Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudiosse mõistetavalt räägime täna. Rahvaliidu endise juhi ja pikaajalise endise ministri Villu Reiljani kohtuotsusest, mis tast kriminaalkurjategija tegi. Räägime ka Villu Reiljani endise erakonna. Iseseisvast jätkamisest Eesti poliitmaastikul rändestatistikast reisifirmadest ja kui saate lõppu jääb veel aega, siis ühest teisest statistika liigist nimelt palgastatistikast, aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast õigeks. Mis meil muud üle jäi, kui paigutasime esikohale riigikohtu otsuse, millega jättis jõusse madalamate astmete kohtute otsused selle kohta, et endine rahvaliidu juht, mitu korda ministriametit pidanud Villu Reiljan oma viimases ministriametis, siis keskkonnaministrina pani toime kuriteo suures ulatuses pistise nõudmisena ja sai karistuseks kaks aastat ja kolm kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Jõusse jäid kohtuotsused, mis olid langetatud Villu Reiljaniga koos kohtu all olnud advokaat Tarmo Sillale, Aivo Pärnale. Ja nädala sündmus number kaks peaaegu nädala tagusest ajast pisut pärast seda, kui meie siin oma pühapäevase saata oli väga teinud, siis jõhvis kogunenud. Rahvaliidu kongress hääletas sotsiaaldemokraatliku erakonnaga liitumise üle ja kelle jaoks üllatavalt, kelle jaoks ettearvatult hääletas selgelt selle liitumise vastu. Jääks kolmaski sündmusele pärit eelmisest nädalavahetusest, kui selgus Eesti ühe suurima turismifirma reisifirma topp doosi maksejõuetus sellele järgnevalt on siis mööda ilma laiali olnud reisijaid koju toodud tarbijakaitseameti eestvedamisel ja selle raha eest, mis siis statursoli oli tagatiseks paigutanud. Jätkub siis nende nõuete koondamine Top Toursi vastu. Eelkõige puudutab see neid inimesi, kes olid siis ostnud mingi reisi ja ja ei ole saanud ei reisijaga raha tagasi doktuurselt. Ja nädala sündmus number neli äripoole pealt juba mitu nädalat tagasi sõlmitud Kalevi maiustustetööstuse ostutehing on nüüd siis saanud viimased täpid samas väga olulised täpid peale konkurentsiameti loa ja ühtlasi ka aktsiad, mis olid vahepeal kohtu poolt arestitud, on vabastatud ja sellest nädalast võib siis öelda, et Kalev on lõplikult läinud. Oliver Kruuda käest Norra suurkontserni Orkla omandusse. Ja viiendaks mainiks värsket rändestatistikat, millest siis selgub päris mitu huvitavat numbrit näiteks sööta. Venemaalt kasvab Eestisse tulijate hulk ja, ja see on päris mitu korda suurem kui Eestist Venemaale ümberasujate hulk, aga ka viimase 10 aasta statistika Eestist lahkujate kohta on huvi pakkuv väidetavalt siis 17000 inimest on kõigest selle viimase 10 või üheksa aasta jooksul, mis seda sajandit on olnud Eestist välismaale elama asunud. Kui võrrelda seda Läti või Leeduga, kus räägitakse mitte isegi mitte kümnetest tuhandetest, vaid sadadest tuhandetest inimestest, siis meil jagatuna 17009 või 10 aasta peale, see on ikka imeväike number, kui see statistika muidugi tõele vastab, aga nii väike number pigem jah, tekitab kahtlusega statistika enda suhtes. Olukorrast riigis. Ja meil on siin vähemasti minu poole peal lauast on üks selline. Riigikohtu otsus. Tsirka paarkümmend lehekülge, tsirka 20 punkti ka. Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna süüasjas kriminaalasi pistise nõudmises ja nagu siin ka edetabelis sai öeldud, siis riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata ja ka esimese astme kohtust oli tulnud Villu Reiljan line ja tema kuriteokaaslastele süüdimõistev otsus. Seda ringkonnakohtu otsust me kuskil umbes aasta tagasi täpselt ei mäleta, mida ta tuli ka, oli vist minu meelest selline kevadine aeg siin raadios pikalt tsiteerisime. See oli ligi 200 lehekülge, seal oli palju materjale, mis pärinesid süüdistuskokkuvõttest, palju asjaosaliste omavaheliste vestluste ümberkirjutusi. Ja nüüd selles ringkonnakohtu Vabardsii kohtuotsuses on tegelikult riigikogus öelnud, et võib-olla nii detailselt ei oleks pidanud ringkonnakohus. Oma otsusesse süüdistusest detaile võtma, see on nüüd üks koht, kus ma tahaks kindlasti riigikohtule vastu vaielda, et see ringkonnakohtu otsus oligi minu meelest just sellepärast hea, et seal oli toodud süüdistusest neid detaile ma ei teadnud, kui palju inimesi ringkonnakohtu otsust lugeda, kui seda luges kasvõi mõnisada inimest, kel asja vastu huvi oli siis kindlasti nende inimeste arusaam sellest, kuidas Eesti vabariigis teatud asjad 2006. aastal käisid sai palju paremaks ja loodetavasti on sellele teataval teatavas mõttes väga selge preventiivne ja ühiskonna vaimset ja õiguslikku tervist parandav mõju, nii et võib-olla sellest sellest vaatepunktist ehk läheks siis edasi. Jah minu arvamus sellest kohtuotsusest on ainult karistuse osas võib-olla natuke erinev kohtute tööst. Minu meelest sai Villu Reiljan liiga kerge karistuse kui vaadata tema käitumist nii pärast uurimise alustamist kui ka pärast neid kohtuotsuseid. Nii esimeses astmes, teises astmes kui ka pärast riigikohtu otsust, siis on ju selgelt näha, et inimene ei ole saanud oma aru oma tegudest. Ta ei, ei kahetse oma tehtut, et ei ole esinenud ka puhtsüdamliku ülestunnistusega. Et karistused peab kindlasti olema. Selline mõju, mis aitaks kurjategijat ümber kasvatada, aitaks teda paremaks muuta ja, ja, ja tekitaks tema aru saama, et ta enam nii ei teeks. Praegu ma küll ei ole veendunud, et Villu Reiljan on aru saanud sellest, mida, mida ta toime on pannud ja et see, see karistus oleks talle piisav selleks, et ta asuks ümberkasvamise ja paranemise teele ja ja oleks edaspidi ühiskonnale selline kasulike kõlbulik liige. Ma ei suuda küll siin suulises vormis ja eksprompt korrata seda elegantset sõnastust, mis selle ringkonnakohtu otsuses selle lõpuosas viimastel lehekülgedel ja mis vastas tegelikult sellele sinu poolt toodud küsimusele, aga see mõte oli umbes selline, et ka ringkonnakohtu kohtunik küsis vist kas teistes küsimuse või muul viisil arutledes jõudis selleni, et kas Villu Reiljani oleks pidanud määrama karmimat karistust, see ehk siiski teisena, kas teda ei oleks pidanud reaalselt vangi saatma. Siis ta vastas sellele väga viisakalt ise