Kahe nädala jagu on seda aastat veel jäänudki peale tänase on veel kaks põllumeeste tundi ja need langevad pühadele. Seepärast tuleb täna ajada üks tõsisem jutt, mida järgmisse aastakümnesse ei saa kohe mitte kuidagi lükata. Jutt on põhisest maamehest, põllumehest, kolhoosi esimehest Georg Suurmetsast. Sissejuhatuseks vahest niipalju, et tunneme teineteist üle veerand sajandi, peamiselt tööasjade kaudu. Ta on energiline, enesekindel, algatusvõimega sirgjooneline ja ütleb otse näkku, mida sust arvab. Ta nimetab asju õigete nimedega. Ja ka selles dialoogis, mida kohe kuulete. Ta nimetab terve rea isikuid, kes tema loos olid kaasosalised. Ärgu keegi sellest solvugu veel vähem, ärgu keegi tundku end süüdistatuna. Püüdkem seda meest mõista. Elu on elu ja ühe tuntud kolhoosi esimehe saatus ja käekäik on kujunenud just niisuguseks, nagu ta praegu on. Olgu, see armas või olgu see kole. Ükski mees enesest pikem ei ole. Aega nad mõõdavad enne ja praegu usun see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord karem. Millal me teame, mil aeg ajast parem? Istu sa kaalul kas vannu või palu. Raskus on üks, olgu, kui suur su talu sina ju aegasid mõõta Ta ei saa osa, sa oled ju Temasta aeg, aga on sinu kaaluja. Sina oled nüüd põhjas, uus mees esimesest aprillist alates sellel aastal. Millest sa siin pihta hakkasid? No mai esimestel päevadel juba me istutasime juba krüsanteeme, aga ühtegi kasvuhoonesse, mis oli selles kuu ajaga ülesse pandud materjalid leitud ja ehitatud ja siis täitsa uus tehnoloogia kilekasvuhoonetes ja soojendus praegu, ilm on väljas, paljugi muud, katlamaja veel ei ole, aga nojah, saime lahendatud ja kasutame neid uusi tehnoloogiaid ja võtted, mis annavad kiiresti ja odavalt toodangut. Ma arvestan just lihatootmise probleeme praegu, kuna veel tänavu aasta maksab üle viis aasta keskmise toodetud liha piim, siis selle nimel sai ka teha täiendavat tööd ettevõtmisi nõnda kasvatatud puu päris korralik pardi üles. Parte siis broilereid, siis on seakasvatust, arendasime üle 400 sea, ise müüsime, andsime kasvatada kolhoosnikele. Ja meie ei karda seda, et meie kolhoosnik läheb rikkaks oma tööga, seda me aitame igatipidi kaasa. Et inimene teeks tööd ja siis samaaegselt ka selle töö eest saaks korraliku tasu ja samaaegselt ta rikastab meie toidulauda. Meie saame siin täiendavalt tänavu aasta vähemalt võiks 100 või neli, 50 tonni liha rohkem selle tänu sellele, mis me oleme kasutanud siin vanu hooneid, me oleme kõik vanad hooned üles võtnud, kus seitsme päevaga näiteks võtsime vana noorkarjalauda, kus olid sisse vajunud, tõstsime seal meestega üles ja seitsme päeva jooksul tõime juba parditibud sisse. Ja nüüd seal on kasvatatud juba kaks partiid siis broilereid ja samuti pardid ja sellesse. Nii et siin on praegu ja kartulihoidlas näiteks kasvatame broilereid siin ajutiselt, niikaua kui saab ehitama hakata uusi hooneid ja kasutame kõiki vanu hooneid ära, mis vähegi annavad veel restaureerida, taastada need on kõik meil ära arutatud ja ükskõik mis siis mingisugust otstarbeks, mis annab siis toodangut. Esialgu ei näidatud ka mulle seda hoonet, kui siin spetsialistiga ringi käisime, et lihtsalt tuleb maha kanda, ümber lükata. Aga nüüd on juba sealt sealt tulnud liha oma 30 tonni. Ja Puhja kolhoos läks sel kevadel pooleks, kas valudega? Meie mõlemad, niisamuti, Puusepp, kunagine Sinula direktor, meie lahendasime neid probleeme nii heatahtlikult ja heasoovlikult, saime sellelt riidu ja seda pahandust, mis siin siis oli, kui ma siia tulin, algus selle jagamisega siis nagu tasandada ja keerida leiame lahendused mõlemal pool. Kuidas sa sattusid Puhja kolhoosi? Puhja kolhoosi tulek oli küllaltki võib-olla just tänu siin Tartu rajooni juhtkonnale siin esimesele sekretärile Tarre Peebule ja siis Avarma too oli ühesõnaga, soovisid ja palusid mind juba eelmine aasta siia tulla, aga mul oli Varbla kolhoosis tööd pooleli, ei saanud lihtsalt ära tulla, aga näiteks kaljaekstrakti tehase ehitamist, sigalakompleksi ehituse alustamine, see oli mul ühesõnaga projekteerimisjärgus ehitamise järgus komplekteeritud sinna mehed ja lihtsalt ei saanud ära tulla. Oli vaja need asjad, mis nagu pooleli olid, enam-vähem viia sellesse järku, et nad lähevad ekspektsiooni ja käiku. Tähendab siit