähele. Aga pankadel jällegi olukorras, kus ütleme, laenu laenud toovad kahjumit sisse ja nad ei tööta hästi, on teenustasud sellised asjad, mida, mis on kindel business ikkagi. Selle kaudu üritatakse rahvalt raha kätte saada. Jah, ma enne saate algust uurisin ka natukene seda tausta, et kuidas üleüldse selline arutelu on tekkinud ja selle selle loo sündimise taust on väga huvitav nimelt Rootsis Swedbankil ja SEB-l on vananenud rahaautomaadid, mis ei võimalda kasutada kiipkaarte ja nüüd nad peavad vahetama välja kõik oma oma rahaautomaadid, et seal oleks võimalik ka kiipkaardiga raha välja võtta ja, ja nad on otsustanud teha ühise hanke, selleks, et raha kokku hoida ja siis nad on leidnud, et aga Baltikumis on ka neil Ühed ühise või noh, mõlemal eraldi automaadi kui seega kuidagi ühtselt toimima panna, et siis oleks asjal juba asjal juba jumet, et saaks veelgi suuremat koostööd teha. Ja, ja selle kõige suurem probleem on, on seotud Eestiga, mille, millele rootslased ei ole üldse mõelnud. Nimelt kui vaadata, milline on Eestis rahaautomaatide võrk, siis kui arvestada seda, et ligi pool Eesti elanikkonnast on Swedbanga kliendid ja Swedpangal on kõige suurem automaatide võrk, siis teised pangad ja nende automaatide võrk sisuliselt tegelikult dubleerib või kopeerib sedasama Swedbanga võrku, ehk siis seal, kus on Swedbanga automaat, on ka kellegi teise automaat. Ja kui me nüüd hakkame tulevikus rääkima sellest, et Swedbank ja, ja teised peaksid justkui nagunii-öelda ühtse rahaautomaatide võrgu välja arendama ja, ja, ja siis seal kehtestama mingisugused natukenegi ühtsemad reeglid, siis tegelikult on olukord selline, et seisavad kaks automaati kõrvuti võtta, ükskõik kummast tahad, aga kuna Swedbank on neid rohkem, siis tal kulub nende automaatide haldamiseks oluliselt rohkem raha aega ja nii edasi kui, kui teistel pankadel ja kui seal oleks nii-öelda ühtne teenustasu või teenustasu ei ole või ükskõik mida siis tegelikult võitjad on Nordea ja Sampo pank, sellepärast et nendel on neid automaate lihtsalt kõige vähem. Laager rootslaste rootsi pangaturg jaguneb neljaks, seal on sisuliselt sõnaga võrdsetes osades natukene kõiguvad Sanders Banken, Swedbank, SEB ja Nordea. Ja kuna nad on kõik enam-vähem võrdsed, siis on täitsa loogiline, et nad nad saaksid siis sellist ühtset pangaautomaatide võrku jagada. Ka Lätis on see, see olukord süttib varem kui Eestis ja ka Leedus seal jaguneb pangaturg võrdsemalt, seal on konkurents suurem kui Eestis on see turg praktiliselt nagu laias laastus kahel suurel suures osas kahe panga vahel ära jaotatud. Et mina näiteks Swedbanga kliendina olen õnnelik. Mul on need kõige rohkem neid automaate, kus ma saan raha välja võtta ja sellepärast ma ka olen teadlikult raha Swedbangas hoidnud. SEB-l on ka neid päris palju, aga kui, kui nüüd tekiks selline ühine võrk, siis täitsa selgelt inimene küsib, et aga noh, mis, mis vahet sellel, kus ma neid hoian, selles mõttes, et see võiks isegi kasuks tulla. Konkurentsi kasvat naerma ütles küll, et ta võib oma arve rahulikult üle viia kuhugi Nordesse. Kaardi teenustasud langevad väga palju muudki, nii et seal võib päris palju. Aga, aga. Selge, et nad, rootslased, lõikaksid näpus need rootslased, kes siis on seal SEB ja Swedbank ajaliselt. Ja sellepärast ongi asi selline, et meile öeldud, et me tegime sellise otsuse vaid me kaalume seda otsast. Need vähemalt Eesti osas, arvan, et nad on päris pessimistlik. Jah, aga see on ikkagi ei ole huvitav, me oleme siin saates rääkinud korduvalt sellest, milline on see Rootsi ärikultuur ja milline on see Rootsi ärikultuuri peegeldus Eestisse ja kuidas nad suhtuvad eestlastesse. Et sageli noh, need suhtumised on tõepoolest sellised ülevalt alla suhtumised ja ja kui siin nüüd nagu väga jõhkralt väljendada, siis arvatakse, et siin Baltikumis elavad mingisugused aborigeenid, kes