Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Mina olen Urmas Vadi kohandeil soodne võimalus kuulata saadet kirjanikust muusikuste kopi Raitarist Sven Kivisildnik. Sügis on käesoleval sajandil Ida-Euroopas, minu elu oli raske. Valmistun surma vastu. Ei, maid, Diana no kuidas öelda, ma arvan, et ikka paljude inimeste jaoks, ma olen halb inimene, sellepärast et ma kirjutan joonis nii nagu ma arvan ja nii nagu nad tegelikult on need, noh, kes ei tahaks seda. Tegin oma vaikseid kuradi sigadused ära, olin nõme tüüp, aga no ma tahan vaikselt olla ja ma ei taha, et noh, nagu torgitakse selliste jaoks, ma arvan küll, et ma olen nagu halb inimene. Aga, aga ma ei ole halb inimene nagu selles mõttes, et mul on põhimõte kõigile sitta keerata, vot seda ei ole, kui ma tunnen, et see tüüp man tõbras, noh, eks ma siis talle muidugi teenreid mööda, aga mitte need igal juhul alati ja kõigile. Vot seda tüüpi halb inimene ei ole, ma olen halb siis, kui sa halb olla on, praktiline, õiglane ja kasulik, siis küll. Et jah, olen. Selle 82. aastal ja nõukogude armeest päästis ära põhimõtteliselt. Noh, kui valida nagu ülikoolide vahel, siis minul oli valida ainult põllumajandusakadeemia ja mul tuli sealt valida omakorda agronoom ja sellepärast, et sellel matemaatika sisseastumiseksamit Kusagil mujal ei tahtnud proovida. Ei no ma läksin nagu kindla peale, sellepärast monooli kolhoosi esimees ja mul oli nagu head soovitused ja Deckaraatides, tutvused ja värgid, et ega ega niisama ka ikka ära ei pääsenud. Aga seal sai nagu sinu loomedega alguses. Ei jah, sai küll, sellepärast, et tähendab, ma ei oskagi öelda, kus, kus ta nagu päris alguse sai, aga seda saab küll öelda, et vist ikka päris esimesed asjad ilmusid epa lehes. Mis lõhn see oli, väga progressiivne leht, see oli omal ajal nagu Pedalehti epa Lesteri kaks lehte, mis nõukogude ajal üldse lugeda sündisid, noh peale ütleme viimase veeru noorte hääles. Ja kus olid need naljakad juhtumised Nõukogude Liidust, siis oli? No ja mis siis veel oli, väga vähe, oli vahepeal mingi minu varases lapsepõlves kõlbas lugeda sirbi tagumine leheküljel nagu kaela kasvasin, kandma sisse, kukkus ära. Herilase ka, see oli endise edasi oli ta siis selle mingi naljalisa, see kukkus kaerani põhimõtteliselt, ega peale Pikri mis oli nagu läbinisti loetav leht nagunii kaua, kuni mingisugune Nõukogude võim ära kadus, see oli hea. Siis oli kuulata, raadiost oli kuulata üks asi peale Ameerika Hääle. No mida mina kuulasin, mina nagu Vaba-Euroopa fänn ei ole, mina kuulasin Ameerika häält, kusjuures see on väga naljakas, et Ameerika häälest ma sain nagu esimesed teadmised Uku Masingu kohta. Tema mingil sünnipäeval oli pikk saade, jamps Joissisteliga neil saade. Et see oli niisugune juhtiv kultuurikanale, minu jaoks oli Ameerika hääl. Kuulsin igasuguste tegelaste kohta nagu Enn tarkade kohta, keda nüüd ma nagu inimesena tean, aga siis nad on minu jaoks mingid muinasjututegelased nagu saurus või midagi sellist. Et see oli, see oli päris tore. Ma ei tea, kui ma nüüd jõudsimegi see nõukogude aegse kultuuri tarvitatava osa juurde on põhimõtteliselt ultuur tarvitatud, olid veel mingeid raamatuid, mida sündis lugeda, aga noh, meedia oli ju täiesti. Mis seal oli, ma ei tea, hokivõistlused oli vist ainuke asi, kus sai vaadata ja loota, et Kanada annab Venemaale peksa. Kas lugeda nagu miskit ei sündinud või pidi ise tegema hakkama asja? Nojah, eks ta umbes niimoodi oligi, ei noh, kõlbas ikka lugeda, sest tegelikult ju Vene ajal loeti kõik läbi. No niipalju kui üldse mingisuguseid asju ilmus, sest et tiraažid olid ju väga suured, aga valik oli kaunis väike. No eks siis oli seal ju asju küll, mis kõlbas lugeda Loomingu Raamatukogu näitas, et meil on kodus virnades Loomingu Raamatukogu asja. Et ma lugesin päris hea meelega keset Kavkad, jaga müüdi ja ja siuksed värgid nagu tulid sealt noh, seal seal oli palju kast Ladina-Ameerika kirjandust, näiteks nakkusmingeid, markesed ja värgid ja ega see, ega nõukogude ajal ei saa öelda, et üldse ilmunud iga aasta ilmus ikka mitu-mitu, päris head tõlkeraamatut ja Loomingu raamatukogus ka neli head numbrit umbes parematel aastatel rohkem halvematel vähem. Ja ma arvan, et ega praegu Loomingu Raamatukogu ei ole tugevam. Nad ju tõesti mingi skandinaavia juudi autorite noh, tõlkimise mingi keskus, kus antakse äärmisel juhul juuberite puhul mingi Saluri vihik välja kuku pikali sellele kirjandusega küll enam mitte midagi tegemist. See on puhas, sihuke formaalne kunst, nagu omal ajal tuli teha mingisugust kommunistlikku kunsti, nüüd tuleb teha mingeid Skandinaavia kunsti, et ilmselt etena. Ma kahtlustan, et seal taga on näiteks see, toimeta võib saada sellest mingeid hüvesid, näiteks prii sõidu, noh, ma, ma ei tea, Brüsselisse või kuskile kuskile Põlvast kaugemale. Aga siis, kui sina seal epalees hakkasid kirjutama et on, on seal nagu sinu kirjutamine on nagu kogu aeg mingit viskest kunstilist eesmärki. Nojah, ma olen nagu kogu aeg võimatut tahtnud, tegelikult kunstitegemine ongi sest, sest ei ole ju võimalik niimoodi, et noh, ma ei tea, isegi väikses Eestis noh kus on võib-olla 500 kirjanikuna, neljandaks, need saavad teha midagi sellist, mis, mis oleks nagu teistele inimestele loetav võtta mingisugune Ameerika linn, kus elab mingi mingi väikelinn, kus elab kolm miljonit inimest, seal on noh, mitte nii palju kirjanikke nagu Eestis, need on natuke vähem. No ütleme, võib-olla