nüüd antud juhul Puhja kolhoos on siis need sinu kolmas töökoht ja kolmas koduga. Kodu on mul ikka Rakveres seal, mis maja sai ehitatud ja mis nii kuulsaks tehti teatud organite poolt ja ja ka Rakvere rajooni selleaegse juhtkonna poolt. Kodu saab muidugi väga harva käia, kui on Tallinna poole asja, siis ma sõidan kodunt läbi. No aga Käega. Gurmaani. Saama ja meelelaadi nii nõu saama ja linnusarnane see. Selge, ma ei jookse see maa-ala peal. Need õues kaes jalga maas, koosno lasu ei aa ja soo nagu käel säält mama. Vaegnägija aga maak. Käega. Haarama saama ja. Me ju la ei. Ta. Energia kolhoosis alustasid oma esimehe karjääri, ma mäletan neid aastaid. Me oleme üheealised, mehed. Energia oli Kirde-Eesti üks võimsamaid majandeid. Alustatud nullist 50 kopikat oli inimeste tööpäevatasu 59. aastal sai võtta ja sai alustatud kohe kiiresti ka nende vanade hoonete ja varemete taastamise, eramute ehitamistega, igale poole. Katusekorruste ärakasutamine ja kõik nende muude võimaluste ärakasutamis vähegi andsid, et odavalt saada, edasi minna ja siis ehitada abiettevõtteid abi. Iga abiettevõtte ehitus oli nii-öelda omavoliline ehitus ja võisid saada ühesõnaga parteilise karistuse. Või rohkem seda keegi ei teadnud, aga oli ka tarvis teha, et edasi viia elu ja kindlustada kõigepealt maainimene sotsiaalselt tööga ja sotsiaalsete tingimuste parandamine on ainult võimalik majandi üldise edasiarendamise baasil korralikud korterid puhkebaasid Energia kolhoosis ehitasime selle aja jooksul välja Võsule korralikud puhkebaasid seal 90 kohta Sotši Musta mere äärde 24 kohta, pioneerilaager 160 kohaga, selle ehitasime kõik välja majandi poolt. Meie rahvas kasutas ja kui jäi üle võimalus ka andsime, teistel näiteks pioneerilaagrite kasutas terve Rakvere rajoon ja praegugi loen lehest, et propageeritakse ja käivad seoses, kelle lapsed seal puhkamas ja selle seda vaeva missugust vaeva pioneerilaagri ehitamisse sai näha, seda teavad võib-olla vähesed. Aga see oli selline, et materjalid ja kõik tuli ta välja ehitada. Vastuseis oli väga suur sel ajal isegi, miks pioneerilaagrid ehitamisel aegsel põllumajandusvalitsuse juhataja loitel kes absoluutselt ei toetanud seda üritust, samuti ei toetanud kaubandust Võsul. Ja lõpuks ongi praegu Võsul seisab meie baari 78. aastal ta kategooriliselt keelas edasi ehitamisse, alles baaril on juurdeehitus praegu, mis seisab pooleli ja kolhoos, praegune juhtkond müüs ta koguni ära tappa kooperatiivile meie selle baari ja, ja seal on 160 kohta ja töötas väga edukalt Võsul aitas laevanduse leevendada seda probleemi Võsu probleemi ja selle selleaegne kunagine mikker oli täitevkomitee esimees, tema palus, et kas on võimalus, et ehitada sinna mingisugune puhkebaas, et sellega ja siis samaaegselt ka baar, et ta ja müügipunkt, et saaks aidata kaasa kooperatiivile ja see on väga õige mõte. Ja ma mäletan isegi seda, et Energia kolhoos ei raatsinud tol ajal omale korraliku kontorihoonetki ehitada, see oli vanas talumajas. Põhimõtteliselt on asi see, et esiteks mina pidasin kõige tähtsamaks esialgu tootmishoonete ehitamise ja siis elamute ehitamise kaasaegsete korterite, nende võimaluste ehitamise samaaegselt. Ka käis meil projekteerimine ja meil oli väga hea projekt valmis juba 1000 985. aastal. Reisisime juunikuus panna nurgakivi sellele kontorile. See kontor oleks nüüd valmis olnud. Miks sind sunniti energiast ära tulema? See oli selle põhjus. Mina esialgu ka sellest aru ei saanud, ei uskunud ka seda, et selline asi üldse võimalik on. Kuna 26 ja pool aastat on esimees. Süüdistus hakkas, minul peale süüdistati mind ühesõnaga ebaseadusliku maja või suure maja ehitamise eest, samuti siis suvila ehitamine ja need asjad olid siis süüdistused ja otsiti kindlasti, et maja on ehitatud kasutatud kolhoosivahendeid ja neid küsimusi ühesõnaga kolhoosi vara sinna juurde pannud maksmata Ta ja otsite neid võimalusi. Aga kolme meil oli selline ühesõnaga juba kokku lepe on majand, aitab ehitada, saab materjalid, kirjutatakse välja ja tasumine käib ühesõnaga minu poolt ja täielikult nagu praegu on seadus vastu võetud majandeid peavad aitama. 