niimoodi, et kuna Villu Reiljani näol on tegemist väljakujunenud isiksusega ja kohtu kohtuarutelude käigus on ta Villu Reiljanit, et ilmselt ka lähemalt tundma õppinud, siis ta leiab, et vangistus Villu Reiljanit kui väljakujunenud isiksust enam ei muudaks, eesti keeles võiks siis öelda ka ei parandaks. Ehk siis üks Eesti vanasõna, mida võiks vist viisakas vormis öelda niimoodi, et Küürakat parandab ainult haud leidis seal kohtuotsuses ka selgelt. Teerimist nojaa, aga sel juhul võiks ju sama sama loogikat ka paljude retsi dividendide puhul ka Villu Reiljan. Tegelikult ma usun, et pärast nüüd kõiki neid ametikohti, millest on ta pidanud loobuma, ei ole ühiskonnale enam. Kuidas nüüd öeldagi, ei ole enam nii kahjulik, nagu ta oleks võinud näiteks keskkonnaministri või erakonna esimehena olla. Seda küll, et hetkel, nüüd, tänase päeva seisuga ta on tõesti kaotanud kõik oma ametipostid, kus tal on võimalik, oleks võimalik olnud veel mingisuguseid samalaadseid kuritegusid toime panna. Aga keegi ei ole võtnud talt ära võimalust kandideerida uuesti kas kohalikel omavalitsustel või parlamendivalimistel või ka Europarlamendi valimistel. Et põhimõtteliselt see võimalus on olemas ja ta saab seda kasutada, et, et kui ikkagi inimene oleks pandud sinna, kus tema õige koht on selle kuriteo järgi otsustades, et trellide taha, siis see oleks võtnud ka võimaluse tal uuesti kandideerida nendesse ametisse, kus ta saab selliseid kuritegusid toime panna. No ma arvan, et Ma pigem arvan siiski, et mõlemad kohtuastmed nüüd siin viimases järgus on määranud õiged otsused, õiged karistused selles mõttes, et kui nüüd Villu Reiljan oleks pidanud vangi minema siis oleks lõhnanud natukene minu meelest sellise Kättemaksu järele. Et kokkuvõttes ju võikski öelda seda, et nüüd antud kuriteo lõikes Villu Reiljan ju tegelikult ei saanud seda pooltteist miljonit, mida ta vahendajate kaudu küsis, et see oli kõigest pistise nõudmine. Ja seda kuritegu tulebki vaadata nagu eraldi teistest võimalikest kuritegudest, mitte niimoodi, et ta on teel teinud midagi, mida ei ole veel kohtu poolt tõestatud, et kui inimene on esimest korda süüdi mõistetud pistiseküsimise eest, mida ta saanud ei ole, siis ma arvan, et tingimisi karistus on igati adekvaatne karistus. Aga nagu ka kohtunik tõesti väga õiglaselt mainis, et juba see asjaolu, et ta on pidanud aastaid kohut käima, ta on pidanud maksma neid kõrgeid advokaaditasusid tema maine, oi ootame tema maine on tulnud terves oma sellises määrituses avalikkuse ette. Et ta ei ole enam nendel ametikohtadel, kus ta varem oli, kindlasti, ega sa ometi nutma ei hakka? Räägin, et minu meelest neid karistusi on erinevaid, et kui inimene on pätt ja kaabakas, varastab, kakleb, peksab kellelgil näo sisse, siis vangipaneku minu meelest igati õige karistus, kuna mingisugune Volodja võistjoppa, eks ju, kuskilt Ahtmes ta ei ei, ei, ei, tõesti, tema jaoks tingimisi karistus ei ole mingisugune karistus, aga inimese jaoks, kes on kuulunud Eesti ühiskonna eliiti, kes on olnud valijate lemmik, kes on juhtinud suuri organisatsioone maksumaksja ja kodanike nimel, et sellise inimese jaoks selline karistus, mis praegu kohus mõistis, ma arvan, see on igati nagu sobiv. Ma saan su jutust aru, aga minu käsitlus on täiesti risti vastupidine, kui inimene kuulub eliiti, siis tal on ka suurem vastutus. Kui inimene on ministriametis ja valitsuse liige, siis siis kuriteo toimepanemine seal maksimaalne, mida üldse võib ette kujutada selle inimese puhul. Et, et sellises ametis ei tohi endale lubada ka selliseid asju, mida tavainimene võib-olla võib endale lubada. Et kui tavainimene veidi luiskab, siis ei saa seda talle niivõrd suureks süüks, võib pahaks panna, et ta peaks sellepärast kuskilt oma töölt lahkuda. Aga, aga kui minister seda teeb, siis see on hoopis teine asi, hoopis teine vastutus, inimene on andnud vande, ta on saanud valijate usalduse, ta on saanud väga kõrgepalgalise vastutusrikka ameti ja siis hakkab selle ametiseisundit ära kasutades kuritegusid toime. Minu käsitluses on see hoopis sedapidi ja teine asi sellisel vastutusrikkas ametis olnud ja sellist suurt populaarsust nautinud inimese poolt meie õiguskaitsesüsteemi ründamine ajal, kui ta ise on pannud toime kuriteo ja, ja pidev kohtusest keemia ja uurijate halvustamine. Noh, täiesti ilma igasuguse põhjuse aluseta. Et see võib küll olla selline subjektiivne ja kõrvaline asi, aga see näitab ikkagi, et ta ei ole temas, ei ole vähimatki kahetsust selle kuriteo pärast ja ta ei ole vähimatki asja õppinud sellest kuriteost. No Eestis on sõnavabadus, mis laieneb ka kurjategijatele ja seetõttu keegi ei saa keelata Villu Reiljani ütlemast oma kohtuotsuse ja kohtukohta, mida või Eesti õigussüsteemi kohta mida iganes ta soovib öelda. Seda on küll muidugi olnud ausalt öeldes suhteliselt veider kuulata mitte niivõrd Villu Reiljani suust, kuivõrd teiste Villu Reiljani kaaslaste, rahvaliitlaste ja, ja muude kodanike suust, et siin ise kuulsin ühte intervjuud Aivo Pärnaga, kust jäi mulje, et tegemist on inimesega, kes juhuslikult üldse viibis kuskil seal, kus mingi tehing toimus ja ei saanud õieti arugi, mis toimus ja nüüd äkki tule jumal appi on kohus määranud talle ülemääraselt karmi karistuse. Et et see, seda kindlasti ebameeldiv kuulda, aga noh, niisugune see vaba ja demokraatlik ühiskond on ja mul on pigem hea meel, et nendel inimestel on võimalik mitte pigem ja veel meid kindlasti hea meel selle üle, et inimestel on võimalik seda kohtuotsus ka tagantjärgi arvustada või mõnitada mida iganes, et see on, see on normaalne, niimoodi peabki olema. Aivo Pärn, Aivo pärnaks, Aivo Pärna karistus ei jõua varsti enam keegi kokku lugeda igast kohtust ja igast väärteoasjast, nüüd tuleb küll liiklusasju küll pistise asju ja, ja ega see Villu Reiljani kohtuasi nüüd ei ole tal ainuke Aivo Pärnale. Et selle üle ma ei imesta, et ma pigem kannaksin Aivo Pärna sinna kategooriasse, mis sa rääkisid nendest, kuidas sa nimetasid Poloodiat või kes millegipärast vene vene eesnimega opereerisid siin, et, et pigem pigem selles kategoorias, aga, aga peale riigikohtu otsust on avaldusi teinud