kolm korda vähemaga nädalaga tegelikult neli korda paremad. Kas sinu meelest on nagu Eestis kirjanikke liiga palju siis? Ma arvan, et kirjanike meil praktiliselt ei ole aga neid, kes nagu kirjakirjaniku nagu mingi märgiga ringi liiguvad või ametitõendiga neid on jah, naeruväärselt palju noh, seda, seda ei saa öelda selles mõttes, et noh, kõik nii palju tegelikult võiks veel rohkem olla. No igal pool maailmas töötud tegelevad millegagi, kui neil natuke aru peas on, teevad kändi tavaliselt noh, nagu mina, kuigi ma ei ole hetkel praegu töötu ana suurema osa elust, ma olen seda olnud ja noh, kombed on küll jäänud. Midagi ikkagi tehakse. No päris ma olin hästi lihtne, sa saad ju töötu abiraha ja kui tahad midagi teha, Sul on meeletult palju võimalusi, Eestis on see, et noh, abiraha sa ei saa, tänu sellele langeb väga palju võimalusi ära. No sa oled terve elu elanud mingis infosulus. Noh, ja kui selle suutnud sellest läbi murda, mis nõuab meeletut energiat, siis seal noh, lihtsalt sündinud loll sa oled noh, nagu niisugune välja õpetatud loll, sest ega koolihariduses no mis sa saad kuhu, kuhu välismaa raamatu poodis oma kooliharidusega lähedastelt, seal Tšehhovi või noh, ei ole Tšehhov halb, aga põhimõtteliselt noh, maailmakirjanduse Tšehhov Emaikovskiga aiale ja ei ole ja Tammsaare ei ole ta kaugeltki mitte Tammsaare, on mingisugune eksitus. Sa ütlesid, et Eestis on nagu vähe kirjanikke, mille järgi sa nagu liidid liigitada, et kes on kirjanikke ja kes ei ole. No ma liigitan nagu noh, mitte ainult kirjanikke, vaid igasuguseid loomingulisi tegelasi nagu kahte rühma, ühed on need, kelle tegevus tekitab mingeid emotsioone, noh siis juba nagu läheb ka mõistus käima, siis nagu juhtub midagi teised, need, kes, kes, kes teevad midagi ja ei tekita mingeid emotsioone. Mina näiteks olen see, kes tekitab emotsioone, sellepärast ma liigutan ennast kunstnike hulka ja enamus on neid, kes teevad lihtsalt midagi. Ma ei tea, kas sellest, et fondidest raha kätte saada ka sellepärast, et nad ei oska midagi muud teha või sellepärast on lihtsalt on töllmokad. See emotsioon ongi peamine, mis peab nagu olema või, või on mingi alus veel. Või nad tegelikult nagu ei ole, sellepärast et see, et emotsiooni nagu välja jõuda, selleks sa pead täitma tegelikult väga paljusid kunsti eesmärke, sa ei saa öelda mingite noh, 50 60 miljonit korda öeldud asju samamoodi emotsioone ei teki. Sa pead ikkagi leidma mingisuguse enam-vähem tuttava asja vanematena. No sellisesse vormi, mis nagu päris tuttav ei ole, sa pead hästi balansseerima mingi tuntud tundmatu, mõistliku ja mittemõistmises on, sa pead jõle täpselt mingid asjad paika panema. No see on nagu maailma loomine, see ei saa olla juhus, juhuslikult ei ole keegi kunstnik, sest et noh tõelises kunstis on liiga palju kokkusattumusi. Selliseid asju ei ole juhuslikult olemas, on nagu nagu iga füüsiku käest võib küsida, kuidas sai juhuslikult selline maailm välja kukkuda, nagu ta on, noh, see ei saa olla juhus, see peab olema Allahi looming. Nii et sa mõtled enne kirjutamist kõik läbi, et seda ei ole ennem nagu tehtud või kuidas? Ma arvan, et ma ei mõtle, mul on refleks, sellepärast et kui mul on ikkagi elus olnud pikki aegu, kus ma ei ole teinud mitte midagi muud, no kõik need epas vedelemise aastad seal, kui ma ülikoolis ajakirjandust õppisin, kõik seal, ma ei teinud midagi muud, kui ma tõin raamatukogust kastiga raamatuid, panin selle nari alla ühikasse ja siis noh, lugesin, kui teised olid. No ma ei tea, loengus või õllesaalis, sest nagu kumbki nagu eriti eriti vastuvõetav lahendus, et jah, ma lugesin kuskil noh, ikka ikka väga pikki aegu, 800 lehekülge päevas, selles mõttes noh ma ei tea, noh, on väheks jäänud teadlase, kellega mul on midagi rääkida, noh, mul andmebaas on nagu noh, kaunis suur. Ma ei nagu ma tean, noh, ma ei pea selle peale mõtlema, ma tean, mida on tehtud, ma tean, kuidas tehakse ja johtuvalt sellest ma ei tee neid noh, neid asju, sest neid ei ole vaja teha. Sinuga käib kaasas kogu aeg üks suur skandaali nisugune laine. Skandaalid on ka niimoodi oma mete emotsioon. Et kas see on, kas need on vajalikud. No ma arvan, et nad on möödapääsmatult selles mõttes, et noh, kui sa teed mingisuguseid asju teistmoodi kui teised, siis sa põhimõtteliselt isegi kui sa ütled kellelegi ühtegi halba sõna juba solvad sellega, et sa teed teistmoodi ei austa. Noh, kui, kui sa ikka põhimõtteliselt see pidi Vildet solvama, kui Tammsaare tegi teistmoodi. See pidi Tammsaaret põhimõtteliselt solvama, kui Kross tegi teistmoodi, peab krossi solvama ja alandama, kui eelvest teeb teistmoodi. Ja nii see käib kogu aeg. Sest vanad peavad kaduma, uued peavad peale tulema seal noh, niisugune loomulik, kasina kännud ikka, mädanevad lõpuks ära ja mingisugune oras kasvab sinna peale, see on eluasjade käik. Skandaalid tulevad ise sinu juurde või või ka mõnes mõttes otsinguid. No ikka juhtub nii, et kui sa nagu otsid, siis ei tule nagu asja ja siis, kui sa ei oska arvatagi, vot siis kukub kuskilt kaela. Ei noh, muidugi on hea, kui nad on, sellepärast et väga palju on selliseid inimesi, kelle elu on teenimatult hea ja nende elu peaks olema raske ja ega need ei saa ju kuskile kohtusse kaevata ega ära tappa, siis ainuke asi on lihtsalt öelda neile seda, kes nad on, sest oli juba ikka pane ahvile mingi peegel kärsa ja siis noh, tal on piinlik Talon all valla ja hakkab märatsema, jakkavadki märatsema, midagi ei