Tere päevast, head kuulajad, täna on 19. aprill, paar viimast nädalat on meile järjekordselt tõestanud, et inimene kui tahes tubli ja tark taga poleks, looduse vastu ikka ei saa. Või nagu öeldakse, inimene mõtleb, jumal juhib. Nii et ega nende masinate peale päris kindel olla ei saa. Olgu nad siis lennumasinad. Arvutid ei mäleta täpselt, kui kaua võttis musketäride laega, et Pariisist Londoni sõita, sealt kuninganna kaelaehe tuua ja siis sama teed tagasi tulla. Oli see nädal või paar, kusjuures vahepeal tuli nei veel kõrtsides kakelda, vaenlastega hobuseid vahetada ja lõpuks sobiv purjekas kätte saada. Katsu sa praegu nädalaga Londonis ära käia. Paljud ütlevad, et ilma arvutita ei kujuta elu enam ettegi. Aga kui see arvuti sulle piltlikult öeldes näkku kargab, teeb ikka pahaseks küll. Loodame, et meie kuulajad on oma vajalikud rohud kätte saanud või õige pea saavad. Kordame siinkohal veel üle. Kehtivad nii paber- kui digiretseptid. Praegu arsti juurde rohtu küsima minnes on soovitav küsida paberretsepti, nii nagu vanasti. Üks tuntud poliitik ütles väga kenasti. Arst hakkab haiget ravima. Retsepti kirjutades. Eelmises saates küsisime, kes oli see tuntud raadioajakirjanik ja pedagoog, kes meile rääkis enamus. Ta tundis Ivar Trikkel väga ilusa hääle kohe ära. Eesti pakuti ka temaga pea üheealist kliendid Laurit ja Toivo maki. Kuuleme siinkohal väikese katkendi Ivar Trikkel jutust. Tere õhtust, kui lubate, niisustavada tundine keskööd, kas pole see aeg, millal töine päev oma rutuga meid lõpuks maha jätab ja võime olnule tagasi vaadata? Päevast vahest kaugemalegi aastate taha? Täna kuuleb oma soovi laulu kaks õigesti vastanut Linda laagrist ja Herbert Tallinnast. Kalmer Tennosaar esituses kõlab kõigepealt Erik Lindströmi, tahan oma saart. Karl. Label'i. Millest tänases saates juttu tuleb, Nuter, Priidu Pärna räägib uuest perekonnaseadusest. Doktor Kai Saks dimentsusest. Näitleja Tõnu Aav räägib oma Austraalia reisist. Enn Lillemets räägib, kes oli metropoliit arseeni, kes elas ja suri Tallinnas ja kellest on näidend kirjutatud. Tutvustame selle nädala videvikusaates, on arhiivilõike küsimus kuulajatele. Saatejuhid on Ülle Karu ja Tõnist Irel. Stuudios on Eesti juristide liidu president, notar Priidu Pärna, kes jätkab uue perekonnaseaduse tutvustamist. Abiellujatele on kolm valikut ja notari ülesanne või kes seda abielu seal sõlmib, peab olema siis selgitada, mis need varavahekorrad tähendavad. Nad teevad siis omale linnukese ja nende valitud vara reziim kantakse siis abieluvara registrisse. Seda muuta ei saa enam selle linnukese teinud vaevalt et nad ausalt öeldes abiellumise päeval kangesti mõtlevad, et kui me lahutame, pissis. See ei oma tähtsust ainult lahutamise kontekstis, et näiteks tõesti, kui me valime selle lahusvarasüsteemi või varade tasaarveldamise süsteemi, see tähendaks ju, et ka näiteks autot või kinnisvara, mis ei ole meie ühine kodu. Et ma abielu kestel võin üksinda müüa, pantida, käsutada, et et see ikkagi omab tähendust ka abielu kestel, et millised on mehe või naise õigused selle varaga tehingute tegemisel, sellele peab ikkagi mõtlema. Vararežiimi saab ka pärast ümber muuta, aga tal ei ole tagasiulatuvat toimet, kui nad ise ei lepi kokku sellest teisiti, et näiteks et kui pooltel on see lahusvara printsiip valitud ja pärast lähevad jälle ühisvara printsiibile üle, teevad tulevikus abielu varalepingu, kus nad oma vararežiimi muudavad siis varem soetatud vara jääb ikka sellesse rezhiimi, mis ta tollel hetkel oli, et see kolme kasti asi on nüüd siis uus asi, mis esimesel juulil 2010 tuleb ja kõik peavad ära