Keskööprogramm nüüd algava keskesaatekülaline on Aksel Aluts. Eesti esimese filmitiivaga kõneleb Martin Viirand. Prouaks selle luts, kui mõelda, et olite 50 aastat Brasiilias ja otsustasite lõpuks kodumaale tagasi tulla. Mõelge inimesed 50 aastat elada Brasiilias, omada ilusat eesti keelt ja lõpuks tagasi tulla. Mis oli see tõukejõud, mis teid Eestisse tagasi tõmbas? Minul on eestik all olnud või põhikodu ja elu on mind viinud siia ja sinna ja see on olnud väga huvitav ja maid kahjalduse. Ei, ma ei kahjas need aastad, mis ma olen vallasele ja Mul on ka meil ma lõpus, ma jäin ühte võõras majas üksi, ehkki ta oli mulle juba nagu teine kaduma, mõtlesin, et ma tulen kord ja vaatan siis, kes seal Eesti üle mul sugulased olid Siberist tagasi tulnud ja ma tahtsin ikka isa hauale veel minna. Ja siis mõtlesin, et ma teen ühe tiiru. Ja vaatasin need rahad kokku, ostsin edasi-tagasi pileti viisumid siia, eestlast ei saa pidanud Argentiina sõitma, aga haridusminister teatas mulle, et tema saadab ühe ametniku vastu ja mulle antakse lennuväljal viisat. Nii et siis magi tulin ja mõtlesin, ma jään kolmeks kuuks, ma mõtlesin, et Ma siis ja ega ma veel jäänud ei ole, et ma võin ära minna. Kas teil on korter seal alles? Meie ette ma ei tea, kui need vesi ei ole ära viinud. Ma elasin Soome esimeses koloonias. Seal küll enam soomlasi ei olnud. Soomes omal ajal see oli 1939 rändas üks soomlane vällja, kes mõtles puhklooduses peale elada ei Rahtustega midagi ja seal hoidis üks grupp kokku ja nad ostsid üheselt kirikult kloostri maa ja seda hakati harima. Ja muidugi need olid 300 inimest, midagi seal lähedusest. Surm jahu läks kohe, astus seal väga suurest, aga praega needus, võib-olla üks neli-viis soome vana perekonda ja ta on väga ilus tehtud, sel ajal tekkinud hotellid, luksus, väga ilusad ja väga kallid. Ja see on niisuguseks kohaks kujunenud, kus isegi Brasiilia president käib külas. Ja väga paljudel soomlastel on seal omad kodud ja lendavad siis ka väga külvan Brasiilias soojendama. Kas Brasiilias on põhjamaalasel kerge elada, mis on teie raskused? Mina kohanen kiiremini, raskused on see, et mitte midagi ei ole sama, kõik on võõras. Kui sa keelt ei räägi, kohta ei saa. Ja siis sa ikka õpid ära ja saad selle koha. Ja niimoodi hallas selle rahvaga kokku oma iseloomult väga. Ja sinust saab keha brasiillane. Teie olite hea brasiillane, olin jah oli, aga mulle on tundunud alati, et Argentiina on meile nagu arusaadavam või lähedasem. Kas teie ei arva nii? Hispaania iseloom on vähe terav nii nagu nende keelgi võrreldes ja protsiil, nagu ta on, ma ütleks, pehmema. Te läksite Brasiiliasse, Rootsist? Mis asjaoludel, miks te tahtsite Rootsist ära minna ja kuidas langes valik just Brasiiliale? Rootsist, mina ei oleks ära läinud, aga Teodor tahtis väga, seal olid temale tal ikkagi Soomes väga spetsialist ja meil oli oma firmast soomlastega. Aga Rootsis on niisugune seadus, et kui ühel alal On rootslane, kellel ei ole kohta, siis välismaal on kohta ei saa. Ehk ta nagu töötav töötaski tegi, ta töötas aga mitte oma nime all ainult ühe filmijaks kappafjordeis, Mallory sinule tegi ta oma nime all ja see oli rootsid kunstist ja see oli kuulus nende skulptor, see l ja selles ateljees selleks tema nimele, siis see oli rootsimuuseumit selles mõttes, et kõik sai filmitud. See oli väga ilus film, selle ta tegi oma nimel. Oli tal kindel soojus, Brasiilia temal oli, võib-olla seal eriti kindral ei olnud, aga oli ka mõttes seed. Brasiilias ei olnud filmi tööstus, on ta ütelda nii alal, et siis on seal kergem. Aga see oli muidugi üks vale ettekujutus, ehkki temal oli õnne ta tõesti, kui keegi inimene filmile loodud saanud teada. Tema sai ka kohe Brasiilias koha ja mikspärast oma esimese koha pealt ära tuli ise. See oli sellepärast, et keegi ei tulnud õigel ajal käsikirja ei olnud siit ja sealt ostesse režissöör käskiv ja teda tegi see nii närviliseks, et ta ütles, et ma ei jõua, vastab kuidas äraminek toimus, mina ei oleks tulnud, temal oli raskused ja siis mis mõjus siiski vähe masendavalt, kui Rootsi andis vallaned viimast sõjapõgenikud. Siin oli terve, rahvas oli kahevahel ja see oli üks. Mitte et mul oleks midagi, ma ei ole midagi paha teinud või kuidagi. Aga tahad ikka nii magada? Öösel keegi ukse peale koputab Saukas, see