ole teha. Mis nad peaksid siis tegema, neil ei ole ju nii palju intelligentselt lihtsalt rahulikult vaikselt olla, egoika egoleb üle kõige, mis on, eriti kui see kuradi kuradi IQ on ka ikka napivõitu, ega, ega siis ei saa ennast vaos hoida, siis tuleb ikka lõhkuda, möllata. See ei pruugi olla muusa. Lihtsalt ma tahtsin rääkida nendest inimestest, kes on nagu kõige jubedamad, keda ma tean need on tüübid, kellel on elus ainult üks võimalus. Näiteks selline selline võimalus, kui noh, kõige parema näite ka seletada, et mul oli korteri perenaine tema elus on ainult üks, üks võimalus, see oli see tema mingisugune imelik ühetoaline mingi puuküttega korter Tartus kuskil noh, sinna Karlova poole. Niisugune see oli kõik tööd teinud, see oli ainuke, mis tal oli tema ainus võimalus. Siis tuli ilgelt närvis selle pärast, sest noh, vene ajal ei tohtinud välja üürida, seda käis kogu aeg kontrollimas, seal. Ma ei tea, mida ta seal kontrollis. Mingid vanad asjad olid kuskil Komorkas, sortis neid. Noh, selline selline selline värk oli. Jaa. Ühesõnaga, lõpuks ta lihtsalt viskas meid sealt välja, mingi mingi laps oli alla mingi imik talvel tohutu pakasega, lihtsalt sellepärast, et parasjagu noh, nagu lihtsameelselt ütlesime talle, et singis noh, mingi mingi ametnik, kes küsis, et kes siin nagu elab, siis ta läks nii närvi, et nüüd tal võetakse see tema ainus võimalus tema korter ära. Siis tal tulid kohe nii nagu välja tõsta tänavale, päevapealt mingi pakasega lapsega kuskile õue ja siis me pidime nagu otsima mingi teise kohapeal noh, vene oli väga raske saada mingeid kortereid, sest seda nagu ei tohtinud olla ja mingeid ametlikke liin ei olnud ja see oli mingi ilge kamm, et vot selliseid inimesed, kel on nagu üks võimalus ja nad tunnevad, et see võimalus hakkab nagu noh, kuskilt käest minema muutuvad hulluks. Aga kui inimesed on nagu mitu võimalust, näiteks, et tal on mitu võimalust leiba teenida, ta ei pea ilmtingimata olema mingisugune kirjanik, kui ilmtingimata olema treial, et noh, kui see treipink läheb katki või pannakse rei firma kinnistu läheb kuskile mujale, ta ei muutu hulluks, yard teivast ei peksa, ümberringi ei tee mingeid arutuid tegusid. Et noh, inimesed, kellel on palju võimalusi, on mõnusad inimesed inimesed, kellel on üks võimalus, need on tõprad, lihtsalt hoidke nendest eemale. Varem või hiljem läheb nendega jamaks. Et selle järgi on hea nagu inimesi klassifitseerida. Paljud kirjanikud on need ühe ühe võimaluse inimesed, noh, vene ajal sai nagu kirjanikuks midagi pidanud tegema, mõnus oli olla ja nüüd tõmmati tekki jalge vahelt, eks ole, perestroika tuli peale ja pigi jama ja nüüd hoiab sellest võimalusest kinni ja teeb hulle tegusid. Jõle värk. Ma arvan küll, et ma võin nagu mitut asja teha võin kirjutada ükskõik millisele lehele, ükskõik mis laadi väljaandele sopalehele kvaliteedi lähemalt pole nagu minu jaoks tegelikult vahet võin teha täiesti ilukirjandust, võin teha reklaami, võin teha bändi, ma arvan, et ma võiksin teha veel mitut asja, lihtsalt füüsilist tööd teha või noh. Tippsportlane ei või olla, ma arvan, enam ei ole igav, igav, seal on see. Aga noh, ma ütlen, et tegelikult on nagu võimalusi on palju või noh, nagu vähemalt mu vaade on selline üks asi kaob ära, teine tuleb asemele, elu ei jää seisma, sellepärast pole vaja hakata hullumaja märatsema, et noh, mingi mingi asi elus muutub, elu muutub kogu aeg. See on tavaline, peabki olema, kui elu muutuks, siis oleks praegu siin mingi, ma ei tea, viikingid sõelux ringi mööda orgu ja mäge purkidega poleks lahe üldse. No mina üldiselt nagu natukene rehkenda nagu tulemusi ette, ma ei saa öelda, et ma 100000 käiku ette mõtlen, aga noh, üle kahe käigu ma mõtlen ikka, no see on nagu noh, eks seal on nagu malemängijatele, et kes, kui palju suurusjärke käike nagu ette mõtleb, noh kui ma midagi teen, siis mitte sellepärast, et ma nagu ei saa teistmoodi, kukkus niimoodi välja või? No eks seal on ikka mingi mingi kaalutlus on olemas. Aga, aga noh, ma ei ole ka mõned aru, et ma olen nagu kainelt rehkendav kirjanikest nagu matemaatilise täpsusega kõik asjad nagu välja kaalub, aga tegelikult ei ole nii. Või sa võtad ikka mingisuguse tippsportlase, eks ole, noh, ta lihtsalt liigutused on niivõrd lihvitud. No see ei tule, see ei tule sellest, et ta on arvutiga pannud mingisuguseid graafiku paika, see on lihtsalt sellest, et ta nii palju nühkinud, et on leidnud parima trajektoori, lendab seda, me ju ma arvan, et mul on samamoodi. Et lihtsalt noh, eesmärk on selge, tööd on selle jaoks nagu palju tehtud ja tulemus peab olema seal seal ei ole mingisugust matemaatikat, seal lihtsalt meeletu pingutus mis enam ei olegi pingutus, mis on idunormaalne. Ega ma arvan, et kui noh, mingisugune maailmatasemel, ükskõik, mingi füüsilise pingutuse tegija teeb mingisuguse asja noh, mille, mille, millega mina näiteks kunagi hakkama ei saa, tema jaoks võib see olla möödaminnes nutta, võib mingi asjana tõsta üles mis ei ole tema jaoks tipp tippsaavutus, aga näiteks noh, meie, meie neljakesi, mingid suvalised inimesed hakkaks sama asjadest, me ei jõuaks kunagi harjutakse, on võib-olla 10 aastat. Noh, see on mõtlema, et noh, tänu Allahile niison Sinu loomingut on nagu üsna hilja märgatud või niimoodi, kui sa lepalehed olid, siis sellest läks ikka üsna mitu aega mööda, enne kui mingi kogu või asi tuli. Ja ma arvan küll, eks ta ikka käib nagu umbes nagu raamat on jõudmiseks 10 