Tere päevast, head kuulajad. Täna on 31. mai, nelja on see 36. saade, mis on ühtlasi ka selle hooaja viimane saade. Aga ega me päris suvepuhkusele ei lähe, nagu te kindlasti juba teate, on ka meil suvised saated. Päevade ajal on päevatee suvekülalise saade kuuleti uusiaga, kordame ka vanemaid saateid. Mul on hea meel, et kuulajad on meid hästi vastu võtnud. Eriti meeldiv on see, et igal esmaspäeval pärast, et saan teiega vestelda, sest inimesed mitte ainult ei vasta küsimusele, vaid ikka räägivad natuke juttu ka. Ja see on tore. Mul on tunne, nagu oleksin palju uusi tuttavaid saanud oksa Tallinnast jaamal Läänemaalt. Tiiusam, kas test ja sale Kilingi-Nõmmes iili Harjumaalt ja Liivi paidest hilja, sest ja Linda Põlvamaalt ja palju palju teisi, keda siinkohal ei jõua nimetada. Ja ärge arvake, et ainult daamid aktiivsed helistajad on üsna tihti, helistavad ka Ülo ja Edwardi Herbert Toivo ja Jüri ja neidki on veel. Teile kõigile tervituseks armastatud suvine laul. Aarne Oidi suve esitab Jaak Joala. Kuulutustes. Nüüd öödu Novosin joonistatud kus tuhas sädelevad. Need hüüdu alati, kui kus leegiks kuumene voodiga otsust on luuletustes helise, vaid miks elus harva kohta? On palju luuletustes mis luterlaste hoogusest on vaimustanud. Me nagu karnevalipääsmeid hoiaks. Kui deka keelatud. Aga need on eksideski. Neist tahaks rääkida, kuid vaikimine on pall, luuletustest igavesi. Miks elus? Millest tänases saates juttu tuleb digilevile üleminekust, räägib Jüri Pihel. Notar Priidu Pärna jätkab juttu kolmekuulisest pärandist loobumise tähtajast ja räägime ka sellest, mis juhtub esimesel juulil kuulil, kui kehtima hakkab uus perekonnaseadus. Doktor Kai Saks räägib edukast vananemisest. Ajame juttu looduse omnibussiretkede korraldaja Jaan riisiga. Tutvustame selle nädala videviku. Saatejuhid on Ülle karujadenistirel. Kevade viimases saates räägime sellest, mis meid suvel ees ootab. Meie kuulajad juba teavad, et esimesest juulist hakkab kehtima erakonnaseadus. Sellest oleme oma saadetes rääkinud, aga esimesest juulist võib ka juhtuda selline asi, et me ei näe enam oma kodus toanurgas seisvat televiisorit. Esimesest juulist toimub üleminek digilevile ja täna siis digilevist räägimegi. Stuudios on meil digilevi valitsuskomisjon mõni juht Jüri Pihel. Tänases saates Meil ei ole vist mõtet enam hakata rääkima, et miks seda tehti või kelle jaoks seda tehti, sest asi on tehtud või räägiti lühidalt, milleks oli vaja minna digilevile üle. Nende asjadega on elus sageli nii et loogilised uuendused tulevad niikuinii. Nii ei mäleta me keegi enam seda pööratava kettaga telefoni, kodus või sedaaegu külmutuskappi ei olnud. See digilevile üleminek on üks nendest samasugustest asjadest, mis tuleb niikuinii. Ta annab paljudele inimestele võimaluse näha rohkem ja suuremat valikut telekanaleid. Kõige suurem eelis on tema juures see, et kui siiani kogu Eestimaal sai vaadata vaid kolme omamaist telekanalit siis digilevi kaudu saab tasuta vaadata neid praegu piisklusel tasulisi pea 25 juurde. Nii et see linna ja maa erinevus ja inimeste võimalus elada täisväärtuslikus, meelelahutuse ja inforuumis ka linnadest teemal. See on tulnud digileviga kaasa ja seda tuleb osata hinnata. Ja meil on päris konkreetsed küsimused hakkamegi nendega pihta. Mul on kuus aastat tagasi ostetud televiisor, elan Tallinnas. Ei ole ühegi operaatori klient, näen praegu kolm eesti kanalit, see on siis see, millest te just rääkisite. Kas need kõik haavad esimesel juulil ära, kas ma pean tingimata mingi op operaatoriga liituma või piisab lihtsalt digiboksi ostmisest? Kui te praegu näete ainult kolm eestikeelset kanalit, siis see tähendab, et te peate tõepoolest midagi ette võtma enne esimest juulit. Kui teil on teler, mis töötab toredalt, millega ei ole vaja veel prügimäele minna ja arvatega teenitud veel palju aastaid edasi, siis on lihtne lahendus. Tõnni ja teleri vahel ühendatakse väike karp, mille nimi on digiboks. Nende hinnad algavad praegu Pealt seitsetsadat tooni kõige odavamad, lihtsamad vis võimatavad ainult tasuta kanaleid vastu võtta. On ka kallimaid ja keerulisemaid üldiselt. Ega seal suurt vahet muud põle. Kui see kallim boksoni seal suuremate võimalustega. Tahate vaadata ainult tasuta kanaleid, siis ei ole vaja ühegi operaatoriga liituda, piisab lihtsalt sellest kastist, mis on siis üks telerist väljaspool asuv Vastuvõtublokk. Panotüübi telereid ei suuda ise digisignaali vastu võtta ja nüüd on tehtud selline eraldi väljaspool asuv Vastuvõtuplokk, mida te saate lihtsalt vanadele ka elu ja pikendamiseks teleri antenni vahele panna. Kui te olete selle ära pannud, siis tõenäoliselt umbes viie minuti pärast on teil ideaalses kvaliteedis digipilt ees tasub enne ühte olulist asja meeles, enne kui te lähete boksi ostma, vaadake oma teleri tagumine külg täpselt järele, millised pistikupesad. Siin on meil ka kohe üks küsimus, et kas iga digiboks sobib iga teleri külge näiteks kui televiisor on ostetud noh, 10 aastat tagasi ja kui vanadele televiisorit üldse neid digiboksi külge saab panna. Tänase päeva seisuga saab kõigile teleritele leida õige digiboksi. Kui teil on seal ainult antenni sisend ainult see antenni kohta ühtegi muud pistikupesa seal