täitma. Seadus ütleb, et kui nüüd valida ei soovita, et kui need abiellu, et valida ei soovi, et siis kehtib seadus, eks varareziimina see ühisvara režiim nagu on siis meile olnud ajalooliselt juba Eestis kehtinud hästi aastakümneid, nii nagu meie perekonnaseadus seda ühisvara reziimis etten näeb ja kuhu me küsime, et kas nüüd, kes on abielus, need kümned tuhanded inimesed, kas nad peaksid tulema siis ka kõik perekonnaseisuosakondadesse ja neile pannakse ette kolm kasti, kuhu linnukene teha? Seadusandja ütleb, et selleks on aega, eks, kolm päeva. Nii see kindlasti ei ole, kõik varasemad abielud nende suhtes seadusandja ütleb, et neil kehtib edasi see ühisvara režiim, nii nagu ta oli. Ja nemad võivad alati, kui nad tahavad. Nad võivad teha abieluvaralepingu ja öelda, et me lähme ka, et kõik nüüd lähevad sellele vara tasaarveldussüsteemile, et naabrid läksid ja ja lellepoeg läks, et me valime ka nüüd oma abikaasade vahelist reziimiks sele lõdvema režiimi, mis on varade tasaarveldussüsteem, mis sobib võib-olla rohkem tõesti, kes tegelevad siin ettevõtluse või väikeettevõtlusega või tahavad, et nende varad oleksid rohkem lahus, et igavesed tulude kulud on ja kohustused on, on lahus ja alles abielu lõppemisel või pärimise hetkel tuleb seda vaadata, toimuks mingi mingi tasaarveldus ehk et nii-öelda need vanad paarid võivad selles kokku leppida. Abieluvaralepingut notari juures sõlmides võis perekonnaseisuasutuses teha vastava avalduse ja nemad võivad, aga nad ei ole kohustatud, et uut režiimi endale valima. Ja muidugi, mis sellega seoses veel muutub, on see, et esimesest juulist 2010 tuleb abielude sõlmimise ja abieludega lahutada, mis õigus juurde notaritele. Et sellest või juttu olnud, et lisaks perekonnaseisu ametnikele ka ka notarid võivad selliseid perekonnaseisutoiminguid teha. Ja me ei ole nagu esimesed, kes selle õiguse saavad, et tegelikult on ju kirikuõpetajad, kes on teinud vastava eksami siseministeeriumi juures selle õiguse saanud juba aastaid tagasi. Notarid peavad siin kevadel minema atesteerimisele, meil ikkagi need perekonna- ja armuasjad oleksid kõik ilusasti selged. Ja miks notaritele see õigus antakse, seda just sellepärast, et notari puhul eeldatakse, et ta oskab inimestele neid erinevaid vara vahekordi ja nende režiimide erinevusi ütleme, võib-olla kõige paremini lahti selgitades tegelikult notar on ju kõrgesti kvalifitseeritud jurist ja kes tahab seal omale sellist spetsiifilist vara vahekorda või teha veel seal abieluvaralepingut veelgi detailsemalt, et perekonnaseisuosakonnas ta seda, seda sellisel kujul sellist teenust ei pruugi saada, et siis, kui ta on selline nõudlikum klient, mis puudutab neid vararežiim, et siis saksa notari juures nii nõu kui saaks ka siis ära teha. Režiimi valiku ja ühtlasi notar saab vormistada ka tema abielu ja seal on samasugune õiguslik tagajärg kui perekonnaseisuosakonnas seda teha. Et me muidugi ei tee sinna juurde tseremooniaid, aga see ei ole ka keelatud, et ka notarit võib, paludes tseremooniamuusika mängima, loome luuletuse ja muidugi, mis on olnud ka perekonnaseisuametnike puhul sageli raskendatud, on need igal pool vabas looduses nii-öelda riigiametniku pulmasaamine või kutsumine töövabal päeval. Notarid on selles mõttes iseseisvad, et ja vabad selliseid kokkuleppeid sõlmima, kuidas inimestele on, on sobilik, et kus kohas, mis, mis päeval, mis kellaajal, mis hinnaga, et see on kõik kokkuleppe küsimus ja kui lahutamise puhul, et lahutamise õiguse andmine notaritele on põhjendatud sellega, et täna, kui perekonnas osakonnas kohtus abielu lahutada, et siis jäävadki need varad