oli see sellega me saame Roomas kokku Temaskuda sõitisust Brasiilia konsuliks, nii et üks tuttav oli ees. Ja siis lisaks ma ütlen, et igal filmiimes inimesel vähegi seda kuidas ma pean ütlema Ma ei teagi, kuidas see sõna need on, nii seiklust, sihukesed filmiinimene ei saa olla, hirmus ei ole, aga ta peab olema siia-sinna ja jälle uus ja väga elava vaimuga ja Teodor oli kah seda, mina olen nii talud sõna õieti rohkem nii püsivam. Ja mina saame üle, kui ma kuhugi lähen, siis ma katsun ja mõtlen, et kuidas seal ka on ja peab harjuma ja minul on niisugune väga õnnelik isa ütles, et kui midagi halvasti läheb, sa võid kah tänavakivi peal istuda, vaadata taevasse, pilved on ilus ja, ja muuseas ei olegi otseselt kerge peale sõda väljas saada. Sellepärast et kõik, kes Rootsist läksid, pidi olema see sepas inglast sealt. Nii et siis olid ikka läbi proovitud. Sul ei olnud sakslastega koostööd, mitte midagi niisugust. Brasiilias oli veel samba ollus oli konsuliks. Ja see reis oli iseenesest väga huvitav, sest meie sõitsime kaubalaevaga. Axl Johnson, Rootsi laev. Me ei võinud mind radikal eest läbi sõita, sest olid veel miinid ja siis sõideti sealt ülevalt Inglismaa kaudu ringi ja siis oli torm ja laev oli väike ja kõik olid haiged, välja arvatud, mina. Tõstsin mina mäda haigeks, tahvlite lennuhaigeks meil oli seitse katoliku paatorist üteldakse eesti keeles meie Brasiilia keelselt Mäpada patareid ja need olid Hollandist tulles peale ja need olid nii toredad inimesed, et üks juudi perekond, kes oli tulnud Poolast kontsentratsioon väljakust ütlesid kõik patareid, nii oleks, sest ta muudaks. Usk on muidugi suur, pidu oli ekvaator, klappis kõik kõige suuremad ettekanded ja paremat patareid. Nii et nemad olid üks lõbus seltskond nendega ma õppisin kah portugali keelt, siis olime juba üle ekvaatori, ütles kapten, et vaadake, kõik need kajuti uksed kinni panete. Et siin rannas järsku tuleb üks suurem, mis rumalus, niisile, meri kord kord seal laadal muidugi ma ei pannud, aga see laine tuli ja siis oli kajut täitsa vett aisa jumal hoiasse, ta pidi vallakesed, muidu oleks võib-olla ennast visatud sealt laevast. No siis me jõudsime siis pärale, aga ennem juba Stockholmi öeldi, et see laev ei lähe mitte. Riios. Jah, ei tema ei lähe Riiasse, vaid tema sõidab otse Argentiinasse edassiis ainult reisijad maha, ma ütlesin sealt kalderilised, aga kuidas somses rootsid lubas läbi ja 100 krooni. Et selle jood muidugi veskiga juba laeval, aga et kuidas siis saab, ei, seal on meie akent vastas ja sai, hoolitseb ja jõudsime sellesse viirusesse pärale. Jaaniööl. Ennem kui, siis ma mäletan täpselt, meil oli 27 kohver ja pakkija kahes ega ei tohi mõtelda, missugust peab lugema arvu. Ja siis, kui need kõik olid siis tollist läbi, siis astusime välja, laeva oli ära läinud, ei olnud seda Gentega mitte kedagi. Ja siis seisastav pimedas kai ääres ja Ben, Brasiilia raha ei ole ainult Ameerikat Secrew. Ja mis sa siis teed? Meie head sõbrad olid need katoliku paator, kellega juba sõbrad temalt see ja nendel olid hollandlased vastas, Sa oled juba ütles, et ärge nüüd muretsege, ma lähen, räägib nende, kas siis lähme kloostrisse? Ma mõtlesin, sa püha jumal, see algab hästi pääl, esimene öö tahtis nüüd kloostus, uuel kodumaal järskupluses pimeduses hõikab üks hääl, Theodor Luts. Harrastan filmis võiks seda tehes öeldes, annab film. Ja see oligi see Ast konsul Karl Ast, kes oli, mõtlen, et no ja nüüd kuidas on, aga ma igatahes lähen siiski vaatama, kuidas on. No siis ta korjas maitsvalt, tänasime need lahket vaatamas, siis olid tõesti toredat inimest. Läksime siis hotelli otsima, hotelli kusagil ei saanud, aga siis lõpuks saimalt kusagilt ühe väga lihtsa hotelli, küll keset linna oli see ja siis ma nägin sealt porteeruna esimest kart, neeger. No aga ma ei, mul on võib-olla vähem võõras oli, aga või sul on siis Aegematuda, sa tuled, esimene kartsin. No neil oli ainult üks tuba ja üks voodi oli, see oli väga kitsas, lubati teine juurde panna, pandi see teine juures, oli kahe kahe nii nagu kaamel kahe sellega. Ja noh, tiiruga sai siis kuidagi, ma vaatasin, kus aknad kõik kinni ja kõik, sest mul oli Soome Rootsis öeldud, et pane sa tähele, seal on üks loom, kes sõrmeküüned ära. Noh, kui ma magama läksin, siis muidugi panen kõik