üldse ei esile tagaküljel, siis on võimalik poest küsida nõndanimetatud tuum, poksi, lihtsate suum, poksi, see on siis ühe tasulise operaatori starmani digiboks, mida tegelikult saab ära osta. Ilma liitumata maksab ta pisut üle 1000 Nonii ja sellega saab siis päästa ka selle kõige vanem üle 20 aasta vanuse teleri ära. Mõistlik on vaadata sellele tagumine külg üle panna see teleri mark kirja, poodi minna, sest poemüüja küsib. Kuid hea poemüüja küsib, et millise telerile teil seda boksi vaja on ja tark inimene teab seda, milline teler tal on. Pääseb ühekordse poeskäiguga, ei ole vaja mitu korda käia. Muidugi mul on üks, üks väga-väga hea ettepanek, inimesed, olge julged. Ärge kartke küsida, ärge kartke küsida. Vanemad inimesed tõesti ei tea sellest asjast suurt midagi. Ei peagi teadma, ei olegi vaja teada, telerdun üks lihtne asi, nupulevajutusega tuleb koju, informatsioone meelelahutus. Küsige noorte käest, küsige naabrimehelt. Eluaeg on olnud külas mõni mees, kes seda asja jagab. Kutsuge ta julgelt appi, see pole mingi häbiasi. Eraldi paigaldajad selle jaoks kindlasti pole mõtet kutsuda, see on väga kallis. Lõbupaigaldaja tasub kutsuda siis, kui te tahate antenni kõpitseda. Kui on probleeme leviga, et ta ise omal käel, naabrimehega või lapsega koos ei saa, seda boksi tööle sellepärast et antenn on vilets, vaat siis võib juhtuda, et on vaja professionaalse paigaldaja poole pöörduda. Aga selle boxi kohale sättimine iseenesest on väga lihtne tänu sellele, et kõik need juhendid tulevad ekraanile ka nende boksidega osas eestikeelsed juhendid ja seda väga karta vaja ei ole. Kui te saate mobiiltelefoniga hakkama, siis saate ka väga hästi selle digiboksi paikapanemisega hakkama. Midagi ei ole kartega nupule vajutamine ei riku seal midagi ära. Proovige uuesti ja proovige uuesti. Siis meil järgmine küsimus, kui ma olen näiteks mingi operaatori Starmani, Elioni või EMT klient, kas mul siis on ka vaja midagi ette võtta, tähendab, digiboks osta või pean konsulteerima oma operaatoriga? Väga lihtne, kui te näete rohkem kui kolme kanalit siis ei pea enam midagi tegema. Tõenäoliselt sel juhul olete ka mõne operaatori klient, et üle 90 protsendi Eesti inimestest ei pea enne esimest juulit midagi tegema. Me viime läbi spetsiaalseid uuringuid, mille järgi võib arvata, et üks, kaks kuud enne digilevile üleminekut, ehk siis maikuu alguses oli Eestis kuni 50000 perekonda, kes ei olnud ühel või teisel põhjusel veel endale soetanud digiboksi või uut digitelerit või liitunud mõnesele kaabeloperaatoriga, ehk siis kes olid veel analooglevis. Kui me vaatame, kes need inimesed on, siis see on üldiselt ülevaatlik pilt Eesti inimestest ka muidu see ei ole ainult noored või ainult vanad. Küll oli pooled nendest inimestest üksi elavad inimesed. Küllaltki palju on neid üksi elavaid, vanemaid inimesi ja nende pärast me muretseme kõige rohkem, sest nagu ma ennist ütlesin, see võib olla pisut keeruline, teete väga palju erinevate operaatorite juttu ja pakkumisi. Ja siis meil ongi, eks kohe küsimused. Teenusepakkujad on ka järsult elavnenud, kõik pakuvad, pudrumägesid ja piimajõgesid ja vanem inimene lihtsalt ei suuda selles rägastikus orienteeruda. Kas operaatorfirmadel on ka tõsiseid sooduspakkumisi just pensionäridele, eakamatele inimestele? Mida teeb tark tarbija? Tark tarbija helistab vähemalt ühele, kahele kolmele pakkujale mitte kunagi ainult ühele. Ja palub endale seletada rahulikult, see on iga müüa töö teile rahulikult kaugselgeks rääkida. Pange kirja, laske kasvõi teist korda seletada, laske endale kasvõi kirjalikult saata see pakkumine, lugege need läbi, võtke mõni teine inimene appi arutada, lugege ja otsustage, mida teil tegelikult vaja on. Sest mis on hea nende teenusepakkujatega, nemad tõepoolest sageli tulevad ja paigaldavad teile kogu selle süsteemi ära ja teil pole enam ühtegi suurt muret, iga kord, kui teil mõni probleem tekib, siis te võtate telefoni, helistate klienditeenindusse ja kurdata oma muret ja vastavalt lepingule on tõenäoliselt teil õigus saada tasuta konsultatsiooni niikuinii, aga sageli ka hea hinnaga parandajat. Ja kui te näiteks rendite endale digiboksi mitte Jostasedavaid rendite, siis selle rendihinna sees on üks hea asi, kui selle poksiga midagi juhtub, siis see box on rendileandja oma, mitte teie oma. Ehk te saate selle tasuta välja vahetada, alati hooldada te lihtsalt maksad iga kuu oma 39 krooni või mis iganes see pakkumine siis parajasti on siis alati igal pool Eestis omaenda teleantenniga on võimalik vastu võtta tasuta viit eesti kanalit, kus tahes Eestimaa punktis pool, võib-olla selleks vaja paremat antenni, kui teil praegu on, aga üldiselt midagi keerulist selles ei ole, piisab tavalisest telerist digiboksist ja detsimeeterantennist. Te rääkisite digiboksi rentimisest, kas sellel on üldse mõtet? Noh, muidugi on mõtet seda rentida, kui te tahate olla kindlad, et see digi box igavesti töötab, sest kui ta puruks läheb, siis te helistate oma teenusepakkujale, ütlete, et ma sooviksin endale uut boxi selle asemel puruks läks. On natuke juba sellest ka rääkisime, et kas digilevi ikka jõuab igale poole Eestimaal, kui inimene elab näiteks Sangastes või Vändras kus tänapäeval isegi