aastat, et raamat nagu kohale jõuaks, teine 10 aastat. Aga tegelikult see ei ole ju väga pikk aeg noh, ega, ega ei noh, see ei saagi teistmoodi olla, sellepärast et noh, kui inimene vaatab, mingit kunstiteoste, mingite asjade otsib ja sealt seda, mis seal on. Aga kui seda noh, nagu tuttavaid asju on seal vähe, no mis ta peaks siis ütlema, siis ta tema loogiline reaktsioon on see, et noh, see on valesti tehtud. See polegi kunst, pole kirjandus, sangas kirjanduseluline nähtus või mingi segadus või, või skandaal, aga noh, lõppude lõpuks ju ajalugu paneb asjad paika. Kui keegi on mingisuguseid tehnilisi asju õppinud seal nagu keemiat enam nagu eriline vahe. Noh, anorgaaniline siuke lihtne keemia, lihtsad ühendid, midagi keerulist seal ei ole ja siis noh, surnud loos liiv näiteks. Aga no siis on nagu niisugune keeruline asi, kus on see keela elava looduseühendvalgud rasvad suhkrut, ma ei tea, kõik, kõik see värk DNA, et seal on nagu selline nagu keerulisem, kus need algelemendid on suuremad, kui sa paned lihtsalt kaks aatomit või kolm tükki kokku, saad vee molekuli. No see on anorgaanika, seal ei ole nagu midagi elavat, igav nüüd on tavaline eesti kirjandus on luts ja Tammsaare kogu see värk, Kross, Niit. Igav, aga, aga tähendab kui nagu need elemendid, millest asja nagu kokku pannakse, on suuremad. Noh, nad ei ole enam sõnad, nad on mingid tekstiosad. See on see nagu anorgaaniline keemia, anorgaaniline kirjeldas, noh, mina näiteks olen, mina ei kombineeri mingeid sõnu, ma ei pane kahte sõna kunagi mingeid sõnamassiive kokku. Et need seosed, mis on sõnade vahel, noh, ma ei, ma ei saa neid ju ära kaotada. Aga need ei ole tähtsad, tuleb näha lihtsalt neid seoseid, mis on nagu noh, keeruliselt. Aga noh, inimesed nagu vaata ikka kahe sõnavahelist seost, mitte kahe lõigu vahelist seost. Selleni ilmselt kunagi jõutakse, kunagi saab see olema nagu niisugune tähtis asi ja see, millega saab tööd teha, sellepärast et see on viljakas ala, seal on rohkem võimalusi, rohkem nüansse, noh ütleme, et niisugune anorgaaniline kirjandusse on nagu noh päris arvel auto ei ole, ta on natuke keerulisem, ütleme, ta on nagu Felix vändaga. No siis kirjandus, mida mina teen seal noh ütleme, see on nagu võrrelda, arvutivõrgus on natuke keerulisemad seosed ka rohkem võimalusi. Natuke parem tulemus ei ole veel tehisintellekt, aga noh, ta on samm tehisintellektile lähemale. Selge, et ükski asi ei ole täius. Ma ei saa öelda, et see, mida ma teen, on praegu kõige täiuslikum kirjeldus. Loomulikult on ta noh, suurusjärgu parem kui see, mis üldiselt kirjandusena, käibe ja noh, loomulikult peal ja ei saagi teistmoodi, ma põlgan seda. Noh, ma ei saa ju võtta konna omasugusena, noh ta on põhimõtteliselt iga teine kirjalik, nagu võrreldes isegi konn, mitte Radika kärbsemõõdu välja annaks. No seal on suur vahe, mis on ka kompliment äädikakärbes. Kas Eestis on üldse selliseid kirjanikke, keda sa nagu enda kõrvale paigutada enda suurusena? No eks eelvest on noh, enam-vähem ta teeb ka umbes midagi taolist ja kui ma päris aus olen, noh ma ei, ma ei ole päris lõpuni kõiki raamatuid enam viimasel ajal lugenud, sellepärast oma eesti kirjandusega ei saa eriti palju tegelast. Ameerika kirjandus on minu jaoks nagu aktuaalseks. Kuhu sa viimasel ajal kadunud, et nagu raamatuid seal ei ole tulnud ja kuskil Vikerkaares ega loomingust pole ka siin nagu näha olnud. Nojah, eks see on see asi, et ma ajan nagu oma asju vaikselt, elan pärnus. Teen tööd sellepärast, et ma ei saa ju elada sellest naeruväärsest rahast, mida, noh, mingisugune riigiametnik määrab mulle kui kirjanikule karistuseks, ma ei ole midagi halba teinud, et ma peaksin nii halvasti elama. Pärast ma lihtsalt teen tööd, ajan oma asju, teen bändi rahulikult, teeme Vausaixi Tauka, meil suurepärane helilooja, väga jaan. Naise. Elupaiga tabasime Ammasega. Publiku juures ei saa nõuda, et noh, õndsalt mingi eksperimenteeriv kirjandus lükkaks nii palju pappi kokku, et sellega saaks üüri ära maksta. See ei tule kõne allagi. Noh, seda seda vähe tahta ja seda ka, et me mingisugused kultuuriametnikud saaksid millestki aru, mida varem tehtud ei ole. Võib-olla 60 aasta pärast saavad aru, aga noh, siis mul nagu hilja siis ainevahetus on lõppenud ja mul ei ole ainetel on vaja. Et eks ma pean ikka ise hakkama saama ja sanga. Ei noh, ega ma ei ole jätnud nagu kirjutamist ära, aga lihtsalt noh, mul ei ole mingit mõtet teda müüa isegi seda, mida ma kirjutan. Mingi viis krooni rida, looming või no vabandage. No ma ikkagi olen harjunud reklaami korea eest saama natukene rohkem, tähendab see noh. No ma ei saa seda teha. Ma võin kirjutada niisama, aga, aga ma ei saa seda, noh nagu noh, miks mina pean andma mingisuguseid tekste mingisugusesse, ajakirja, mida praktiliselt mitte keegi ei loe. Punkt üks, ise maksan mingit honorar riiki, mis on ainult selleks, et mingisugune ametnik elaks ära minu pärast võiks ta surra. Sinu lugejatel, luule, lugejatel tahad sa, et neil ka paha oleks, ma mõtlen just seda näiteks seda üllitist kutse, mis sa kirjutasid. Ma ei, ma ei oska nii öelda, et kui ei, mitte ainult seda kindlasti ei no on küll nagu teosed, mis ma olen kirjutanud nagu selleks, et oleks nagu painav altarite mingeid nagu veneaegseid asju, mis on nagu noh nagu, nagu mõeldudki selleks et väljendada nagu trollisõiduelamust. No see kõige jubedam asi, mida ma elus tean, trollisõit, pime Lasnamäele Talv need tüübid seal ümberringi