Vähem kui aasta on möödunud selle kui talupidaja Eestimaal said esimest korda organiseeritud kokku Talupidajate kursustel. Tarkus. Tegime ammutava toimkonna, mis on jõudumööda tegutsenud kuni tänaseni. Jõudnud oma töös selleni, et võime läbi viia täna Eestimaa Talupidajate Liidu, arutavad koosolekut. Vastu võtta oma põhilubage mul asutava toimkonna nimel. Tänane Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutav koosolek, lugeda avad. Krista Balthasar Nissi külanõukogu esimees ja sein. Täna paides võttis ta väga huvitaval teemal sõna. Nimelt küsimus oli laenudest, mis antakse nõrkadele majanditele sinodile. Kahe konkreetne ettepanek. Kas on mõtet anda nõrkadele majanditele laenu, kui me teame, et majade tagasi ei suuda riigile maksta? Võib-olla oleks tõesti etem anda need laenud talupidajale talu arenguks ja, ja me teame, et toob meile tõesti selle tagasi mitme mitmekordsed ja vot siin ma tahakski öelda, et kui need järgmised Talupidajad hakkavad tulema, et sellel talumeeste seltsil, mida me valla juurde tegime et tema siis nagu vaataks, kas see mees, ikono, kohalikke mehi me tunneme ja kui väljapulka tuleb lastes natukene õigustab, kes ta on, kui ta talu tahab ja mida ta pidama hakkab ja kas me siis võtame ta siis seltsi vastu ja kas me anname talle talle talusid, et talumees ja pole ka asjalik mees, ei tohi talu läbi teha? Loomulikult tähendab teie kandi põllumeeste seltsi nimetatakse siis nüüd? Talupidajate selts, selle me tegime 25. novembril talupidajad tulid eelnevalt minu juurde selle mõttega et neil on nagu toetust, abi vaja ja võtsime nakkusest härjal sarvist kinni, tegime, kutsusime rahva kokku ja rahvast tuli väga palju, meil oli 30 inimest saalis selle väikse piirkonna peale, noh tõesti, oli palju. Ja seal ei, muidugi mitte kõik ei olnud talupidaja või need, kes tahavad talu võtta, vaid need, kes tõesti toetavad talu. Meil on väga asjalik külanõukogu aseesimees ja aiva kolhoosi aseesimees Enn Karu, kes on igatpidi toetab talumehi ja niuksed, asjalikud mehed kuuluvad seltsi meil ära lihtsalt. Kui. Seltsis oli, meil oli esimene kord 30, aga ma usun, et meie kandis on juba kevadeks kuskil 15 Talupidajad terves piirkonnas. Praegu on järjest paberite vormistamine, mehi tuleb järjest juurde, kõige rohkem ma isegi praegu vormistamisel just Aivo kolhoosis. Ja õnneks ma võin öelda, et meie majandijuhid on samal arvamusel, mis seal siis transport täna välja ütles, et ei pea andma ainult ääremaal, kui see maa ikka täiesti talus toodab rohkem siis anname ikka seal, kus inimene elab. Praegu on niimoodi alanud Haiba jonnanud Riisipere, nii et selles suhtes me oleme natuke õnnelikumas olukorras. Millest niisugused praktilised väljundid praegu on? Just nimelt just talunike toetuseks, mida te kohapeal omal vallas saad ära teheda nimetasite, olete vallavanem? No valkjas muidugi hakkama igatahes isemajandamisest peal ja eks ta, nii ma ikka loodan, et kui on juttu, et järgmises saates vabariigi läheb isemajandamisele, et siis ei saa me enam rajoonist neid kopikaid, vaid me ikka tõesti tulevad need isemajandamine ülesse ja ka eks siis need Talupidajad ütlevad ju suure sõna sekka. Sest et see on ikka Eestimaa normaalne areng, ega siis ei olnud ju külas keegi, kes käskusid andis, vaid ikka kohalik rahvas otsustas ise. Ja miks me siis ei usalda seda rahvast, ega meni rumalad ei ole siis usaldame ja las meil siis ikka ise teame, mis meil kohapeal on vaja ja kuidas me seda majandame. Aga nüüd konkreetse, mis me teha oleme suutnud väikse ajaga me oleme mitmed korrad maas