Liinad läinud nädalal läksid üle Lääne-Eesti põldude, karjamaade, soode ja metsade korralikes kolmnurkades. Ühed kadusid silmapiirile. Kuued tulid jälle põhja poolt jäika lõunasse. Oktoobrikuu kahvatus taeva taustal oli see omaette vaatemäng. Kaugele kajab nukker, teistsuguseid ilmu, tõotav märts. Terve oktoobrikuu oli ilus, oleks vähemalt kuu aega varem nii olnud. Oktoobrikuu kestel kadusid põldudelt veelombid veelgi enam. Vesised kohad on nii hästi kuivanud, et suur künniader jookseb sealt läbi nagu nalja. Veel kasvas peet ja kaalikas kapsas keeras pead ja teeb mõnes kohas seda veel praegugi. Juurikakasvatajatel on mõistagi rõõmu ennekõike samuti eranditel, kelle jaoks neid peeti ja kaalikat kasvatatakse. Sest ülesaineid kiskuda ikka inimlikes oludes. Ja kes varem sedagi on näinud, kuulnud, et teraviljakoristamine võtab aega kolm kuud. Tahtsime kolme nädalaga. Aga oli, kuidas oli mõnes majandisse jäänud ühtki hektarit koristama? Ta praegu vaatan siin Aravete kolhoosipõldude vahel neid kõrrepõlde ja kuidas see traktor praegu künnab üles seda. Veest läbi imbunud ja nüüd täitsa tahetaks kuivanud põllumulda. Ainsaks kistuseks, võib-olla sellel tööl kõrda jäänud põhk ummistab, sahkasid ja puudusid, jäävad künnivillu vahelt välja. Nii ta on, sinna pole midagi parata, sügis on säärane. Aga majandi peaagronoom Ants Käärma teranlik käes, räägime lähemalt, kuidas see teraviljamajandus teinud tänavu siis ikka välja puitsaagi. Arvestus käib meil ikka nii nagu mujalgi. Punkri kaalutlused oli 44,7 tsentnerit hektarilt ja 14700. Tonni kokku, aga see reaalne vili, mis on aidas, on natuke teine muidugi. Ja tänavu peab ütlema, et kuivatuskadu sorteerimiskadu on üpris suur leialastanud kolmandikuga. See näitab Ka esialgse võrdluse, mingit pilti möödunud aastal oli meie punkri kaalus hakale neljakümnetänavu 44,7 loo tubli tulemus. Niimoodi ajalehe veergudel. Aga aidakaalus, möödunud aastal me saime 11000 tonni vilja, tänavu 10000 saime napilt täis. Nii et punkriga palu arv on hästi suur ja kena loosungi vääriline. Aga tegelik sisu on hoopis midagi muud. See on see reaalne arv, millega me elame. Kui ruttu selgub see aida ka. Kui varane oder on koristatud, meil on ta kaalutud kõik ja siis on kohe esimene niisugune kaoprotsent selge. Ja see näitas, meil ta ei olnud nii palju, küll ta oli 26 protsenti, aga me arvestasime edaspidi need vihmased ilmasid ja leidsime, et, et alla 30 ilmselt välja ei tule ja ei tulnudki. Ja te olete hulk aega olnud agronoom, milleks on üldse seda punkregaalu vaja? Kohe alguses? See punkri kaalun. Noh, ma ei tea. See on selle üldise üldise hurra hüüdmise taseme hoidmiseks vist tarvis, kõik ajalehed on sellest juttu, täiskogu statistika käib selle järgi praegu. Kas te teate, kas nemad tahavad kunagi teada saada, kui palju siis aitajaid? Ei tahavad küll, aga teate, see see asi tuleb kuidagi hiljem tüki maad hiljem välja ja selgitatakse, see on rohkem juba järgmise aastanumbri sees. Ja siis on kõik tuiskamised juba läbi. Tänavu me eriti olime nördinud, et neid suuri pakke serveeriti ja siis mõnel võis tekkida täiesti petlik lootus, et püha jumal nüüd me oleme puhta kulla sees, siin elame suplemisi vilja mägedes ja küll on pidu suur. Tegelikult ta ju nii ei ole. Viimasel ajal on kuulda käesoleva aasta teravili, on oma kvaliteedilt keha võitlejat mitte iga partii sovi söötmiseks avaldamata hoopis ära lõppeni. Vaat kuidas teie kui Aravete tera kuningas ja pea selle asja peale vaatate. No kõigepealt see, et nende asjade hindamine tikub käima juttude tasemel. Meil ei ole võimalik asja konkreetselt analüüsida, ei ole vastavaid laboratooriume. See võimaldab niisugust külajuttude levikut. Teine asi, fakt on see tänavu eluvõime näiteks kõikidel teradel kõikidel sortidel on madalam kui tavaliselt, see on nendest ilmastikutingimustest tingitud liigniiskus, seal päikesevähesus, see on elujõupuudus, teravilja see on ka õige, kuid et nüüd kurat, see teravili oleks mürgine ja kahjulik. See on mõningal määral siiski vabanduse otsimine juba millegipärast üldse. Viimasel ajal kipub kõikide asjade põhjendamine olema suunatud sellele, et meil on sööta vähe ja isegi kui juhtub, et seal söötan tõesti palju neid siis ütleme, et on kehva. No me peame