Pinemise sisu on saade sisukatest inimestest. Tere, mina olen Urmas Vadi saade on Tartus, skandaalsest kliteraadist Mattima Rootsist. Nime pani mulle vist 80. aasta novembris Doris Kareva. Kui me kunagi temaga arutlesime, nagu, mis võiks olla minu seodoniumiks. Ja pärast seda, kui ta oli juba seda nime pannud läksime Mektorysse koos pidujute videopleieri juht, kes siis oli valanud mul tulla teatud kellaajaks enda juhte põhjust mainimata, miks me läksime koos Davisega sinna? Ja Liidu siis sinna jõudes pidu ulatas mulle mõned oma luuletused. Mis, nagu ta tahtis, mida ta tahtis, et ma loeksin samal päeval õhtul toimuval tatunaki avalikul lugemisel ametiühingud, tolleaegses amet, Tartu linna, ametiühingute kultuurimajas. Ja kui omi, juhul kui Amy luuletusi nii ja sinna luuletus õhtule minnes luulerist minnes õhtujuhiks oli tolleaegne naki esimees Imre Siil kes siis maitses nimedele, kuna on ka mõned luuletused. Aga mõne sõna ei anna, ma ei tea, mis põhjusel ta ei uskunud seda. Mul on luuletused katis, mõne sõna anda või see on tema asi. Aga iga seal ma nagu ei lugenud neid luuletusi, sööki lugevutanud luuletused, need luuletused toovad lugemata. Olid sa kohe sellega päri, et tahabki nagu hakata selliseks varjukujuks. Ei, ma olin muidugi nõus ja sellest ei no muidugi olin nõus ka Priidu mossis mulle viis rubla selle eest, et ma loeksin neid luuletusi. Kusjuures tegelikult neil luuletused ei anna spetsiaalselt nagu minu jaoks kirjutatud vaid isegi paar vist üks asi, vähemalt üks asi on, oli olnud tema enda, ühe esiühe kogu käsikirjas sees, mis ta oli ka kunagi kirjastusele pakkunud. Ja sealt mingil määral tüliga jutt lahti, et et Liidunaku kirjutab minule neid luuletusi ning sellest lihtsalt inimesed, kes olid noh seda käsikirja mõned lähemad sõbrad olid näinud, seda käsikirja taipasid, et noh tundsid ära, et noh, et need on tema luuletused nagu. Ja ta ise väidab seda, et nagu esimesed luuletused. Et esimesed luuletused, mis olid nagu minust lähtudes kirjutatud, on ette kantud 81. aasta maikuus Tatu kevade ajal botaanikaaias kus veel oli selline asi, et Vilde oli selle nagu selle lugemise juht ja me olime väljas botaanikaaia, selles sadus tiigi kaldal, kus lugemine toimulise tuli, õudne äikesevihm. Ja selle peale me tormasime, kõik rahvas tormas palmisaali peit vihma käest. Aivo Lõhmus veel ütles nõnda, et isegi kärbes oleks kahvatunud minu esinemise kõrval. Ja nagu avalikult ma lugesin, nagu kas 24. veebruaril, 81. aastal Tartus notatu keldris, mis oli Illega keldri kõrval nagu et esimest korda sai, nagu neid avalik avalikult ette kantud seal? Kirjanike Majas sind eriti ei soositud, seal käia võisid üldse. No oligi selline asi, et Ma usun, 81 sügis ma lugesin seal naki esimesel sügishooaja avaõhtul mõned luuletused ette ja selle peale n Kaavellellatiga eesotsas keelati mul nagu seal kirjanike majas käimine ära. Selle peale sai kirjutatud luuletus Meie eesti kirjanikele demokraatidele, eriti kirjanik Henn-Kaarel elatile, kes tundis end isiklikult puudutanud olevat minu avalikus luuletuses testi intelligentsile ja kelle nõudel keelati mul sissepääs Tartu Kirjanike Majja. 