on kohutav jälk, lihtsalt tuleb sõita. Ta sõidaks kolm korda ja siis ei ole vaja mul enam nagu midagi seletada. Aga ma arvan ka, et ma olen üks väheseid inimesi, kes on suutnud vot seda nagu kirjeldada nagu kirjanduslikku adekvaadi leida sellele jubedusele. Aga ei ole, tegelikult on ikkagi niimoodi, et kõik need nagu jubedused ja masendus, et on mõeldud selleks, et noh, inimene nagu lõpuks ikka sealt välja tuleksime, mingi kirvastumiseni jõuaks. Et isegi kui on tegemist mingi Kirjanike Liidu nimekirjaga, mis ei ole ju tegelikult minu peateos on ikkagi mõeldud. Noh, tegelikult see on nagu psühhoteraapiline tekst, ta mõjus ikka nagu sel ajal, kui ta kirjutatud oli, väga värskendavalt ja vabastavalt, sest kõik need tüübid, kes ju kirjalike nägude ja paberitega ringi liiguvad, on ikka sama sama palju kirjanikud kui, kui mina olen Eesti vabariigi president. Et sa oled ise ka Kirjanike Liidu liige, et egas ennast häbistatuna ei tunne, et sa sellises liidus pead olema. Et ma olen nii suur kirjanik, et noh, minu, minu mainet ei suuda määrida isegi isegi see see jubedus, mis tegelikult iga tavalise inimese peaks külma alla vajutama. Mulle jääb ikka noh nagu noh, 60 protsenti veel veel nagu kuskile pilvede kohale. No aga miks sa läksid sinna no lihtsalt selleks, et valmistada ebameeldivusi nendele tüüpidele, kes noh, minu meelest peaksid eluaeg elama kõige hullemates emotsioonides näljase viletsuses, masenduses, hirmus külmas, sugulises rahuldamata, sest see on nagu nende palk selle töö eest, mida nad teevad. Aga millegipärast noh, neil neil kõiki neid emotsioone korraga vähemalt ei ole ja see on ebaõiglane ja siis ma püüan nagu, nagu loodusest nagu tasakaalu poole, et noh, ma tean, kui halvasti nad ennast tunnevad, kui nad mind näevad, et minu füüsiline kohalolek on nende jaoks umbes sama, nagu lastaks mingi elektrivool kehast läbi valimistel neile kannatusi. Ja just sellepärast ja Eestis on tegelikult kultuurkapital, mis nagu maksab, eks ole, neid raamat, asju, mis on mõeldud, et anda välja raamat siis on natukene mingisuguseid stipendiume, mis on kirjanikel lihtsalt selleks, et ta saab kuus kas siis 2000 või 4000. Noh, neid, neid, neid kirjanikke, kes saavad 4000 krooni, on Eestis vähem kui pool tosinat, minu meelest oli neid neli. Ühesõnaga Eestis on siis neli kirjanikku, kelle kuradi tööd ja vaeva ja võimeid hinnatakse sama kõrgelt töölise omi, teised saavad vähem, teised saavad siis poole vähem kui tööline, noh, võib-olla võib-olla veel vähem kui tööline ja seda mitte kogu aeg nagu tööline saapaid kaks aastat järjest või kolm siis vaadaku ise, kus ta saab. Et noh, mina arvan, et isegi need eesti kirjanikud on nagu tegelikult rohkem väärt kui tööline. Nad on võib-olla kaks või kolm töölist väärt oma võimete poolest. Et selles mõttes võiks rahulikult seda raha andes tegelikult seda raha nii palju, see, mis ära kulutatakse mõtet. Aga siis see kutsa sealt sa said mingi raha ja. Nagu raamatu jaoks 15000 krooni ja ja raamatama muidugi pärast andsin välja ühe erakirjastaja rahadega, sellepärast et ma nagu lihtsalt pidin ära kulutama. Suurkapital on, mul lihtsalt ei olnud, ma olen kuradi vaene kirjaniku rott, kel polnud nagu kopikatki, hambad olid ära lagunenud, üür oli maksmata elu, hõli Berluses, noh, kõik kõik on, kõik on nagu raamatus kirjas sellest musta mustas raamatusse loomade peal katsetatud. Inimene ei saa elada teistmoodi, kui korralik inimene ei, ei tööta mingisuguse kuradi noh, ma ei tea, mille heaks vaid teemantkirjandust ta peab surema. Mina otsustasin, ma ei sure, et ma raiskan nagu elamiseks selle 15000 ära. Lasin oma hambad ära parandada, maksin üüri, ära ossi, mobiiltelefonid, noh, ma saaksin nagu tööd otsida, et noh, need tööandjad saaksid mulle helistada. Loomulikult läksin tööle, sellepärast et noh, see oli minu ainuke võimalus ellu jääda oli tööle minna. Ja siis nagu noh, see raamat, et mul oleks nagu formaalselt nagu raamat olemas, siis ma tegin selle sellised kaaned ka selle isegi peale kirjutatud kutse sisse, tulge mõistusele. Toetas kultuurkapital. Kusjuures see leidis vastukaja, poliitikud tsiteerisid raha ajalehejuttudes, selle kohta ilmus mitu pikka lugu, mille kohta isegi pedant seal tegi väga-väga tabava sellise tähelepaneku, et et nagu kirjanduse suurust, nagu mõistetakse selle järgi, et noh, et et mitu ühikut, et nagu sellist sekundaarset nagu kriit ikka ja ega selliseid tõlgendusi ilmub nagu originaal, noh ütleme, et mitu sõna, kriitikat ja tõlgendusi ilmub ühe tekstisõna kohta, et selle see suhe nagu minu minu raamat oli väga suur, seal ilmus mitmeid-mitmeid, selliseid nagu arvustusi, kusjuures temast ilmus ka nagu faksiimile äratrükk vist Liivimaa kuller sõlmi, kes 30000. eksemplaris. Et selles mõttes noh, nagu oleks mina, Kultuurkapital ma eeldaks midagi, et kui saab kinni maksta igasugust kunsti, mis seisneb teivast, virnastamises, purki sittumises ja kõiges selles, mida ei peeta kunstiks, et noh, ma ei saa aru, miks peaks olema probleeme sellega või kust saaks probleem tulla, kui ma kirjutasin sellised nagu kaante taolised nagu raamat. Kusjuures isegi eesti eesti kirjanduse ajalugu tunneb Erni hiire kogutud teosed, mis seal ikka täpselt samasugused kaaned. Kuigi seal natuke rohkem teksti ja võib-olla ta noh, ta oli teise ülesehitusega põhimõtteliselt selline pretsedent on olemas, nii et kui asi kohtusse läheb, ma arvan, et ma tulen puhtalt välja. Ma tõesti olen