ikkagi elame selle reaalse elu sees ja nägema, mille sees me oleme ja millega me midagi teeme. Ja kui ei suuda nüüd asja kainelt hinnata, siis võid jutustada kui palju tahes ja vabandusi otsida, aga elu on tarvis elada sellises keskkonnas, nagu me oleme selliste tingimust, nagu me oleme ja teha siis kõik, et oleks võimalik. Aga ma usun teraviljast nüüd et mürgindada ei ole. No siis ta peab olema puht hapuks läinud üleväetatud meie tingimustes, võib-olla mõned üksikud majandid suudavad oma vilja üle väetada. Seis, aga põhjus olla. Ja, ja kui tema ei ole koristatud, hunnikus lastud hapuks minna kasvama, siis ei saa ju vili hukas olla, mitte kuidagi ei saa olla võimalik teda töödelda Avemmist, aga seal kuumus tapab, nii et mingist mürgitamisest ja mingist niisugust hukka läinud villast me ikkagi reeglina juttu teha ei saa. Nii on sügisega ja temaga seotud eluoluga meil oma probleeme, me teame hästi ja rõõme ja muresid samuti. Aga kuidas on näiteks Soome põllumehel, Talupidajad, Enn Anupõld? Mõned nädalad tagasi olime Soome Parlamendis ja kohtusime parlamendisaadikutega, kes esindasid nelja suuremat parteid, kaht valitsusparteid ja kahte opositsioonis olevat. Kogu jutt käis välispoliitikast, paasikivi Kekkose liinist olid kõik ühel meelel. Kui aga siirduti sisepoliitika sõlmküsimustele, olgu siis tööpuuduse klaarimine, maksusüsteemi korraldus või dotatsioonid paljulapselistele, peredele või põllumajandustoodangule. Siin olid seisukohad tihti risti vastukäivad. Ja vaieldi kõvasti. Üldse on Soomes praegu käimas tõsine arutelu põllumajanduskorraldusest ja toodangusuundadest. Tänavune tõsine ikaldusaasta on seda veelgi aktuaalsemaks teinud. Tõepoolest kurb on tänavune sügis, Soome põllumehel tulin hiljuti laperlasting, autoaknast võis näha rohelisega läbi kasvanud viljapõlde vee all seisvaid kartulivagusid ning mõne põllutüki Lukerdavat loodust protsivat põllumehest oma väikese kombainiga üritamas, kasvõi osagi saagist kätte saada. Üle 5000 armee ajateenija on põldudele appi saadetud. Põllutöökoolide praktikandid alustavad hiljem õppetööd kui öeldakse, et umbes selline suvi olevat olnud 25 aastat tagasi, et sellist päikese, vaeste külma aastat tuleb vaid paar-kolm korda. Et nii võib tõesti olla. Nüüd käivad komisjonid mööda põlde ja hindavad kahjusid, et siis selle alusele määrata kompensatsiooni suurust. Nende probleemidega tegeleb loomulikult ka valitsus. Paljud põllumehed vajavad kiiresti uusi pangalaene et oma talu püsti pidada. Praegu arvatakse, et 200 suurus tõuseb kusagil umbes miljardi Margani enam-vähem reaalne lõppsumma on selle kuu viimastel päevadel selge. Nii mõnelegi eriti alles alustanud nooremale põllumehele, kes on teinud tublisti võlgu väetiste ja masinate hankimiseks on ees eriti rasked ajad. Pealegi on juba praegu selge, et kättesaadud viljagi, eriti seemnevilja kvaliteet on madal ja selle peale on raske tulevase aasta külve arvestada. Et mitte ainult põllumehed ei ole mures, on ilmselge, et tänavune raske aasta peegeldub varsti toiduainete tööstuses. Sügavas mures on põllumajandusmasinaid, väetisi ja kõike muud maamehele vajaliku võivad firmad sest on ette näha selliste ostude olulist vähenemist. Kurdetakse ja kardetakse looma sõita hinnatõusu. Mõnel pool on hakatud likvideerima karja, kohalikesse meierei-idesse tuuakse tunduvalt vähem piima kui normaalsel sügisel. Piimal tuletatakse nüüd kibeda huumoriga meelde seda pidevat jätkuvat vaidlust põllumajanduse ületoodangu ja ekspordidotatsioonide üle uute põllumaade käiku võtmist, piiravat seadust. Seal öeldakse jah, loomulikult, et nüüd on neid probleeme hakanud kõva käega klaarima. Ülemise korruse peremees nagu öeldakse ja näidatakse pöidlaga taevas. Olgu, kuidas on, aastad pole, vennad, tuleb ka paremate naastude tulekuna ja on selge, et põhimõtteline vaidlus Soome põllumajandusarengusuundadest toodangu mahust ja efektiivselt jätkuma sest toodangu omahind on küllaltki kõrge ning peale oma vajaduste juba põllumajandustoodete eksporti peab ka edaspidi riigieelarvest toetama miljardidiste lisamaksetega. Siin tehtud võrdlusandmed näitavad, et tavalise soomlase igapäevane toidukraam maksab tunduvalt rohkem kui teistes põhjamaades. Nii et ka tavaline linnainimene maksumaksja