sõrmede küüned teki alla ja. Hommik oli muidugi esimene vaadadega kallesson. Aga ennem veel kui sain magama mindud, järsku midagi lendas? Muidugi ehmad jumala aken oli kinni, mis siis nüüd on? Aga see oligi üks niisugune lõpus selgus ja ma mõtlesin, et kus sa sisse tuli, aga see oli nii lihtne hotelli, et seal ei olnudki, ACME luhtus ainult luugid. Aga see oli nii puhas, on üks puhtamaid hotelle, mis ma olen kohtunud, oli selliste noh, siis sai ikka magama ja teine hommikul tulid siis meid eestlased vaatama. Kansulast kah. Aga ees olid need paugud ja õhus lõhkemine, see oli jaanipäeva ja mina vaatasin aknast seal, nüüd harjunud nende sõdadega ja lõhkemistel ja pommitegemisest naelast sõja ajast Soomes, meil oli ikka peaaegu iga olid päeva kah pommitust. Kuigi ma ei näinud ja maitsnud seal eestlasele, kas Elalisin õhutõrjeharidus või? Kuidas ma ütlesin, et kõik see aeg oli pommits, no oli ju ometigi jaanipäev, mõtlesin, et no mis sellest. Ei, kui jumal nende Roblastuslikkernetes sõdadega mõtlesin, no mis siis oli seal jaanipäeva eel, brasiillane armastab pauku ja need olid nii et mina arvasin. Õhuharjutus. Aga mis oli teie esimene töökoht, kas te leidsite kiiresti endale? Teater leidis jah, sellepärast et. Ma ei tea õieti, kelle kaudu tema Saibrassilistega tuttavaks ja tema leidis. See oli siin neid ja oli just selle firma nimi. See oli üks väiksem küll, aga juba vana. See oli lõbus, isegi üks mees, kellel oli palju raha ja tegi, tahtis filmimees olla. Ja ta oli ka väga tore inimene, vanast Brasiilia perekonnast väga hästi kasvatatud. Rääkisid perfektselt prantsuskeelt sellepärast et meie saime hakkama. Viietersoners prantsuskeelega. Seekord oli ikka prantsus kellalise Peeemmeil ja terve Brasiilia kõrgem klass räägib tänapäevane prantsuse keelt ja Sao Paulos. Mina purssisin vähe itaalia keelt, kui Itaalias olime. Mina mulle väga meeldis Itaalia, nii nagu kasse keel. Te olete öelnud, et te läksite ära kliima pärast Rio de Janeiro oli liiga palav ja kuum teile. Jah, meie minust süda ei kannatanud valla, mina saingi omal seal õieti südameid. Ja mina läksin siis Zampaalsus oligi konsul Saukas, kes muretses koha. Ma olin väga suures Brasiilia firmast saksakeelne korrespondent. Ja Teodor jäi veel riiusse osalist, seal film pooleli ja tema tuli pärast sambasse järgi. Kuidas läks filmimehe, tee temal seal, kuidas tal õnnestus filme tegema hakata? See ei olnud kerge, ei temal ega kellelgi muudega ei ole ka nüüd kusena läheb sellepärast, et seal tehakse küll väga palju firmasid ja see raha, mis on, kõigepealt tuleb ikka teha, eks ilus kontor ja siis üks ilus sekretär. Ja siis kui pool filmi valmis seal otsas ehk isegi viimase raha saab, see on ikka tehnike. Aga temal oli väga hea nimi ja tema oli tõesti niivõrd tehnike, et temal ikka oli ja seal oli veel niisugune asi. Vot mina olin väheks, kui me noori Kodgesin tegime. Ka aitab sind käsikirjas kaasa ja võib-olla on selleks andi Sürskes filmi käsikirja teeb, peab olema silmade mällu nuia. Me kohtasime seal ühte režissööri Ufast, sest ufo oli ja nii nagu Ameerikas Hollywood oli, Euroopas oli ufo ja seal režissöör ja tema oli saanud tuttavaks muidugi Nende Brasiilia filmi inimestega. Just tekivad jälle firmad ja nendel oli käsikiri ja see oli, näitas selle režissöör. See oli väga nõhk. See Milohharbis oli nimi ja siis kirjutasime tema Milo Harbis ja nina Uuekiakse kirjutas selle põhjal. Aga, ja ta ei olnud mitte seal üks lõbus. Filmi lõikama sest temaaliga ufo yours, kätter, filmi monteerija ja nii, et perearst kõik, mis me tegime, nii et meil oli oma gruppamalt teadur, äsja selle kaamera, mina kirjutasin käsi, selleks on filmi. Nii et meil ei olnudki, ainult oli tarvis inimeste seal kaameraga. Seda häda korral. Mis keeles te kirjutasite? Ja eesti keele seal mõtet ja saksa keelest oli kergem tõlkida portugali pärast said Portugalis muidugi ma ei ole millades ka nii põhjalikult, et ma väga hästi kirjutatakse, ma räägin vabalt ja kõik, aga kirjutada on ikka teine asi. Ja portugali keel on väga raske keel, kui palju umbes Theodor filme tegi Brasiilias nende aastate jooksul pike filme üks neli ja siis šampalluskleda tulid, asutas oma väiksest pikk film on Brasiilias väga riskantne, ka tema kohutavalt kallis ja ta ei leia Milla, kes seda kapitali