mitte millestki aru ei saa, et see, et see tundub küll pisut pisut kummaline, aga, aga, aga mulle tundub, et Eesti puhul küll selline olukord ei pruugi hästi töötada, seda enam, et on üsna tõenäoline, et kui suuremad ja väiksemad pangad nüüd seda ühtset võrku kujundama hakkaksid, siis suuremate pankade nõudmisel võidakse panna see ühtne teenustasu kõikidesse pankadesse sisse ja see saab olema nüüd küll sellisel juhul otsus, mis, mis ma ei tea küll, kas paneb inimesi loobuma sellest pangakaardist, aga igal juhul paneb ikka tõsiselt, et neid mõtlema selle üle, et kuidas üldse nagu pangateenuste tarbimisega edasi minna. Ei, no ega nad ikka päris aborigeenideks ka meid ei pea ja näiteks Swedbangas baltlasi ikka usaldatakse päris palju, et noh, ütleme, et Erkki Raasuke, sest seal on saanud terve grupi finantsjuht ja siis on neid eestlasi ja lätlasi, leedulasi on viilud sinna gruppi tasandile veel ja nad on teatud otsustusprotsesside juures. Aga muidugi tähtsamad otsused tehakse. Aga ei pea, ma räägin üldisest suhtumisest, et see, et ühte meest edutada Võetakse see ei näita veel mitte midagi, et see üldine suhtumine on ju pigem pigem ikkagi selline üsna üsna võõrastav ja natukene ülevalt alla vaadata. No aga see on, nemad on rootslased, võim on nende käes, salongi täitsa täitsa selgelt on, et kui sa läheksid ise ka mingite aserite armeenlastega business tegema, siis kas sa usaldad neid väga? Sest samasugune mentaliteet on ka meil endil. Ei taha seda lihtsalt tunnistada. Nonii elame-näeme, kuidas, kuidas otsese edasi küpseb ja kas ta üldse küpsevad, tundub, et, et Eestis on väga tugev vastuseis sellele, et sellist süsteemi Aga aga me näeme ka seda näiteks pankade nendele ülekandetasudes, siis on tegelikult Eesti pank on tõstatanud selle teema vaikselt üles, et kuulge, et ühest pangast teise ülekanded asuvad, miks see maksab kuus krooni? See käib meie kaudusid ja meie võtame pankadelt 50 senti sellest. Miks kuramuse pärast nad müüvad seda teenust edasi niivõrd palju kallimat? Siis pangajuhid ütlevad, aga see on jällegi turvalisuse huvides, et me oleme siin investeerinud IT-sse nii meeletult palju, eks. Aga see on selline teema, millest inimesed Aru pangad ei ole selget sõnumit andnud. Mälest pangad ei, ei käitu täiesti vastutustundlikult, nad ei seleta oma äri ilusasti lahti. Kui nad siin ütlevad, et see on turvalisuse huvides ja nii edasi, et siis noh, võib näha, mismoodi pangad tegelikult jõe äärest vähem võtavad, et vastutus selle internetipanga riskide eest endale ma pean silmas seda, et ei saa enam teha üle 3000 krooniseid ülekandeid selle tavalise paroolikaardiga, et see oleks siis ka ebaturvaline. Ja nüüd siis see plaan, et sa saad teha ülekandeid ainult ID-kaardiga. Et ID-kaart üldse pankade projekt No loodame siiski kuulda uudiseid lähiajal sellel teemal. Meile kirjutatakse ette ka palju muud ja, ja, ja, ja mõned hinnatõusud tulevad pankadest meist endist, sõltumata. Teisipäevast hakkab vähemalt siin Tallinnas jõustuma uus maks, müügimaks üks protsenti pea kõigilt kaupadelt ja kui vaadata, millest ajakirjandus kirjutab, siis juba arutletakse selle üle, et ka kõikvõimalikud liisingud võivad Tallinnas registreeritud liisingufirmadel minna maksu alla selle ühe protsendi alla. See võib olukorda veelgi keerulisemaks muuta, sellepärast et me teame, et kui siin vahepeal oli siin paadimaksust juttu ja sellest, et Viljandi paadimees peab, aga võib olla ka hakkama Tallinna paadimaksu maksma, siis siis kui nüüd Tallinnas on liisitud auto, aga inimene elab näiteks Elvas siis siis kuidas sellisel puhul on, kas tuleb hakata ka Tallinna müügimaksu maksma, nii et siin on väga palju küsimusi ja väga vähe vastuseid ja on väga vähe aega, et seda asja klaarida, nii et mulle tundub, et meile tuleb väga, meil tuleb väga huvitav nädala järgmine nädal. See ei ole mitte ainult