85. aastal tuli määrus välja, et kõik majandid peavad praegu aitama ühesõnaga kaasa individuaalelamuehitusel ja samuti ka teiste kõikide maja ehitamisel oma vahendid aitama sinna panna siis. Ja neid probleeme siis lahendama. Palju sul see maja maksma läks? See maja on circa 50000 ringis on kõik, noh, see on kasutanud ära odavaid materjale ja insener oma mõtet, seal on palju selliseid asju, mis tegelikult noh, ei ole kusagil olemas. Äkki sa suutsid tõestada kõike seda, et sa olid maksnud seda ikka ikka noh, kolme kond kontroll. Ja peale viimane oli veel tegelikult siis tehti veel eelarve ja täiendavalt veel teki poolt telliti sealt pleki, tekivad veel eelarve, kas seegi kuidagi klapib ja, aga noh, mis materjalidel kõik ametlikud dokumendid välja kirjutada, kui ruttu see maja üles löödi? Väga kaua, see oli võib-olla viga, selle maja ehitus, ma alustasin 70. ja 82. 1980 212 aastat. Ma ei saanud sellepärast maja oli praktiliselt kohe hooga välja ehitatud, sest ma pidin häda, kui oli midagi kiiret ja pakilisi töid kolhoosides, teistel objektidel siis jälle oma objektid, võtsin ära lihtsalt noh, ei saanud mujalt kuskilt võtta ja tuli selle majandi huvid kõigepealt ja siis jälle omakorda jäi üle tööjõudu, siis sai panna oma vahepeal. Ja, ja need kolhoosnikud, kes seal töötasid, muidugi, nende töö maksid ka ise kinni, siis. Ikka kolhoosi kaudu käis kõik maksmine ametlikus korras. Muidugi küsimus üldse ei teki selles, et sinusugusel esimehel ju oli kuupalk niivõrd võimas, need sa said niisugust maja ehitada. Tegelikult seal 1000 rubla ringis oli keskmine palk. No kõigepealt on tarvis mõelda selle peale, et kuidas teha, et ainukene tee oli sel ajal, kui me algus ehitasime valmis maju, ma oleks võinud lasknud ka oma maja 100 protsenti valmis ehitada ja 10 aastase tasuvusega ära teha, kuna alguses ma esimesed oma majad, ehitasin kolhoosikeskusse, niimoodi. Andsime üle, võtmed, tegime valmis, andsime võtmed üle. Miks sa selle peale ei läinud ja siis ma vaatasin, et sellega oleks ju viimasena võinud oma maja samamoodi teha ja oleks palju kasulikum olnud minule näiteks, aga ma ei läinud selle peale, et ma mõtlesin välja uue, sellepärast sel ajal enam ehitusmaterjal ei olnud enam nii palju saada. Väga kitsaks läks, ei saanud enam nii ehitada. Oli vaja lahendada kahepoolselt, et inimene otsib osa materjali, ostab juurde ja näidata, anda eeskuju saab veel selle. Sellise eeskuju järgi on energia siin mitmed majad jäid mitte ainult energias terves vabariigis, teised läksid ja sellest kirjutati väga palju ajalehtedes. Nii ehitatakse, nii tehakse ja teha. Ja ühiselt edasi lähen, ainukene see tee oli, et koostöös minna edasi näiteks et majand abistab siis niipalju, kui tema saab materjaliga ja samaaegselt siis ise inimene leiab, siis ostab siis kaubandusvõrgust seda, mis materjali majandile ei eraldata ega müüda. Et koos oli võimalik ainult edasi minna, lahendada ja siis samaaegselt ehitada. Meil keskuse suurima sai siis, kui suurtest majadest inimeste pered ära tüdinevad, nendele aidati igatepidi kaasa, et nad lähevad jälle elama oma rõhutatud kolhoosi peale, ühesõnaga ja rajavad nii-öelda omale need korralikud talumajad. Kogu selle nalja peale pandi sind ka siis plate peal istuma. Kõige suurem. Ja kõrge julmem asi on, see inimõiguste vastu on see, et mind arreteeriti kiirabihaiglast. Ma olin kiirabihaiglas kiirabi, haiglasse tuldi järgi ja mul oli tehtud südame sondeerimine enne sõda just täpselt üks päev. Järgmisel päeval siis, ühesõnaga kolmandal päeval tuldi järgi ja ausalt öelda, sellist asja ma ei uskunud, ma ei uskunud, kui ma 10 päeva istusin, lubjas või mitte istunud ühesõnaga olin seal paljalt ja küllaltki külmetasin Lubja on teada, mis on seal ei ole, ei teki ja süüa ka ei saa. Ja oma sünnipäev oli ka 55 oli seal, pidasin selle ära, tegin omale 55 kükki sünnipäeva kingituseks ja kätekõverdust, et mida kõike teha seal külmas ruumis, jahedas ruumis. Ja peale selle siis mõtlesin ise, et ei tea, milles küsimus on, miks pärast millegis süüdi nagu ei olnud. Aga noh, tegelikult ma ütlen, et need inimesed, need, kes nüüd siin täielikult ses minu arreteerimisest ja samuti selleks kaasa on aidanud, et ma selle kuus kuud seal ära istusin. No minul selle suure kolme kolmekordse kontrollimise peale, mis siis tehti seal suurte komisjonidega uurija Kuke seal noh, temal võib öelda seda, temal on tulemusi olnud tema fas peale, et