postkontoreid ei ole üheski teises kohas Saaremaal, Leisis või Põlvamaal Ahja jõe ääres, ostad endale kalli teleka, digiboksid ja nii edasi ja siis selgub, et et kõik on asjata, ei näegi hästi. Võime täna öelda nii, et üle 99 protsendi Eesti territooriumist on väga kvaliteetse digileviga kaetud ja on siis üksikuid punkte veel, millega praegu väga aktiivselt tegeldakse. Kus kohas digilevikvaliteedi tuleb järgi aidata, te peaksite sellega arvestama, et antenn ja kaabel ja pistik peavad korralikud olema. Võib-olla tundub, et see pilt on enam-vähem niisugune tore tunne enam-vähem inimese ekraanil ära, mul isegi oli ühe väga vana härrasmehe hiljaaegu huvitav juhtum, kus kohas ta näitas oma telerit nagu ei olnud võimalik ära tunda ekraanilt, kas seal on mees või naine sesse pildi kvaliteet oli, oli lihtsalt niisugune, ta ütles, aga mind see väga huvitav ja ma ju kuulen küll. Loomulikult, kui ta nüüd sellise antenni taha panete selle digiboksi, mis on oluliselt keerulisem tehnoloogiline seade siis tema sellest sõbrust enam aru ei saa ja teile pilte teha ei oska. Võib juhtuda, et teil tuleb kulutada antennile, aga see selgub siis, kui te olete selle digiboksi vahele pannud. On olemas selline telefoninumber nagu 17, üks, null üks, 17 üks null üks, see on telefon, kust saad digilevialast informatsiooni ja see number on peaaegu tasuta. Ma seletan seda, see number ongi tasuta, see teenus on Eesti riigi poolt kinni makstud, aga sõltuvalt, milliselt telefonilt helistate teie oper, raator võib teilt väljahelistamise eest raha võtta, helistate mobiiltelefonilt, siis võetakse isegi operaatori poolt teelt üle kolme krooni lühinumbril, helistamisest, helised, tavaliselt telefonilt, siis on ta muidugi oluliselt 10 korda odavam. Sellelt telefoninumbrilt 17 üks null üks saab nii paigaldajate kontakte, üldist informatsiooni ja juhul kui te tõesti hätta jääte, siis sellesama numbri peal, need töökad naisterahvad kirjutavad teie mure üles ja saadavad selle järelevalveorganile edasi ja selle probleemi lahendamisega tegeldakse, nii et helistage julgelt ja küsige informatsiooni, soovitan siis teha seda tavaliselt telefonilt, siis on see helistamine lihtsalt teie jaoks palju odavam. Eesti Posti postkontoreid, mida siiski on veel väga, väga palju alles, müüvad kõik vähemalt kahte liiki tasuta vastu võtta digibokse ja müüvad veel ka tasulise vastuvõtu suurtele bokse ja sõlmivad ka rendilepingud nendega, nii et tegelikult peale elektroonikapoodide, mis siin salata juba peale ka toidupoodide on isegi postkontorist võimalik see asi endal ära õiendada. Tuua ma peale poksi tahaksin muidugi öelda seda, et kui teil niikuinii on plaanis uue teleri ostmine suvel tulevad jalgpalli maailmameistrivõistlused ja on väiksed vastavalt, mida tahaks ära kulutada siis telerite hinnad iseenesest on läinud üsna odavaks. Ja kui te nüüd lähete endale uut telerit ostma, siis muidugi esimene asi. Öelge poest kohe, ma tahan seda digiteleviisorit. Täna just kuulsin ühest raadiojaamast reklaami, ta maksis 5000 krooni selline küllalt suure ekraaniga teler millega ei ole enam ühtegi digiboksi juurde vaja, ta panete lihtsalt antenni pistiku telerile külge ja nagu vanasti häälestajate kanaleid välja ja te olete digiajastuks valmis. Stuudios on Eesti juristide liidu president, notar Priidu Pärna ja me jätkame juttu sel teemal, kuidas on inimesed hakkama saanud selle kolmekuulise tähtajaga, mille jooksul on võimalik pärandist loobuda. Ja me räägime ka sellest, keda puudutab kõige enam esimesel juulil kehtima hakkav uus perekonnaseadus. Kus siis veel on nagu näha, et see kolm kuud ei ole inimestele piisav tähtaeg olnud, on tõesti, need juhud, kus inimesed tulevase pool aastat hiljem ja sugulasi on, on hästi palju ja kõik, ütle, oh, me peame kõik pärima, tulevad, et me tegelikult oleksime tahtnud siin vähemalt pooled oleksime tahtnud loobuda, et kogu aeg oli jutt, et tegelikult see maamaja peab jääma tegelikult ainult ühele lastest, et oleks me seda teadnud, et et siis me oleksime ikka teised tulnud. Obamast loobumine tehtud suhteliselt odavaks, et loobun, maksab 100 krooni, aga loovuta siis ollaksegi kõik terve selle nii-öelda kambaga siis selle vara omanikud, on ta siis mingi konto või kinnistu, et siis tuleb hakata nende ümber pakkumisi tegema ja pärandvara jagamise lepinguid, et jõuda selle tulemuseni, mida tegelikult nagu taheti või nähti see läheb inimestel lihtsalt kallimaks ja paberiajamist on rohkem, et alati mina ikkagi paneks, paneks vastutusega inimeste endi peale, kes võiksid ja öelda, et kui on palju sugulasi, et äkki testamendiga kuidagi seda pärijate ringi kujundada, nii nagu võib-olla ka perekonna sees on kokku kokkulepitud pärasse menetlemine oleks, oleks ka lihtsam. Ja mis inimeste pahameelt põhjustab, ongi see see loobumissüsteem juhtudel, kui võlad on, on pärandvara koosseisus, et sageli siis lähemad sugulased loobuvad, siis notar hakkab üles otsima neid järgmisi ringe, saadab kirju. Ja siis nad tulevad, valavad oma viha nagu notari peale välja, et miks te meid tülitate, mis te meid kiusate, et me pole seda surnud isikut näinudki. 