jälgib terase huviga, mis tulemusteni need vaidlused lõpuks viivad. Vaatame ka allapoole lõuna poole, näiteks musta mere äärde Abhaasiasse Toomas Alatalu. Me istume Estonka külas, koduri uulid seal täna on 13. oktoober ja seda päeva tähistatakse siin kui Estonka küla rajamise 100 viiendat aastapäeva. Lendab nuut. Kui kaua teie siin külas elanud olete? Mina olen siin sündinud ja neid on aastaid juba nii palju, et annan 78 aastat. Kuidas oli ilm sel aastal siin Suhhumi maal, Villem nuut? See oli üks ise arenemine kehv aasta suurte vihmadega ja firmade poolest oli loodusel see midagi head, ei teinud sind. Karjaga raske siin kohapeal ei ole pleenamad, ei ole karjamaad suvel need mägede, sellise looma karja tulivad alla. Aga näha kuskilt ikka muretsevad v hoiavad kokku ja teevad hiljuti ikka peavad üleval. Siin on teil oma aed ja kuidas siis ütleme, linnalähedane elanik siin Suhhumi maal ennast ära elatud. See väikene majadesse, mis, kus me nüüd elame oma abikaasaga haritavat maad on koguni vähe. Aga siin saab isegi kolm külvi teha. Vaadake nüüd siin, vastus on siin. Künka peal on mais alles roheline, alles kasvab. See kolmas saak, saatsin olevat esimene saak, oli, külvasin sügise nisu, kaera, seemet ei olnud saada, nisu külvasin, Einaks sai ära koristada. Sai mais peale tehtud, selle sai ära koristada, looma selliseks roheliselt sai veel maisi peale küll võtta, see tähendab kolm saaki juba. Siin on viinamarjad, meil. Viinamarjad tahavad palju orimis saada ja eks ta ole. Inimesele selleks tuludest ei ole midagi, sellepärast viinaga enam äri ei ole. Laga oma tarbeks saime küllalt Mustaveini valget veini ja ja iseenesest marjad on head loom on väga raske sind pidada. Külastides torkav külas sai kaasa toodud. Meil on iseenesest suur musta-valgekirju lehm. Aga siis ta saab palju süüa saada, karjamaad ei ole, aga siis vähehaaval niidan ja korjev kuidagimoodi saab ära toidetud. Mida siin peres kõige tähtsam on? Juust. Solvuguuni lehmal raske pidada, aga tahavad sellel suruhunnik alati oleks seal pärast mammaleego kõrval on see kõige parem. Krüger on kolhoosi raamatupidaja, teie käest käivad läbi kõik arvud. Kui suur on praegu kolhoosniku keskmine kuuteenistus? See aasta on väikene umbes 120 130, rohkem küll ei ole, endisel aastad olid ikka kõrgematel, 200 ümber oli ja üle oli ka. Aga milles siis asi on, miks siis sissetuleku väiksemaks läinud? Meil peremees muutis tubakategemise, muutis ära need inimesed seastajaideni, aga kui oli teine süsteem, noh see maine, kuidas eesti keele perekonna ja siis veenisevad rohkem perega, tööta seadvast tennise on selle peale rohkem. Need tuleb välja niimoodi, et mujal minnakse üle perekonna töövõtule ka tee siin nagu loobusite sellest. Täpselt nii, meil on perestroika teistmoodi sissetulek on küll koosis, tee, aga see aastaga me plaani, kui täidame, Sonja. Uima saunas Lesteri. Lihtsaid mõtteid mõtlen. Kuule. Sait mõtteid, mis seal tulli Alles vaevane. Kuidas armastad sa siiski oma oma? Oled rott sinu nii-öelda alla? Ole õnnelik elu ei väsi. Et on terve rida ikkagi. Ole meelikke on sinimaas varjupaik ja mu töö, see on mure. Ka. Mul on palju sonde samu kui Pull on very long kaasa ja Lonbee segi, mis elus hoida. On rahu hinge, lapsed toas ja laual. Ole õnnelik, et seeni elu ja ei väsi. Et on terve rida ikkagi selge, siin olen meelikke. On siin ilmas varjupaik ja mu tööl ja mure ka mõni. Mustar laulu kuula lõõr. Kuulen, kui pole jal Sain mõtteid, mõtlen põllu. Ja seda. Alates eeloleva aasta esimesest jaanuarist läheb täielikult. Ka isemajandamisele kogu meie vabariigi põllumajandus ehk teiste sõnadega üteldes Eesti NSV riikliku agrotööstuskomitee süsteemi ettevõtted sellesama suure ametkonna plaani ja ökonoomika peavalitsuse juhataja Ago köök. Mida see siis tegelikult tähendab meie põllumeestele hakkame just nendest peale kolhoosidest sovhoosidest, kes maal toodavad. See tähendab sisuliselt käsumajanduselt kasu majandusele üleminekut. Kolhoosid on ju senini töötanud kogu aeg valdavalt isemajandamise ja enesefinantseerimise tingimustes. Nüüd laieneb see need põhimõtted ka riiklikele ettevõtetele, sovhoosidele ning ka ümber töötlevale osale liha, piimatööstus, toiduainete, tööstus, osa riiklikke dotatsioone