kokku, et seda teha ja seda maksta, siis seal on üks väga raskes seisus oli vähemalt et see, kes siin oli, distributsioon harilikult on. Brutust läks 50 lastist revolutsioonile ja teised said siis produtsent. Aga seal oli, disrevolutsioon võttis. See oli nii, et 25 lõpus pöördus nendele selle rahaga, loomulikult need suure film ei saanudki teha, niiet Kossased võtad ja kes sul siis garanteerib ja ei oska ja kah niivõrd hästi seda Brasiilia iseloomustus on hoopis midagi muud. Nii et aga temal oli, ma pean ütlema kogu aja ja siis, kui tal tööd ei olnud ja palka ei saanud, siis võtsin jälle kohast. Mina kirjutasin väga hästi passinud ja räägin mitmeid keeli. Raamatupidajana no mitte päris nii, aga valmistas ette. Aga seal ma väga tore koht ma seda lihtrahvast tundma ja kõik nende kombeid ja see oli nii, et siis käisin vahepeal mina kaabel. Kas teie hing oli haige Euroopa ja Eesti järele või kahanesid teda seal kiiresti? Ei minu hingav pallu ennem olnud haige, Brasiilias on ta juba paranemas kui paratamatus, et elu. Nad on väga hääd eestlased, meid oli Brasiilias väga vähe, aga meil oli ikkagi oma kirik ja kirik oli rahvusvahelises. Selles. Föderežnes kinnitatud nii et kui meil Concertsakas suli. Me ei oleks saanud ühtegi dokumenti kusagilt, sest kirikul oli õigus, neid vallandas salduslik sisule oma laulukoor ja need eestlased, kes varem tulid ja üldse portugali keelt ei rääkinud. Nendel oli ja laulukoorid, nemad otsisid rohkem kokku. Siis nad ei saanud. Nii et ja siis oli meil üks väga rahvusvaheline paksjaks. Flowsm ja tema oli veel pärast selle pretsedendi vardasse Ihast üheks arstiks. Nii et aga nad olid kõik eestlased, aga see, mis jaoks tehti ja joosti, keegi ei, mõtlesin raha peal ikka mõtlen, et Eesti ja Eesti ja kõik nii siin mul on väheks hakanud. Ma ütleksin, nende pettunud ja mispärast, sellepärast et siin ei ole siin, kui midagi eestlasele teadis, oh ma ikka väike riik ja mis ma nüüd teen, kui ma siin andsin esimese intervjuu? See oli päikeseraadios, see oli Eesti vabariigi aastapäeval muidugi ma juba pettunud lipusly olnud vallase meie Brasiiliasse peo ja haigemajas kah ikkagi Eesti lipud ja ja aktused ja kõik, me tegime siin ei olnud midagi. No ja siis see selles päikseraadios siis minu käest küsiti, et kuidas siis oli, kas ma mäletan, kuidas siis ESC oli, kuidas välja kuulutati, mõtlesin, jah, ma mäletan, kes ei kirjutanud alla selle, sulle oli maal maainimesed siis siia sai siis Saksamaa tuli juba okupatsioon ja nii edasi. Selle selle, kuidas isa mul oli, selles valves oli omakaitse, Tartuses rüüstati. Mul oli see kõik täpselt meeles. Kaks nädalat, mis Tastusel mass, ma mäletan väga hästi ja istus mul juba siis kinnistus, isa ei leitud, isa oli Tõnissoni grupis rohkem. No ja siis lõpuks öeldi mulle, nojah, ega eesti rahvas tehke ja mis saab siis mul kargescul intes, ütlesin, et see ei ole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Ja seda mõtlen nüüd kah, eesti rahvas on väga andekas laps, kui nad ainult tahavad. Jonni võiks olla vähem. See mind kohutab mõnikord see ion ja siis kohutav kadedus. Vot see mind otse paneb jahmatama siin, Pärnus, praegu. No teate, see ei ole mitte suurte asjade pealt seal terve rahvas kui teine omal midagi Osabis mõtelda, temal on ja minul ei ole ja mul oli enne need kõik need ma jätsin, vastus oli minu korteris ja mõtlesime sinu korteris nadolid. Aga nüüd, kui te San Paulos edasi läksite, kuidas teie elu? Kas siis kulgema? Mina töötas esialgu selle korrespondendina ja teaduri järgi tuli siis siis tema asutas oma isikliku firma, see on niimoodi, et ei ole nii palju maksusid, aga te ei või ühtegi töödest võtta? Peate ise, nii et mina ei saanud registreerita ennast, mina pidin samuti töötava juures ja siis meil oli õnnelik juhus. Philips esimene film tuli teha tele ja raadio kohta. Jumal mõtlesin raadiost ehitusest suurt maltsa küll nupu peale vajutada, aga väga palju rohkem ei oska. Aga no lähme vaatame selle vabriku õpika ja tuli seal paljaks noormees vastu, kes pidi siis meil juhis olema. Ja me rääkisime nüüd omavahel ja ta küsis, et mis keelte räägid Brasiilia eesti keelt, eesti keelt, nominaaleestlane, tema oli just selle blonerson väntas, plaanis on selle peal siis selle juhatusel kõik läks lõpmata hästi libedalt ja korralikult