istunud, pannud oma arenguplaanid võib-olla maha, sest meil on ikka paar nõrka majandit täitsa ja me näeme, et edasi niimoodi minna ei saa ja nüüd otsin, otsime neid erksaid mehi, kes võtaks selle asjaajamise rohkem enda peale, sest mõtte algatajaid on väga palju, aga asja eestvedajaid on vähem näiteks missugusest? No ei tea, mõtteid on palju, ei julge vabariigi ees kõvasti välja öelda. Aga võib-olla, et osaleb aga väga maha jäänud osakonnad, kas või nagu see munalast kant sinna annaks teha kas ühistu või kooperatiivi või eks ta kuidagi niimoodi tuleb ära lahendada, mõte sinnapoole on olnud. Hoidsime teid edasi. Saarepeedimees Peeter animegi, kui suur teie talu? No mul on ainult 16,7 hektarit maad põldu kaheksa pool, siis noored on praegu veel kolhoosevandliku lood, lubasid mulle müüa neid aga eksami või veinid juhatajana, juhatuse otsus olemas, volinikud kinnitamata. Eks seda näeb nüüd, mis saab? Te kuulasite otsast lõpuni ära ka, kus nad, tants vaja sõnavõtujaamu, tantsu väga veel seal just tsiteerinud mind just kõige rohkem nagu häirivad, no et majanduses, kuidas selle asjaajamisega, temal on aega küll, aga Põllumeeste Arikatel maa kevadeks on valmis nagu nüüd sügise isamaad kätte, mis ma kevadise maaga ei ole nagu õige perspektiivi on, aga aega läheb asja saab. Tähendab, vähemalt praegu peaks juba teadma, kui palju ja mis see mul teada tegelikult maakorraldajad on väga vastutulelikud ei lase omakorda need sealt takistas, ei ole. Aga noh, nagu tehnikat on just vana tehnikat vaja, mida saaks taastada ja aga no majandus on, ma ei tea, teda hoiab või nagu selles suhtes majand nagu vastu ei taha tulla. Hästi, kas te laenuettevõtete vahel ma ei ole veel võtnud laenu? Asi on nagu kriitiline, praegu ei tea, kes seda. Kui pikalt, kui konnast tagastatud maksu asi oli ka siiamaale veel nagu põhipolnud seadustega midagi, võib-olla tuleb võtta, ilmselt tehnik jaoks peaks võtma, muidu ei saa nagu põllumehi, olgu olla kuivale, monotehnikad olemas, aga see on ikka popsi oma talupidaja sellega hakkama. Selle pikalaenuprotsent on ka võrdlemisi suur neli protsenti, see on natukene mänge, selle protsendi äratarvitatavad kurkas rajada juba minutiga. Ega see on ikka, mõtleme kas võtta või võtame ette võtta ja, ja sinna pole midagi teha ka, sest see on noh, üle liidu ette nähtud juba. No see on muidugi, see on riigi seadusega see, eks näeb, võib-olla tulevad uued seadused sellele veel praegu küll veel peale mõtlema. Aga on teil kogu selle asja vastu ka kindlustunne, praegu tikkimine lahti? Talumajapidamises natukene nägin seda endist talu pidavat kaagume, lisa oli nagu oli ka nagu ohver ja ja oli, noh, kell 10 10 11 aastal nagu meie juurest ära minna oli väike. Siis me pidasime ikka talu meelase niuke täitsa ära, meid oli palju vendi ja meie elasime ikka täielikult oma oma sellest energiast ja praegu on ka nivoodega poes enne käinud. Aga nüüd tuleb poest tuua ja 10. taskus Allasel ära mine. Aga kui omast võtta, siis nagu ei tunneta seda rahavärk, mida te arvate, millal hakkab omast käest olemas, oleks ikka kohe nüüd nagu kevadel lehma lüpsma ja saab hakkama. Isa varem taludes seda talu ei saaks praegu tagasi. Tarmo veel praegu. Ja vanem vend elab seal ja tema võib-olla tahab ise kunagi hakata pidama, kes teab endale ERA RAM. Vennad on nagu mina kõige väiksem järjekorras, aga oleks seaduse jäi nagu pesamunal kuulunud öömajapidamine, aga noh, eks tema tegi seal rohkem tööd enne ja temal ikka on seal rohkem õigusi. Mis teil mureks jääb, kui te nüüd siit ära lähete? Piima realiseerimist, söödab