10 aastat me ei teagi seda, me peame omavalitsusest mingeid nõusolekuid taga ajama, et mingi vanavanaonu pärandist loobuda, see kõik maksab raha ja aega. Et see tõesti on, on, on problemaatiline, leiame üha rohkem tegelikult kui on võlad pärandis me just nende laste ja lastelaste puhul, kes oleks need esimesed pärijad, püüame selgitada, et peaksite mõtlema ka oma sugulaste peale, et et nüüd notar käib nad kõik läbi. Kuna teie, kes olete selle surnud isiku lähedased sugulased ei soovinud tegelikult oma lihase isa ema võlgu maksta ja ka suguvõsasid kokkuvõttes tülli, et mul hiljuti oli üks näide, kus oli muud vara ei olnud kui mobiiltelefonivõlg, mis oli võib-olla 7000 krooni ja lapsed ütles, et meie isa võlgade eest ei vastuta loobunud pärandist. Ja nüüd ma olen juba neid sugulasi jagub kümnete kaupa enda juures nagu läbi lasknud kõige ei taha võlga võlga maksta, kaugem sugulane, seda vähem on tal ka moraalset vastutust nende võlgade eest. Ehk et kokkuvõttes suguvõsa peale see ajaja menetluskulu läheb sama suureks kui öelda. Jah, need olid minu isa, ema võlad, ma ei ole ka nüüd kohutakse, maksan ja selles mõttes on ka notari roll seda selgitada, et mis, mis tagajärjed sellisel kergekäelise loobumisel võivate isikute vahelistes suhetes olla. Täna on meie hooaja viimane saade ja suvel me puhkame, aga esimesest juulist siis juba natuke põgusalt rääkisime, hakkab kehtima uus perekonnaseadus, kes siis peavad nagu muretsema või mõtlema, et mis esimene juuli toob, noh, need, kes abielluvad sellest oli meil juba juttu. Tavainimest kohese kuupäev vist ei puuduta nii väga. Ega ei puuduta ja ma tean, kes on tavainimene tega seadustega ongi ühtelugu nii et et nad jõustuvad ja märkagi nende jõustumist, et seaduse ka satume kokku, siis kui meil tekib mingisugune mingisugune olukord, probleem, mida mida lahendada, siis vaatame, et ahaa, et vaatame sealt targast raamatust järgi, et mis selle kohta siis öeldud on. Esimesest juulist uue perekonnaseadusega need varavahekorrad siis jäävad iseenesest kõik samaks, mis inimestele olid, et ikka, kes on juba abielus, nende vahel on see ühisvara režiim edasi, et kõik abielu kestel soetatud reeglina ühisvara ja neil on küll aasta jooksul selline lihtsustatud võimalus režiimi muuta, et nad võivad perekonnaseisuasutuses või notari juures teha lihtsalt ühe avaldused, me soovime nüüd mingit teistsugust vara vahekorda varalahusust valida ka, et seda väga ei juhtu. Pigem nagu täiesti uute abielluvad, ütleme noorte puhul on see küsimus, et nemad peavad nüüd alati abielludes otsustama, mis vara vahekorra nad valivad, et kas lahusvara või sellise vahepealse vara vahekorra. Muidugi, nüüd saab ju abiellumist ja lahutamist läbi viia ka notari juures ja noh, minul näiteks on juba suveks neli, neli paari kiri neli paari kirjas, et osad isegi sellistes looduskaunites kohtades tundub, et huvi selle vastu, et notar inimesi nõustaks ja aitaks seda vahekorda valida, et see on täiesti täiesti on olemas. Ja muidugi uue seaduse puhul muutub ka seesama eestkosteküsimus, et millest me oleme rääkinud, et enam eestkosteasutuseks, kes igasuguseid nõusolekuid annab sinu alaealiste varaga tehingute tegemiseks ei ole enam mitte kohaliku omavalitsus, vaid siis kohus ja muutub ka siis lastekasvatusõigusesse puutuv puutuv regulatsioon hoonet üha rohkem. Seadus rõhutab seda, et lastekasvatusõigus on ikkagi vanematel ühine ja üha rohkem peab kõiki asju ühiselt otsustama, vaid kohus võib siis määrata lapsekasvatusõiguse ühele ühele vanematest. Aga kui me räägime siin muudatustest, mis siin esimesest juulist veel jõustub, et siis üks huvitav asi, mis veel veel tuleb esimesest juulist ja mis ka notareid puudutab, on see, et notarite koja juures hakkab tööle üks uus kohus, et kuule rääkinud, et väga sageli tuleb pöörduda kohtu poole, et saada õigust, on alati rõhutanud, et et ärge kohut kartke, et kui inimesed tahavad ametnikku, kes ütleks, et kuidas on õige, siis kohtunik ongi ametnik, kes ütleb, et et nii on, nii on õige, aga kohtukulud on suured ja kohtumenetlus on pikk, siis notarite koja maja juures. Esimesest juulist alustab tööd notarite koja vahekohus ehk inimesed, kes on vaidlusesse laskunud ja ei taha minna riiklikusse kohtusüsteemi ja mõlemad on nõus, et nende vaidluse lahendavad kolm notarid, kellel on kogemused olemas, saavad seda teha ka notarite koja vahekohtus, kus siis menetlus on kindlasti lühem ja kindlasti ka ka odavam, sest sellist riigilõivu ja selliseid asju seal sellisel kujul ei ole. Ka selle võimaluse peale võiks mõelda, et asju mitte päris kohtus, vaid vahekohtus arutada. Vahekohus on kohus, kus mõlemad pooled on nõus et selle vaidluse lahendavad need kolm tarka seal. Et see on ka uus asi, mis nüüd esimesest juulist jõustub suvel jätkabki piisavalt saatega puhata, loodame et saab ka puhata, kuigi seadusandja millegipärast alati olulisemaid seadusi jõustub kas esimesel jaanuaril või esimesel juulil, et et võiks küll järgi mõelda, et seadus ei peaks alati sellistel kuupäevadel jõustama. Mis puutub suve, siis võib-olla mõnes mõttes on see hea, et uus seadus jõustub. Sa oled siis niikuinii kõik puhkavad ja kohe tegutsema ei hakata. Ja ongi selline seaduse rakendamine natuke selline sujuvam, aga notarite seisab ees veel üks kahtesteerimine siin enne seaduse jõustumist, et