kokku 86 miljoni ulatuses mis seni maksti madala rentaablusega majanditele maksti masinatele ja väetistele juurde, samuti alus turbole ja veel mitmed teised kulutused, mis kaeti riigieelarvest, suunatakse selle summa ulatuses kokkuostuhindade tõstmiseks sinna lisandid täna. See kindlustab enam-vähem kõikide toodete ühesuguse rentaablusega ja see peaks siis mõjutama majandite huvitatust, toota riigile vajalik. Kes need hinnati, päike paneb, need pannakse paika vabariigis. Selle määruse täitmiseks on juba moodustatud mitmed töögrupid. Üks nendest hakkab välja töötama. Uusi hinnale lisandub vaid sellest võtavad osa rajoonide majandite esindajad, teadlased ja agrotööstuskomitee töötajad. Selle tööga tuleb valmis jõuda ühe kuu jooksul. Projektid on olemas, määruse elluviimiseks on vaja teha suur töö. On ette nähtud korraldada piirkondlikud nõupidamised, vabariiklik aktiiv, nii et põhjalik selgitustöö. Kütmiseks on juba alanud ja see jätkub veel pikka aega selle määrusega. Samuti on kehtestatud saba riigi agrotööstuskomitee süsteemis. Esimesest jaanuarist alates hakkab kehtima hulgikaubandus. Samuti käib praegu töö pikaajaliste normatiivide väljatöötamiseks palgafondi moodustamiseks, kasumi jaotuseks. Kusjuures täielikult rakendatakse uue ettevõtte põhimääruse sätteid mis laiendavad ettevõttete majandite õigusi ja just pikalemised. Normatiivid annavad teatud kindlustunnet juurde suhetes riigile eelarvega kõrgemalseisvate organite ka selleks, et need mitte igal aastal tõttu. Me teame, et kahjumiga töötavaid majandid meil praegu vabariigis kolhooside sovhooside seas ei ole küll madala rentaablusega majandeid, mis nendega saab. Meil on 300-st majandist umbes 10 protsenti, kes ei suuda kehtivate tingimustega kindlustada enesefinantseerimist. Osa nendest on rasketes tingimustes ja neid saab abistada riigieelarvesse vaatavate maksudega. Kui anda sinna soodustusi, vabastada nad maksudest samuti tsentraliseeritud fondidesse makstavate summade vähendamisega vōi vabastamisega. Neid teatud aeg tuleb tsentraliseeritud fondide eest ka nendele mõningast abi anda. Kui teine osa majandid on need, kes on suhteliselt heades tingimustes, kuid ei ole majandanud ennast selliselt, et kindlustaksid jänesefinantseerimise. Nendega on asi keerukam, teatud aeg tuleb ka neid toetada, kuid mitte lõpmatuseni. Pangalaenuvõimalus kajab. Pangalaenuvõimalus jääb nii, nagu ta ennem oli. Praegu on esimese jaanuariga 87 oli vabariigi majandites raha arvel pangas 158 miljonit, samal ajal lühiajalist laenu 76 miljonit, nii et summa summarum tuleb ju usalda positiivne. Seni kehtiva korra järgi finantseeritakse edasi riigieelarvest maaparandust samuti taimekaitse ja veterinaariateenistust ja samuti vabariiklike tähtsusega. Suuremaid ehitusobjekte. Ja esimesed reageerimised majanditest Aravete kolhoosi peaökonomist luulenurga. Praeguse seisuga ei ole Aravete rahval erilist muret, sest tema loodetav selle aasta kasum saab olema ligi neli miljonit ja rentaablus ligi 50 protsenti. Aga see, mis neid meile selle isemajandamise tulemusel saab olema rohkem maksmisi nende masinate ja väetiste ja maaparanduse osas. See nüüd on meil päris nii kahjumisse niikuinii ei vii, aga muretsen, isemajandamise seisukohast tekitab ikka tõesti see et majandi spetsialistid tunnevad muret, kust saada niisugusi, masinaid, mis hakkaksid kohe põllul tööd tegema. Ses aastaid on meil kasvanud töötasu just masinate remondile ja väga suured summad on masinate remondile kulutanud. Ja see tähendab seda, et me praktiliselt teeme sena masinais mas majandisse, saame, teeme ümbe. Ja seal taga jääb mõtlema, et need, need summad peaksid nüüd küll jääma kasutamata majandis, et saada ikka head masinat majandisse, mis tahab kohe põllule ja teeb tööd. Aga seda me ei näe veel, kus tulema hakkab. Eks majandamine majandussüsteemis häirib ju see ka, kus põllumees väetisest saab, missuguse ta saab ja, ja kust neid asju kõik osta saab, sest endama samas tuleb tal loomulikult kõik korda teha oma jõududega, kuidas missugust produktiivsust toodangut ja saagikust saada? See on kõik oma töö, aga just, et mis väljastpoolt saada, siis ta ei taha osta neid asju, mis kasu ei too enam. Aravete ei ole vist ammu panka laenu teinud. Mina