ka Villu Reiljani erakonnakaaslased rahvaliidu fraktsiooni juht Mai Treial või vähemalt seni veel fraktsiooni juht, lausa erakonna juht praegu, kui, kui teda seal on. Ausalt öeldes minu orienteerumisvõime ütleb üles, kes neil parajasti erakonda juhib, et seal on peaaegu igaks päevaks on eraldi võetud, et et kui, kui ikkagi erakonna juhid või fraktsiooni juhid teevad avaldusi, et Eesti riigikohus ei ole pädev või ei, ei, ei, ei tee õigust või või kohtuotsus ei ole õige, et siis ei saa enam mitte millestki aru, et see on nagu nagu, nagu mäss oleks riigis puhkenud, et, et kohtusüsteem seatakse poliitikute poolt kahtluse alla või nende inimeste poolt, kes siis riigikogus meid peavad esindama. Jah, nagu ma ütlesin, et eks igaüks kohtuotsuse kohta öelda, mida ta, mida ta soovib ja ka meie oleme siin öelnud kohtuotsuste kohta ilmselt mitmesuguseid asju. Igaüks küll aga Mai Treial ei ole igaks. Jah, noh, ega lõppkokkuvõttes nende õigused sellest vaiksemad ei ole, et et mina arvan, pigem see selline Villu Reiljani kohtuotsuse kritiseerimine ja Villu Reiljani süü süütuse nägemine, et see tuleb pigem ka nendele poliitikutele ja muudele tegelastele pikas perspektiivis kahjuks, et ega isegi rahvaliidu valija ei ole nii rumal, et ta ei saa aru sellest, et inimene nõudis altkäemaksu vabandust, pistist ja, ja kolmes kohtuastmes ümber lükkamatute tõendite najal on ta süüdi mõistetud. Ma tahtsin tulla veel korraks selle kohtuotsuse juurde, see on üks teine huvitav detail veel, tegelikult et üks üks paljudest tõenditest oli siin 2006. aasta üheksandal augustil toimunut. Armo silla vahelise vestluse salvestus. Ma saan aru, et tegemist oli vist õhtuse ajaga, kus siis? Kaitsepolitsei taotles eeluurimiskohtunikult soovist aht taota soovist taotleda eeluurimiskohtunikult luba selle jälitustoimingu läbiviimise suhtes ja ja samas kui luba ei saadud. Kuna kohtu tööpäev oli tolleks hetkeks juba lõppenud ja riigikohus nüüd käsitleb seda siin, leidis, et tegelikult neid niimoodi toimida ei saa. Et kõik oleks lõplikult nagu õiguskindel. Et oli küll kohtuniku suuline luba, aga suulist luba seadus ette ei näe ja samas oli kaitsepolitseil olemas võimalus ka küsida luba kaitsepolitsei peadirektori käest. Tollal kehtivas seaduses oli selline võimalus olemas. Et miks seda kaitsepolitsei peadirektori käest luba ei küsitud, et ma siin mõtlesin päris pikalt, et jumala eest ärge nüüd mõelge, et ma olen mingisugune eriline paranoikaga aga see jättis küll naljaka mulje. Jäi jäi selline mulje, et kaitsepolitseil oli võib-olla teatav kaitsepolitseiametnikel, kes viisid kes viisid seda jälitustegevust läbi või viisid seda uurimist läbi, et neil võis olla Nelis olla selline tunne, et äkki, kui nad äkki, kui nad liiga palju inimesi pühendavad sellesse jälitustoimingu tegemisse, siis äkki siis äkki info sellest jõuab ka näiteks inimesteni, keda nad üritavad vahele võtta, et mul on. Mul on vägisi tekkinud mulje, et kõik need nüüd viimased poliitikat poliitikute kõrge profiiliga avaliku elu tegelast erinevad korruptsiooniasjad on mitte ainult rahvaliidus, vaid ka päris mitmes muus erakonnas viinud mõne poliitiku arusaamisele, et kaitsepolitseile natuke liiga palju võimu ja ja kaitsepolitseis, kurat enam ei saa infot kätte ka, et sealt ei leki ka mitte midagi ja ei ole poliitiliselt kuidagi kontrollitav, et noh, ma lihtsalt ütleme nii, et kirjeldan siis oma kirjeldan siis oma muljeid, et siin kuuldavasti on ju asi jõudnud lausa nii kaugele, et üks kaitsepolitsei üle järelevalvet teostava komisjoni juht, nimelt reformierakondlane Jaanus Rahumägi on kuskil komisjonis või teinud ettepaneku, et Kaitsepolitsei õigused jälitustoimingute teostamisel võiks võrdsustada politsei õigustega ehk siis teisisõnu, et kaitsepolitsei kaotaks selle praegu eksisteeriva õiguse jälitustoiminguid teostada ka siis, kui kriminaalasja ennast ei ole. Politsei teatavasti ongi õigused viidatud ainult kriminaalasja raames jälitustoimingute tegemisega. Kaitsepolitseil tahetakse siis siseriiklikult jälitustoimingute õigus ära kitsendada, et see oleks küll väga, väga halb signaal. Esiteks oleks nagu väga suur viga ja see kindlasti muudaks Eesti nagu rohkem selliseks mingisuguse Elboonia võimul Molvania taoliseks riigiks kui praegu, et ma väga loodan, et sa nüüd mõnevõrra ka tähelepanu saanud, et, et selline selline seadusemuudatus kindlasti läbi ei lähe. Kahtlemata ja, ja, ja see on väga huvitav teooria, muide kuskohast kaitsepolitseis andmed võisid lekkida või kus kaitsepolitsei võis kahtlustada? Kaitsepolitsei peadirektor alati peab ju vastama ministri küsimustele, kui minister küsib, vähemasti võis tollal nii olla ja mul ei ole, vajame alust arvata, et minister tollal ei küsinud. Näiteks jah, et kui, kui inimene ei tea, siis ta ei saa vastata. Aga riigikohus muidugi väga õigesti tegijad selle tõendi kõrvaldas materjalide seast, et ega ta sisulist tähtsust suurt ei omanud ja sellepärast karistusega ega, ega kohtuotsused ei muutunud, aga kui asi läheks Euroopa kohtusse ja tõendite hulgas oleks oleks nii-öelda tõendeid, mis, mis ei, ei ole õigesti või kehtivate eeskirjadega kooskõlas hangituna, siis kindlasti seaks palju kohtuotsuse palju suurema löögi alla, nii et sellega riigikohus vähendas seda võimalust oluliselt, et Villu Reiljani laks Euroopa kohtust midagi loota, aga elame-näeme. Olukorrast riigis. Räägime siis rahvaliidust edasi veel mõnevõrra enne seda kohtuotsust. Rahvaliidu kongress möödunud pühapäeval siis hääletas sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ühinemise üle ja nagu ma juba ütlesin, et siis mõne jaoks üllatusena, mõne jaoks ettearvatult hääletas selle ühinemise maha. Ma usun, et sotsiaaldemokraatide enda jaoks ei olnud üllatus, kuna sotsiaaldemokraadid ei olnud saatnud rahvaliidu kongressile erakonna juhti, kelleks ma tuletan meelde igaks juhuks, kui keegi on hakanud ära unustama, on Tallinna abilinnapea Jüri Pihl vaid olid sinna saatnud vist Ivari Padari, kes on erakonnast viimasel ajal küll väga suurel distantsil viibinud. Europarlamendi saadik ei olnud sinna saatnud isegi mitte Indrek Saart, kes on olnud selles