jagamata, mis on väga suur probleem, inimesed lahutavad ära, aga perekonna, siis ametnikul ei ole õigust Nende kinnisvara näiteks ära lahutatud, minge notari juurde. Poolt, mis me täna siin notarite lähme, lähen mõni teinekord või et täna oleme siin karvupidi koos, et eks tulevikus vaatan, kuidas see vara jaguneb ja jääbki jagamata. Ehk et kui teha lahutamine notari juures koheva varad ära jagada ja, ja saaks need vara asjad ka korda. Et võib-olla nii palju siis nendest vararežiimidest need ongi kõige olulisemad muudatused. Tänastes terviseminutites räägib doktor Kai Saks dementsusest. See on probleem, mis ei puudutagi võib-olla nii palju inimeste ennast, kuivõrd tema lähedasi. Jah, eks ta kindlasti haigus on ju inimesel, aga inimene ei pruugi ise sellest aru saada. Öeldakse, et tänapäeval on noortel on põhimure on aids, keskealistel infarkt ja kasvaja ja eakatel inimestel tantsus mure, et kas mitte minuga selline probleem ei juhtu ja haigus ei teki. Märkate, et teie lähedane või tuttav hakkab käituma nii, nagu ta ei ole varem käitunud. Siis mõte võiks minna küll sellele, et kas mitte tal pole haigust, mis tema arusaamist maailmast häirib. Praktikas puutun päris sageli kokku sellega, kus, kus see tuleb alles tagantjärele välja, kus esimest otsa on lähedased kõik ja pööranud, sest et on hakatud töötlemata, valetab ja ta tahab meie peale, nüüd räägib halba juttu ja valet juttu ja kõike. Aga tegelikult inimese isiksus ei tohiks muutuda vanas eas niimoodi kardinaalselt kindlasti mitte. Et see, kes on kogu elu olnud selline peenetundeline ja viisakas, kui tema hakkab äkki rääkima väga robustselt ja käituma siis, siis see ei ole normaalne vananemine või nii hakkab kahtlustama oma lähedasi näiteks varastamises või mürgitamises. Niisugused tunnused ei käi kokku normaalse vananemisega võiga näiteks olukord, kus inimene eksib ära, ei oska enam koju tulla või ei oska teha neid asju, mida ta on teinud terve elu, keetnud väga maitsvat suppi. Nüüd paneb kartulid kuivalt keema, see ei ole normaalne. Sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et mõtlemisvõime või mälu võiks olla oluliselt häiritud, et siis noh, see esimene käik ikkagi oleks perearsti juurde on olemas sellised lihtsamad testid, neid on tegelikult ka jälle võimalik ka internetist, kui see võimalus on olemas, leida ennast, testida. Edasi on juba arstlik diagnostika, on kui dementsuse diagnoosi teeb neuroloog, närviarst, Õigeriaater noh, meil praegu keriaatreid on veel väga vähe, nad ei tööta keriaatri kohtadel. Tänapäevapraktika on see, et kui vanainimene hakkab käituma kummaliselt, siis seletatakse seda sageli omaste poolt vanusega ja oleme ausad, ka tervishoiutöötajad ei pööra sellele sageli erilist tähelepanu. Aga iga niisugune oluline mäluhäire ja mõtlemisvõime häire vajab kindlasti diagnoosimist ja miks on vaja tegeleda sellega just sellepärast, et osad nendest haigustest, mis tekitavat dementsust, on täiesti ravitavad ja see on see, mida ma rõhutan ikka ja jälle tõstis suur osa dementsuse põhjusest on Alzheimeri tõbi, pooled juhud umbes vanemas eas, mida me kahjuks päris välja ravida tänapäeval ei oska. Aga ka selle haiguse puhul on praegu olemas ravimid, millega saab vähemalt paar aastat selle kulgu pidurdada, mis on suur asi. Lisaks sellele on ja niisugused haigused nagu peaajukasvaja või ka raske depressioon või ka näiteks sügav B 12 vitamiinipuudulikkus ja neid haigusi on veel teisi, mis on täiesti ravitav. No näiteks kilpnäärme alatalitlus võib anda ka sellise sellised tunnused, nii et umbes iga 10. dementsusega haige on, tal on põhihaigus selline, mis