igatahes oma ajaloos ei mäleta rohkemat algalaelu Aravetel olevat, kui me ühinesime endise Käravete sovhoosiga, mis tõi kaasa väikse summa, pangalaenusid kohe ka likvideerisime. Nagu teada, alates uuest aastast läheb vabariigi põllumajandusele ka ressurssi maksetele. Kas teie teate midagi sellest, et niisugune maksustamine nakkab? Alates tulevast aastast toimub. Seda, et niisugune maksustamine saab tulema, seda ma tean. Aga mismoodi ta saab tulema sedamaid ja ja mingisuguste arvukestega arvestasime nii aasta algul siin juba ATK inimeste osavõtul. Missuguses suuruses saad tulumaks meie Aravete kolhoosil uute süsteemide järgi olema, siis ta meid nagu põlvili ei löö. Aga meil on praegu küll suur küsimärk, me tõesti ei tea, mismoodi teda arvestama hakatakse. Tabasalu sovhoosi peaökonomist Arvo Täär. Kuidas teie majad on praegu valmis täielikule isemajandamisele üleminekuks. Püsime tulla. Noh, esialgu tundub niimoodi, et nüüd võtab hirmu nahka. Mitte just arvestada seda Tamsalus, voos oleks majanduslikult viletsale järjel. Aga nüüd, kui riigi dotatsiooni maha võetakse ja väetiste hinnad seal tõusevad, tehnika hinnad tõusevad, samal ajal realiseerimishinnad tasemele jäävad, siis on väheneb loomulikult kasum jääb majandile vähem võimalust tootmise arendamiseks või laiendamiseks võimalusi ostame selle viletsa tehnika ikka kalli raha eest ära, väetis on, on niisugune, nagu ta meil on tööstuse poolt pandud. No ja teisest küljest ega majanditel valida ka midagi ei ole lihtsalt, mis neile majanduslikult oleks nagu mõttekam osta ja et siis odavamalt läbi tulla, lihtsalt praegu on põllumees sunnitud võtma seda tehnikat, seda väetist, igast muid ressursse, mida parasjagu kätte saab, teinekord ka hinda mitte valida. Nii et kui kahe kuu pärast tuleb minna, aga need teised küljed jäta lahendamata, enne kui nüüd ühise majandusele minna, siis tundub küll, kuigi ta võib olla Tamsalus voosile. Esimese teise aastaga veel eriti ei ehmata, aga alla keskmise majandi on on minu arvamine küll, et aasta lõpuks teatud hulk nendest on pankrotis. Kes telje rajooni ATK on tulnud ka sellise asja juhendmaterjale. Eelmine nädal oli vinni näidissovhoostehnikumis meil just vabariigi ATK ja rajooni ATK. Nagu spetsialistide osavõtul nõupidamine, just neid asju enam-vähem nagu selgitati, räägiti nagu seal öeldi niimoodi, et kuskile väetised ja tehnika 30 protsenti tsirka tõusevad ja vanasti turvas sai nagu majand riigieelarvele rahadest, kui need nüüd tuleb ise kinni maksta siis praeguste hindadega võrreldes, siis ta umbes peaks nagu kuskil kümmekond 10 15 protsenti kasumist maha võtma. No umbes sellisel määral peaksid hinnad tõusma, et selline kasumi vahe ikkagi jääks Stelt tootmise laiendamiseks seal stimuleerimis fondi igast muude fondide kujundamiseks peab mingisugune stabiilsel kasumi summa dramaatilise tootmist hoida samal tasemel või siis teda arendada. Egas Eestis Eesti põllumees nüüd nii kartlik ka ei ole, kui on ikka kasu näha ja asjad paremini peaksid hakkama minema, ega ta siis põõsas öeldakse, ei põe. Eesti põllumees on kaalutlev, et ta kardab kahju saada, aga kasu vastu ei ole, minu alustas mitte mitte midagi välja, sellel asjal tuleb Tamsalu sovhoosi puhas sissiga. Kasumit annan miljon 600000, selle loodame täis saada. Kas teie, Sirje siir, Lehtse kolhoos, ei peaökonomist, teated kogu vabariigi põllumajandus läheb üle alates esimesest jaanuarist täielikule isemajandamisele. Tean küll. No rajoonis ei ole meil midagi sellealast räägitud, ainult et nii palju kui lehest olen lugenud ja televiisorist kuulnud raadiost. Olete selleks valmis olema küll. Probleeme tekib ka. Ma arvan, et ei teki. Ei või. Õpivara valgega. RV Planeta nurmel poolega veidi puhkust ja lõunas. Vaatarr on tal veel lõug hoolema siis hingan mullale, siis tuli. Tõsine ja aus CD Murr. Jälle istmele. Lüüriline is ja ta ta eakatele. Soera valgega. Perre elame survel hoolega. Veidi puhkust ja õunad vaatar rõõmsalt küntud põllu kaolema bensiin mullale ja siis tuli see On tõsine ja aus. Laienduse spetsialiseeritud autobaas on Eesti NSV riikliku agrotööstuskomitee süsteemi üks nooremaid ettevõtteid. Lisaks sellele andis täna siiatulekus ka põhjuse päev, mis märgitud kalendrilehele. Ekspluatatsiooni