ja sa tahad, kõik oli õige. Ja sellele siis järgnes, siis me tegime mitmeid ja mitmeid aastaid Phillips sele. See oli niisugune propaganda tuur, filmid üks näide, nad klaasivabrikust. Meil on lõpmata ilus ja korralik klaasi, sellest vaatame sulatamisest pääle, kuni tuleb vallapirn siis kinos näidata. Kinos oli luba näide 115 minutit, aga ei tohtinud olla reklaami. No kuidas sa teed siis reklaami? No siis mul tuli õnnelik mõte, et teha brasiilia valgustusajal. No siis ma jooksen muidugi suured perekonnad läbi, et mul oli mõte algusest peale, kui need õlilambid ja kõik niimoodi, et on lihtsalt teed need aga ühtegi asja, Sands brasiillane viskab kõik ära. Ja siis tehtud jutustuse ja ja piltidega ja niimoodi alguses, mis oli muidugi palju raskem, seal oli insener, siis on meil võetud, kes siis oma pojale rääkis ja seletas ja viis teda siis vabrikus kodusse, nüüdse aeg-ajalt segades siis oma pojale terve selle loo ära, käisime algusest lõpuni kuni klaas sulates kuni tulival klasse, vabrik on muuseas lõpmata ilus ja lõpuks siis sõitsime läbi valgustatud samp Pavlo. Ja see film on väga ilus. Sellepärast selles jäät võiks tasakesi sõites seal palus kiirus ette nähtud siis veel meie konsul, temal oli suur auto sena etesse kaamera pandud ja siis see oli siis lõpp valgustatud koguses elektripirn või valgusvalla viib, aga selle saab siis me tegime väga palju asjade peal oli punasel amps punaste kiirtega ja oli televiisor ja raadio ja neil olid see vabriks, kes tegi prožektori siia, nii et iga ühelazases looga tehtud ja kuidagimoodi mõnes firmas klapib väga, me olime ikka luba igasse firmasse vabrikuks, siis seal on ehk nii lahe. Pärast seda kütjodor suri. Mida te siis tegite, kuidas kulges? Teie elu, palju raskem, ma ütleksin talle need aastad, kui teie tor haige oli, ta oli aastast haige ja need, ma ütleksin, olid tõste rasket, mul olid kaks töökohta, üks oli vastas suures inseneri firmas, kes trügivad neid projekte nende suurte vee paisudele ja nendel olid kontorisse Paulus ja mina olin nende, see oli nagu sidekontor, nende oma oli tal horisondis minnes osariigist. Aga see kontor oli meie konsulaadi teine tuba, konsoradel oli kaks tuba ühedas, siis andis valla ja mina töötasin siis meie konsulades, sest ega konsule ei saatnud ja toetust. Nii et igaüks töötas. Et ja mina olin siis nõnda ütelda, tegin ütelda mitmeid asju, ainukene. Siis ma tegin küll nende töö, ega ma ei olnud tööga koormatud, aga mul on asjad ajada nende linnavalitsustega ja nii edasi. Nii et mul oli väga huvitav koht ja kõrval oli siis katsulastes, said need asjad ka, et kui ma peris kodujain, sest see oli juba niivõrd haige, ma ei saanud tema. No siis ma olin pensionil, minu pensioni seetõttu väikseks. Aga me ehitasime endale ikka maja väga ilus maja seal suur ja väga suurel krundi käige kõik filmi jaoks. Noh, ta oli üheksa-aastast haige ja siis ma käisin kahe koha peal teises linnas, see oli küll väga raske aeg, aga ma ütlen ikka, ma nüüd mõtlen, kuidas seda jõudsin, aga ma ütlen, et mul on jumala õnnistus olnud alati, ütles. Kuidas te sisustasite seal oma pensionäripäevi, kui deodorant ei olnud? A vot minul on, ma elasin ka üksi mu eest võiks väga suur aed ja siis Kui teil on suur maja ja Theoderali ühistest kassi see ei olnud mitte sellepärast, et alles hirmsasti armastan, taikume, filmisime kord maas siis Märdi talle üks emaga kaela, kahe pojaga ja emagatas muidugi ära öeldi džunglisse ma olin nina hiiglasse džunglis seda otsida. Muidugi ema võis, vaata, kas see oli pikk lugu, argumendis oma maja oli siis brasiillase ei, armastan väga, loome kas siis visatakse ja solgipange ja nii nad seal siis üles korjatud ja lõpuks oli need siis 15, üks toredam kui teine. Kassid on haruldased, kemas loobunud ja nad on neid truud ja kõigi nende aastate jooksul ei ole mitte üks mind kriimustanud. Käteaks sela luts, pöörame nüüd meie jutu hoopis teise kanti ja teise ajastusse Eestisse, teie lapsepõlveaega, mis on teie esimesed mälestused teie lapsest? Ja vanaisal oli kolm poega ja kaks talu. Nii et kaks said siis taluja üks asjus hariduse. Kui mina olin kolmeaastane, siis me tulime. Mina sündisin Moskvas, õde ka. Ja kolme aasta. Siis me tulime ära. Ja nüüd siis pidi siis nüüd talu kindlasti väga hästi korraldatud talu Moskva rahadega