järgmine nädal, see tuleb ka edaspidi. Mulle millegipärast meenutab see kõik, on Tallinnas, hakkab kustuma, sama nagu Ameerikas. Ameerikas lähed poodi, siis seal on mingi hind näidatud, aga simise kassas asume peadesse on hoopis teistsugune. Selgub, et noh, et siis alles lisatakse maksud juurde. Et igas osariigis on jällegi erinev maksusüsteem siin Tallinnas samamoodi mingitele kaupadele tuleb see müügimaks juurde, mingitele ei tule, sa rääkisid eelnevalt paatidest, näiteks paatide ostmisel ei tulemegi maksu juurde väga lihtsal põhjusel. Kuna paadid on juba maksustatud paadimaksuga ja ühte asja ei tohi kohaliku maksuga kaks korda maksustada, siis näiteks paadi võib Tallinna lastehaigla müügimaksu. Aga seda ei maksta müügimaksu selle eest. Muidugi tekitas siin küsimusi, et nagu Tallinnas oleks mootorsõidukimaks, siis ilmselt ei peaks auto ostmise eest eksamakse maksma ja aga kas parkimistasu ja nii edasi, et näed siin-seal arutada, kui paljaks sigadustele. Loodetavasti linnavalitsus saadab kõikidele inimestele ilusti voldikud, kus on kõik ükshaaval lahti seletatud, et. Ma loodan, et Tallinna linn kasutab oma oma Värskelt avatud televisiooni ja loomulikult ka kõiki oma lehti selleks, et selgitada inimestele müügimaksu tagamaid ja maksustamise põhimõtteid, see on kindlasti äärmiselt oluline. Aga üks huvitav fakt selle müügimaksuga seoses on veel, et kui meie suured kaubandusketid on ütelnud, et neil on väga keeruline üle Eesti kehtestada Tallinnas ja mujal Eestis erinevaid hindasid, sellepärast et et see läheb vastu vastuollu turundamis loogika ja kõige muuga, et, et see võib võib endaga kaasa tuua selle, et üle Eesti hakkab kehtima kõikides suuremates kaubanduskettides uus hind ehk siis seda müügimaksu arvestav hind, siis see tähendab seda, et mujalt Eestist kaubandusketid hakkavad lihtsalt suuremat kasumit saama vähemalt selle ühe protsendi näol, mis nad siis hinnale juurde panema. See on ebaseaduslik maksustamine minu meelest, et see näitab sellest kaubandusketid ei saa asjadega hakkama. Teine asi minu meelest on ka selles, et kui riik on andnud lubaduse tekitanud võimaluse sellist müügimaksu korjata ja ta ei ole selgelt reeglid paika pannud see on puhtalt riigi tegemata töö, ta ei ole, ta ei ole ainult, kuidas, mis, mis on müügimaksuga maksustada või mitte. Ja siis Tallinna osariigis kehtestab suvaliselt eine, arvaks seda, on ka varem kehtestatud siin ja, ja kui Tallinn selle ära Siis mingil hetkel tekib ja see läheb tööle, siis tekib ka teistes kohalikes omavalitsustes täpselt samasugune tahtmine seda müügimaksu rakendada, sellepärast et kõige suurem omavalitsus on seda juba teinud ja teist siis teised eelarved vaja samamoodi raha. Et miks mitte. Ega maamaksuga samamoodi kui Tallinn tõstis omal ajal maamaksu, siis teised omavalitsused mõtlesid samamoodi, äkki tõstaks ka, sest see on kindel tulu. Seal võib, kui, kui kui riikide vahel toimub selline konkurents, kes suudab nagu väiksemaid makse kehtestada, siis siin võib vastupidi. Õlled suudaks nagu väänata midagi juurde. Sest eelarve, et lihtsalt sõrmega õhukesed Ja põhiseadus sellist võimalust kohalikule omavalitsusele ette näeb, et vaielda, vaielda pole midagi, et ainult viriseda, saame. Sest kui me vaatame, missugused olid talviseid uudiseid, kui kohalikke eelarveid moodustades Tallinna valdade, Tallinna ümbruse valdade juhid ikka ütlesime, kaalume ka müügimaksu, praegu veel ei ole kavas. Aga mõtleme selle üle, vaatame, mida Tallinn on teinud, kuidas käima läheb. Ma ei välistaks üldse seda sammast, teistpidi on ka IRL on teinud ettepaneku, et lõpetame selle müügimaksu üleüldse ära, et ta ei ole sellist varianti. Jongi liigne. Nii, aga nüüd me peame küll tänase saate ära lõpetama ja siin stuudios olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler jaam, Lauri Hussar. Soovime teile siinkohal kena päeva.