osakonna juhataja Alo madise tööülesannetesse käib kõigi siin olevate külmetusautode tööle suunamine ja palju, palju muudki. Autod on meil suuremalt jaolt Tšehhoslovakkia päritolu, jazz tüüpi aga alga külmutatud. Neid on kokku meil 64 tükki, kaugemad otsad, mis nüüd on tulnud sellel aastal sõita? Ikka Moldaavia, üksikud reisid Gruusiasse, Taskendis täis, kaks autot. Aga tee on väga pikk ja ei läinud väga hästi, reis veame välja, veli poolast sibulat õunalillkapsast katseliselt kaks autot käis Tšehhoslovakkias, viis sinna turvast, tagasi, toodi lilli. Loodame, et Tšehhoslovakkias. Meil pidevaks, majanduslikult kasulik midagi. Nii ja siin kaks autojuhti on ka juures, kes momendil on Tallinnas Velvet kiiver ja Tõnu droon. Missugune del viimane sõit. Poola rahvavabariik sai lillkapsast laadad minule müüa ja kaubaks viinamari haua käiakse niisugust otsa. Poolas käib kuskil kaheksa vaeva, oleneb, kuidas peale saab, võib-olla isegi seitsmega saab tagasi, aga no see piiril võtame said ja siis seal koormuse saamist. No nagu ikka, asjaajamine käib. Aga kuskil kaheksa päevas on reis edasitagasi ära käidud kahekesi ja üksinda üksinda ikka üksinda autos peal polügoon ja see väsitab ära ja lõpuks ei väsita. Seal on selline töö, on selline küll lähena, palju rahalist tohib korraga olla siis nagu ja 12 tundi siis tuleb puhkama jääda tee äärde või vaatad parkimisplatsi, teed omale süüa ja paned magama masinasse, need ikka võsa ääres, mitte kusagil mujal, mitte kuskil majas tee peal meil, kus kõigepealt parkivad jõust ei ole, kus me saaks autost minna sisse ja magama panna ja koormaga masinata välja valve alla. Seda, seda meile ühegi trassi ääres tee peal ei ole, aga no teil uksed lukus külmetuskäimisel ikka juht masina juures ka, ega nii. Moldaavias, teinekord võtab ka juhtunud niimoodi, et vihmade kaela, siis tuleb ikka seista seal sellepärast, et vihmaga on terve elu halvatud. Ei liigu seal ükski transport põldude pealt laen otsaga aiast. Savimaad seal ikka jalaga ei liigu, ei liigutatakse tore ja auto jäi. Seal teatakse, et tulete, põhiliselt tuleb ikka natuke oodata, sellepärast et taara anname maha pealt, ühesõnaga, kus kaup laetakse ja siis muidugi püütakse kohe korja oma hakata ja kui ei ole korjatud. Aga vahest juhtub ka nii, et oleme oodatud külalised kohe võtame peale ja saab ta samal päeval tagasi, kui ta juhtub praegu autoniga, väiksed lihvi saada, vaadata, sättida, hooldamine teha ja eks siis vaatab, kus välja pakutakse. Teie olete ka üksinda peal, jah, kõik eksinud. Miks te nüüd üksinda olete? Ega kahekesi sõidustele mingit rohkem tolku selleks, et üle kaheksa tunni isegi kahekesi sõita ei tohi, tähendab neli tundi ja kaks meest peavad neli tundi vaid sõita ja tähendab üks mees ja teine samuti ei tulnud ja ei ole mõtet. Ei ole, esitatakse majanduslikele kasulik. Raha, lihtsalt maksab meestele rohkem raha, aga töö on ikka sama sektor sama midagi efekte muuta kajameest või naist aga näiteks tervisega midagi juhtub. No kui teil juhtub, siis on haiguslett või jätad seda töömaad, teine mees, kes on terve, näiteks kui mul midagi juhtub tee peal, siis on esimene linn, mis on suurem, annad sinna koorma maha ja siis teatad baasi baasist tuleb siis kas teine mees või teine nabiega, teist väljapääsu ei ole. On ka nii juhtunud? Päris otseselt vist nii meil vist veel juhtunud. Ei ole kolleegide kohta, ei ole midagi uut alale, kulla jah, niisugused asjad ja noored tugevad mehed ei saagi juhtuda. Jah, ega nii küll väiksed haigused põlema üle ja tuleme koju tagasi. Tasuvuse kohastat olid paremad ajad nagu igal pool, ega see paremaks ei ole läinud, ikka kipub allapoole minema. Teil tuleb ka peenike piht tuleb ja ega see töö ei ole kuskil. Linna vahel, istun, ma tegin oma kaheksa tundi, istun kodus pärast rahulikult maaga, meiega laseme ikka nii, et et see ei olegi meelakkumine. Mõni mõtleb, et noa, need sõidad sa pikka maad ja saad sa pikka rubla, soovision, istud ainult rooli, sa ainult lipad. Ei ole jah tänasel autojuhtide ameti veel võib-olla mõnigi mees vabariigis. Noh, ma mõtlen, just teie kolleeg autojuht ja mõtleb, et no siristas, helista pealegi. Mees aasta keskkonna, meid oli kuskil 380 360 lase on hooajal, võib-olla saad seal jah, neli, nelja