100-ni võib laulda väikese Sõmile ja viisil. Tartus Kirjanike Majja hüppaks sisse üle aia ukse vahelt akna paostki, tuleks tekitama kaost, siin. Olen sõnana Ankaata, teine koht endale, vaata kevad, kevad, kas kuuled mujale? Vii oma tuuled. Värskelt vaba tuuleiili, kes peaks kinni, paneks Piivi. Tema tembutustel lennul, käiks ta vingus näoga kannul, olen, olete soomlane, Ankaata, teine koht endale, vaata kevad, oh kevad, kas kuuled mujale? Vii oma tuulajad, näe, seal. Pihib seltskond narre pihku haaranud kirvevalve, tabab, peksab õhus tuult, ta käsib talle kohe muuta. Oled persona non kraata, teine koht endale, vaata. Kevad, oh kevad, kas kuuled mujale? Vii oma tuulajaid. Kuidas selle kirjastamisega oli, kas käisid pakkumas kõvemasse? A sõnaga tegelikult ja panin ühe luulekogu kokku. Ma ei, ma usun, et see oli mina, Eiffeli torn oli selle kogu pealkiri ja ma viisin selle kirjastus. Eesti raamat. Ühesõnaga ma ei linnud otseselt isiklikult mitte tolleaegne luuletoimetaja üks toimetajaid oli Linda luud ja ma ei viinud mitte otseselt isiklikul kinda, löödi käte, vaid padi oma hea tuttava sõbra kätte, kes siis kirjastuses töötasid, üks oli Andresest Mälki ja teine oli Andrus Simsel. Ja andsin nende kätte. Ja kusagil mõni kuu hiljem. Ma läksin kirjastus nendele järele ja siis kusagil mitu tundi otsiti mööda tühjastes käsikirjade gaasi taga. Ning see lõpuks, kui Linda rõhuta üles, siis leidis maja pealt. Siis ütles, andekaid ja teist ikka tõsiselt, tahate sisse anda, siis paluksin õppust. Ma elan Sõda ma kuutsi. Müstifikatsiooni ma kirjutasin kuni 90. aasta lõpuni, viimane luuletus on vist kuskil 91 alguses aga siis oli juba nagu kõigile kirjandus inimestele teada ja ma ise olin ka juba avalikult kandnud seda pseudonüümi oma kirjanikul Kirjanike Liidu liikme kaardile, et kes, kes nüüd kirjutab ja tüütas sõja ära. Aga mõte ise väidab sellist asja. Et kui teda poleks olnud, siis ei oleks nagu neid luuletusi kuulnud. Mõnes mõttes on see muidugi õige, aga kui Mati oleks sellega? Rolliga nõus saanud, eks ma oleksin läinud, sest mõne teise isiku, aga see, see mõte mul tekkis, et kasutada mõnda teist isikut. Ja ma alguses proovisin kasutada ära ühte tütarlast oma oma head tuttavat ja siis siis olen kirjutanud ka mõned sellised naisisikust lähtuvalt luuletsüklit ja need on mul ilmunud keraldiku koguna fataalne. Seda ma olen hiljem edasi kirjutanud. Seda asja aga alustasin ka umbes samal ajal, kus ma kuldse asi, aga selle tütarlapsega oli ka raske neid saada ja siis noh ja üldse naisluulet kirjutada, mehel on üsna raske, et miinust sobis nagu meessoost isikuna. Ja noh, ka homo oma siukese, pahemlikku elulaadi ja, ja kunstnikuna sobiva välimuse poolest rohkem seal oli, aga ma oleksin läinud kindlasti mõne teise isiku. Ja eks see luule oleks muidugi muutunud. Aga alguses algus jah, see mu luule oli ka lihtsalt mõnda luule, mis oli tagasi lükatud kirjastuse poolt, et kas selles esimeses käsikirjas kogus, mida ma tahan nüüd loll anda. Seal oli lihtsalt kümmekond asja võetud list mu tagasi lükatud käsikirjast sellised vihasemad asjad. Ja ise ise olen nüüd uuesti üle lugenud ja ja siiski, leian, et, et oleks võimalus veidi rohkem sisse elada miilise, hinge hella, see on siiski liiga ala tuntavalt veel seal minu täierlik luule. Aga kus läheb just see piir või kui suur on see piir, kus lõpeteieri algab magutsi? See Hannast ellusuhtumises ma kutsi on pank, luule, kus autoriks on üks Tartu linna pätt. Nii et seal on tõesti, ütleme otseselt Tarzan blatnoi, luule või pätiluule mida Eestis on tehtud. Üsna vähe, võiks