ühinemise küsimuses üks erakonna kesksemaid kõneisikuid. Ja ma arvan, et seetõttu, et sotsiaaldemokraadid olid juba ette kindlad, et seda ühinemist sealt kongressilt oodata ei maksa. Rahvaliit, et ise on nüüd nädala jooksul kaotanud suure hulga liikmeid. Kõige humoorika maks võib sind lugeda ehk võib-olla tuntud põllumajandusettevõtja Tiit Tammsaare lahkumist rahvaliidust ja ühinemist sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, et see on nii veider, et ei tea, kas naerda või lihtsalt teadmiseks võtta. Igal juhul ma igaks juhuks soovin Tiit Tammsaarele siit palju õnne sünnipäevaks, kuna ma tean, et ajakirjanduselt selliste soovide esitamist on härra Tamsalu alati nõudnud, nii et ma igaks juhuks ei sattusin kõrgesti austatud poliitiku viha alla, aga kui nüüd Tiit Tammsaar on sotsiaaldemokraat, siis võib-olla suudame sotsiaaldemokraatlikke jooni leida isegi iseendas. Väga huvitav avaldus, väga huvitav avaldus, et sa võid muidugi minu pärast, ma ei tea küll, mis raadio juhtkond sellest arvab, aga põhimõtteliselt minu pärast võid sa küll Tiit Tammsaarega ühes erakonnas jätkata. Et ma tahtsin just öelda, et mul on mitmed tuttavad sotsiaaldemokraate, kellele ma tahaks avaldada kaastunnet Tiit Tammsaarega ühes erakonnas viibimise suhtes ja sealt tuleb rahvaliidust ilmselt veel inimesi, kelle puhul võiks ilmselt rohkemgi kaastunnet avaldada isenesest vist inimesena Tiit Tammsaar. Päris tore, aga aga poliitika ei ole Eesti. Tegija, aga selle rahvaliidu, ma ei teagi nüüd lisaks ütelda Christian vana juhtkonna või, või, või Villu Reiljani pooldajate või Arnold Rüütli pooldajate vastuseis ühinemisele sotsiaaldemokraatidel on minu meelest küll mõistetav. Ja Ma ise oleks olnud rahvaliidu liikmena ka väga skeptiline selle ühinemise suhtes, see ei ole ju kahe võrdse partei ühinemine, on rahvaliidu allaneelamine või? Oot rahvaliit on vist mingi ligikaudu seda vähemasti ametlikult, vähemasti selle järgi, mida rahvaliit ise väitnud, annan ta mitu korda suurem erakond kui sotsiaaldemokraatlik erakond ja kui seal tõesti on need 11000 või ma ei tea, mitu liiget, mida väidetakse olevat, no keda ilmselt tegelikult ei ole, et et siis oleks ühinemise puhul edaspidistel, igastel, kongressidele hääletustele sotsiaaldemokraatidel ikka suhteliselt keeruline. Seda küll, aga, aga need ühinemise tingimused olid ju sellised, et isegi erakonna nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond rääkimata kõikidest muudest nüanssidest ja asjadest, et et kui keegi tahab sotsiaaldemokraatlikusse erakonda astuda, siis tal selleks on võimalusi ja need rahvaliitlased kui seda võimalust ka kasutanud, ega see palju ei erinenud sellest ühinemismudelist, mis mis välja pakuti või milles sotsiaaldemokraadid, ja siis rahvaliidu hiljutine juhtkond juhtkond nii palju, et, et ei suuda enam neil neil vahet teha tõesti, et hiljutine juhtkond siis olid kogule pind ja, ja tahtsid seda läbi viia, et et see, mis rahvaliitu oleks võinud mingi aeg tagasi päästa ja millest enam ka nüüd praegu abi ei ole, minu meelest on asi ikka lootusetult allavett juba läinud, oleks olnud ikkagi täielik puhastus, distantseerumine kuritegudest ja kurjategijatest ja kindlasti uue värskema juhtkonna. No sissetoomine. Lõpuks me oleme kuulnud ka selliseid vahvaid nimesid väljastpoolt erakonda nagu Raimo Kägu või midagi, midagi sellist, aga, aga aga, aga kindlasti kindlasti oleks pidanud tegema järske samme juba ammu enne seda, kui hakati väga sellist pikka plaani pidama sotsiaaldemokraatidega liitumiseks. Minu enda ettekujutus oli, oli erakonna juhist Rein Kilgi näiteks läheb sinna Raimo Kägu kanti ikkagi ärimees ja ja selline noh, visuaalselt võib-olla ehk mitte nii tugeva Jakoonilise, aga ütleme väljendusviisilt kindlasti ja osavam, eks ju, ja pealegi ta on lubanud ka Villu Reiljan füüri lasta nendes samades uurimistoimingutes, nii et asjas sees mitte midagi väga-väga lähedane isik, muide pane tähele, huvitav asjaolu on see, et rahvaliidu säilimisest ja jätkamisest iseseisva erakonnana on väga huvitatud terve hulk ärimehi. Et me võime. See on minule küll üllatav, ausalt öeldes ma ei ole selliste ärimeestega jõudnud suhelda. Ega ega ega Raimo, Raimo Kägu ja Rein Kilgi ei ole sealt ju rahvaliidust kuigi kaugele, aga neid, neid nimesid võib veel lugeda, kes on, kes on nii Arnold Rüütli toetajate seas kui ka kui ka seal seal lähedal, et võime kolm korda arvata, mis, mis põhjusse võib võib-olla miks, aga äkki sa valgustad ka mintsa, mõtlesin, ma just mõtlesin intensiivselt, kui sa rääkisid, ma ei näe ühtegi põhjust tegelikult, eks, eks rahvaliidu kaudu sai ikka oma asju ajada, aga. Mis on tõenäoliselt rahvaliidu kaudu, saab ka nagu sa ütled, asju ajada edaspidi selles mõttes, et see tõenäoliselt peaks suhteliselt väike olema. Et mu meelest on küll selge, et Rahvaliidu no ta võib ju formaalselt veel kuskil edasi eksisteerida, aga poliitilise jõuna teda ikkagi varsti olemas ei ole ja ei ole noh praegu võib-olla niikaua, kui tal veel esindajad Riigikogus on olemas, et palju neid esindajaid sinna täpselt jääb ja kes sinna fraktsiooni hakkab kuuluma või kas fraktsioon hakkab üldse olemas olema, et eks see selgub lähiaegadel, aga, aga üks erakond on siiski ära kadumas. Jah, noh, ma, ma muidugi, jah, selles mõttes mõtlesin, kui sa rääkisid nendest ärimeestest veel seal rahvaliidu peale, et et siin on räägitud rahvaliidu positsioonist, omavalitsustes ja kus iganes, et noh, tegelikult juba viimastel kohalikel valimistel me nägime, et väga paljud inimesed, kes varem kandideerisid rahvaliidu nimekirjades, eelistasid kandideerida kas mõnes valimisliidus või üldse mõne muu erakonna nimekirjas ja see mitte ainult Tiit Tammsaar, kes pälvis erakonna juhtide mingi pahameele seal kuskil mujal kandideerimise pärast, et ma praegu ei mäleta peast täpselt, aga neid oli igal juhul. Et mina julgen küll öelda, et paari aasta pärast rahvaliidust keegi ei mäleta enam midagi, et see on umbes samasugune minevikku vajunud, et poliitiline moodustis nagu praegu, praeguselt distantsilt vaadates näiteks maaliit, et kui küsida, et mis seal maaliit, et ma arvan, et isegi