nagu Kultuurkapitalile võlgu, aga ma olen võlgu sellepärast et noh, kultuurkapital on mulle palju rohkem võlgu. Ja seal on ka kultuurkapital, maksaks ära mulle oma võlad, maksaksin mina talle oma võlad ja ma oleks väga omadega mäel, ei käiks enam tööl. Aga kas sa oled nüüd Mäele, kuna sa töötad reklaamifirmas operaatorina? Ma olin, ei, mäel olen, aga ma elan normaalselt. Ja noh, ma arvan, et enamus inimesi muidugi kadestaksid. Seda küll jah, julgegi numbreid ütelda, see noh, oleks väga närviliseks inimesi. Oled sa ise nagu rahul selles suhtes, et kas seal midagi kaduma ei lähe, selle. Vaata asi on, valida on selle noh, nagu vahel nagu Majakovski ütles, et kas surra nagu punase lipu või plangu all. Alisid nagu punase lipuga kaagitatsioonid. Ei noh, midagi ei ole teha, noh inimene ei ela ilma rahata ja kui sa teed kirjandust, siis sa mingit pesa, isa, ela fonoraridestega värkidest, noh, võib minna kuskile lehte tööle. See on palju kurnavam, kui reklaamifirmas töötav on. Kusjuures kontoreid ei ole ka nii lahedad ja, ja need inimesed, kellega suhtled, ei ole ka tegelikult nii pullid. Sest minu meelest ikka üldiselt mingisugune reklaamifirma nagu keskkond on nagu noh, on, on intelligentsem kui lehetoimetus, seal puuduvad sellised lapsed, kes ringi sagivad ja mitte millestki aru ei saa seal nagu oma oma eriala, nagu tegijad. Et selles mõttes ta on, noh, ta on ikka professionaalne professionaalne, keskelt mitte siuksed keskkooli lõpetajad, mingi jumbud ei tatsa seal ringi, sellist asja ei ole, lihtsalt, neil ei ole seal midagi teha. Korralikus firmas vähemalt. Kas sellega, nagu mingi sinu looming nagu kaduma ei lähe? No tähendab, minu looming on nagu kadumisele määratud Kultuurkapitali riigi kultuuripoliitikaga, nii et selles mõttes mina nagu ei vastuta selle eest, mina hea meelega oleksin kirjanik, kui ma saaksin, kas, kas, kas või sama palju raha kui reklaami eest. Aga saad aru, tavaliselt minnakse teisele tööle siis kui selle makstakse nagu poole rohkem. Vähemasti sul on paremad töötingimused, sul on pikemaajalisem leping, sulam, paremad sotsiaalsed garantiid. Ma ei usu, et Eesti riik mulle maksab rohkem kui keskmine reklaamiagentuur. No see on täiesti võimatu. See ei tule kõne allagi, ei ole, noh, mitte seda pappi ei oleks, neile ei mahu pähe, et kunstan, väärtus, aga ta on väärtus, sellepärast et ma müün, noh ütleme. Noh, ma arvan, et need asjad, mis ma müün nagu reklaamifirmale noh, ei ole nagu selles mõttes nii täie rauaga, noh ütleme selles mõttes nii erilised ja noh ja minu võimeid, noh, nii sajaprotsendiliselt ära kasutavad noh, nagu kirjandus, mida ma võin teha, loomulikult annab paremad, kui mingi tavaline reklaam on ja mitu korda paremad. Aga ma ütlen, et noh, kirjanikuna ma olen ma selles mõttes noh, mul on kogemus suurem ja no minu ettevalmistus on parem ja kui ma teen reklaami sama kaua, kui ma olen kirjandust teinud, noh siis ma teen seda ilmselt noh, ka veel palju paremini. Kui ma praegu teen praegu halvasti. Et noh, miks ma peaks siis noh nagu meeletult pingutama, sest ühe nagu loomingulise teksti kirjutamine on ju teilt meeletu depressioon, meeletu läbielamine noh, tegijale ka eelkõige et see, mis sealt nagu pärast tuleb ja see, kui tore ja mõnus seda lugeda, ma tean. Kui raske tegelikult on selliseid asju kirjutada, mis nagu jõle kergelt loetavad ja nii ja naa. Noh, see ikkagi ikkagi nõuab väga palju eeltööd nats üldse saad mingile tasemele isegi siis, kui, kui see asi läheb su käes lennates. Selleks oled enne pidanud, noh, näiteks nagu mina paarkümmend aastat väga tõhusalt tööd tegema. Mul nagu süda tõrgub selliseid asju kinkimast kellelegi. Ma ei, ma ei saa aru, miks ma peaksin seda tegema, kui keegi tahab mult raamatut osta, palun väga. Võtke minuga ühendust, näidaku raha, teeme lepingu, kõike saab. Ega mul nagu võimed ei ole kadunud, kirjutan nagu suurepäraselt edasi, aga ma teen seal näiteks inglise keeles. Sest ma tõesti ei saa aru, miks ma peaksin tegema sellele väikesele palju kannatanud rahvale kingitusi, kui ta mulle mitte midagi ei tee vastu. Noh, ütleme tema saadikud ja need, kes tema raha jagavad. Pistad seal rahaliselt taskusse. Mul ei ole midagi ühist selle asjaga. Aga muusikat täitsa nagu vabastavad. Muusikat teen vabast tahtest ja selles mõttes, et noh, kui ma niikuinii Eestis midagi müüa ei saa noh siis ma muusikat on välismaa, lihtsa, meiega kirjandust ja lihtsalt see on vaheldus, sellepärast et noh, ma olen professionaalne kirjanik, oskan alati teha mingi raamatu, lühikese ajaga ei ole mul mitte mingi probleem aga noh, bändi teha on huvitav, ma ei ole seda enne teinud. Industrial muusika on, mulle on alati meeldinud ja nüüd ma lõpuks annaks, on jälle üks lapsepõlveunistus, teksapükste nätsu ja oma ateljee raamatu. On väga vähe häid raamatuid, millel nagu ujuna noh, mida õnnestuks maha müüa ilma propagandat, näiteks Juhan Liiv oli ju väga hea kirjanik, mitte ainult praegu on, võit oli oma eluajal ka, kes teda müüdi, muffigi keegi teda ei ostnud ja keegi teda ei müünud ja, ja põhimõtteliselt ta ei teinud keegi propagandat ja rock samamoodi. Oi, neid on lõputult neid tüüpe, tähendab noh, keda on nimetatud neid, keda noh, inimesed võivad nagu ära tunda mingisuguseid Loigo loigosid ja Saarnasid ja mornisid, no ei ole mõtet jutuks võtta, keegi ei saa aru, mis ma räägin, räägin inglise keelt või noh, poola keelt, noh, midagi sellist. Noh, häid autoreid on tegelikult