saanud sinna Heiti talvikut võib-olla meelde tuletada mõne luuletusega, aga vene ja saksa luules on senisel ja seal pätiluulel pikk ajalooline traditsioon. Seal on mitmeid tuntud tuntud nimesid, alates šašarlast ja lõpetades Vladimir Võssotski elus näiteks. Ja saksa luules on mitmeid-mitmeid, kabaree, luuleautoreid väga kõrgelt hinnatud eesti luules, sellise luule traditsioon puudub. See, mida tegi Heiti Talvik, noh, on mõned üksikud luuletused, aga ma kutsun terviklik, terviklik tantsuks blatnoi, luule. Kogu ja seal on siis ka muidugi sotsiaalne luule veel sees. Aga see on, ütleme kirjutatud sellise. Asotsiaal inimese vaatepunktist ja see luule vastuvõtmisega on seetõttu ilmselt ikkagi Eesti akadeemilistes kirjastusringkondades suuri raskusi tänapäevani ja seetõttu on ka need on, on need kaks paksemat magutsi kogu mul jäänud tänapäevani ka käsikirja nüüd üks esimene peaks ilmuma, aga osutate kahetsenud ka, et te olete loonud mingisuguse kuju, mis on võib-olla teile nagu mingisugust segadust või arusaamatust külvanud. Ei ole küll kahetsenud. Segadust ja arusaamatust tekib alati elus. Ja ma olin siin vahepeal raskesti haige mulle operatsioon ja peale seda operatsiooni olen, olen, olen veidi veidi haiglane tänapäevane edasi, nii et noh, ma olen nagu sellest aktiivsest kirjanduslikus seltskonnaelust nagu tervislikel põhjustel tagasi tõmbunud. Minul nagu läheb Tallinnas väga harva ja ja elan vaeselt, tagasihoidlikult siin Tartu lähedal Kambja sõna, siis võib muidugi minu kulul nalja teha ka. Sest tehakse nalja nende kulul, keda, keda nüüd iga päev ei näe. Tervislikud põhjused ongi need, miks te näiteks kuutsi esitlustel ei käi või, või siis näiteks kasvõi sünnipäevalt nüüd 18. aasta sünnipäev? Esitlustel olen ma ikkagi käinud, aga sünnipäevale? Kahjuks. Selle see on juba organiseerijad, mind ei kutsunud või sissekutse ei jõudnud minuni. Ja see see teada, mis ilmus Eesti Päevalehes kus Sorry, mu perekonnanimega moonutatud, vigaselt kirjutatud selle, selle kutse põhjal ma nüüd küll Tallinnasse sõitma ei hakka, selle palun organisaatorite poolt mulle isiklikult edastatud ja ma rääkisin ka seal ürituse organisaatorid nädal aega enne seda mingit mingit temapoolset kutset muneda ei edastatud. Aga kas see teeb nagu kadedalt meelt ka, et nüüd Milius peab kuskil sünnipäevaga tegelikult Teie tekstid on? No las ta peab, eks lõppude lõpuks läheb. Läheb see see kuulsus ja ikkagi ka minu läheb edasi miinus või pidada sünnipäev, aga noh, autor on siiski mina ja ja kui siin need kohtuprotsessid on, siis on, võib-olla mõtlen honorari küsimus sest oma autole, sest ma ei taha mitte mingil juhul loobuda ja oma honorari ka mitte mingil juhul ära miinuse kasuks või ütleme siis ka härra Lapini kasuks? Ja iga uue väsi iga uus värsse igas ülikooli kohvikus Werneris või või siis suvisel ajal jäätisekohvikus Vanemuise terrassil ette kantud kõva häälega. Eks ju. Selle vastu ei olnud keegi miilits ei, ei, seda ei juhtunud. Ühesõnaga, luuletuste lugemise eest ei ole kordagi veel ära viidud. Aga aga viidud ei ole, aga kohtuasi algatatud? Jah see oli 93. aasta märtsis, märtsi algul helistab mulle keset seda ja küsib, et noh, et Matjet tule, et kuidas sa saad oma vana sõda Villesonniga läbi? Mina olen siin alati enam-vähem normaalselt, et kui kui me näeme, siis ajame ikka juttu ja toimetame ja väga tore, et ta