enamus poliitikaajakirjanik on selleks liiga noored ja liiga viletsa mäluga, et selle kohta midagi tarka öelda. Et miks ma maalidust räägin, et just nimelt Arvo Sirendi raadios ei saa seda kõige-kõige vaimukamat kommentaari, tema tundub küll nagu eranust üles. Aitäh, et sa ära ütlesid, et, et selles mõttes ma mõtlesin, kuidas ma seda viisakalt nendin. Formuleerin aga, aga nojah, et see ütleb minu meelest kõik nagu. Et üks tobe ajakirjandusjuhtum meenus mulle seoses Arvo sirandiga et surnust ülestõusmisega oli see, et kui suri Põhja-Korea liider Kim Nielsen siis. Oli Postimehe esiküljel uudised kinni, sealjuures oli Arvo Sirendi pilt sellepärast, et mingis kataloogis olid Sirendi. Kim olid tähestikuliselt kõrvuti sattunud ja selline õnnetu ajakirjanduslik viga, et mulle kahetsusväärne mulle millegipärast seoses Arvo Sirendi kerkimisega rahvaliidu etteotsa kuuks ajaks või seda ma ei oska tõesti öelda, milline see vapustav valitsemisperiood iganes on, et meenus just see juhtum, et justkui tõesti nagu surnust üles kerkinud Aga kui me siin rahvaliidu teemal nüüd äkki enam jätkaks, selles mõttes jutt läheb juba väga imelikuks, et et meil on üks teine erakond veel, kes on sel nädalal siis kõigest jõust pingutanud selles suunas, et ka nemad sinna maaliiduga samasse sektsiooni saaksid kuuludes on siis nimelt roheliste erakond ja ausalt öeldes mina nüüd ei saanud üldse aru, kes seda ei ole vaja ka arusaadav, kui varem oli väga segane ja ka siiski võis, võis mõista, Marek Strandberg seda asja siiski ajab, siis nüüd ma saan aru, et uude juhatusse Marek Strandberg enam ei kuulu, vaatasime nimesid, kes juhatusse kuuluvad, tõsi küll, seal oli paar nime, kes olid mulle tuttavad, aga see oli just nimelt selline paar nime ja ülejäänud nimed olid mulle tundmatud. Noh võib-olla nad saavad avalikkusele lähimal ajal tuntuks, aga jällegi, ma julgen sügavalt kahelda, et tundub, et siin mõne kuu jooksul on meil vähemaks jäänud tervenisti kaks erakonda Eestis ja nüüd selle nädalaga see saanud ka sellise lõpliku, lõpliku kinnituse. Jah, rohelisena, isegi raske erakonnaks nimetada, nad formaalselt küll on jah, ja on registreeritud ja sellisena ka Riigikokku valitud, aga kui, kui hakata mõtlema selle erakonna sünni peale, siis eks seal ole vast kahte-kolme tüüpi inimesi. Ühed on siis need rohelised, kes tõesti huvitavat looduskaitsest ja tahavad, et seda, mida me kõik tegelikult tahame, eks ju. Lilled õitseksid ja ja vesi oleks puhas. Siis on minu meelest seal väike seltskond Afradista, elukutselisi, seiklejaid, saamahimus, inimesi, kes seda soovi meie ühissoovi, et loodus oleks puhas ja keskkond oleks kaitstud. Püüdsid poliitiliselt ära kasutada selleks, et, et saada ennast kohtadesse, kus neil oleks võimalik kasutada ära keskkonnarahasid. Keskkonnakaitsesse suunatakse viimasel ajal aga riigieelarvest ja ka Euroopa Liidu rahasid päris kõvasti ja, ja sinna, kus sellist manti on võimalik võtta, sinna ikka selliseid inimesi koguneb ja, ja nüüd nad on siis seda rohelist ja vankri ette rakendanud või vankri peale istunud, kuidas ütelda ja siis võib-olla seal erakonnas võib märgata ka selliseid inimesi, kes tõesti veidi naiivsed ja sinisilmselt võib-olla tahtsid mingit poliitilist sellist muutust saavutada, Eesti elu paremaks muuta ja teistsugust erakonda teha nii-öelda selles ühtse eesti vaimus, et kus me kõik otsedemokraatiat ja, ja suhtelist rahva otsustusõigust rakendama ja nii edasi ja nii edasi. Ma julgen küll väita, et see ühtne isteliga selge iroonia, selge iroonia selles mõttes ideede suhteliselt jah, aga, aga, aga selline, selline naiivdemokraatlik vaade on seal roheliste erakonnas ka kindlasti esindatud ja eks sellest kolmest kihist võib-olla neid on rohkemgi. Tekkiski selline pudru ja kapsad, millest enam keegi aru ei saa ja, ja parem oleks, kui, kui ei saakski enam keegi aru ja, ja sinnapaika see asi jääks. Et roheliste erakond ja on Eestis korduvalt ja korduvalt üritatud asutada küll liikumiste, küll küll mingisuguste muude moodustisena, aga aga näib, et, et head nahka sellest ei tule. Tahtsin just tegelikult juhtide jutu sinna, et minu meelest nagu praeguses praegusel praegusel hetkel oleks võib-olla kõige olulisem selgeks teha, et kellele ikkagi kuulub see roheliste erakonna nii-öelda kaubamärk, et kelle nimele on registreeritud sõnaline kaubamärk, Eestimaa rohelised või roheline erakonda, midagi taolist, sellepärast et et see on nii hea erakonna nimi. Et kindlasti kasutuseta ta ei jää, et erinevalt rahvaliidust, maaliidust, et miskis kindlasti hoiuvad kuskil unustusse, et et roheliste nime kandvate erakondade tahetakse Eestis kindlasti valijatele välja pakkuda ka nelja aasta pärast ja kaheksa aasta pärast ja 12 aasta pärast, et lihtsalt mingil hetkel võib-olla mingil seltskonnas küsimus, et kuidas seda erakonna nime nagu kasutada, et vanasti oli seal ka lihtsam, et võib-olla ainult imesid nii hästi registreeritud ja tänapäeval usun, ollakse selles suhtes hoolsamad, et et, et ma tahtsin lihtsalt öelda, et kell on mingeid ambitsioone tulevikus seoses rohelist nime kandva erakonnaga, et siis passige peale, et kelle käes see kaubamärk lõpuks nagu on, et sealt. Sealt saate välja osta, no ma pakun, et siiski päris mitu-mitu, valimisvahet tuleb vahet pidada, et see ei ole kindel, et praegu on ikkagi üsna üsna kõvasti ära määritud see nimi. Veider on see, et kui Marek Strandbergi suhteliselt õiget asja müüs rublad maha siis mis sa selle palavine paberiga ikka teed, eks ju, riik sai sealt mitukümmend miljonit krooni raha, mida pandi sotsiaalministeeriumisse pensionide maksmiseks, ma ei mäleta, kas maksti pensionit, aga igatahes vaeste inimeste abistamiseks ta läks selle eest läks ta kohtu alla. Ja, ja kui ta oli kohtu all, siis inimesed olid hirmsad pahased tema peale, et ta need rublad maha müüs riigile raha teenis sellega. Ja, ja nüüd kui ta teeb poliitilist tsirkust ja laseb peaaegu terve roheliste erakonna põhja, mis oleks võinud olla selline noh, tore moodustis, mingisugune vaheldus, võib-olla test sellistele isikukesksetele erakondadele, mis meil juba juba aastaid on olnud, et nüüd, kui ta