me oleksime ikkagi valmis abielusid sõlmima ja lahutamisi läbi viima, siis meie teadmisi veel siin kontrollitakse. Katsutakse, et praegu on selline tõsine õppimisperiood. Jõudu ja kena suve, aitäh ja kõike head kõigile raadiokuulajatele. Abielust laulab meile nüüd olek meelnik. Käin. Peas jala kaeva reaal-ei-mammad ja papad ja mis plaanid on meil ees? Edwardi, sa oled. Ma tänan teid nende ja sellega oli ees. Aga sa saad iga minutiga, toit on need koos. Tee ometi mu käest, kas ta on sinu kõrval seista maa vastas on üks alaseks. Käes on selle hooaja saate viimased terviseminutid ja doktor Kai Saks pakkus päris kummalise teema minu jaoks edukas vananemine, see sõna edukas on kuidagi viimasel ajal saanud pisut sellise, ma ei ütle negatiivsega. Aga kuidagi sellise kummalise varjundi, et kõik peab meil olema edukas, et inimene peab olema edukas ja juba niimoodi, et lapsed peavad olema edukad ja kuidas see nüüd siis vananemise juurde kuulub, see edukas tingimata edukas olemine on see, kui inimene on rikas ja, ja uhke ja terve. Ma küsin vastu, et, et kui, kui ma selle teema pakasin, mis esimesena pähe tuli, kas just see rikas ja uhke praeguse edukas on meil saanud ikkagi sellise pisut sellise kollase ajakirjanduse märgi teede poolest, et minu käest on küsitud ka, nii, kui ma olen seda terminit kuskil rääkinud, et kas siis edukas vananemine tähendab seda, et võimalikult kiiresti vananeda? Ma olen nõus, et see eesti keeles ta võib-olla ei ole päris hea termin aga see on nii-öelda sõnasõnaline termin, tuleneb nüüd otseselt inglise keeles sexesvul ei, Ching, mis siis eesti keelde tõlkida. Aga see on teema, kus keeleinimesed võiga praegu raadiokuulajad, me võiksime koos mõelda, mis parem termin oleks, on sooritatud ka sellist terminit nagu tervislik vananemine. Aga ma pean seda natuke kitsamaks, et miks ma seda teemat pakkusin. Et siin on mul nahkla vahetu põhjus see, et ma lugesin selleteemalist loengut teise kursused tulevastele arstidele ja me natuke arutlesime ka seda. Ja kui me nüüd räägime tervislikust vananemisest, siis võib-olla siin on natuke kitsam tähenduse, et inimesel ei tekiks haigusi ja püsiks oma kehalt ja võib-olla ka vaimult ikkagi kenas vormis. Tervislik vananemine, aga samas nüüd see edukas vananemine. Ühelt poolt on ta natuke rohkem, et see ei tähenda ainult, kui ma olen terve ja mu käed-jalad liiguvad, aga kui ma jään üksi koju istuma ja ma olen õnnetu ja tunnen ennast ühiskonnast välja lükatuna, siis seda ei saaks ka edukaks vananemiseks nimetada. Aga teiselt poolt on ta siis natukene jälle järeleandliku kaaseid mõiste, edukas vananemine, kõiki haigusi me ei oska vältida, nii palju, kui me tahame ja ei oska arstid aidata kõikide suhtes. Nii et, et meil mõned haigused siiski võivad tekkida, see veel ei välista edukat vananemist. Väga tähtis on, kuidas toime tulla, kui ma vajan abivahendit ja ma saan selle ja ma kasutan seda, siis ma saan ju ikkagi oma asjadega hakkama. Ja kolmas on siis see, et ma tõepoolest kas tervena või siis ka mingi haigusega ja abivahendiga, kui tunnen, et ma olen osa ühiskonnas, minuga arvestatakse, mina olen samaväärne võrdväärne teistega, et vot siis see on nagu üks niisugune okka vananemise mudel, mis on tänapäeval kõige levinum ehk siis me vaatame tervist, toimetulekut ja rolli ühiskonnas. On veel ka teised teooriad, sest noh, see tegemist on nüüd sotsiaalvaldkonnaga rohkem ja lihtsalt mõtisklemiseks, võib-olla on sellest mõnele abi, kui ta enda elu üle mõtiskleb haigusi, mille vastu ei saa. Et on ka selline teooria, et vananemisega me kõiki muutusi vältida ei saa, me peame nendega arvestama ja meil on võimalus kõigepealt pilte valida, me ei tee neid asju, mida me ei saa. Kui ei saa minna viiendale korrusele jala, siis peab mingi muu tee selleks saama nende selektiivne optimeerimine, valin need tegevused endale, millega ma toime tulen ja teine on need meetodid, kuidas ma toime tulen. Ehk siis kohanemine, kohandamine, kui ma jaksan poodi jala minna, aga täis kotiga enam tagasi tulla ei jaksa, siis tagasi tulles lähen bussi peale või võtan ratastega koti. Ja nõnda siis igas eluvaldkonnas, et see teooria ütleb, et õnnelikult ja edukalt vananeb see inimene, kes suudab kohandada oma vananemisest tekkinud muutused või ka haigusest tekitud häired oma vajaduste ja võimalustega ja kes suudab seda mini, see vananeb ka edukamalt. Kuidas meie vanainimesed on, on ka üheksa kümneseid inimesi, kes tegutsevad, õpetavad teisi ja on üle 60, kes on äärmiselt passiivsed, istuvad kodus ja midagi teha ei viitsi. Jah, siin on mitu asja. Noh, alustaksin haigustest, et depressioon, mis päris levinud ja päris palju ka diagnoosimata võib olla üks põhjus. Ja, ja ütleme, see probleemne aeg meie elus on pensionile jäämine, millega ma nüüd edasi tegelenud on sunnitud või on see oodatud, kui palju langeb minu majanduslik toimetulek sellega seoses minu positsioon ühiskonnas. Et need kõik on rasked küsimused, hooaeg, inimesed jäävad pensionile, mina jään ju esimest korda elus, kogu aeg on vanad inimesed olemas ja saan esimest korda vanaks. Kui veisest eduka vananemise teooriatest rääkida, siis psühholoogia poole veel natuke üldisemale minna, siis, siis arvatakse ka, nii, et