on tegelikult ravitav ja mida varem sellele haigusele saadakse jälile, seda parem on ka tulemus. Ja muidugi teistel juhtudel, kui me seda ravida ei saa, näiteks on dementsus tekkinud ajuinfarkt tiga seoses siis on diagnoosimine ikkagi hästi oluline. Et kõik tema lähedased teaksid, millega on tegemist, et tegemist ei ole mitte kurja ja paha inimesega, kes on hakanud valetama, vaid et see on haigus. Ja sellise inimesega käitumiseks on omad nipid, mida saab õppida. Diagnostika on hästi tähtis. Kas inimene ise saab seda kuidagi kindlaks teha, et äkki hakkab temaga midagi juhtuma, on väga toredaid teraseid, vanemaid inimesi, kes kardavad, et äkki nendega juhtub ka midagi sellist. Kuidas seda ise kindlaks teha. Te ütlesite, et on olemas mingisugused testid. Kõige lihtsam test on see, et seda peaks tegema siis keegi teine sõbranna või, või elukaaslane 10 sõna valida, need peaks olema umbes ühepikkused ja umbes ühe sageduse ka meie keeles kasutatavad lugeda 10 sõna ette ja paluda kohe korrata ja siis rääkida natuke muud juttu vahepeal ja noh, nii umbes kolme-nelja-viie minuti järel küsida uuesti, et mis need 10 sõna oli, poi neid ei mäleta, noorematki, kõiki kümmet sõnad ei peagi mäletama, aga kui ta mäletab Iidki nendest, siis on juba päris kena, kui ta nüüd järel küsimisel enam ühtegi neist ei mäleta. Et siis võiks küll juba pöörduda arstlikule kontrollile. Nii kui tabada ennast sellelt, et, et ei oska teha enam seda, mida ma olen eluaeg osanud teha. Et siis oleks ka tõsisem, aga tavaliselt need inimesed, kes tunnevad muret oma mälu pärast, tavaliselt nendel ei olegi see probleem nii suur, aga selge on see, et vajab see mure ju lahendamist ja taas Eestis kahjuks ei ole mälukliinikuid, mis on peaaegu kõikides teistes riikides, ka meie naaberriikides olemas. Ja mälu kliinik ongi just täpselt see, kuhu saavad inimesed ise pöörduda sellise murega või ka oma lähedasega minna sinna ja seal on siis on arst, on psühholoog, on teised spetsialistid veel, kes saavadki teha uuringud ja siis kas rahustada maha või, või siis teha diagnoosi ja, ja hakata siis kasse ravima või mälu saab ka harjutustega parandada või säilitada vähemalt. Et soovitan ikka ristsõnasid, et siis pilt taha kirjutada, kes on, mis sündmus on? Mälume hinge, et, et kõik see on, mis mälu aitab treenida. Siin me rääkisime inimestest, kes ise tunnevad muret oma vaimse tervise pärast või oma tervise pärast üldse aga on inimesed, kel juba on probleeme, lähedased märkavad neid, aga inimene ise ei tunnista seda. Ta ütleb, et temaga on kõik korras. Kuidas siis käituda? Jah, selliseid probleeme on päris sageli ja ega siin ühte head lahendust ei ole. Võib-olla, kui ta ei taha arsti juurde minna, siis üheks lahenduseks võiks olla see, kui arst tuleb koju perearst. Tööd on väga palju, ma tean, ja koduvisiite ja väga meelsasti ei ole võimalik ka teha, aga muud lahendust pole, siis võiks paluda, et tuleks ka perearst koju. Kui probleem on kas ise märgatud või lähedaste poolt märgatud, siis peaks selle probleemiga edasi tegelema, sest vastasel juhul ta ainult süveneb ka konfliktid oma lähedastega süvenevad. Kui on haigus, siis selle probleemi eitamine ei võta ju haigust ära. Ja pigem varane sekkumine ka siis, kui me ei oska välja ravida, aitab siiski haiguse kulgu pidurdada, see on hästi tähtis. Ja teine asi on see, et kui ka näiteks diagnoositakse algstaadiumis dementsus näiteks Alzheimeri tõvest, millal me teame, mis kipub ju progresseeruma siis alguses inimene saab teha enda kohta täiesti selged otsused, mis saab minust edasi, mis saab minu varandusest, kes hakkab tegema minu eest