natukene seletame ligemale viis, aga põhiline palk on ikka talvel, me oleme väga väiksed palgad. Saad seal 180 ja 160 ja siis ma ei tea, kus need, kes sildistamist ootavad, kus need mehed siis on? Meie elu-olu on kõik läinud nii läbi, et kõik linnad, kus on hotellid, Need on transiidile suletud, veoautodele suletud, kõik takistused on ainult veoautodele tehtud. Kuskile minna ei saa väga vähe teeäärseid sööma, kohti sellega mõlema põhjustatud ta ise kõik kaasas kandma ja tegema töö, toiduained kaasa ei võta, tee peal ja Talga, no mida te kaasa võtate, lähete kaheksandaks? Konserve ja lihasoolad sisse võid soolad sisse, võtad kaasas. Perenaine Tartu konservitehas ja väga, väga nagu konservid, Sa ütled, et ilusat reklaami praegu eriti vaata makaronitooteid ja tahavad nad on, nad on ikka jah lihaga ja, ja väga hea, nendest saad ju kõik, kui sa ise oskad fantaasiat sinna kõrvale teha, siis oled väga sõnutest teie näol. Soovime kõigile põllumajanduse, kogu agrotööstuskompleksi autojuhtidele head ametipäeva ja olge tublid, laske ikka niivõrd selles, aga tal on väga, püüame. Vaenlane. Aega ei. Salli neid uduvere õige. Ja Krista milline. On selle. Murulaugu rännutaigna. Eined. Nii aianduse spetsialiseeritud autobaasi direktor. Tõnu Puusepp kaks meest oli testi agarad, paljudel säärased mehed seal olemas, ma ütleks, et meil on kõik tublid mehed. Üldiselt tahtis muidugi, nende pikaotste peale on autojuhtide hulgas ja seda enam, et meie park on moodustanud ja moodustab pidevalt uutest masinatest importmasinatest mis on ka küllalt mugavad ja vastupidavad. Seetõttu meil olnud võimalus oma juhtide kaadrit valida. Ja pean tõesti ütlema, et kolm aastat, mis ma olen asutuses töötanud pahandusi, niisukesi, millest rääkida tasuks ei ole olnud. Mehed lähevad ära nädalaks-kaheks kolmeks nädalaks, tähendab, me peame neid usaldama. Nad on meie asutuse täievolilist esindajat, tihtipeale ka meie vabariigi esindajad välismaal. Ja ma pean siiani küll ütlema, et nad on ainult au teinud asutusel. Teie olete siia rajal oligarh. Kust natukene sõita rannamõisa poole, päris soomaale, ehitate rajati toast. No kaks aastat tagasi või veidi rohkem maikuus siin tõesti lage väli. Kui me siin seisame asetäitja Olev pahmaniga ja pidasime plaani Nonii autobaasi ehitama hakata siis täna näete, kui kaugele me oleme jõudnud, rahul ei saa kaugeltki veel olla, teha on palju. Ehitame majanduslikul teel oma brigaadi ja tänase päeva seisuga oleme kuskil siinsega 700000 rubla eest ehitanud. Praegu siin, kus me seisame, tuleb siis metallitöötlemise ruum ja agregaatide remondiruumid ja ehituse plaanid edasi. Umbes samas tempos umbes 300000 aastas, vaja on veel autopesulat, vaevan remondiruumi juurde veel kere, töötlemisruume, keevitusruume, värvimisruumid, noh nagu ühel korralikul auto ettevõttel peab olema uuel aastal lähetega, nüüd teie üle täielikule isemajandamisele. Lehm on raske meile, kuna repress ära rautode kehtivad veohindade ei kata tegelikke kulutusi, siis ettevõte on töötanud siiamaani plaanilise kahjumikuga. Niikaua kui oli võimalus seda kahjumit katta ei olnud see probleem, aga seoses täielikule isemajandamisele üleminekuga peame me nüüd leidma teid ja võimalusi töötada kõigepealt kahjumit, kindlustada vajalik vajalik kasum fondide moodustamiseks, ettevõtte arendamiseks. Me oleme oma programmi nagu välja töötanud. Kuigi see võib-olla on veidi ebaloogiline ja ei ole arusaadav esimesel pilgul. Selleks, et teha oma põhitööd ja rehverisaator õdusat teostuda, oleme me sunnitud tegelema abitootmisega. Moodustasime käesoleval aastal niisuguse jaoskonna või osakonna pinnase teede remondiks ja ehitamiseks. Agrotööstuskompleksi majandites oleme meil on kuigi palju tehnikat, saime siin kokku laenata ja üürida ja loodame ka juurde saada. Teda on praegu vähe selleks, et neid plaane realiseerida. Tänavasta loodame teha tööd 100000 rubla eest tulevaks aastaks planeerimine 400000 rubla, mis peaks meile andma siis üks vähemalt 100000 rubla kasumit. Rahale jah, raha on tarvis on vaja nii mahuliselt ettevõtte tulukus suurendada kui ka on vaja. Selleks, et minna üle isemajandamisele finantseerimisele. Saime Eva kaarest Oskümme. Valiti. Või? Ei ja ta ei, ta. Määr. Aeg möödus, eelmine