miks, kuidas ei saa olla niimoodi, et mitte mingisugust ei ole kusagil võetud ega tõmmatud ja majandi asju sinna pandud sisse, et selline see asi ei ole õige. Ja mees sai insulti, ta ei olnud harjunud niukses instituute, praegu invaliid. Ja tulemusi oli kukel selle uurijal kukel selle kohas, nii et tal on ühesõnaga, süüdistati siis samaaegselt samaaegselt oli. Meil küll meie raamatupidaja Ta ja petsialistideoloogs tõttu oli puudujääk Leningradi müügipunktis ei kontrollitud õigel ajal ja siis selle küsimusena nendel oli algatatud kriminaalasi lõpetatud ja kuna tegelikult noh, ei olnud eeskuju tulnud ja algatati siis kolhoosi esimehele, minul oli esimene süüdistus, konkreetne süüdistus, eriti suures ulatuses riisumine üheksa, kolm prim paragrahvi järgi ja 38,5000, sellest veel 33000 ebaseaduslik maja ehitamine ja 5000 asfalttee, mis läheb minu majast mööda aiandisse ameti, see nii ei andnud tegelikult jääliga kolmekordse kontrolliga see tõestatud, et ja see täpselt kontrollimisel tuli välja siis kohtusse, nagu praktiliselt selle eest anda ei saadud siis keerati ühesõnaga ringi tehti ühesõnaga et ameti lohakus, kus Leningradi turu müügipunkti puudu puudujäägi osas sellega anti põhiliselt kohtusse ja sellest ma sain karistada kinni, ma olin ainult eeluurimise ajal kuus kuud. Siin on veel üks hea näide, mis ma tahaks tingimata rääkida, sellepärast et minu kohtuotsus oli juba tehtud. Karl Vaino kõnes pleenumikõnes augustikuus ma olin, mind ei olnud veel uuritud ega küsitudki järgi, juba kohtust lugesin ajalehest, et mind on kohtu alla antud ja peale seda siis oli veel, jaanuarikuus oli kongress ja seal oli juba minu kohtuotsus sees. Ma juba, et suurmets on kohtu poolt karistatud, parteist välja heidetud ja, ja siis aga kohtus algab kohus algas minul alles 10. veebruaril, lõppes 21. märtsil. Kohtuotsus loeti minule, amentaan lookus, et siis see otsusena ja kõige üllatavam oli see, et siis osalise puudujäägi Katteks 30000 nõuti siis minult sisse, noh, ma olen 30 aastat praktiliselt põllumajandust, siis nagu öeldud, 30 kevadkülvi ära teinud ja iga selle kevadkülvi tegemisi Eestis 1000 rubla. Siis ühtegi sõna ei leidnud, ei leidnud ühtegi teed, kõik sõnadseks olid vähe ja kõik olid kinni, teed. Siis tundsid, et keeletu olid siis tundsid, et olid sa tumm siis tundsid, kui kitsas sul oli ja südames kogus kuu. Siis nägid, kui võõras sa olid oma kodumaal siis nägid, kui õnnetu oli su enda rahva raal. Kuhu siis pärast kohtuotsust ja pärast lahtisaamist eeluurimiselt 30 aastat esimeheks olnud? Ja ka muidugi väga rusutud ja haige Georg Suurmets läks? Esialgu avaldasin soovi Energia kolhoosi tööle hakata spetsialistina, kuna mind valiti esimeheks 59. aastal nii ootamatult ja ma olin kolhoosis sel ajal mehaanik ja nii kui täie õigusega oleks olnud õigus saada energia kolhoosi spetsialistiks, noh, kas ökonomist organisaatoriks kõrgem haridus samuti väga edukatest võinud töötada mehaanikuna ja nende probleemide peal, kuid Energia kolhoos ei pakkunud mulle ja Energia kolhoosi praegune esimees Sild pakkus mind siis ühesõnaga kasti lauatsehhi pakkus siis sinna kasti lööma ja noh, mind ei rahuldanud see pakkumine, siis ma pidin hakkama otsima teistest majandites tööd ja pakuti mulle kohe kallaste. Heino Vinni sovhoosi direktor pakkus, ühesõnaga isemajandava osakonna tahtsid teha ja ja palka pakkus ka täpselt sama keskmise palga, mis oleks saanud, mis ma Energiast sain. Ja ma olin nõus täitsa, kuid samaaegselt selleaegne esimene sekretär, niisugune elu oli kategooriliselt vastu. Järgmine pakkumine tehti mulle siis peale seda, kui seal ei tulnud välja, Tartu rajooni. Oli siin täitevkomitee esimees Kork ja, ja põllumajandusvalitsuse juhataja Aarma pakkusid välja maha jäänud Alatskivi sovhoosi direktori asetäitja koha. Jah, aga siin ei tulnud ka sellest ajast välja midagi, sest esimene sekretär Puuksa tõelauset vist taotles kooskõlastamist Karl Vainoga asja vist arvatavasti nõusoleku andnud, nii et ühesõnaga noh, nii-öelda keskkomitee oli vahele seganud. Ja siis mul ei jäänud muud üle, need lihtsalt proovisin lihtsalt, et lähen vaatan Pärnu poole, kuna Valter Udam oli seal esimene sekretär ja kellega oli lihtsalt mul oli või olin järelravil Pärnus enne enne seda arreteerimisel, ma rääkisin