selle eesotsas tsirkus teeb ja igasuguseid mu meelest väga kaheldavaid kokkuleppeid sõlmib teiste erakondadega või ka äriringkondadega, et siis siis rahvas justkui toetab ja on on vaimustuses, et kumb, kummaline, selline kummalisena senine arusaam asjadest. Olukorrast riigis. Läheme nüüd poliitika ja poliitikute juures pisut eemale ja nägime sel nädalal statistikaameti poolt avaldatud 2000 2009. aasta rändestatistikast, need on päris huvitavad numbrid, et siin selge on, et muidugi see tegelik statistika on asi, millele mille kohta täpseid numbreid saada on raske, kuna Eestis väga paljud inimesed ei teavita kedagi oma rännetest noh kasvõi siis ühest linnast või vallast teise inimesed ei teavita välismaale elama asumisest ega, ega ilmselt tihti ka sealt tagasitulekust. Et samas teisest küljest või neid numbreid, mis siis avaldaton vaadata kui mingites Eesti indikatsiooni, et kindlasti nad ei ole ka lõpuni nagu mitteusaldusvaheliselt mingit trendi ja mingeid üldiseid hulkasid, nad kindlasti näitavad. Et sellepärast me sellest üldse rääkida võtsime, et siin peaks alustama sellisest suuremast plaanist liikumas väiksema plaani poole, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on pärast iseseisvuse taastamist hulk inimesi välismaale rännanud põhiliselt küll majanduslikel põhjustel, aga vähemal määral võib öelda ka, et paljudel inimestel, eriti siis Lätis ja Leedus on välismaale rändamise põhjuseks selline kustunud usk oma Isamaa poliitilisse võimekusse suutlikkusse mingisugust mõistlikku elukeskkonda kujundada ja ja selles mõttes Eesti kindlasti on olnud mõnevõrra erinev, et kui me vaatame ka neid nii-öelda hinnangulisi numbreid, mis Läti ja Eesti ja Leedu kohta on meediast läbi käinud, mida on teadlased esitanud, siis vahe on Eestis Eesti kasuks olnud? Noh, võib öelda, et kümnetes kordades tegelikult täpseid numbreid jällegi ei ole, aga ka selline inimeste isiklik kogemus ilmselt kinnitab seda erinevuse olemasolu, et kui keegi siin meie lõunanaabritega suhtub, juhtub suhtlema, siis kindlasti tutvusringkonnas sellel inimesel on palju inimesi, kes on mingil hetkel välja rännanud, kui siin Eestis ringi vaadata, siis neid kindlasti ka leiab, aga neid ei ole võrreldavas võrreldavad suurusjärgus, et et see on üks, üks suur ja minu meelest järjest olulisemaks muutuv küsimus, millele Eestis on hakatud ka järjest rohkem ja noh, kindlasti väga õigesti tähelepanu pöörama, et kuidas, kuidas mitte ainult arendada majanduskasvu ja kuidas mitte ainult seada eesmärgiks keskmise palga kasvu, vaid kuidas seada selline natuke abstraktsem, aga samas tunduvalt olulisem eesmärk, et kuidas teha Eestis selline riik, kus kõigepealt eestlased ise tahaksid elada kus tahaksid elada need inimesed, kes on siin sündinud, üles kasvanud, kuid kes ei ole eestlased. Aga kes tunnevad tugevat emotsionaalset seost selle kohaga ja lisaks veel sellele, et kuidas siia tahaksid tulla enama need inimesed, kes meile tunduvad. Meie meelelaadi ja tavadega sobivad inimesed, kes on andekad, kellel on olulisi teadmisi, oskusi, kes tooksid kaasa selle üldise elukeskkonna edasise paranemise oma tulekuga. Et, et kui siin pandi kokku sedasama Eesti arenguvisiooni 2018, siis ma pean küll rõõmuga tõdema, et see oli üks keskseid keskseid küsimusi, mille ümber arutelu käis, et kui rändestatistikat vaadates võib öelda, et vähemasti nagu eeldused on päris päris head. Ma olen mõelnud. Õnn Soome näol ka seetõttu, et meil on see rändemaa üks põhilisi tööl käimise maa nii ligidal et kui mõtelda leedu peale, et kust, kuhu sealt minna Poolasse, Valgevenesse, Venemaale või Lätti, on nende naabrid, eks ju. Et leedus väljarändeotsus tähendab palju suuremat ja palju põhimõttelisemat otsust. Sa lähed täiesti teise keelega kuskile kaugele maale, kus on ikkagi hulk riike vahelt tuhandeid kilomeetreid. Ja see otsus on palju karmim, lõplikum ja põhjalikum, Soome tööle minek on? No ma ei ütle, et päris Raplast Tallinnasse või, või midagi sellist, aga ikkagi suhteliselt lähedasse keskkonda sa saad kord nädalas või kord kuus või ka kord poole aasta tagant rahulikult suhteliselt mõistliku summa eest kodus käia, võib-olla sul isegi pere jääb siia maha. Sa sa ei pea minema Iirimaale ja Inglismaa, et, et see võib olla, et on ka meie päästja selles mõttes, et need inimesed ikkagi suures arvus pöörduvad tagasi või käivad seal ajutiselt või saavad oma elu järjele leevendust niivõrd, et nad ei pea päris Eestist ära põgenema ja ma arvan, et see, miks me erineme Leedu või Läti vastavast näitajast on on just tänu võib-olla et Soomele ja võib-olla ka natuke Rootsile mingitele sellistele riikidele, kust on hea lihtne Eestisse tagasi tulla ja kus, kus tööl käimine ei tähenda lõplikku lahkumisotsust. Aga vaatame siis neid numbreid ka nagu lähemalt, et siin mis puudutab seda viimase 10 aasta väljarännet, siis statistikaamet suhteliselt Keerulise selgitusena pakub selleks sisse-välja rännanud inimeste vaheks alates 2000 aasta 2000. aasta algusest 17000 inimest, nii palju on siis inimesi Eestist välja rännanud viimase 10 aastaga rohkem kui siia sisserännanud, et oletatavasti see tegelik number on kaks korda võib-olla kolm korda suurem? Täpselt ei oska öelda, aga noh, eks meil tuleb siin ka 2011 tuleb järgmisel aastal tuleb rahvaloendus, mis annab meile ilmselt palju täpsema vastuse ja mille, mille tulemusi kindlasti tasub huviga oodata. Aga teised teised numbrid, mis ma siit tahan tsiteerida on mis puudutab siis 2000 üheksandat aastat sisseränne ja väljaränne, et kokkuvõttes võib öelda, et Eestist välja rändas umbes tuhatkond inimest rohkem, kui sisse rändas ja need sisse-väljakanded numbrid olid kuskil seal 4000 4000 ringis. Põhilised sisse ja väljaränderiigid olid siin. Eesti naaberriigid, Soome, Venemaa, Rootsi, Läti, sellised. Jah, et mõnede numbrite suhtes on küll väga skeptiline, et üks asi on see, et tegelikult, kui me tõsiselt räägin, siis peaks neid numbreid nimetama mitte rändenumbriteks, vaid rahvastikuregistris toimunud muudatuste numbriks, eks see on see, mida inimesed on rahvastikuregistrile teatanud mida nad ei ole teatanud või mida nad on