mul hommiku TV-s, et tule ka jäätmeta mõned luuletused kaasa. Et ja siis ma ütlesin, et mul on olemas imm KGB-le temas väga aja see võta kindlasti kaasa ja siis naa, et saade on nagu pühendatud endisele naistepäeval, et võtta aga mõned armastusluuletused kaasa. Kusjuures käis ta midagi. Et saates on ka Eesti, mis eksju ja siis, kui me vile sõnniga nagu ajasime juttu, seal see nagu juttu aetud kesta ja mina siis ma lugesingi selle hümni KGB-le ette seal. Ja pärast seda kestade särki, kaduge ära. Ma tahan teid veel lõpp lõpuks ka veel saada. Ja, ja siis ma valisin välja luuletuse, anna eksju, kus jões Ville soovitas mulle hoopis lugeda luuletust. Valts mis kõlab, on umbes nii, et sa oled süütu nagu valts nagu vabandus, puhas nagu lumine teemand, püha abieluvoodi Valevus, karge nagu taevas, nagu kolmeteistaastase poisi armastus suusamartsipani pehmust kulmundis, inglitiibade Sõõrust juustes, eisimine kolinat. Sa ei saa olla midagi kurjaatrilt eemale pahadele, vaimudele, pärilt, vaiminu, haige aju või midagi sellist mõelda. Aga mina ütlesin, ma tahan ikka lugeda just nimelt seda luuletust anna. Anna ainuld igale mehele, kes sulle puutub vaid silma, anna ainult jäägitult talle alguse tänaval, kasvõi lillepeenral või üksikul saarel. Muidu sa milleski igaveseks jääd ilma, aga milleks sind jumal siis maailma lõi, annan mehele naine, ame poisile, tüdruk Annanic kohe seesama silmapilk, kui tunned himu tärkamas temas või endas. Kui veel tühi ja kõle ei ole su pilk, anna talle, keda sa ihaldad praegu, muidu mu sõnad on ilmaaegu, sest see on vaid tõeline tunne, sest see on vaid tõeline armastus. Kõik muu on värsis kõik muu mõeldagi, jälk. Anna ainult kallis silmis cum päikesehelk. Ja see oli siis see luuletus, mis sa valisid välja naistepäevaks Ja selle peale, mis siis solvus? No ma ei tea öelda, kas tema solvus, aga et asjast, mis solvus. Aga enneli Meius taas saade pärast seda saadet ütles, et tema nõnda seda asja ei jäta, et tema teeb sellest skandaali. Ja andiski siis noh, ja siis samal õhtul piss avaliku sõna. Nõukogu tegi avalduse või ma ei mäleta, kas samal õhtul või hiljem või tegi avalduse, et mina olevat salva solvunud. Kõik Eesti madaame, selle peale minu hea sõber Doris Kareva seitsmele, nõnda et Matti, sina mind selle luuletusega mitte ei solvanud, sina ei solvanud mind, aga mind solvab avaliku sõna nõukogu otsus. Et ta väitis, et on solvanud kõiki eestimaa daame. Mind sina ei solvanud, järelikult mina ei ole daam. Ja, ja siis jaa, ja siis nad edasi kaebasid nad niisiis televisiooni Vahur kesta kui ka minu kohtusse missi solvamise pärast Eesti missi Kalingitsee solvumise pärast. Ja nõudsid siis kahjutasuks nagu 500000 krooni võrdsetes osades siis televisioonis, käsnalt ja minut siis esimene kord me Vahuriga ei läinud kohtusse. Teinekord läksin mina kohale, aga kohus ei toimunud. Kolmas kord olin, ma saame sopis, karmas, kohus pidi toimuma, olin ma Soomes ja Tamperes sajandi alguse juugendstiili, hotelli restoranisaalis toimus viie Tatu poeedi ja soome poeetide ühisluule ühisluulelooming, Loomingu lugemine, kus siis mina tõenäoliselt oli ainukesena kohale kutsutud nimeliselt teised olid saadetud lihtsalt arvuliselt, kusjuures siis kohal olidki, eestlaste poolt olid. Aivo Lõhmus oli Henn-Kaarel Hellat, Hannes Varblane, Karl Martin, Sini ja mina, nagu siis mina kui Mati maa