mitu sordi piima ja teise sordi piima ja mispärast talupidaja peaks siis seda viletsat hõivad piima viimase viletsa ilmaga? Korrektiivide majandi viin, tulevasele majandus eelneb kõrgemas, minul ei lähe. Ma võiks ise Viiasada piimulin lähedal, aga sellist võimalust ei ole tasa ise realiseerida. Piima nagu piimakombinaati võiks ju kohe seal vastu võtta. Viimane touchdowni room lüpsavad ikka korralikult saavad, noh siis peaks ikka ju 100 saama. Päevas võib ühe päevaga viia, aga see ei ole kunst. Aga sellise selline võimalus nagu loodamates tiiva saab ikka kandumite üldmasinaga vedada ja segamini kaladega. Ma tahaks ikka saada piimajahutust ja pikk korralik piim tuleb. Võib-olla kõige hullem. Kuulge tehnika murega ka praegu. Ehitus vaata, materjal ei ole saada kuidagi majandile vaadata, kui, kui tänulik saaks poole sellest ära kasutada omal sisterlaste rikkalt elada, mis majandusraiskate on, teil ei ole mingisugune ja seal ma ei, mul ei ole, lihtsalt, mõnikord vaatad pead, siis ei tule midagi välja. Ei, avaneb see võimalus, loodame, peab ikka lootva. Ainuke lootus veel praegu elamine on uue peal elaja. Laupäeva mees Türi ei pakk oli üks nendest kolmest, kes sai maa põliskasutamise akti. Kus see akt on, ma ei näe praegu. Atonen juba kodus juba jõudsite lõunavaheajal ära viia, jah. Ma mäletan, vanasti kuni takt anti välja, sest need olid ilusas meetri kõrguses vasktorus sees, seekord olid nad lühikeses papptorus, aga noh, asi seegi asi seegi, jah, eks ta jäljendatud seda oma vasttoru, neid on mul kodusel vanaisa alles ja kuidas teie talu nimi siis on? Talu nimi on Lilian nõmme. Talusüdamik on vanavanaisa talu jah. Et sai sinna nagu maad juurde taadeldud, jah, täna sain sisse lati kätte. Need teie asute siis rajama uuesti vanaisa talu. Jah, osa põld on sama, aga noh, suhteliselt jah, väga hooned on samad ja hooned on samad ja mis aastast on 26.-st aastast, elumaja on korras, lauta abihoonet, tuleb kohendada maha, isiklik majapidamine on seal kogu aeg sees olnud, ikka lehmi kaks ja sead lambad, niiet üks korralik remont ja miks mitte saapaga, kes siiamaani seal sees olid siis nii vanemad ja ise elasin lõugu seal see ja allige piirang oli selles, et ei saanud midagi toota rohkem, eks ole, ja seda muidugi või surra praegu nüüd tootmine on ja kui suureks tahate teda kujundada, siis tootmist sisuliselt praegu nagu ei olegi, sellest asi on, jõudsin, sai alles hakatud taotlema, seda mõte tuli kuskil pool aastat tagasi. Ja noh, sisuliselt on praegu maaland, kaks lehm on ka praegu, nad on 22,6 hektarit, tarvitavat põld on 15 hektarit, aitab esialgu Ojaa küll esialgu küll, kui ei saa neid loomi juurde ja siis masinaid ja riistu ka, millega peale minna veel ei ole, need, need tuleb veel soetada, siit-sealt saab vana, te olete 25 ega üksinda siis ainult hakka seda asja ajama. No kui nii võtta, siis praegu olen üksi üksinda poismilise praegu välja. Need kandid, tüdrukud, pange tähele. On laupäev kandiseks alane noormees, kes hakkab praegu taluma pidamistööd, on tema ja praegu on üksi, need on abiväge vaja, peremees on olemas. Perenaist. Küll järel, Taska tuleb ja. Aga on kedagi vanemates, ka praegu õdedest-vendadest, kes aitab neil ometi üksi, ma ei usu seda. Loomulikult mitte. On õed, on jah, ja nemad ja kõik on olemas ainult etalon siis teie nime peale minu nime peal, jah. No ärme rohkem praegu edasi küsima, sest kõik on meil poolik, kõik on lahtine, midagi pole veel kindlat ja talumees ise on ka veel noor, kogub jõudu ja kunagi aastaid edasi lähevad küllalt, kohtume. Talunikud, nagu