talle, et see maja ehitus asjad on ja kõik ta ütles, et ära ole mured, ole täielikult mureta, et Gorbatšovi on täielikult teised suunad ja mõtted, et need asjad pannakse kõik paika, et selle maja pärast ära üldse muretse, tee rahulikult edasi. Ma mõtlesin, et selline seisukoht oli juba siis olemas. Valter Udamilt ta kindlasti lähen temaga, räägin ja vestlen, milles küsimus on, võib-olla on Pärnu raames abi vaja? Valter Udam ütles kohe kui läksin talle, et väga hea meel tal oli ja me vestlesime neid probleeme, ta ütles, Pärnu rajoonist sa enam ära ei lähe ja pakume välja maha jäänud nii-öelda Varbla kolhoosi, et kui seal ei klapi, kui seal tööle ei võeta, siis leiab mõne teise lahenduse, et jääd Pärnu tööle. Mõtlesin, hea küll, kui nii on asi, et leppisin kokku ja tulingi tööle, siis vahepeal võtsin palgata puhkust. Kuna tervis oli halb ja esimesel juulil 1986, siis tulin, läksin. Kuidas seal vastu võeti? Varbla kolhoosi rahvas võttis üldiselt mind küllaltki hästi vastu ja ma ei hakka suviselt tegema seal väga-väga huvitavad tööd, just rahvast tuli nagu järgi loomakasvatusküsimusi lahendasime, selle piimatootmine suurenes siis samuti lihatootmine, kasutasime ära jälle vanu hooneid seal, mis seal vähegi võimalus oli ja broilerite, kasvatuse müümsisse, sigade emiste, seal sigu ei peetud varem üldse operatiivselt ja no ma võin veel näiteid tuua rahalises küsimuses, nii et selle esimese poole aastaga näiteks 86 poole aastaga sai Varbla kolhoos juba tänu sellele, et me liha ja piimatootmist suurendasime. Plaan ei ole veel 127000 rubla. Järgmine aasta see oli siis terve aasta juba 87, siis juba Varbla kolhoos sai üleplaanilist raha 279000 rubla. Ja nüüd, kui ma ära tulin, siis selle 88. aasta töö tulemused olid väga head. 80 kaheksandat edu on see niimoodi, et sa juba 400 470 480000 rubla üleplaanilist raha ja kolhoosi kasum oli 804000 ja see tänu sellele, et loomakasvatajad ja rahvas tuli järgi ja tegime Probleem on väga palju, tuli kõiki neid probleeme lahendada ja tõesti, ma varba rahva rahvale väga tänulik, et ühiselt lahendasime probleeme seal väga tublid mehed, kes tulivad kaasa näiteks sigala juurdeehitus, mis, mis tõesti ma pean seda rääkima, et me ei olnud enam põrsaid kusagilt saada, siis me ehitasime emiste sigala juurde juurdeehitust, tegime seal seitse-kaheksa. Sellele remont emisele, kui valmis 18 päevaga, pea 18 päeva, 18 õhtuga 18 päeva kogult, aga tegelikult peale tööd kella kuue aeg, eks viis-kuus meest, kes seal olid siis traktorist kaks traktoristi, paar autojuhti, kaks ehitusmeest, aga taheti, et mina tingimata kaasa võtta. Kell kuus hakkasin, prožektorid, panime üles õhtul jaanuarikuus. Ja ehitasime valmis siis 18 päeva kokku, sellest oli siis kaks laupäevad ja kaks pühapäeva sees pikad päevad kaheksast kella 12-ni. Õhtul kella 12 tegime tööd, tegime tööd selleks, et et saada emised sisse võta ja need ära paaritada. Ühesõnaga, ja need juba needsamad poegisid juba needsamad emised poegisid uuesti saime, saime põrsad ja kasvatasime üles ja realiseerisime need ka lihaks. Sellel samal, sel 88. aastal 88. aasta jaanuarikuus sai nüüd operatiivselt teada, see näitab seda. Mina olen täiesti veendunud, et Eestimaa rahvas, Eesti inimesed teevad veel nii mehed kui naised teevad praegu tööd, ei ole veel kadunud midagi. Ja nüüd, kui praegu veel meil tuleb võimalus praegu praegusel momendil võimalused on olemas, on olemas võimalus, et on võimalik liigutada ja seda on näidanud ka praegu siin Puhja kolhoosi rahvaga, siin ühine töö on, neil on, tulemused on olemas, oleme rahul ja finantsmajanduslik olukord ja ja võib nendega ja ega meil ei ole probleeme olnud midagi ja teeme edasi perspektiivselt, teeme edasi tööd. Ei saa ma armas, kus sündinud ma sind armastan ma, ja järjest Jaagida lauluga sind armas ta alla ja järjest Jaagida. Ja kui ka kui viia, aga ta on küll. Aga. Uus ja aga aga see ema Aga Su eks? Nii oli ka. Oma. Kui sa varblast ära tulid, siis missugune sinu lõpparve oli, sest noh, alimendid olid väga suured energia rahvale. Ja minul oli huvitav, jah, ma sain nüüd 92 rubla, tegelikult mul oli ka väga-väga raske olukord sel momendil, sellepärast et mul lõpetas tütar muusikakooli samuti siis kaks tüdrukut käivad mul koolist üks konservatooriumis ja teine käib