esindaja. Nii. Ja seal õhtul juhtus selline asi, et. Ma lugesin vist kuus luuletust mille tegevuse, no kõigepealt A ja üks nendest oli ka Anna see anna, mille kohta siis aiva äkki seda, et ta, kus just täna oli, pidi olema Tallinnas kohus agana. Nagu näete, on ta siin ja selle tõttu jälle isaga koostöös olla isade kohtades olla. Ja kuus luuletus luge siirust, ela seitsmenda luuletus ette. Ma ütlesin sellise asja. Et teatavasti ja niidi Veežnev, see oli 10. novembril 82. aastal, aga maailmale teadvustati seda kas 11. või alles 12. novembril. Ja asi on nimelt selles, et NLKP 10. novembril on minu sünnipäev ja NLKP ei tahtnud nii ilusat sünnipäeva kingitust teha. Molekul Janiidilishi Sulm. Selle päevast teadestasid selle sõma päev või kaks hiljem alles avalikkusele. Ja selle jutu tõlkis ka siis aiva soome keelte. Ja sain mina, sain mina siis sellest luuletusest esimese leavea ära lugeda. Nii tuli õhtujuht ütles, et aken ei lae. Nõnda olgu, no kui ei lasta, ei loe, läksin koha peale, kusjuures seal oli kogu aeg haudvaikne, kõik kuulasid hoolega kaasa, mitmed tülid kiitma mind esinemise eest ja muidugi oli ka mõni ütles nõnda, et ma lugesin liialt kõvasti ja leiab karjudes ja aga noh, mitmeid kiitsid seal lugemist ja yldse asju. Nii. Ja hiljem oli siis muidugi mõningad eestlased nagu Aivo Lõhmus seal ja aju väitis isalt, et sul ei lasta lugeda lõpuni, sellepärast sa läksid liialt pikale. Ma ei tea, milles asi, aga igal juhul hiljem keegi luges seal kolmveerand tundi ja soigus ja saal sumises, aga mitte keegi, keegi soomlastest, aga mitte keegi ei läinud teda katkestama. Aga luuletus ise kõlab nõnda, enam lauldagi ei soovi ja baaris konjakit ei proovi ning kellegagi lugu räbal. Ma pole joonud nädal suul lei mu peale järsku laskus, kui mitte kopikatki polnud taskus, et välja teha sõpradele leinas Meljania puhkab Kremli seinas kõrval susla vana kaardivägi, mis, mis nüüd, kui teine pukis, kui murest otsa jäänud supis ja maisi kasva, vili see kõrsu, kas viimaks pahandus siis nii? Ma tulin. Tulin Tartusse tagasi ja rääkisin seda Priidule, seda lugu selline asi juhtus muidugi aiva mitte Aivo Lõhmus, vabandust, vaid Jüri Arrakule, ma rääkisin ka ja Tampere vana kommunistide pesa ju. Pole mingi ime, et see oli seal, nii läks. Ja rääkisin püüdule, seda lugu. Ja pidu pani Postimehesse väikese kirjutise, et Veežnevit ei lastud soomes solvata ja keeta sõda, matil katkestati esinemine. Ja Lõhmus ütles, mitte midagi sellist ei olnud, eks ju. No ja selle peale miljonilise Ma olen valetanud, mingi skandaali olnud, ma ütleksin nõnda, et. Ega ma ei ole ju kasutanud seda sõna, et Soomes oli skandaal, valekkisin lihtsalt ära, kuidas asi oli, eks see. Ja ma ei rääkinud ka seda öelnud ka seda ütleschneriti lastest solata eksija, oleks piilu vanasti selle kõik nii lehte nagu mina talle rääkisin. Ja ei oleks olnud mingit noh, keegi ei oleks saanud tema kallal kinni võtta. Aga see, et ta vahi oma omapoolse omapoolse kommentaari selle asja lehte siin oli võimalus hakata tema kallale viisema. Nii, aga iga selle peale Priidu ütles mulle, ta ütles ülesse. Nõnda, no ja siis? Kolm aastat või natuke vähem, kaks pool aastat või tsipa rohkem kusagil kaks pool aastat. Ei, ei Deletabki teineteist tema noorem ja peaks nagu esimesena mõnedele õitsema eks, ja ja, ja ka tema seda ei teinud, siis mina ka ei hakanud teda