terviseotsuse siis, kui ma enam ise selleks võimeline pole? Ma tahan, et mind tulevikus paigutatakse kuskile hooldusasutusse. Neliseid otsused on väga tähtsad, teha ära sel hetkel, kui ma olen võimeline tegema, andes aru, et ma seda tulevikus võib-olla enam ei saa. Üks hea näide on ju nüüd küll manalateel läinud Ronald Reagan, Ameerika Ühendriikide president, kellel diagnoositi dementsus Alzheimeri tõbi ja tema need otsused ka kõik tegi ja siis ta tõmbus tagasi. Turvalisus on ka väga oluline küsimus, sest me loeme alalõpmata lehest, et on lahkunud kas elukohast või hooldekodust üks või teine vanem inimene kaduma läinud sest see orienteeruda mine ruumis, ehk siis oma kodutee leidmine on, mis selle haigusega häirub kohe päris paljudel. Omamoodi inimene võib teha tuppa lõkke üles, täitsa aru andmata, arvates või kapi arvates, et see on ahi. Et turvalisus on väga oluline küsimus, muidugi kõik isiksusehäired ei ole dementsusest. Me ei saa seda diagnoosi teha ka niimoodi, et ühe peale vaatamisega ka psüühikahaigusi psüühikahäireid on ka vanas eas teisi häireid. Teinekord on vaja ka psühhiaatriga nõu pidada, aga ma olen nõus, et kui inimene ise on kangesti selle vastu on seda keeruline teha, olen seda kogenud, et saada inimest siis arsti juurde. Aga see, kui arst tuleb siis koju inimese juurde, kui ta tuleb ka koju, näiteks on, on niisugused visiidid, mis on eakate puhul, me soovitame, et üle 65 aastast inimest perearst korra aastas vähemalt eks muidugi on hea, kui see inimene käib arsti juures ja ma tean, et Tartu linn ka maksab selle eest arstidele teatud lisa. Et tõesti need profülaktilistel visiidid toimuksid. Kui nüüd on eakas inimene, kes ise ei ole nõus minema ja siis on võimalik tõesti ka sellise põhjendusega, et perearst tuleb, teeb kodus lihtsalt läbivaatust, regulaarset läbivaatust siis saab teha juba otsused koos ja ehk see küsimus ka laheneb paremini. Nii et kui meie vanemad vananevad nii nagu me kõik ükskord ja nad vajavad abi, tervisega on midagi viga, siis tuleb seda abiga anda, sest eks me kõik tahame ju väärikalt vananeda. Jah, vananemise vastu ei oska kahjuks rohtu anda, aga küsimus on siin pigem, et tunda ära, kus ei ole ainult vananemine, vaid kus on haigus ja vaat see niisugune mõtlemisvõime muutus ongi nii, et kui inimene vananeb tervelt, kui tal ajuhaigusi ei ole, siis ei teki niisugust mäluhäired, võib tekkida külmal mälu käepärasuse häire, mul ei tule see nimi meelde, ma tean, aga ei tule, see on ka noorematel tiomenemate. Aga muutused on sellised, et, et ei oska enam kinga jalga panna, siis see ei ole normaalne. See on haigus, jäävad haigustega, me peame kindlasti tegelema. Mida me saame välja ravida, seda tuleb välja ravida. Needsamad näited. Kui on peaajus kasvaja ja sellest on tekkinud siis kummaline käitumine inimesel, siis see on põhimõtteliselt ravitav haigus, mida ei saa 100 protsenti ka öelda, sest sõltub, kus ta paikneb, kui kergesti juurde saab. Mis on teised haigused, aga siiski need haigused, mida on võimalik ravida, neid? Me peame ravima, aga teiste puhul on. Oluline on ka see, et kui me teame, et on haigus, siis, siis me suhtume temasse kui haigesse inimesse, mitte kui halba inimesse. Rääkis doktor Kai Saks. Nüüd kõlab laul Herbertile. Uno Kaupmees esitab laulu Julgesõber. Mul on nõder. Kasin. Teavet saastus armastab. Tänases saates jätkame juttu näitleja Tõnu Aav, aga hiljuti oli sulus ilmatu pikk reis ja see oli Austraaliasse ja sa mitte ei käinud seal peesitamas puhkamas. Vaid see oli sul tõsine tööreis. Me pidime sõitma välja 15. veebruaril Olforse näidendiga viimane sigar. Neljakesi Marika