aasta, oli, seal käest, saab kaasa. Ka. Rahvasmäega ja seda on Ka noored kaasaegsed alla. Sanatooriumi. Oli. Selge, et ta ei ta päästa, et. Ärme. Ajame mu. Kole Me elemendid uuest aastalt lähme isemajandamise pääle, kogu Eestimaa põllumajandamine läheb jah. Läheb küll rublandlikeks tähtsam, rubla märg tuleb kõrgele tõsta nagu üteldakse, kes kopikat ei korja, see peab palgast ära elama. No vot siis käisime laias tänavas jalutamas, et kui ta mõõdu ja esimees võtsime meid kah, pensionäride rakukese võttis kaasa ning pärast koosolekut siis mõtleme, et lähme võtan väekas, sülg Teet, enne kui kodu pöörata. Kuid esimees, see on kaval sinder, ütles mett, aga mitte kui on suured otsustamisel, siis on suured jõud. Ning rääkis ära, ta oli nelja Tallinnas olnud ja siis oli neli tundi sabas seisnud ning sai meile kõigile piletid sinna uude kõrtsu, Gloria kärtsu. Aga sabade kohta nii palju, et ma lugesin ajalehest, et et kui on kõik vägisi loodud sabad ja järjekorrad ei ole mitte ainult lollusi vili, vaid on kohe kuritegelikult asjad. No see on teine teema. Noh, lähme siis glooria körtsuse oli kena, et meil oli riided ja lipsud ees ja kõik, kordas. Mõtle, Läku vana tundis selle koha hiljem ära, ütles, et ta oli lapsepõlves isaga korras, ei käinud. Ja siis oli see kõrts öölokaal Pariisi ning pärgast on täpselt samasugune kui siis, kui oli paris. No vaat, 10 rubla 28 kopikat oli peleta. Jube kallis, jube kallis küll, aga no hea küll, hakkad mõtlema, mis kaunisse, kallis Ma ise arvasin, kolm Rapla nagu söögi peale ja seitse joogi peale, kuid tuli hoopis nii, et kolm küll oli paar grammi ning Krallide pääle ja seitsmel söögi pääle juua ei antud. No väikse lisatasu eest sa võisid muidugi osta 97 rubla pudel. Aga ikka oli, oli saada küll. Näiteks meil tehtud kah uus söökla lahti, mis ühtati on körtsed ja kuigi seal mulle tundub küll, et pärgastan, portsud pole pisemad. Aga võib-olla see on ka lihtsalt noh, niisugune Picine silma petmine. Vaata, ruumid on need suuremad. Aga klorias oli portse palju, oi oioi Kõiksepealt tehte tehtveli ports forelli ports kalamarjaports, ahjupotti, lihaports ja lõpuks toodi veel Vartse kiievi, kotletti sihuke vot sihukese portsu otsas seal siis istusime. Ma küsisin veelkord leti kõrval, et kas ei saaks makaroone, see vaatas mind nagu oleks ma lollakas, eks kõik need siis seitsme rubla eest oli siis süüa, kus see 20 kokku kaheksa kopkad kadus, seda ma ei tea. Aga noh, selle seitsme rõõmsahelist oleks mu pere nädal aega söönud, aga mis teha, kui peenes kohas peab ikka peen värk olema. Ning peen oli küll oli, oli sina jeerum jeerum, seitse nuga ning kahvlid seisis su ees laua peal. Sa ei oska, ei tea kus kohast missugust võtta. Aga kui ma siis kõrvallauda vaatasin, need sõid kõik toidud suid supilusikaga ära, nii et, et see söömine polnudki küsimus. Ning riietuse osas ma kuule, ma oleks võinud Kerzavoideka minna. Nii, peen värk, möni oli aluspesus, mõni oli smoking, mõnel mul jäi mulje, et mõnel naisel polegi muud ümber kants Hermusegi väike viigileht allpool nädalat. Teksapükstes millalgi kukkes haigus. Aga põhi ikka oli ikka meremeeste värk, noh, madrus särk triibuline ja mitte vangi oma madrus oma. Nii et selles mõttes mood teen küll Avipe, nii jubedad peened. Näe ma võiks isegi pärast lipsu eest ära ja pikad püksid jalast vähegi peenem olla. Aga kui aus olla, siis oli ka kauneid daame. Tahame, oli kohe päris amet. Kui sa riskid mu käest, kes need tarned on, siis ma võin sulle vastata. Daame üks daame, naisterahvas, kisab daamiks sees, kui mehed tema ümber on, härrad, vaat sedasi. Nendel daame meil leidub, aga kus säärase saad? Kuigi meil uduveres? Ma mäletan, ükskord sõitsime rongis uduvere meeskoor, istume kenasti rongis, kõik istume, tuleb üks vanem daame sisse seisab, seisab, seisab ning siis küsib. Vabandage, kas sind džentelmen härrasid ei olegi? Kas sa teadki ribu tõusis, krapsti pesti, kummardas kenasti ning vastas, see on käik, džentelmenid, emakene ainult et vabasid kohtasid ei ole vat sedasi. Tänane joogi Poolas. Atuse paljud kaubad vall laguneda lastud elama. Niisugune see meie tänane põllumeeste tund oli selleks korraks on kõik. Saates jätsid kuuldele Heli Sillar, Aino Lauri ja Kaljo Jaagura kuulmiseni.