teretama. Nii. Ja siis 86. aasta veebruaris me leppisime elaja ja suhtlesime kuni siis igasuguse ilma ilma pahandusteta või lahkhelid ta kuni selle eelmise aasta detsembrini mil ma kuulutasin välja, et legend-galeriis Tõmphati Makuutši uue. Kusjuures kui Priidu nakku kirjutas maguusivasse, oli see kirjutatud, see oli ta c katusega akuut chi kirjutatud, eks ju. Aga tüüdonda CH. Et praegustel ma uue luulekogu armastan, sind tõsid. Sind armastan president Meri, eks ju, esitlus tuli siis ühel päeval Priidu galeriisse. Ja see on. Uue luulekogu plakat levis, elan mina seda nõnda jätta, mina olen sinu ja kirjastuse kohtusse. Helistasin mina selle peale kirjastajale. Ja leid ja Priidu helistas ka muidugi kirjastajale. Ja nad leidsid sellise kompromissi, et kirjastus lubas siis vahelehe panna nagu. Ja siis sai vahelehele pandud tekst, eks ju. Palume lugeda luulekogu, autoriks Matsmaalen, samas vabandame, vabandame Priidu meieri ees tekkinud segaduse pärast, Kirjastus. Nii, kusjuures tegelikult ridu oli käsikirja näinud kus oli ilusti kirjas autori nimi. Jaa, Priidu ütles nõnda, et tal ei ole ta ainuke hea pretensioon on see, selles kogus ei tohi olla ehkki tema kirjutatud tekst. Moototintsiooni, tal ei ole nii, peale selle. Ühesõnaga, ta nägi käsikirja, kus oli igal juhul oli selgelt kirjas tiitellehel matkima see HK kirjutatud. Need, ta oli sellest teadlik. Selle luulekogu ilmumine Mati, ma püüdsin pseudonüümi all oli mulle tõesti suur üllatus. Mati miilus rääkis mulle sellest juba paar kuud ette, aga see pidi ilmun tema nime all, aga siis ootamatult seda asja miskipärast muudatanud mind petate. Ilmselt siin arvatelt magutsi nimi müüb rohkem kui siis motimiiluseni. Miinus on olnud nende luuletuste esitaja temast lähtudes olema siis ka neid luuletusi kirjutanud. Sest 20 aasta alguses oli selline pank luule, kus on kasutatud ka üsna absurdseid väljendeid ja ka poliitilise luulega. Mulle endale siiski üsna Ohtlik, ja ma olen käinud ka julgeolekus ülekuulamisel nende luuletuste pärast kahtlustatud, puhastanud autorluses, aga siis ma muidugi aitasin seda ja hakkasin kirjutama neid asju muidugi suurest vihast tsensuuri ja nõukogude võimu vastavast 10. kogusid oli korduvalt tagasi lükatud eesti raamatusse ainuke kirjastus toe aeg. Ja, ja see oli siis mingi väljund mulla ja miinus sai neid asju karistamatult sel ajal ehitada lugeda, kuna tal olin hangitud juba noorpõlves. Debiilse diagnoos, see on fiktiivne diagnoos, ta ise ei ole mitte mingil juhul debiilne inimene, selle fiktiivne diagnoos. Aga see plastist tara nõuda sõjaväest ja see diagnoos päästis ta ära ka vastutusest nende luuletuste ehitamise eest. Kui nüüd tahate uuesti seda nalja edasi teha, matiga mõte on muidugi pädev inimene. Ja eks ta on, on ilmselt võimeline kirjutama ka vabavärssi, aga rimi luulet küll mitte. See kogumissündmus ta isegi tunnistas, et seal on teised autorid Postimehes ilmunud intervjuus. Triimitud asju on, ma ei tea küll, et oleks kunagi proovinud kirjutada vabadust ise küll kirjutada sürrealistliku vas, nagu seda Sven Kivisildnik ide. Aga tal on see muusikaline kun, on täiesti nagu puudub. Siis siis muidugi võib, võib ju teha, aga siis siis võib kasutada ikkagi Matti enda perekonnanime, sest nüüd ei ähvarda mingi siiski reaalne oht. Kaitsepolitsei poolt iga mingite muude jõudude poolt sellele luulele, et või