muidugi. Ja minust pidi saama siis, kui ma kolme aastane mees, takestuline talu peremees skantiminud juba õlgadel ikka vanaisa võttis kaasa selle taluasjanduse ja põldude hingede kodus. Sündis mul vend, siis ma sain sellest kõrgest ametist lahti ja hakkas juba need tütarlapsest elu elama. Ja ma käisin süstalt. Alguses ma õppisin kodu, sest emal ja kooliõpetajad olid väga hästi seda, mis ma temaga õppis, oskan ma veel tänapäevane. Aga missugused olid teie esimesed kokkupuuted filmikunstiga? Aa teate, see oli väga-väga kaugesse lapsepõlves sest minu isa oli väga edumeelne melo, tühki kõik, nii, ma ei mäleta, kuidas seda kutsutakse pantilintsis, siis aeti siis tantsisid seal kõik peeglid süsteemi peal, üks mingisugune ratas. Ja mina läksin mind, viidi kinno, esimene kord. Üks neli, viis aastat vana ja see oli veel illus joones. Ja seal käis film, mul on film tänapäevani meeles, seal oli, kuidas mustlased elasid ja need varastasid ühe lapse. Ja mina muidugi nutsin nii hirmsat, terve see illusioon kõlas seal šokolaadi ja kõik ma ei võtnud midagi vastu, rahustas nagu pildis nägijat. See ema oli selle väiksele tüdrukule pannud ühe medaljon keed kaela. Kui ta pärast haiglasse ütles, siis leidis lapse kätte. Ja mina olen siis rahul ja läksin koju. See oli minu esimene film ja siis, kui ma koju läksin, ma olin just põllu peal noppimas. Herneid, mis on maha külvatud, saad, on juba vähem pehmemad. Näid üles seal süüa, mis olid need maha pandud seal Marko põllul. Kui nägin, et mustlased tulid siis nii väike, nagu ma olin, olin ses hirmsasti jooksnud, koju aknast sisse tormanud. Jumala ja uudistajad tulevad varastamas lapsele kahmanud sesse oma vennastes. Pärast see oli esimene kokkupuutumine filmiga minus, kus te tutvusite Theodor Lutsuga ja vaat see on on kah teistmoodi kui nüüdsel ajal. Meil käis väga palju sonistkümne punkt kah, kus Eesti vabadus nagu Jürgen, Ženja Tõnisson ja meil käis väga palju Eesti noori kodus. Meil olid kodus vastuvõtud, adverisse, peod ja nende ettekujutatud ei olnud, et males vallapeol olen margu talus seal pitsballil rehe all muidugi soliisas. Ega Ma ei ütle, et meil niisugune nagu nüüd on hirmus, palavias suurde armastusse. Nendes vanal ajal oli rohkem taltsutatud elu ja sellepärast pidas ka vastus kauem. Aga meil ei ole võib-olla ka minu isa, on küll, mille nimel. Meie olime väga head sõbrad ja siis meid ühendas pärast film. Nii et meil on üks ühine absoluutselt, mille me olime mõlemad ihu ja hingega kaasas. Jah on öeldud, et teie film, noored kotkad, jäigi sõjaeelse Eesti parimaks filmiks. Kuidas see film sündis? Ja kui me sealt Pariisist tagasi tulime, Pariisis Me õppisime filmiala ja meie sattus muidugi sugune. Lapsik mõte võib ainult ühel inimesel, kes filmid ei tunne tulla, ma lähen Pariisi filme tema, sest me olime juba näinud siin Eestis oli see kuus punkte, kinned, esimesse õigusse. Pääsukesed, väike film tehtud, seda ei saa ütelda, et see on ainult üks mängufilm oleks olnud. Ja siis lõpus pika otsimise peale muidugi igaühel, kes saldajad stuudiosse õppima, filme, kes seal sees õpetab. Filme on ju üldiseks, väga kinnine ring. Nüüd on avaramaks läinud sõjakoolist ega mitte midagi. Ja see aeg oli Moskvas, ta oli emigreerunud Pariisi ja terve. Konskijatušinstursanskin olid maailmakuulsad, nad tegid neid filme nagu tsaarikuller ja need olid kõik vennas tehtud päris kord. Ja siis, kui meie stuudio sattusime, seal istus üks härra ja kui me jälle olime laulnud, filmi õppida ja nii edasi, siis see vaatas tükk aega tas suitsetas piipu tasa ja ütles siis, et mis rahvusest olete ja mõtlesime eestlast aasisse, räägite just vene keelt. Ja see oli selle aja üks Tuporkov, ta nimi, üks selle ajab paremaid filmi või mitte, seal kaameramehi. Ja tema seletasime muidugi temas, jah. Hästi jah, et külma teed, õpetaja mul on. Ma ei tea, kaks kuud, mis ta loba oli võtted, sest teod olid nõnda koolitas ta tõesti kõik need klikid ja kõik ja lisaks hakkas vene grupp tegema, kas ta nõuab filmi, mis nüüdki veel neid värviga tehtud. Ja see aeg oli ja tummfilm ja nendele vene näitlejat mängisid kõik Mašuhhin ja kõik, kes need olid. Ja nendel oli üks saksa näitleja, puht äriliselt, et Saksamaale ka müüa. Aga keegi ei rääkinud saksa keelt, töödel ei räägi mitte hästi, räägib kõik ära