noorem käib keskkoolis alles ja on vaja ikka isa poolt, abi seal praktiliselt ei olnud, ei olnud võimalik anda, kui ma loen seda, et kui ma olin arreteeritud patareis rajal käidi meie maja kolm korda mõõtmas, selle pidi välja kannatama meie, minu armsad tütred, kõik käisid koolis antud juhul oli üks oli ainult lõpetanud, kaks tüdrukut käisid koolis. Nende närve on nii palju rikutud. Ühesõnaga, tütar, pedagoog, kes oli siin Värskas, tuli ära selleks teistele tüdrukutele toeks, tõi oma mööbli, oma külmkapid ja asjad kõik kaasa, mis tal olid olemas, need kirjutati kõik ülesse. Ja tema pidi käima kohtus, et saada vabaks. Ja teised ütlevad ka samuti oma asju, mis olid kingitud asjad ja kõik ära pidi tõestama, et need on täiesti kingitud mitmed korrad kohtus käima ja tõestamas, et need on ikka nende omad, need ei ole isa omad, kuigi kolhoosipere vara. Näiteks ka, mis mul ära müüdi, ära viidi kodunt. Kui ma olin Varblas juba tööl telekingitud televiisor, mis väga aktiivselt siis organiseeris selle Energia kolhoosi praegune esimees, sild ja Kaljuste partorg oli seal kes siis töömehed ei tahtnud minna, seda meie mööblit sealt asju ära viima, siis poolvägisi aeti kokku ja viidi ära, müüdi muidu maha, peale selle ma sõitsin oma masinaga, Volgaga seal autot ei olnud, sõitsin seal seitse-kaheksakümmend 1000 ära oma isikliku Volgaga ja siis hiljem, kui ma sain Niva, siis ka tuldi mulle täiesti rinnuli kallale ja müüdi mul ka Volga maha. Nagu oleks ma Energia kolhoosile võlgu. Mina tunnen küll, et ma Energia kolhoosile võlgu Energia kolhoosi rahvale ei ole võlga ja ma loodan seda praegu ka, et Energia kolhoosi kollektiiv teeb sellest tõsi. Järeldused ja, ja selle tehtud töö eest, mis ma Energia kolhoosis olen teinud ja inimeste eest seisnud, et nad selle mis minult kinni peetud raha nad maksavad selle mulle tagasi. Ma olen täiesti veendunud sellest, et see energia, kolhoosi töötajate südametunnistus ükskord tuleb, niikaua kui nad jõuavad ja maksavad mulle selle raha tagasi, mis nad on kinni pidanud. Ma võiks öelda, meie perest on käinud suurem repressioon üle, kui võib-olla siin omal ajal need küüditamised. Aga ma olen tõesti öelda tublid tüdrukud on, lõpetavad, õpivad edasi ja ma olen nendega väga rahul. Ja mul on hea meel, ma pean, seal on kõige suuremad lapsed, on kõige suurem rikkus ja selles selles kohas ma olen küll kõige rikkam. Mul on neli tütart ja väga jaotatud. Nii palju, kui mina tean, sa oled leskmees üheksandat aastat juba teist korda abiellunud ei ole. Jah, selle koha pealt küll olen praegune nagu vaba esialgu, kui mul abikaasa on, mul väga hea abikaasa oli, ma ei mõelnudki selle peale üldse abielluda ja teine asi, et egaa tütardele ka ei oleks võib-olla meeldinud, nende huvides oli ka vaja nende hingeelu. Ja ma saan väga hästi läbi perekonnas kunagi pahandusi, meil ei olnud nii-öelda selliseid parandusi, mille, mis oleks nagu näidanud, et perekond ei kuulu ühte ja teist ja see oli selles osas ei saanudki tütardele seda nagu üle liiga teha. Ja nüüd siis ma olen juba, keegi pole nagu ära võtnud, ei ole endale võtnud sellist õnnetust kaela nagu nagu ma olen. Ainult töö ja töömure ja Need asjad ei ole harjunud lihtsalt kus su süda praegu. Kõige rohkem on On Energias, Varblas või nüüd siin uues kohas Puhja kolhoos. Minuga, mul on selline asi ma seal, kus ma töötan, seal ma töötan südamehingega, teen tööd, seda tööd, mis on vaja seal teha, antud juhul, mis minu ülesanne on, seda ma tõesti olen teinud, sinna ma ei ole. Mul on praegu tervise, tervise seisukohalt ei ole hea, momendil on vaja ravi ja teha, aga praegu on palju probleeme, on käsil ja ei tea, kaua vastu peab, loodame. Loodan, et peame vastu ja et saab võib-olla jälle minna ravile. Natukene ennast tervist parandada. Aga siis peale selle võib öelda ikkagi, et Rakvere rajoon, Energia kolhoosis on tehtud kõige suurem töö ära ja see on ta majand on 100 protsenti praktilisi üles ehitatud. Ja seal vaeva nähtud, seal on ka iga iga juba see iga põld võib öelda, on selline, et noh, võib ükskõik mis ajal ma tean-tunnen, need põllud kõik ära ja tuleb meelde, kui arutanud, kus on maaparandust tehtud ja võib öelda seda, et me tegime ju Energia kolhoosist, tegin seitse 100 hektarit kultuur-tehnilisi töid. Seda on ainuke