esitad see ma kutsi. Pseudonüüm oli siiski. Mul on üsna üsna oluliseks kilbiks ja, ja ma arvan, et, et nende luuletuste looja oleks, oleks kindlasti välja heidetud. Ülikoolist, kus ma sel ajal õppisin, oleks välja aidatud ka Tartu nakist. Ja, ja. Ma olen, olen kokku pannud mitu käsikirjalist kogu ja need on siis mati poolt paljundatud ja levinud sadade eksemplaride, sest et ma olen täiesti kaitsetu pahatahtlike inimeste ees, kes kes saavad kätte käsikirjaliselt, ma kutsid kogud ja tahavad meid avaldada. Sellist katset on tehtudki ja sellepärast ma olen ka kohtusse pöördunud. Omal ajal kui pilu oli juba tükk aega mulle kirjutanud nagu luuletusi. Ma ütlesin, avalikustamisele, allutasime, elame, avalikustame selle asja, kes need on kirjutanud. Siis Priidu ütles nõnda, et ühe haua avalikustama asja, et nüüd on pidu, et ükskõik kumb siis enne suve, et see, kes elama ja see ütles siis haual, et noh, et kui tuleb ennem, siis ütlen mina pidulaual eks ju, et neid on tegelikult meieri kirjutatud või siis vastupidi. Mina arvan, et siis need on kusi, on tema kirjutatud tekstid. Ja, ja nüüd tema väidab seda, et 89. aastal kui tema aastast Kirjanike Liitu panin tema oma arvelduskaardile kirja pseudonüümi. Mati, ma kuulsin ilma et ta oleks minuga konsulteerinud. Eks ju, see ei ole minul, mina leian, et see pole aus, kui meil on kokkulepe, et avalikustamine tuleb alles ühe haual või siis, kui me Suwemegi koostil seda Doris Kareva meie ajal siis ei ole see triidus, Tauts seda teha 89. aastal, ilma minuga kooskõlastamata. Et ühesõnaga muidugi ma ei oleks mitte midagi talle keelanud seda tegema, endastmõistetav oleks andnud talle hea sõna muidugi. Aga noh, see pole eetiline. Mispärast see peaks olema alatu, siis see tõsteta nagu rumalast olukorda nende tütarlaste ees, kellele tema justkui pühendas enda nimel luuletusega, tegelikult on nad kõik minu kirjutatud. Kas tütarlapsed pöördusid teie poole kohe pärast seda tõe selgumist? Ei, ei pöördunud, aga ma usun, et mitme tütarlapsega olimaatil maatilina suuri probleeme ja arusaamatusi sellepärast sest mina olen ka need armastusluuletused kirjutanud Mati nimel, aga noh ega ma kõiki kõiki neid armastusluuletellimusi ei ole ka täitnud. Et need tüdrukud on ka mulle ikkagi sümpatiseerivad, keda, kellele ma olen. Mitmelgi pool on nagu siin seostatud nooremate tütarlastega, see on jama. Mismõttes oma, no see pole. Ei. Mulle meeldib, meeldivad tüdrukud tegelikult ja ja ma meeldin ja minagi meeldin paljudele. A Le kammi onu suur ja paks ja hea šokolaadi jazz ma lemmi. Vea Su üle siil ja okse see siis laste ega mõelda või ei ilu, kas te ka missa? Vea vaid laste hulgas olla, mul on hea M-ma ta ma ei ka väikseid kui peale. Ehkki Pauluse vangla tõi Su omani na nende, noh see ja kui ta Aa, see lapse ta, sa lilli mul appi. Kui miin ja ta onu kanni toob Piiva laste sõprust. A been a. Nii on üks maa julma Klaabu ta meid ta k. K. Aga kui sa neid lugesid? Kriibeeerr kirjutas neid, kas on kade meel ka, vahest oli? Ja mitte kunagi, et sa ise ei, ei, absoluutselt mitte. Ei, absoluutselt mitte. Seda mitte. Ron. Lauluga. Rong. On välja ta. On? Välja toonud? Veel pole veel probleeme. Ühend on aniis. Matas tulbad ära, teeme. Proovid? On meiega. Värv. Te kuulsite saadet Tartu skandaalsest Literaadist motima kuutsist. Saate tegi Urmas Vadi. Ja käia seal ERR on meie See on välja