kui inimesel on eesmärk elus, et ükskõik, kui palju ta suudab või saab, kui vana ta on, on eesmärk, tal on millegi poole püüelda ja tal on ka ressursid, noh olgu see siis rahalised või tervise või, või, või füüsiliselt võimekuse ressursid. Ta näeb, et tal on mingi osa elus väga hea näide on siinses diivan, king, kuulus astrofüüsik, kes suudab liigutada eelkõige siis pead ja suud, aga ta on ka kuulus teadlane ja temalt on ka pärit need sõnad, et te vaatate mind ja mõtlete, et mis elukvaliteet minul saab üldse olla. Ma olen nõus, ma ei saa kõiki teha, aga ma mõtlen hoopis selle peale, mida ma saan teha, nii et ka vananemisega on siis nii, et et me vältida kõiki muutusi meie elus. Aga me saame teha valikuid ja me saame mõelda seda, mis on minul praeguses etapis oluline. Selliselt vananev inimene ütleme, et võiks olla edukalt vananev inimene. Kui inimene jääb pensionile, see on iga inimese jaoks äärmiselt tõsine ja, ja väga raske elu muutus sageli ja väga raske iseendaga hakkama saada. Kuhu ma lähen, kuulge, ma lähen, mida ma teen, on uuritud seda, kas mõjuta, kui palju mõjutab pere, lapsed, lapselapsed ja teised sõbrad, siis tegelikult on näidatud seda, et need, kellel on head just pluss suhted või või mingid seltsingud või ühingud nemad loevad oma elu õnnelikumaks. Kindlasti me rõõmustame väga laste lastelaste üle, aga sellest üksi sageli ei piisa. Ja kuhu siis minna? Kui siiamaani tõesti kuskil millegi muuga peale töö ja pere tegelikult pole aega olnud, siis targem on hakata juba enne mõtlema selle peale jätta. Tead, vot siis ma tahaksin hakata selle sellega tegelema, kui seda pole tehtud, siis tasub korra tõesti nädal aega võib-olla istuda kodus ja mõelda, et mida ma tahaksin teha, mis on need asjad, millega ma tahaksin tegeleda, mida ma olen varemgi tahtnud, kuid pole saanud, no ja siis hakata vaatama ringi, kes kasutab arvutite saate juba, kui te märksõna sinna sisse lööte, te saate väga palju informatsiooni, kus mida toimub üllatavalt palju toimub, me teame rohkem ja kuhu me oskame suunata eakatega päevakeskused, on olemas rahvaülikoolid, kus ei ole mingit vanusepiirangut, onule samas niisugused klubilised hobused Tartus, siin näiteks ma tean, on iga reede õhtu, koguneb seltskond, kus arutletakse just filosoofiliste küsimuste üle neid kohti, kuhu minna, no on tegelikult palju. Aga võib-olla rohkem on siin küsimus peale hakkamises, kas üldse kodust välja minna. Üks uuring, mis me tegime ka, küsisime, et kui palju te külastate ühistegevusi ja selgus, et niisuguseid, kes ikkagi noh, mitu korda aastas käivad, keda külastajatest pidada, on ainult iga seitsmes kaheksas inimene, eakate hulgas umbes 15 16 protsenti. Samal ajal neid võimalusi on palju-palju rohkem. No üks osa ütleb, et ei taha, pole kunagi tahtnud jakki tahtma, noh selge see üks osa ütleb, et tervis ei võimalda, see on keerulisem, siin on arvuti, võib olla suures osas abiks, kus sa maailma tuua ka endale koju. Aga iga minnes umbes ka ütles nii et läheks ju küll, aga ei tihka minna, keegi pole kutsunud. Kuidas on meie eakate võrreldes välismaa eakatega, kui aktiivsed või tegusad? Me oleme, eks me oleme ikka teiste kannul veel praegu ja põhjuseid on, on vähemalt kolm, üks on see, et meie eakatel on tervis kehvem veel praegu. Teine on see, et meie eakatel pole olnud võimalust koguda rahalisi ressursse või isegi peavad nad praegu jagama oma pensioni töötute lastega. Aga samas on ka muidugi see, et seda pole peetud nagu heaks kombeks või tavaks, et eakas inimene üldse kuskile veel läheb. Aga kindlasti on siin toimunud väga palju muutusi ja, ja minu esimene selline pikem välisreis, mis oli ka juba üle 10 aasta tagasi bussireis meie bussis kolmandik oli pensioniealisi ja ütleme niimoodi, et odavamatel reisidel ka välisriikidel on järjest rohkem eakaid, mis on lausa tervitatav võtta. Ja, ja on ka neid, kes ütlevad, et, et ma ei taha mingeid muid kingitusi, kui mulle tahetakse midagi kinkida, pange rahad kokku, ma teen endale ühe ühe reisi ja olen sellega õnnelik. Meil on arenguruumi siin kindlasti. Tahan veel öelda seda, et praegune jutt oli nüüd eakatele inimestele. Ja ma alustasin oma juttu sellega, et ma kõnelesin teise kursuse tudengitele, tegelikult on see see paras aeg, kus Ekida edukast ja õnnelikust vananemisest. Kui praegu nüüd samad inimesed kuulamas, siis siit on teravnenud ja ehk õigel hetkel nimetada ka oma järeltulijatele sest kuna me paneme sellele alusel, me paneme selle aluse oma noores eas. Me saame oma reservid, kehalised reservid, neid tugevdada, suurendada esimesed 25 aastat siis 30.