viga, tegelikult pidi artikkel panemas panni kõik Kalmet, et üks on ikka õiged ja temast saigi siis nendega stuudiosse ja töötas ühes tõlkes ja nägi tervet filmimist, Mineps muidugi krimineerimist ja olin siis näitleja, tulin ümber nurga, filmis läks sinna tulnud kõik seal juba esimene näitaja kunstis. No ja seal sai tõesti väga seal ta portfell oli ka oma väike laboratoorium kodus ja selle järel me tegime seal Aia tänaval, tegime omale laboratooriume nendest suured puust tangid ja kohutav said kõik, ta võttis kõik, kirjutas need mõõdud ja need temal läks hinge, tema oli ja vabadussõjas Kuperjanovi pataljon võttis osa lahingust ja sellest Võnnu ja ikka veel seda suurt isaalustes. Teeme. Siis sai hakatud käsikirja kirjutama oskav ütles absoluutselt ära, tema tahab filmist midagi teada, ei tunne. Ta võib läbi lugeda, aga tehkoisse. No ja siis mina tantsisin kaasa, aga nähtavasti mul oli ka kaheksa selle peale nagu andi. Ja nüüd, kui see käsikiri oli valmis, sest ma järsku tunnistanud, et ei ole minule osad ja mina mõtlesin, kohutav, meie teeme filmi, ma olen 20 19 aastat vana ja minul ei ole osa teatud. No ja kui sa tahad, siis kirjutama roosa sisse. No siis kirjutasin omal osasesse. Kahju, et ma võiks kirjutas väga tagasihoidlik, sest see ei ole sugugi mitte halb nõia nii saieni ja siis sai pangast võetud laenu ja me tegime peaaegu vanemasse inimestega näitlejatega. Ja Vanemuine Ma tulen terrasse, Vanemuise rahvas oli nii, nagu me tegime ja aiatähendab 19 seal. Kas nüüd enne oli, kas sa tee, seal on suur aed, seal sai tehtud need välissuhted. Ja seal sai siis noored kotkad filmitud ja üks osa filmitud Vaskas. Ja seda see film sai, ma vaatasin ta mänguasi, ärme räägime seda keegigi. Nii palju aastaid tagasi ei saa ja, ja kuuldeline, üks näitleja mängib, päike liialdab. Nii palju teatraalsus juures. Aga need lahingustseenid nendega muidugi ka suur lugu ja neid lahingstseeni aitas, sõjavägi andis sõjaveks. Vaata kuskil keegi bänni ei anna, muidugi mitte ei võinud rääkide tööterkitses kvartal vähem mind lihtsalt ütles talle, et see oli just pungolite nimed. Noormees, te näete ikka päris normaalne välja. Aga miks te filmid, et miks ei hakanud teemadesse lihvima? No see oli siis abi, need aga see film? Ma vaatan teda praegu 70 aastat tagasi tehtud, väga hästi tehtud ja need lahingustseenid, lahingustseenid aitas sõjavägi, tõstajatest oli ratsavad, me juba ükskord tegime, aga need olid valesti tehtud, need raketid, Nad, suitsesid pärast särgi ja Sõdur naeratas siis kuskilt künkad asjast, kes pidi juba laip olla, mäletas siis Värskas need lahingusse, need on praagegi ja Saksamaa meil siis ratsavastegi Vips, Foketid ja need on väga võimsalt ja hästi tehtud. Ja siis kes oli pärast Kuperjanov nädala eest surma, oli ülem, oli kolonel hunt see aitas kaasa nende lahingstseenide plane sööbimes deklaamist juures ja nii et need lahing sünnitate. Ma vaatame, pelg ja nad on hästi monteeritud kõik need kuulipildujatega ja kõik, kuidas see käib ja näed plahvatused, seda tegi ratsaväest. Kes oskab neid teha ja väga võimsad ja tugevad. Nüüd ma vaatan mõnikord eesti mõni wannabe film, et see on meie sõjast võetud stseen. Nii et ja et tal nüüd tal olid kohutav edu. Muidugi kõik poisid, lapsed mängisid pärast, üks oli vene poole Eestis keegi ei tahtnud kaotada. Ja siis me müüsime selle filmi Saksamaal ja see on tõesti ime, see just Saksamaal oli see aeg väga raske, 29 aastat, neil oli raha langus ja Saksamaalt, sest selle filmi Poolaga ja veel ma ei tea veel tissi Rickiga, ma ei tea isegi mitte Lõuna Ameerikasse. Nii et, aga selle kannetulteisse ei teinud. Aga need ulad 10 aastat maksnud filmi Valga Nad said äravastut. Kui juba Soomest sai tehtud, siis teate teha ühte suurt filmi ja sõjafilm oma rahaga panga protsent juba. Nii et küll see on makstud kahes. Millal te tundsite, et te olete filmile ka ise oma sõrme andnud, et mitte ainult mehe sõrm on läinud? Ei, see läks juba seal esimesest, mina aitasin. Mina tegin kõiki, mees tarvis oli, ega see aeg nii olnud, üks oli see ja teine oli teine, mis tööd oli tarvis, tehase tehti, igaüks aitas avast kohast ja need Vanemuise näitlejad tundsid ennast segateate, me tegime geni filmed, igaüks tundis, et tema teeb kah filmi. Teate, siis on seal tööõnnistus võimudega ainult