üks majand vabariigis teinud nii palju oma jõududega tehnikaga juba kivide koristamine, MTÜ oti aeg, kui sa hakata peale neid mehi on veel väga vähe järgi jäänud, kes siis sel ajal olid traktoristid, keda põllud on puhtaks tehtud ja see on ikka elutöö praegu 20, ühesõnaga Energia kolhoosis ma tegin 30 kevadkülvi ära, see on tänu sellele traktorijaamaaegne kõrgtraktori, brigaadi brigadiri ja mehaanik olin selle, need jäävad sinna hulkadeks 30 kevadkülvi ära teha, küllaltki edukalt, tegime ära ikka neid meie sal ja tõesti kollektiiv oli välja kasvanud õpetatud. Energia rahvas ja mehed teevad tööd, teevad traditsiooniliselt praegu edasi tööd. Ma vaatan, sul süda on ikka seal energia kandis. No kui nii võtta, siis ikkagi sealpool kandis üldse sellepärast et isa ja vanaisa kodu on õitsengu kolhoosis ja ikkagi kõik sugulased ja kõik on sealpool kandis ja tegelikult sellist suurt tööd ära teha. Ja kui sa oled hingega teinud, siis lihtsalt lahti ei saagi, kuidagi pidi ei saa lahti. Aga ma ütlen, et ma töötasin nagu Varblas tegin, tegin tööd hingega selles liinis, et seal selles lõigus inimesed elaksid, paremini, saaks anda oma osa meie inimestele ega meil on küllaltki raskeid probleeme siin igas igas Eestimaa nurgas, aga igal pool on, ma olen täiesti veendunud praegu Eestimaa igas nurgas võib olla suurtootmine väga edukalt edasi minna, kui juhitakse, tehakse inimeste eest hoolitsetakse, on võimalik teha tööd ja samaaegselt arendada kõrval just talumajapidamist, mis on praegu väga moes. Ja kui nii võtta, siis ma ise olen ka täiesti niisugune täiesti potentsiaalne tulevane talumees. Ma seda täielikult hindan, aga mitte pops, aga korralik Talumees sinust endast võib-olla pole asja rohkem enam ega sinu väimehed võib-olla, kui sa sinnakanti lähed, no need tulevikus ikka kõik saab lahendatud ära, ma loodan, et ma saan kõiki ka kõikidega hästi läbi ja ma väimeestega ja ja need asjad kõik kindlasti kaks on olemas ja noh, kaks tüdrukud tublide loovad. Nad leiavad omale ka väga korralikud mehed ja ei ole mingit probleemi. Aga enne kui lähed tagasi nüüd kodukanti päris talupidajaks, tuleks see väike Puhja kolhoos vist mäele aidata. Inimesed loodavad sinu peale siin nii palju, nii palju, kui ma nendest aru sain. Nad loodavad, et suudad ka nende elu teha siin teistsuguseks selles ühismajandis. Aga võib-olla kavatsed selle kolhoosi koguni likvideerida? Kolhoose likvideerida tuli järsku, paugupealt ei ole mõtet ja see ei ole õige. Tuleb järk-järgult. Et põllumehi selles liinis, et nemad hakkaksid ise mõtlema, hakkaksid paremini tööle ja mõtleksid ja oleksid suutelised ka talu pidama. Ja mitte väikest talu, mina seda ei pea õigeks, meil on mõte, on vajalik pidada suurtootmine viia sisse, nii et me teame täna siingi Puhja kolhoosis võtame seda küsimust juba, ehitame neid tulevasi järgmise aasta ehitust juba siin, loomakasvatushooned, ehitame ka selle perspektiiviga juba siin kolhoosi hajutame laiali, et nad oleksid tulevikku, tulevase talu laudad tavaliselt on olnud nii lindlad kui praegusel momendil ehitama on vaja ehitada lehma, laut, lüpsikarjalaut, sajapealine on vaja, ennem oli siin suurem planeeritud 180 pead, seda me ei ehita, jätsime selle ehitamata. Ei ole mõtet selle asjal enam ja tuleb hajutada nad ajaperspektiivi, vaadata sellised pered nüüd, kes on kohe suurtest, hakkame seal praegu tööle. Ja hiljem siis, kui edasi arenenud meil küsimus just selles liinis, et nad on valmis talutööks. Kuna see on ka nii-öelda ökonomistina, mõtlevad juba ja kuidas seda asja lahendada ja mitte teha ja et mitte teha vigu sealjuures ja kasutada meis käesolevat olemasolevat tehnikat, seal tuleb meil ära kasutada ja samaaegselt kindlustada, meil on põhiline ülesanne on selline, et me peame kindlustama kõikidele töötajatele, kes meie piirkonnas elavad, töö ja meil praegu noh, selles selles osas muidugi probleemi ma ütlen, kaasa võtan siis energias on abiettevõtted kõik olemas, seal on kindlustatud töö täiendavalt, aga meil praegu siin Puhja kolhoosis rajame abiettevõtted selleks, et kindlustada kõikidele rahvale töö ja tulevikus ka, kui tulevad, need talud, hakatakse võtma suuremat osa, nad on intensiivselt hakkavad talu pidama, siin võib-olla saab ainult 25 või 30 talu talunikku, aga meil on