teatanud, nii et nad pole rännanud. See on kahtepidi ju. See ei ole ju ainult see asi, inimesed lähevad ära välismaale ja tööle aastaks-kaheks ja ei teata, et nad on Eestist lahkunud vaid see on ka sedapidi, et et Eestis siserände puhul ühest vallast teise liikudes ühest kohalikust omavalitsusest teise liikudes ei pruugi ju üldse mingit rännet olla. Valimiste eel kirjutatakse sadu inimesi ühte kohta sisse teise kohta sisse ka inimeste elukoht, sellest ei muutu või või ka see, et paljud Tallinna inimesed kirjutavad ennast kuskile oma endisesse kodukohta või maakohta siis selleks, et maksta seal maksta. Inimesed elavad ikkagi endises kohas, aga ainult rändestatistikas toimub mingisugune muutus, ilmad reaalse eluga seal mingit pistmist oleks selles mõttes meie statistika on väga õnnetu. Ja, ja ma arvan, et sellel on kindlasti ka mingisugused järeldused tegelikule elule, et kuidas sa planeerid neid lasteaedu, koole, igasuguseid muid sotsiaalseid objekte ja ettevõtmisi, kui sa ei tea, palju sul inimesi on ja, ja sa ei tea, et ühel hetkel registreerib Sult mingisugune arvestatav hulk inimesi välja või sisse, nii nagu parajasti jumal juhatab ja nagu nad ise parajasti pähe tulevad, et, et see, see, see probleem, tuleks kuidagi läbi mõelda, et saadan meie rände kohta natukenegi natukenegi paremat ja usaldusväärsemat statistikat, et rääkida 17000 inimest on 10 aasta jooksul Eestist lahkunud rohkem, kui sisse on tulnud. See ei tundu ju? Noh. No ega ma teisest küljest ei saa ka politseiriiki sisse viia sarnaselt sellele, mis nõukogude liidus oli, et kui me mäletame, et kui suur tähtsus Nõukogude liidus oli sissekirjutusel, siis tegelikkuses José sisse kirjutas ikkagi oli asi mida millest, mida välditi ja mille osas paljudel inimestel olid passis valeandmed ja see passi sissekirjutus ei vastanud väga, väga tihti inimese tegelikule elukohale, et isegi selline diktatuurirežiim nagu Nõukogude liit oli, ei suutnud seda inimese elukoha registreerimist piisavalt nagu hästi läbi viia, et ma ütlen, et tegelikult palju suurema nagu jõuga on nüüd need kõikvõimalikud omavalitsuste kampaaniad ja ja erinevad nii-öelda piirangud kõikvõimalike toetuste ja eelkõige siis lastega ja lastega koolide ja lasteaedadega seotud seotud elukoha registreerimiskohustuse osas, et selge on ju see, et kui ikkagi vald ütleb sulle niimoodi, et kui sul mõlemad vanemad ei ole vallas registreeritud, siis sinu laps ei saa lastetoetuste vallalt või ei saa lasteaias käia või ei saa kooli kohta, et no siis sa ikkagi lähed registreerinud ennast reaalselt oma reaalsesse elu kohta. Mis selle kooli juures asub nagu sisse, et see on kindlasti seda rahvastikustatistikat viimastel aastatel väga oluliselt korrastanud, võib olla küll, mitte inimeste osas, kellel ei ole lapsi, aga nende inimeste osas, kelle lapsed on päris kõvasti, et ma ei tea ühtegi omavalitsust, kes ei oleks selle teemaga väga intensiivselt tegelenud ja sedasama selle tegevuse taga ongi sama asi, mida sa märkisid. Eks selle taga on soov teada saada, et kui palju neid reaalselt avalikke teenuseid kasutavaid inimesi on ja kuidas planeerida investeeringuid, kulutada. Nojah, aga see muutub, arvestades, et Eestis on 200 omavalitsust, muutub täpselt samasuguseks, noh, ma ei taha ütelda politseiriigiks, aga aga ka registreerimine registreerimise pärast, et inimestele võimalikult ebamugavusi tekitada ja võimalikult nende elu keeruliseks muuta. Ühes omavalitsus saad seda teises, teist ja, ja lõppude lõpuks Tallinnasse bussipiletiga sõita ühe hinnaga, siis kui oled sisse kirjutatud ja siis teise hinnaga, kui ei ole sisse kirjutatud, kuhu sa ennast sisse kirjutatud. Tean lapsevanemaid, kes teevad isegi seda, et lapse koolipanemiseks registreeritakse ennast teatud tänavale sisse kasvab järsku seal tänaval või teatud piirkonnas elanike arv lühiajaliselt kooli kooliastumisperioodil või pool aastat enne seda, kui mingi mingi seltskond lapsi kooli läheb, siis jälle registreeritakse ennast välja või vähemalt laps välja kuskile teise kohta, et et sellist tsirkust on palju. Ja, ja kindlasti on parem muidugi, kui, kui omavalitsused teavad neid asju ja, ja, ja, ja kasutavad selliseid võtteid enda elanikuna, siis põlistamiseks püsi-püsi-püsikindlamaks muutmiseks. Aga ega see ei näita aga mitte midagi muud kui ainult seda, et mida inimesed parajasti kuskilt saada loodavad ja kuhu nad ennast sisse tahavad, et sissekirjutamise on, on suhteliselt hõlbus ja peabki olema hõlbus ja, ja seda kasutatakse väga palju ka ära lihtsalt mingisuguste soodustuste saamiseks või mingisuguse eelise saamiseks. Ei ole kuigi keeruline leida seda tuttavat või seda korterit, kuhu ennast sisse kirjutada. No mis seal ikka, et jääme siis seda 2011. aasta rahvaloendust ootama ja ma usun, et sealt tuleb mõningaid pris üllatavaid numbreid. Olukorrast riigis. Ja üks üks teema, mis on sel nädalal kindlasti inimesi erutanud, on erinevate reisifirmade raskustega seonduv siin üks Eesti tuntumaid ja võib vist öelda ka, et pikaajalisemalt tegutsenud reisikorraldajaid Top Tours eelmise nädalavahetusel teatas, et nemad ei suuda kahjuks oma kohustusi enam täita neid inimesi, kes nende reisidega olid kuskile Vahemere äärde reisinud, sealt tagasi tuua. Õnneks oli firmal olemas seesama nii-öelda garantii deposiiti muidugi asja täpne nimetus on, et mille abil siis tarbijakaitseamet on inimesed, kes sinna lõunamaale jäid, nädala jooksul ka koju sõidutas. Et selles mõttes midagi hirmsat ei juhtunud, et inimesed said koju ja need, kes muidugi olid reisi ostnud ja piitne reisile minema, et nendel oli natukene kuuleme, et nemad jäid oma rahast ju sisuliselt ilma. Nii ma mõistan, et ega neil inimestel seda raha tagasi saada. Lootust väga palju ei ole. No mingi osa sellest rahast on lootust tagasi saada, väidetavalt see tagatisraha siis oli umbes kolme miljoni kroonile summa ja sellest umbes pool siis vist kulutati ära selleks, et, et juba reisil olnud inimesi tagasi Eestisse sõidutada. Et ülejäänud summa siis miljon või poolteist saab jagada nende inimeste vahel välja, kes olid reisi ostnud, aga veel mitte reisile läinud ja oma raha