ju päris palju olnud. Aga noh, meil on ikka nagu üks sama mure nagu nad, noh, Nad ei ela oma sellest asjast ära ja nad peavad tegema muid asju. Ja noh, asi nagu sinna jääbki. Ja noh, kui Eesti riiki nagu ei ole võimeline aru saama, et noh, mingisugused asjad on väärtused, siis ei ole enam midagi teha, siis asi on jätkuvalt perses. Ja kui seda propagandat nagu väga palju teha, kas siis ei ole selline oht, et nagu see teos kaob ära ja siis saad nagu teoseks inimene või see kellele tehakse seda propaganda? Pole ju mingit põhjust arvata, et Coca-Cola sellepärast ära kaob, järjest toogem propagandat tehakse, noh, see on nagu tegelikult asja loomulik osa sellises ühiskonnas nagu me elame, lihtsalt teistmoodi ei saa, on täpselt nagu vene ajal, sa pidid olema mingi pool punane või noh, vähemasti täiesti neutraalne, apoliitiline tüüp, et üldse mingeid asju avaldada. Ja praegu on samamoodi, et noh, üldse mingit moodi nagu vee peale jääda Nad, sajavad mingit räiget onupojapoliitikat. Või noh, mingisuguseid muid propaganda asju, mis on tegelikult tunduvalt eetilisemalt, kuna mingisuguseid suhteid riigiametnikega ära kasutada. Ja ma arvan küll, et noh, et see on nagu optimaalne asi on nagu sihuke propaganda. Et isegi üks ükskõik kui halb see raamat ei ole see propaganda, ta ikkagi kasutab sõna kirjandus, sealt käib läbi sõnaraamat, sõna kirjanik, sõnad, teos, ühesõnaga sealt naguniisugune kunsti sõnavara vähemalt käib läbi. See teadvustab inimestele, et sellised asjad on olemas kui, kuigi antud juhul kui reklaamitakse mingit seda ja seda, sellega ei ole tegemist. Aga noh, see sõnavara on käibel ja noh, see ei unune vähemalt ära, et sellised asjad on olemas. See on ikka suur teene. Kas sind võetakse rohkem kui nagu sinu tekste või sind ennast? No neid inimesi, kes minu tekstidest nagu aru saavad, nii nagu nad noh, enam-vähem mõeldud on kaunis vähe. Ma ei ole ka nii rumalat mõelda seda, et noh, nüüd ma kirjutan hea raamatu, pane siis selle poodi müügile sisse, noh, nagu jõuab kuskile kohale normaalsete inimestena see ikka päris nii ei ole. Et isegi need normaalsed inimesed ei loe ka praktiliselt mitte midagi, neil ei ole raha, neljal aeganeline juba kõigest noh, nagu siiber. Et noh, nagu ainuke lootus on see, et on võimalikult massiivne propaganda ja mingid normaalsed inimesed, no ütleme, näiteks mingid koolilapsed või noh, mingid sellised, kes kunagi ei ole nagu kirjandusega kokku puutunud tänu sellele propagandale võtavad selle raamatu noh, ja leiavad selle nagu mina omal ajal leidsin mingisugused asjad leiavad, et on olemas samasugused inimesed, kes mõtlevad samamoodi nagu nemad. Noh, see nagu, noh, see on nagu kõige suurem asi elu seal üldse. See, et sa leiad inimesi, ütlevad, et nad on võib-olla juba ammu surnud või nad on teises kohas. Aga nad on, ajavad sellist rida, et sa saad aru, et see on õige asi. No tähendab, noh ütleme selle nimel võib kõike teha, et asi jõuaks kohale. Noh, ja mingit muud võimalust ei ela. Ja kas siis nagu põhjendatud, kas skandaalid skandaalide pärast? Aga noh, ma ütlen, et mina nagu eriti nagu ei ole otsinud lihtsalt nagu pole lihtsalt õnne olnud nendega, et nad on nagu hästi tulnud, et on olnud juhtme kirjanikke, kes mind kohtusse kaevanud ja kõike sellist asja loomulikult, et ma olen tegelikult ma olen palju rohkem nagu mõelnud, nagu teoste ülesehituse peale inimesed loevad, noh, nad on nii alastisest karkassi skelett on nii nähtaval, et inimesed näevad kuskilt skeletti. Ta nii ilmne alles 10 aasta pärast, mõni on nagu hakanud nägema, et, et siis nad on, võib-olla tekib neil mõte, et kui, kui ta on teinud selle asja, nii et miks tasele nii on teinud? No praegu on, ütleme, et nagu on jõutud umbes, hindan, et mõned ärksamad inimesed on leidnud, ta on teinud seda nii. Aga miks ta seda nii on teinud, et mida ta sellega öelda tahtnud, et noh, mis selle asja mõte on nagu sinnani läheb ilmselt veel 10 aastat. Ja nonii, kaua mul vaba aeg. Loodan, et reklaam ei, maid, ei reklaame ma tegelikult nagu põhiliselt nagu nagu projekteerinud romaan ja mulle nagu niisugune nagu mingisuguseid märkmikud, kumma nagu kirjutan nagu üles noh, neid asju, mida ma kunagi tegema hakkan. Aga noh, praegu lihtsalt nagu projekteerinud, sest ma tean, et mul on väga pika, nagu kümnete aastate töö on ees, sest sa füüsiliselt noh, kõik need asjad teostada on väga, väga raske. Aga noh, kui ma leian kuskilt ressurssi, et seda teha noh, vaba aega kunagi pensionile või noh, jään haigeks, palju muid asju juhtuda, siis ma hakkan neid nagu teostama, aga noh, praegu mulle lihtsalt ebamajanduslik neid teha. Kui ma teine mingisuguse paari ajalehe jutuga rohkem kui romaaniga võiksin teenida. Miks ma peaksin romaani kirjutama, kusjuures segane Tajale jutud ei tööta halvemini. Inimesed loevad neid väga hästi ja need emotsioonid tegelikult ju jõuavad kohale. Tähtis on see et sa kasutad neid meediaid, mis nagu töötavad. Kui inimesed käivad kirikus, siis sa pead kirikus räägin, kui nad käivad parteikoosolekul pead sa seal räägib nägevad kaubamajas pead sa seal rääkima ja midagi ei ole teha praegu inimesed käivad kaubamajas ja loevad lehti ja see on see, kus sa saad nendega kontakti. Sul pole mõtet minna kirikusse inimestega suhtlema, seal ei ole kedagi. Kas sa oled endast tahtnudki nagu mingisugust kunstiteost teha? Eks ta on noh, nii välja kukkunud küll jah. Või noh, ikka muidugi tahame, kes ei tahaks, siis noh, kes tahab