Korolev, Helgi Sallo, Endrik Kerge ja mina. Ja kaks päeva enne väljasõit. Ta helistas mulle Hendrik järgi, ütles, et ta on raskekujulise kopsupõletikuga intensiivravi palatis ja siis mehed, tegelesime siis kaks päeva telefonikõnedega omavahel kogu aeg ja rääkisime arstidega ja no arstid ütlesid, et kuna seal on kolme õhku tõusmise kolmemaandumisega tegemist, siis üks kopsuhaige inimene lihtsalt ei ela seda üle. Väga ohtlik, raske seisund ja jumal tänatud, et Henrik nüüd on terve. Pidasime Me telefonikõnesid ja lõpuks võeti vastu otsus. Mina seda otsust vastu ei võtnud ja ma ei julgenud ise ennast üksinda sinna asendama, pakkuda, et me ei sõida. Aga siis õhtul peale etendust teatrisse tuli mulle mitu telefonikõnet, kus öeldi, et see ei ole mitte teie endi kerge eralõbu, kas lähete või ei lähe, et see on seal nii põhjalikult ettevalmistatud kujutise tootasin. No nad kutsuvad oma publiku telefoni teel saali ükshaaval. Ja nüüd korraga öelda, et Eesti vabariigi aastapäeva puhul Ei toimugi väga ahastavaid email'e saime Austraaliast ja siis ma otsustasin ise sõita, kuna ma olen seda tempu juba teinud Kanadas, Ameerikas ja Rootsis, et üksipäini püüdnud poolteist tundi rahvast mitte ainult lõbustada, vaid ma valmistasin sinna etega tõsisemaid luuletuse nagu Brehti laste ristiretke kava oli olemas ja enam-vähem ma ei olnud küll kaks aastat üldse esinemas käinud, mul polnud aega kahe teatri vahel, pendel tõdes ja, aga nüüd ma soojendasin te kõik üles. Ja nüüd on sinu kord küsida, et kuidas publik selle kõik vastu võtta, siis seda ma küsin. Kõigepealt seda, et, et sul olid ainult luuletused, samal ajal nagu me teame, sa oskad laulda ka hästi laulma ka pidid, ei pidanud. Klaverdajat ei olnud, ei olnud ja see oligi raske asi, telgi ei tulnud laulma, ise laulda ju? No ei tea, nii nagu mina võivad kõik laulda, kes seda kuulama peab. Ja publik olid eestlased, eestlased, vanad ja noored ja kui palju neid oli neid etendusi. Neid etenduse oli neli Melbourneis, Sydneys, Relmeris ja Brisbane'is. Nüüd ma siis küsingi, et kuidas kuidas meeldis rahvale, kuidas võeti vastu ja mis neile meeldis kõige rohkem, mida meie lavalt ise aru saame, me ei tea ju, kuidas sa näed ikka reageerimist, sa ju ikka kuulad ja 100 noh, naeru reageeringutest kuuleb ja see oli õnneks väga tugev ja lõpuaplausi teed olid väga tugevad ja publik oli küll niisugune kaheosaline, ühed olid need nii-öelda vanad vanad, eks ole, jah, ja teised siis nüüd Austraaliasse tööle tulnud tänapäeva eesti noored, kellega me juba nagu oleme siin Eestis juba nii tuttavaks jõudnud saada ja neid ei ole eriti palju preesbeinis ja nemad olid muidugi igavesti võtsid vastu, sellepärast Nad ei ole tükk aega midagi üldse eestikeelset kuulnud ja see on täitsa loomulik, et kui niisugune pidu toimub ja oma mehed Eestist külla tulevad esinema, noh, see on ju ikka ikka igal juhul tore, nii et et see oli väga meeldiv elamus. Sinu esinemine oli siis aastapäeva pidustuste üks osa ja kui palju saalis oli korraga publikut mitukümmend. Melbourne'is oli 90 hiigla palju ja sõlmeris oli, see on niisugune eestlaste küla, kus on põhiliselt kõik vanemapoolne rahvas ja neid oli ka kuskil 60 ringis, Pespennisori minu arvates üle 60 kõvasti. Sydneys oli vist alla 50 kas 40 või 50 kui kaasa rida kolm nädalat. Sul on neli esinemist, ülejäänud nende linnade vahemaa on muidugi koos, kuhu, 1000, kuhu poolteist 1000 ja esineda saab ainult laupäeval või pühapäeval sest nendel õhtutel tuleb austraalia inimene kohale, muudel õhtutel ta ei tule. Ja siis muul ajal kenad austraalia inimesed sõidutasid mind ringi mööda mereranda ja