siin 300 inimest Nendele teistele inimestele, kes siis vabaks jäävad, nemad peavad ka tööd saama, abi, ettevõtetena, teenindus, sfäär siin on vaja ehitada, teha selles osas, aga abiettevõtjate eitada, et kõik saaksid tööd. Kõik inimesed, kes meil siin on, kõik teeniksid, annaksid oma osa. Ja selles liinis meil käib just töö ja sellepärast me täna ka siin koosolekul tegime nii põhjalikku ettepanekut põhjalikult, et rahvale arutamiseks ja mõtlemiseks. Aga ütleme nii, et kolme-nelja aasta pärast, kui need talud ja kõik need ühised ühiselt lahendada ka ära ühistud või ükskõik, mis maantee jäävad, siis on ta see või sovhoos või kolhoos, suurtootmine jääb edasi teatud kõrval, on see, siis on meie toiduainete probleem on palju paremini kui praegu, sest inimene hakkab tööd tegema, hakkab tööd tegema kindlamini ja sellega on seadus taga, mida me praegu ootame ja kui kinnitatakse, ära näiteks väga hea seadust lugenud, ma lugesin isiklikult ta läbi Leedu projekt ja kui seal veel väiksed niuksed, parajad parandused ja kõik need asjad on juba isegi soodustasid, sel juhul kindlustunne tuleb tagasi ja inimene hakkab tõesti tööle, ta hakkab rohkem tööd, kui ta praegu teeb. Ega see ei ole muidugi õige, tuleb anda võimalust ja kasvatada sellist, et sellised tööd tegema, et tema ka oma talus ennast tervist. Ebaselge on ka see talupidaja teeb märksa intensiivsemalt tööd, kui teeb seda kolhoosnik. Kuigi sa oled kolhoosi esimees, oled sa nõus sellega. Olen küll täielikult vastutav, on näha tegelikult kui individuaalnäiteks siingi olid väga edukalt, kasvatame vastu suhkrupeeti, meil on võimul, ma kasutan ära, meil on võimalus müüa siin 1000 tonni suhkrupeeti teistele majanditele, poolsuhkrupeeti teistele majanditele, kes soovivad saada, kellel ei ole võimalust praegu ja ma soovitan, praegu on odavam kevade poole meil on korralikult kinni pannud, aga kevade poole läheb kallimaks. Puhja kolhoos müüb, Puhja kolhoos müüb 1000 tonni poolsuhkrupeeti soovijatele teistele teistele vabariigis ükskõik kes soovib. Ma olen, küll vast tahate, müüme kauba maha kohe. Praegu ei müü alla vähema 15 kopikaga korralik poolsuhkrupeet, aga kevad enam selle hinnaga ei saa. Praeguses elus ja tulevikus. Majandi esimehe ettevõtlikkus, see on see kõige olulisem ikkagi, ma saan aru, et sinu tänasest jutust niimoodi Ja ettevõtlik majandijuht, kui võtab omale, valib üldse praegu ja edaspidi ka, kui ta ükskõik missuguse kas ta on siis kooperaator või siis ühistu esimees või siis temal peab olema ettevõtlikkust. Algatusvõimet muidu sellist kohta ei tasu üldse vastu võtta, ei tohiks vastu võtta, seepärast teised kannatavad selle all. See on väga tähtis ja majandi juhtidest oleneb täielikult ära, me võime ju lugeda need majandijuhid ja vabariigipeal kõik kokku ära, kes on midagi ära teinud ja mis on kaua aega aastaid olnud ja tulemused on olemas ja ja võib, võib öelda, et nad on kõik olnud tõesti hingega kallal, on olnud ettevõtlikud ja nii edasi viinud majandid ja arvestamata seda, et kui rasked tingimused on olnud, kui palju takistusi on ees olnud ja kui palju takistusi meile tehtaks, et ega meie rahvas ei ole veel läinud, me räägime imest, aga me ei ole veel jõudnud nii kaugele, et me teeme, me paneme ikka teineteisele veel jala taha ja proovime teda ikka takistada, et ta edasi ei läheks ja areneks edu. Kadedus on meil peal, me peame ikka. Mina soovitaksin meie Eesti rahval eriti tõsiselt vaadata seda Gazprovski Gazprovski oled, kus on öeldud, et meil on vaja kõigepealt tervise säilitamiseks on vaja heatahtlikkus teineteise inimese mõistmist, armastust, mida jääb meil pahatihti puudu. Pean ma kartma tõevalguse ees otsima puhkust, vale patjades, jõudu sealt koguma, uuesti algeks. Mis ühele suuruse teisele väike, mis ühele kuu ju teisele päike. See oli lugu kolhoosi esimehest Georg Suurmetsast. Saade on salvestatud 28. novembri õhtul sel aastal Puhjas. Juhan Liivi luulet esitas Einar Kraut. Saates jätsid kuuldele Heli Sillar, Aino Lauri ja Kaljo Jaagura. Head jõulueelset nädalat kõigile meie kuulajatele rahu kõikidesse kodudesse. Ah jaa, üks asi jääks veel mul meelest ära enne äratulekut Puhjast, ma küsisin Georg Suurmetsa käest, et missugust laulu ta tahab kuulata? Ta ütles niimoodi, et kui saad, mängi kerjuse laulu.