surra nagu Niko kuradi jalgrattaõnnetusel, noh ikka ikka tahaks kunstipäraselt surra õilsalt. Noh, ma ei tea, ma ei, ütleme et nagu eru ei ole veel lõppenud. Me oleme nagu vara öelda. Aga ma arvan, et noh, minu elu on kindlasti suurema kunstiväärtusega kui enamuste inimeste looming noh, mitte seda, et minu looming oleks vähetähtis, mu looming on kindlasti palju tähtsam. Ja ongi ja et, et noh, see noh, ütleme praegu jälle selle aeg, Maravel. Aga see mõjub samamoodi nagu see looming näiteks mingi kellelgil tekib jälle mingi emotsioon, keegi saab vihaseks. Ja noh, jah, no viha ja sellised negatiivsed emotsioonid on lihtsalt kõige lihtsamad tekkima. Nendega on nagu kõige lihtsam tööd teha, vaata see eesti rahvas on ju üldse nagu selline, ütleme et emotsioonid on nagu siukesed, ei tule neid hästi kuskilt välja või ei ole sees ja neil ei ole kuskilt kõrvalt. Et ja siis noh, tuleb nagu noh nagu kasutada kõige kindlamaid vahendeid, kui eeldades, nagu seda, et inimene ikkagi sadu tuhandeid aastaid metsas elanud karu on taga ajanud teda hunt on taga ajanud ja tal on nälg olnud ja haigusele tal hästi palju negatiivseid asju on kogu aeg ringi vaadanud, kust kust talle kallale karatakse, nii et selles mõttes tema aju on nagu sellist negatiivset asjade ehitamiseks nagu valmis ütleb, et kui metsas oli kaks inimest, eks ole, üks, kes vaatas kogu aeg, kus midagi negatiivset on see nägijat, karu tuleb Temas minema, jäi ellu. Teine, kes otsis nagu kõiki ilusat, näiteks ööbiku ollakse ööbikud jälgima, saal temagi sena ööbikule, nagu ligi hiilis, tuli karu, sõida ära, on ju sellised solid välja ja noh, mis teha, elus on need, kes oskavad nagu sellist negatiivset nagu hinnata. Et selles mõttes ei ole ka seda ilusat väga mõtet inimestele pakkuda, ei ole ainult Eestis nii võtad antiikdraamat, ükskõik millise kunsti positiivselt ja otse keegi ei väljenda noh, kui kui mingit õilsust ja headust ja sellist asja väljendatakse, siis ainult noh, nagu läbi selle, et headus jääb nagu kurjusele alla või noh, et kõik need head asjad tulevad nagu läbi läbi selle halva ja negatiivse õudse välja. Et selles mõttes on minu looming ele mingiks erandiks. No ma lihtsalt pean leppima inimeste ajuga, nagu ta on, ma saan kirjutada nendele inimestele ja nii, nagu nemad sellest aru saavad. Aga kui seal on näiteks ise hea inimene, kas sa iseendale nagu seda teistpidi ei saa kirjutada, et on niisugused, need jäävad ellu, kes vaatavad ööbikud. Ma ei tea, noh, tähendab iseenda jaoks ma teen nagu selliseid asju, ma sõidan näiteks rattaga ringima. Kui loen häid raamatuid. Aga see kuju, mis sa nagu, nagu loonud oled või noh, mis, mis nagu on olemas. Et kui palju sa erineb, erineb nagu sellest inimesest, kes nagu kodus telekat. Näiteks kodus on tegelikult tavaline inimene ikka õllepurke telekapult ja no ütleme, see, et minu plaadi ja raamatukogud ja noh, need on sellised ilmselt noh, see, kuidas ma ikka see, noh, kuidas ma mingit asja hindan ja mida, mida ma vaatan, need on teistsugused. Ega me päris neid filme nagu hea meelega vaatama mida, mida nagu kõik inimesed vaatavad, maatriksit vaatan küll, noh, see on nagu noh, seda on raske nagu vaatamata jätta aga mingit tavalist lolli filmi sellest ma nagu rõõmu tunneme ka, tellin kuskilt mingi sandasangre, vaata seda varem kolm korda üle, kui, kui mingisugust tavalist juhmust. Ei noh, vahe ei ole ju tegelikult noh. No ma ei oska öelda, millest see vahe on. No vahe on tegelikult nii väike ega seda peale noh, mida võib ju vaadata, mis siin on, teksad on jalas ja mingisugune mingid asjad on seljas ja igalühel on sellised asjad. Aga noh ma arvan, et kuskil vahe on nagu mingisuguses. Ma ei tea, milles see vahe ei paista välja. Raske seletada. Ma ei, ma ei oska täpselt öelda, milline ma teistele paistan, noh, ma tean, mida ma tahan öelda ja miks ma mingeid asju teen. Aga siis, kui hammas me olemegi lehest loen mingi inimesena mingit mingit kommentaari, arvamus, noh, see, see ei ole nagu see, mida mina nagu tegelikult noh. Isegi kui seal on mingid faktid ja mingid asjad on õiged, et see üldmulje üldiselt ei ole nagu päris. See on ju, noh, see on ju meedia. Ja kuulen, ma olen parasjagu eetris, tähendab, ma loen linti saadet parasjagu. Ei, ei, meil läheb lindi peale, sealt lindi pealt lõigatakse, tehakse. Kuule, Marandüheksasele ma ikka jõuan, ega me kaua ei lähe, meil on tund aega on juba tehtud ja natuke teeme veel. Kuule poole, kaheksas ja ma ei jõua ju. Võib-olla poole üheksa selle ma saan okei. Kodu kodu ootab mind. Ei pea, aga noh, ma tahan Pärnusse minna, mulle meeldib Pärnus rohkem pärnu mõnus linn, eriti praegusel ajal, kus, noh ütleme, täna sajab vihma, aga siiamaani on olnud ju ilus ilm. Meil on sihuke jalgrattainimene, mulle meeldib rattaga sõita, Hallerit, ma ei pane seda auto peale või kuskile. Konksude külge ei sõida kuskil 20 kilomeetrit 30 et jõuda, mulle meeldib hoovis ratta alla ja noh, ma lähen rahulikult ilma igasuguse stressita lihtsalt linnast välja, siis panen veel paarkümmend kilti kuskile mööda, metsaradasid väga hea. Kus mu tädil peda? Oh, kallis, hädime. Te kuulsite saadet muusikust kirjanikust kopi Twitterist Sven Kivisildnik, kust saate tegi Urmas Vadi soovitused nõuanded enampakkumised teha emaili aadressil vadi äpp, DP-u punkt. Ka Margareeta Janeli vägima kooliga jah ja loodab kodu. Või mida oraaliga? Laevatekki siin kalal lendavat ei ela veel meile. Panetseti loomad näevad pininat.