kõiki muid vaatamisväärsusi ja see oli väga põnev. Eriti just Tiiu Kroll, eestluse alalhoidja ja eestlase eest võitleja ja liikumiste juhti. Tema ekskursioone olid väga toredad. Väga tore oli ka sõita Aedmatega nendest Aedmatest siis oli, oli juba juttu ja kevade filmijaan, imelik oma abikaasaga heidiga ja vana ehitusmehe miljonäri Ilo kulliga, kes on ise osa võtnud ja praktiliselt üks ehitajatestanud Sydney eestlaste maja juures. Ja kui ma nüüd Sydney, sest et ma ära ei unustaks, ma täitsin oma ühe suurima unistuse. Nimelt käisin selles lootose õietaolises või purjelaeva taolises ooperimajas ja vaata sees kahe käin ikka Travjaatat, vaatasin ja lava on sama suur kui Estonia lava. Nii väike. Koova on selles soprani nimi Venemaalt, kes violett laulis. Aldo Tito ora oli nende oma tenor, mitte eriti suure häälega väga ilusa häälega. Kumb sulle siis suurema elamuse pakkus, kas maja või selle ooperi esitus? Kõik kokku ikka ost? Maja on ikka jah, tore teda võib, kes nüüd sees pole käinud, see võib selle pildi järgi teda seest ka ette kujutada. Vägev vägev ooperimaja, Austraalia ise, kuidas nende kängurutega on sait siis mõnda näppida, vallabid, nägime ainult Need lambid, mis seal loomaaias need on niuksed, laisad, need muidugi palav on ka seal ja nad on harjunud sellega lebasid seal tolmu sees ja ei liigutanud suurt erit. Me ei ole harjunud, sest et suure kuumusega põevad ju kõik itaallased peadpidi purskkaevu ja ei kannata seda, kuhu ma eriti välja. Aga meil on ta vahelduseks hiigla põnev. Teades veel, et Eestis on suured lumehanged selsamal ajal, mis oli siis Austraalias teistmoodi, Austraalia on ikkagi nii teist Moody kui igal pool mujal. Seda nad muide kõik räägivad, et ta nii teistmoodi ja nad ise kohalikud elanikud ka räägivad, et ta ikka nii teistmoodi, et vesi voolab kraanist alla teistmoodi, teistmoodi pööreldes, kui meil oli siis nii või? Mina ei ole seda siin ka uurinud, eriti seda vee alla voolamist võib-olla, kui võib-olla ta siis on, kui keegi on märganud ja kuusirp pidi olema kole kummuli, ta ei ole minu arust nii kummuli, eriti Brisbane'is jah, tublisti ida poole või ütleme, kirde poole on ta jah, tõesti, natukese niimoodi nagu selili lamab. Nende iseloomud ja käitumisharjumused on tõepoolest meie omadest ikka väga kõvasti erinevad, niisugust lahkust, südamlikkust ja sõbralikkust, kui seal kohtab lihtsalt võõraste inimeste vahel tänaval, seal ei lähe kaks inimest teineteisest mööda, kui nad tühjal tänaval kohtuvad, ilma et nad teretaks ja sa hakkab väiksest peale juba kõnetab ikka sind, kui vähegi võimalik, on väike laps tänaval ja ütleb hello, vähemalt sulle see kõik kandub edasi, teenindus, nääripoemüüjad ja, ja söökla, ettekandjad ja restorani omadest rääkimata, kes on juba nagunii kohustuslikult viisakad, nad on kõik nii sõbralikud ja teevad oma tööd niisuguse suure rõõmuga. Nii nagu see neile tõepoolest väga meeldiks ringi sõites seal loodus, kas sa nüüd saad aru, et sa oled nagu hoopis teises kohas? Kujutluses oli kogu aeg Austraalia üks suur džungel, aga ei ole. Kui me sõitsime Sydneyst Silmeri, siis oli täpselt niisugune tunne, et me sõidame Lõuna-Eestis, kohati oli kohe täiesti niisugune tunne, ainult auto rool valel pool aga ümberringi maastikule täpselt Lõuna-Eesti ja nad isegi olid üritanud seal põlva kandiga sõprussidemeid sõlmida, aga see jäi millegipärast pooleli. Meie omad nagu pole isegi märganud vastata nagu neile ettepanekut, nemad sealt tahtsid, nemad sealtpoolt tahtsin, ju siis ikka, ma usun eestlaste algatusel. See on siis muidugi kõige suurem ehmatus kusele pika matkamise tulemusena korraga