režissöör. Jooksupoiss peab kah mõtlema, kui on suurfirma, et tema on kah tegija, vot see asi õnnestub, nagu pärast. Te nimetasite need Soomet tegevuse, võiks öelda siis järgmist etappi. Ja miks te soome läksite? ESS sai nii kaua tehtud, kui oli tummfilm, siis tuli häälefilm ja seda enam Siiunud filmid oleks pidanud ostmas litsents, seda ei oleks jõudnud maha peal maksta. Ma lihtsalt ei olnud võimalus omal mingisugust hääle või midagi, sest sõjagi saanud mitte kõige vähemat toetust. Kui meil oli seal laboratooriumi ja palusime, et riigikoguks viiks läbi või kas mis instants oli? Tundus, et peab alati näitama Eesti Ringvaadet. Et seda laboratooriumit võiks üleval pidada lahud ja kõik need maksavad kohutavat raha. Siiamaani ei ole veel vastu olnud. Nii et see kukkus vette, siis sai veel tehtud. Vahva sõdur Joosep Toots, Oskar Sis oma Tootsi nime ja see oli lõbus film seal väga palju sisse ja hiigla. Tore muidugi kasvandust ikka käikudesse toodsaki ennem sõjaväkke, mis kõik tegija oma põldudele kirjutas, et tema on juba kindral ja kui seal linna tulite ta vaatamas, vallata koores, kartulist, köögis. Väga lõbus film oli, saivad järsud gaas, gaas, gaas, see oli Punase Risti osalise abiga ja Tallinna linnavalitsus, seal olid need lennuvõtted. Seda tegi lahtisest lennukist tulija, tehas ei olnud nagu nüüd kinnil lennuki külge ja siis kõik need keerud ja need Teodor teeks ikka lahtiste niukses kinni sõidetud. Ja seda tegid Raissa, kes oli Eesti lendus ja kui seises vaatas seda filmesitused. Mulle tundub, et selle terve maailm käib ringi, et lendamine on ikka tõesti eks, vasak kardetav. Ja nii et siis sai veel tehtud päikselapsed. Meie tegime siin pildi ja soomlased tegid hääle salt tuligisse. Soomest Nemad see karu, Erki Karuks, Soomatuste filmi isa sõi kutsustada sinna ja muidugi läks ta sind teha ja mina jäin siis siia, Eesti. Sest mina oma diplohmika mõtlesin, nad on tundes kõikides keskkoolides, meil oli vabariigi aeg kõikides viima Tartus kõikides keskkoolides viivascolm, õpi, õppe õppeaastat, tantsutund. Ma olen lavale registreeritud seltskonnatantsust on jutt ja seltskonnakaltsud ja ja kõik korporatsioonid igal pool isegi hullumajas tundanud. Miks seda siis ei teadnud? Tulid mulle järgi ja tund arglaskelgakseistes. Aga huvitav, nii et mina sellepärast mina tunnen ESC noorus hästi, sest mina olen kõigis neb. Meil oli kuldne noorus, haritud isamaalased väga hästi kasvatatud teda, ma nutan iga testi noort järele, kes on langenud Eesti Vabariigist. Nüüd veel lühidalt ka Soomest, kuidas see filmi tegemine temal sealannast? Tehtud samasugusel moel nagu olid noored kotkad, aga selleks oli Mannerheimi luba tarvis, et seal lähedal minna, rindele oli juba sõjaaeg, aga seda ikka ei tulnud, ei tulnud. Ja siis ühel päeval, kui mul hing täis pettumuse kiidu arvesse koos, siis mul tuli idee, istusin maha ja kirjutasin uue käsikirja, muidugi ainult sellel raamistiku alguses. Ja teatud oli kodus, mõtlesin käsikirju, valmistusime, filmet, serv tahaks, ma näen, paberikorv on tühi. No ja siis töötasime seal, muidugi puudus asju, selline omapärase iseloomuga film. Nii et. Jaa, sellel filmil oli niisugune edu. President Soome president, kui ta saab alampretsedent laske samal seda filmi näidates sealt kõik sõja vaatas seitse välisriikides. Nii et nii hästi läks. Ja sealt te läksite Rootsi lihtsalt puhtpoliitilistel põhjustel, et seal oleks olukord stabiilsem. Ei, mitte stabiilsuse pärast, kui see film ja kõik, muidugi see film lõppes kah, nii ta ikkagi vaenlase vastu tehtud avalikult. Ja me saime ühe teate. Ma mõtlesin hakata, kas just siis sa saad vaadata, kus rahu ei olnud veel alla kirjutatud, et kuidas see asi läheb. Sest ma tundsin ikka juba Tartust saadik väga hästi, enamus emak istub kinni ja vaatab, kuidas läheb. Ja siis me alles saadet üks teatas. Et rong läheb Rauma läheb Helsingist kell kolm ja valgusrongil ei ole. Ja noh, kahelda ei olnud midagi, mina mõtlesin nii väikse kahvli, panin niukesed kinnist. Fotod. Kaasam Eeezzarki kinkis seal laagris roostes arst, nii et lasen koer. Aga Theodor Theodor jäi veel maha, temal tuli vähe film. Kuidas tema selle kesta, ma ei teagi. Kuuldud keskööprogrammis saates kõnele saks Ella Luts teda küsitles Martin Viirand saatesse Maris muusika, Silja Vahuri.