-st hakkavad nad langema niikuinii. See, kui hea on tervis, vanas eas sõltub ju sellest, kui sügavale need meie probleemid langevad. Mida parem on ta noores eas, seda loodetavasti parem ka vanas eas. Meie vaimne võimekus on sama tähtis. Et see areneb kauem, kuskil neljakümnendates saavutab see tippu, aga siis ei tohi seda rooste lasta. Nii et mitte kunagi ei ole hilja mõelda eduka vananemise peale, aga peaaegu mitte kunagi pole ka liiga vana, alati me saame midagi selle heaks, mida teha ja mul oli väga hea meel ühelt oma kursuselt, kus mu tudengid ütlesid, et üks suuremaid väärtusi siit oli, me saime ise aru, mida me saame juba praegu teha. Looduse omnibuss on päevade kuulajatele üks väga tuttav sõiduvahend ja täna me kutsusime stuudiosse looduse omnibussi. Ei saa öelda, et sa oled looduse omnibussijuht, bussijuht ei ole. Kes sa siis oled? Looduse omnibussiretkede korraldaja Jaan Riisi, tere päevast juhtumit. Kui vana see looduse omnibuss meil siis on? Mitu aastat sõitnud ringi on mööda Eestimaad? Selle nime all hakkasime sõitma oktoobris 2001. Aastat nojah, natuke läheb aega veel loodusõhtul rahvusraamatukogus on juba 10 aastat, sai täis. Aga need õnneks nüüd esmaspäeviti suvepuhkusele läksid, hakkame jälle sügisest pihta. Räägime sellest bussist neid liikmeid, kes on looduse omnibussiga liitunud, need on vist kohe palju neid kokku. Nüüd on. Vot seda ei oska ütelda, ma tean seda, et meie meili listis, kellele me otsepostitusega võtame, teateid, neid on 13000 ja lisaks suur hulk rahvast käib koduleheküljel vaatamas üritusi tema aastas kokku, kui lugeda umbes 7000 inimest, Lodownibussi retkest võtavad osa ka paljud käivad ju mitmeid korda, nii et selles mõttes see arv ei ole nii suur. Ma olen aru saanud ka, et seal on lausa oma kindel seltskond, kes lausa kümneid kümneid kordi on käinud. Kindlasti olid mulle tuttavad juba Just hetke rekord on minu järel on, et üks perekond mees, naine on käinud mõlemad üle 200 korra aga kõigi nende aastate jooksul loomulikult. Millised need sinu meelest kõige huvitavamad retked on, Eriksid, ole väga raske öelda, sest et kõik on omamoodi huvitavad. Ma sõidan ju läbi aasta ja, ja seetõttu kõigepealt, kui ma hakkasin sõitma oktoobris, nagu ma ütlesin, et siis ma ületasin natukene nii enda kui ka oma retkeliste kaasa, hakkasid sõitma eelarvamust, et et suvi on läbi nüüd tubaste üritused, nii et Eesti loodus on ju huvitav, mitmekesine, läbi aasta iga kord on eri moodi ja, ja mis teeb retke huvitavaks, on see huvitav retkejuht kaasas olla ükspuha kus, aga kui ei ole sul head asjatundjat, kes seda paika armastab, teemat tunneb kaasas, siis, siis pole. Ja inimeste huvi tekkis ikka üldiselt kohe. Rahvas võttis selle väga kiiresti omaks, hakkas käima kaasas. No see oli ka tänu vikerraadiole, ma mäletan, et tantsin vikerraadios, intervjuud, esimene sõit, mis toimus Matsallu, oli kohe kahte bussi, jääks tarvis. Jah, neid hetki on päris palju, kus on kahe bussiga olnud, minagi oleks sattunud mõnele sellisele See ei ole eesmärk, eesmärk oleks nüüd paras, et üks bussitäis rahvast, aga ma ei taha kunagi kellelegi ära ütelda, siis pigem tellin bussi juurde. Sa ei pane kirja inimeste ameteid ega, ega vanustega, kes need inimesed on? Kõige iseloomustavaim on see, et nad on loodushuvilised looduse kultuurihuvilised, vabatahtlikult erialast, väga erinevate akadeemikute akadeemikutest on arst, on õpetajaid, on loomulikult ka looduse inimesi, kes on, kes on näiteks kas või pensionipõlvele jäänud või tahavadki tulla just sellepärast, et oma retke juhis sõbraga kohtade. Aga, ja on kõik ehk eesmärk, ainult et peab olema huvi selle konkreetse retke konkreetse teema vastu, kuhu minnakse üsna. Kiiresti võtsid omaks sellega pensioni eas inimesed kes väga armastavad käia retkedel. Aga siin on kaks asja maailmas teada asi, et et vanematele inimestele, kes on pensioni eas, neid on rohkem vaba aega ja ka tegelikult huvi, huvi ja loodushuvi, kõik on olemas ja kui veel tervist on, et siis on ju tore oma aega huvitavalt sisustada. Ja teine pool on muidugi selles, et et mulle meeldib ka see, kui vanaisa vanaema võtavad oma lapselapse kaasa just selle mõttega, et noh, midagi neile näidata. Ja samuti populaarsed on ju need loodusõhtuid raamatukogus, nagu sa ütlesid, selleks suveks on need otsa saanud. Sügisest läheb hoogsalt edasi. Noh, ei ole ju mõtet suurel suvel tubaseid üritusi järjepidevalt korrata, kuigi nüüd sel nädalal ma panen ka Rahvusraamatukogu sinna fuajeesse üles looduse aasta foto pildinäituse mõneks ajaks jääb ta sinna, nii et tulge ikkagi rahvusraamatukogust läbi kohvikus, kuidas kohvi, vaadake ilusaid pilte. Räägime siis nüüd eelolevast suvest, mis suvel. Ma ei tea, ma natuke meenutan nagu ühte ajalehetoimetajad või nädalalehe toimetajat, et päris täpselt ei tea veel, et kui keegi küsib, et jah, et mida ütleme kahe nädala pärast lehes kirjutatakse, siis jään vastuse võlgu. Eks pikemalt sõita, peab ikka pikemalt ette mõtlema ja mõned pikemad sõidud, võib-olla ka suvel tulevad soome-ugri seltsi rahvaga, on mõeldud seda, et äkki läheks esimest korda Venemaale ja sinna vaja viisat ja kõike seda, aga see on nii, see Need on juulis, aga mitte midagi selle nimel ma veel teinud ei ole, nii et kui nüüd suurte asjade rääkida, aga, aga kui kui minna siiasamasse mööda Eestit sõitma või Läti või või ka Soome, siis ei pea ju pikalt ette ütlema. Kas te teete ka veel teatriretki? See oli äärmiselt huvitav asi, sellepärast et me teame, et suveti on väga palju teatrietendusi igal pool looduskaunites kohtades ja inimesed ei pääse ligi sinna. Ja looduse omnibuss oli minu meelest päris esimene, kes hakkas teatriretki korraldama siis lõpuks ka autodega, inimesed ei taha mitte alati autoga kohale sõita, tahaksid ka nagu ennast lõdvaks lasta ja kuidas sa selle peale tulid, et hakata teatriretki korraldama? Noh, ja