te kuulsite olitseni oma muredega kõik üksi, aga nüüd talunike liidu moodustamisega, kas saate nende muresid jagada? Rohkem? Peame saama. Eestimaa Talupidajate Keskliidu põhikirja projektis on antud organisatsiooni tegevus küllaltki täpselt eesmärgistatud ja ma tahaksin pikemalt nagu sellel teemal peatuda ja minna kohe ülakonkreetsele tegevusele nimel. Käesoleva aasta juba kaheksandal veebruaril algusega kell üheksa null null algab volikogu esimene töökoosolek. Ja kas me nüüd oleme kõige täpsemalt reastanud need valuprobleemid? Aga kõne alla tuleb seal talude määruse projekt, mis kahjuks siiamaani on teatud instantsides takerdunud. Alla tuleb taluuuringute küsimus, nimelt selliste kiirpilootuuringute korraldamine, et saaks lähitulevikku mingilgi määral prognoosida ja sellised valusad küsimused kui talutehnika taluehitus ja mitmed muud tänaseks päevaks üles kerkinud probleemid, mis siis sellel päeval tulenevat vaagimisele. Talupidajatel on nüüd koht, kuhu pöörduda. Ja liidu Keskliidu näol ja muidugi ka rajooniliitude näol, kus siis nagu esmast abi on võimalik saada. Ja lisaks sellele veel siis nõuandeteenistus meie ATK süsteemi õppe kombinaatide näol. Teie, Aldo Tamm, olete nüüd Eestimaa Talupidajate Keskliidu eestseisuse vastne esimees. Teid möödunud pühapäeval valiti õnnitleme neid, aitäh. Kui suur on eesseisus ja missugune on kogu ühiskondlik organisatsioon teie selja taga meid. Eesseisuse suuruseks on seitse liiget. Volikogu tervikuna koosneb 49-st inimesest Nonii volikogu tervikuna ühiskondlik organisatsioon ja et nüüd seaduslikustada seda asja, tuleb ta registreerida. Kas olete nüüd astunud samme, katse võiks nüüd meie vabariigi valitsuse või siis ülemnõukogu presiidiumi poolt aset leida. Ja põhikirja projekt on nagu redaktsioonijärgus viimistlusel, nii nagu Paide asutamiskoosolek õiguse volikogule andis. Sest esialgu oli meil projekti järgselt pakutud põhikiri registreerimisele Eesti NSV ülemnõukogu presiidium. Aga vahepeal tuli seitsmeteistkümnenda jaanuarikuupäevaga Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus, mis siis nagu seadustab ja täpsustab selliste kodanikeühenduste registreerimise korra ja sealt tulenevalt, nagu esialgselt. Meie organisatsioon kuulub registreerimisele ministrite nõukogus. Kuigime üritame veel kord pakkuda oma põhikirja registreerimisele Eesti NSV ülemnõukokku ja ma loodan peale volikogu esimees töökoosolekut võime me oma materjalid esitada. Eestimaa pere on sotsiaalselt haige, olla teadvustatud, missugused suhted on kujunenud maaperedel, majandite, ega need ei ole kõige paremad. Mis te arvate, kui talumees ise hakkab oma tööd korraldama? Kas Paberi sotsiaalne tervis paraneb, on seda võimalust ette näha? Eestimaa küla ja sealhulgas ka maapere mõlemad on sotsiaalselt haiged. Ja kui juba Eestimaarahval on selline sünnipäraselt rahvuslik hoiak töötada töövõtul siis avaldub kõige paremini tema armastus maa vastu ja ürgne soov teda harida. Siis julgen arvata, et kes meist tahab ja suudab olla peremees, peab soovi korral saama talu pidada ja kindlasti juba need psühholoogilised pinged, mis tulenevad nisukesest käsumajandusest. Mis seal salata piltlikult öelda kupja piitsa all töötamisest. See iseenesest tervendab meie pereelu ja kui me vaatame tagasi nendele perspektiivitutele küladele, kus inimesed olid sunnitud välja rändama keskasulatesse või siis hoopistükkis juba ära kaugele linna minema siis selline kaitsetuse ja perspektiivitu see tunne. Kui on kadunud, siis juba pere saab kahe jalaga maa peale ja sealt juba edasi.