kaotanud. Osa inimesi olevat ka selliseid, kes ei teadnud üldse, et nad Top Toursi kaudu reisi ostnud või tattusi reisijana ostnud, kes vahendite kaudu ostnud ja kellest, keda, kelle puhul siis vahendaja ei ole kas väga selgelt või teavitanud või üldse ei ole teavitanud, kelle reisiga tegu on ja nii edasi ja nii edasi. Aga. Väga imelik on see, et hoolimata sellest, et 15. mail jõustus uus seadus, mille kohaselt peaks tagatisraha põhimõtteliselt katma kogu selle riski, mis reisi ettemaksuga sul tekib, jutt käib siis seitsmeprotsendilisest tagatisest, mis arvestatakse siis selle pealt, kui palju turismifirma ise arvab, endal nagu käivet olevat aastas ja ja mis siis peaks olema ka deponeeritud ja olemas. Aga ikkagi selgub, et inimestel on lootust tagasi saada oma rahast mingi 10 protsenti või 20 protsenti või et see on puhas tarbijakaitseameti rida. Ja ehkki tarbijakaitseamet minu meelest Top Toursi puhul tegutses väga kiiresti ja väga hästi eriti nende inimeste reisilt tagasitoomisega, kes seal hädas olid aga ka hiljem sündmus juhtus vahetult enne nädalavahetust ja leiti inimesed, kes hakkasid ka ametniku sellisel pühal ja puutumatult puhkeajal tööle ja tegutsema, et ei tahaks neid väga kritiseerida, aga tervikuna mu meelest tarbijakaitseamet ei, ei tule toime selle turismifirmade hulga haldamisega. Anvar, kas sa tead, palju Eestis turismifirmasid on, reisifirmasid? Ei tea reisikorraldajaid, tegelikult on mõned üksikud, et see on ka suur erinevus neid, neid, kes korraldavad selliseid suuri ja pikemaid ja kaugemal. Vastava registri kohaselt on Eestis üle 300 firma, kes, kellel on, kellel on tegevuseks inimeste reisile viimine ja, ja mingisugune turismivaldkond. Et see tähendab, et neid tuleks kõiki kontrollida, nende tagatiste olemasolu ja ja see, mida nüüd Tarbijakaitse ütles, et et nad hakkavad inspekteerima, no ma kujutan ette, kuidas neljasadat firmat inspekteeritakse, kaua see aega võtab ja millised selle tulemused on, et see valdkond tervikuna vajaks ilmselt korrastamist, et, et et noh, aske tahad, ise on seda juba korrastanud, aga, aga vaadata, et seitsme protsendine tagatis oleks olemas ja juba see iseenesest võib-olla paneb natukene natukene seda, seda sadu ja sadu firmasid vee peale rohkem. Vaata kui tegelikult mingis mõttes nagu tormiline on see Eesti areng olnud viimase 20 aasta jooksul, me räägime siin sadadest reisifirmadest, kes sõidutavad kümneid tuhandeid, vist ise võiks öelda sadu tuhandeid eestlasi kuskile lõunamaa reisile noh, 15 aastat tagasi ma kordan, et numbrid olid ikkagi väga palju väiksemad ja kuskil Vahemere ääres puhkamine oli asi, mida, mida nagu keskmine eestlane ei osanud isegi kuidagi nagu ette näha, et tänapäeval noh, ma usun, et see on küllaltki tavaliseks muutunud, et et inimene korra aastas või korra kahe aasta jooksul käib kuskil Kreekas või Hispaanias käinud nagu suve pikendamas. No vaata, küllaltki tavaliseks on muutunud ka see, et, et vahel jääb sul see suvi pikendamata ja raha jääb sinnasamma reisifirmasse, kusjuures sellesama reisifirma omanikud ja, ja, ja töötajad panevat teise reisifirmaga kohe järgmisest päevast peale edasi rahulikult sinu suve pigem või juba siis teiste inimeste suve pikendamisega, et neil, neil ei juhtu sellest suurt midagi. Nii on juhtunud ka Traveliningutele, kelle tegelased teevad edasi, et alati ei ole see suur hulk reisifirmasid sadu, nagu sa ütled, et, et vaat, kus on areng. Et see tegelikult ei ole alati areng, et ma mäletan aega, kui Eestis on 40 panka või veidi rohkem. Et kliente on pankadel praegust rohkem kui tol ajal või, või sama palju, aga black pankuendid on mitu korda vähem ja samamoodi. Eks samas suunas läheb praegust ka Eesti kõrghariduse areng ja nii edasi ja nii edasi, et et alati ei ole rohkem parem. Mitte ma ei tahtnud seda öelda, et rohkem rohkem võimalusi inimestel on kindlasti parem, et kui inimesed saavad ikkagi suuremas hulgas oma puhkust Me kesiselt veed rohkemate firmadega riskida. Ma ei tea, kas seda saab nimetada, et lõppkokkuvõttes on alati võimalus olevas oma raha kaotada ka näiteks siis mäletan, et siin ehitusbuumi ajal oli meil ju kümneid juhtumeid sellest, kuidas inimene ära tellinud, kas köögimööbli või uksed, aknad või veel mingisuguse korteri või majaosa ja raha ära maksnud ja siis selgus, et et seda, seda asja ennast nagu ei ole, et ega siin ei maksnud need reisifirmasid kuidagi nagu eraldi esile tõsta, et see on pigem küsimus meie sellises ärikultuuris, et kuivõrd nagu kuivõrd nagu lihtne on sellel petturil nagu pärast edasi tegutseda, ma ei taha nüüd Top Toursi kuidagi petturiks nimetada, et siin võib vale mulje jääda, et vahest on tegu ka lihtsalt õnnestumisega halba õnne ka mõnel puhul lihtsalt äpuga, aga aga on ju, on ju tegelikult üks üks inimene siin vähemasti eesti reisiäris, kes on vist isegi lausa ikka sellise ärimudeli endale loonud, ta käib ühest kohe kokkukukkuva firmast nagu teise, igal pool jäävad need maksmata arved nagu maha, et et selles selles mõttes nagu ma olen, arenguruumi pigem seal, et sellised inimesed ei saaks enam nagu ettevõtluses nagu tegutseda, et sa räägid ilmselt Marina like ma jah, ei tahtnud seda nime nimetada, sellepärast et ma saan aru, et inimesel on ka väga lähedane suhe erinevate advokaatidega, kes kindlasti hakkavad nagu väitma, et kõik see on pahatahtlik laim ja niimoodi need asjad ei ole, et aga tõsi ta on jah, et mitte ainult reisiäris, aga erinevates ärivaldkondades on meil ju inimesi, kellega nagu justkui ajakirjanduse vahendusel inimesed peaksid olema kursis, et ei tasu tegemist teha. Ja ma arvan, et meil võiks olla turismiseaduses selline väike täiendus, et kui firma töötajate või omanikeringi kuulub Marina laike, siis tuleb seda selgelt ja suurelt firma kodulehel. Kommentides näidata, ma saan aru, et sa tegid nalja, eks, aga aga võiks inimeste olla lihtsalt nii palju informatsiooni, et nad suudaksid nagu firmal ja firmal nagu vahet teha, et see oleks kindlasti paljude paljude isiklikule eelarvele väga kasulik. Jah, aga sellega me oma tänase saate lõpetame järgmisel pühapäeval jälle, Kalle Muuli ja Anvar Samost. Olukorrast riigis.