võimalus ka endal teatrisse minna. Aga, aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis mõni aasta tagasi oli tõesti selline nagu öeldud, suveteatris käimise kõrgaeg. Et ma olin lausa defitsiidi jagaja rollis, kui enam pileteid näiteks viinistule külmetav kunstniku portreed vaatama ei olnud. Aga mul oli planeeritud 100 piletit, sõitsime ikka kahe bussiga. Tõsi küll, ma ei tea, kas on võib-olla see rahval suve teatas veidi väsimus tekkinud. Et nüüd, kui mõelda ka suveteatesõitude peale, siis oldi hoopis rohkem valivamad. Vahepeal oli küll selline tunne veidi absoluutselt kõike vaatamas kasvõi selleks, et siis järgmine päev töös rääkida, et ei olnudki suurem asi. Sahad olid imeilusad kohad, kuhu inimene tegelikult ei satugi, lihtsalt niisama. Eks ma nüüd etendusi valin ka selle järgi, et natuke seal looduse poolt oleks juures ja ja tõesti, osa teatritükke on ju väga kenade sooduspaikades ja kui natuke rohkem aega on veel siis teha üks väike peatus ka kusagil mõnda paika natukene veel enne teateid täpsemalt vaadata. Noh, on ta siis vargamäel või Soontaga maa linnas või, või miks mitte ka mere ääres Viinistul või, või mõnes mõisas, et küll ma see aasta sõidan ja ma usun, et selle aasta suveteatrites tuleb ka toredaid etendusi, kuhu tasub kindlasti minna. On ta siis Margus Kasterpalu juurde, saueaugu talu teatrisse ja vargamäele, Berliinist, tule ja nii edasi, nii et ja ka kindlasti kõrvuti huvitavad kontserdid võib-olla, miks mitte ka Käsmus käia, kui seal on Jaak Joala juubelikontserdid või et looduse kultuur ikka käib käsikäes? Alati olete ka Leigo järvemuusikal käinud? Jah, et nüüd ei kõlbagi sinna minemata jätta. Ja, ja seal on alati ka midagi nii toredat, et see ei ole mitte selline vastutahtmist minek või, või et endal ka tahtmine minna. Muidugi, mis on, et ma mäletan mõni aasta tagasi natukene kuidagi noh, võib-olla ei olnud nii väsinud või oli noorem. Et siis me tegime lõiguliku, võtsime telgid kaasa ja läksime mitmeks päevaks, et nüüd ma olen teinud küll viimased aastad nii et et lähme päeval kohale ja siis igavesel tuleme tagasi. Täpsemalt siis veel ei räägi, mis sel suvel toimub, aga ka suvel igal nädalavahetusel looduse omnibuss sõidab seda, sa lubad. Luban ja see aasta on ju Eesti looduskaitse juubeliaasta, nii et et ma arvan, sellega seoses kutsus kõiki vanemaid inimesi ka loodushuvilisi nii looduse omnibussiga sõitma kui võtma teistest loodusüritustest osa, nii et ma loodan ka seda, et nii ja kui ka kui ka teised retkede korraldajad ja ürituste korraldajad leiavad meie tänase saate kuulajate hulgast tänuväärset seltskondadele. Ja tingimused on enam-vähem samad, sest looduse omnibuss on taskukohane ka pensionäridele. Ma arvan, et pensionärid on ju sama vaesed või rikkad nagu kõik teised Eesti inimesed ja eesmärk on küll see, et raha pärast ei peaks sõitmata jääma. Arvan, et siin lõpetuseks midagi öelda, et naudime ilusat Eestit ilusat Eestimaa suve. Täpselt ja Eestimaa sügist ja talve ja istuma kevadet ja nii edasi. Läheme järgmisele ringile. Aitäh jaanis. Kena. Laulu kui istutad puu esitavad Hendrik ja Auli Relve. Kui siis. Tema hoolikalt ja kui istutad seest ja tööde Kääma kooliga. Kui istutad puu, siis mõttega harju, et niipea ta võõra ei anna veel varju. Eestata sees mõttega laar ju, et niipea ta võra. No ega ju, kui istutad puu, sel mõte on teine, kui siin Ena poole, sealt varju saab teine kistata, too see mõte on teine, kui siin enam poole sealt varju saab, teine. Nädalaleht videvik kutsub seekord lugejaid kõigepealt Võrumaale, kus leidis aset Kagu-Eesti maakondade sotsiaalolusid. Vaagib konverents. Valga, Võru ja Põlva maakonnas on elanikkonnas eakate ja puuetega inimeste osakaal märksa suurem kui mujal Eestis ning see asjaolu esitab oma kindlad nõudmised ka sotsiaalsfääri korraldajatele ning rahastajatele. Linna, kus ma vahendab president Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütli vaateid elu põhiväärtustele andestama mäevaev juhtkirjas kas pensionide kärpimine päästnuks eesti masust, nende parempoolsete ajakirjanikke ning poliitikute tegutsemismotiive? Mitmendat kuud korrutavad kinni jäänud grammofoniplaadina mõttekäiku, et Andrus Ansipi valitsus olevat teinud suure ja saatusliku vea, kui jättis mullu pensionit kärpimata. Johan Märjamaa kirjutab sotsiaaltööst Rapla maakonnas. Kuressaare seenior ajakirjanik Elvi Vaher jutustab Kihelkonna ja Kärla koguduse õpetaja Elmar Reinsalu elutöö eest. Ei puudu videvikus, tavakohased, loodusravinõuanded, tohtriveerud ning soovitused taskukohaste tervislike toitude valmistamiseks. Selle kevade viimane saade hakkab lõpule jõudma järgmisel esmaspäeval, seitsmendal juunil on kavas soovikontsertpäevade kuulajatele ja siis tulevad juba päevade SUV külalise saated. Tänase saate tegid Viivika Ludvig, Ülle Karu ja Tõniste Irel. Soovime teile kõigile vastupidavat tervist, elujõudu, ilusat kevadet ja sooja suve. Lõpetame tänaseks. Saate lauluga eelmisest suvest Jaan Tätte laulu tuulevaiksel ööl esitavad Liisi Koikson ja Marko Matvere. Vaiksel. Mismoodi? Puud. Sulapaiga tiiba. See oli Oodanud siin ida olenda veidi nuudleid. Valged purje meena OSCE numa. Ta on ta ju ka veel ja veel ja. Tuule suund noor. Ta on