tee ääres on suur kivi on raiutud ja ainult puhtas eesti keeles, eesti küla. Sa oledki nagu Eestimaal ja see eesti küla on muidugi nagu küla ka, ainult mitte niisugune Pearu ja Andrese õlgkatustega, vaid kivikatustega ja ka väga ilusad, eraldiseisvad majad ja äärmiselt korras Aitud. Muru on nagu riiuvaip. Ilusate tiirus ära ei väsitanud, see? Ei see oli vist üks esimene kord, kui ma ei igatsenud koju tagasi tavainimeste järele loomulikult, aga, aga et oleks kange tahtmine olnud tulla tagasi sealt kuumast siia külma. Ei seda küll ei olnud. Meile laulab üks Tõnu Aava lemmiklauljaid plasside Domingo, seda laulu on muide Tõnu Aav ise ka väga kenasti laulnud. Jurn. Naarias. Olles. Enn Lillemetsaga ajame juttu Tartu kesklinnas Vanemuise teatri suure maja ees, Eduard Tubina kuju juures, nagu isegi võite kuulata, on see üsna kära ja mürarikas koht. Aga meie jutud said siiski aetud ja räägime sellest, kes on metropoliit arseeni ja miks oli vaja temast näidet, kirjutas. Enn Lillemets mängib Tallinnas keisrinna hullu, see on üks Loone otsa kirjutatud tükk, kes on see hull, tegu on metropoliit arseeniga. Omamaised elupäevad lõpetas Tallinnas siis tolleaegsel Revelis. See oli siis 18. sajand, Katariina teise aeg põhiliselt tükk puudutab seda aega, kui Katariina oma võimu kindlustas hoolega. Ja metropoliit Arseni. Mina ei teadnud temast ka ei ööd ega ilma. Ega vist keegi väga eriti ei teadnud, ma olen ka aru saanud, et keegi liiga palju ei tea. Ta kuulutati pühakuks, kahedu on endal aastal ja peale seda valis Vladimir Hansson linnateatrikunstnik ikooni temast mida võib siis näha seal Tallinnas Vene tänav Nikolai kiriku seinast sees, seal põleb, tuli see arseenionju siis üks kolmest pühakust, kes kunagi on Eestimaa pinnal elanud ja ringi liikunud, miks temast tehakse, sai tali, nii äge mees, tema hakkas Riinale hoolega vastu, hakkas vastu kõigepealt, sellepärast ta ei tunnistanud Katariinat seadusjärgseks troonipärijaks ja põhimõtteline küsimus, et Katariina hakkas kiriku võimule vähendama, kirikumaid ära võtma. Siis arseeni kõige oma väe ja, ja tarkusega astus talle vastu. Ta oli Poola päritolu Aleksander Tarmo Tsejevits sündinud aadliverd saanud hea hariduse mitmel pool siis filosoofilise ja teoloogilise ja siis ta sai Rostovi roslavli metropoliit, eks ja siis muidugi oli see ka sellega seoses Venemaa püha sinodi liige täieõiguslik. Ta hakkas muuhulgas korraldama seal rastamise Jaroslavlis ristikäike sai aru, et sellel on väga oluline tervendav mõju inimestele ja haaras aga suurt hulka rahvast ja need ristikäigud olla kestnud eelmise sajandi alguseni. Ja siis ta kirjutas protestikirju, ta ei olnud nõus kuni lõpuni nende Katariina otsustega üks suur kivi, üks kaigas Raisa Li Katariinal, seesama metropoliit Arseni, et see on nüüd üks tahk, mida me võiksime ju tead ajada aastaga, mida me kui ei tea ja mis on väga huvitav. Ja siis Katariina laskis tema kõrvaldada ja noh, viis siis sinodi nii kaugele ja sinod siis tegi selle otsese Moskvas Kremlis. Muide see kirikus seda kohut peeti, see varises pärast kokku. Ja hiljem ta võttis ära üldse vaimuliku õigused arseeni. Sest arseeni, kui ta nüüd metropoliiti koha pealt oli tagandatud, siis ta käis ikka ringi ja kuulutas oma tõde rahvale ja põhjustas rahutusi ja tema ettekuulutused, mis ta siis kuulutas? Ta oli süüdimõistetute, need ka legendi järgi läksid kõik täide need teised metropoliit saitest surma sellisel moel, nagu tema ette ennustas. Ja siis ta pandi päris kinni ja veeti teda Venemaal ringi salajase vangina, kuni viimane koht lõpuks oli sisse Revel ja Revel oli siis sealt viimaselt kolm aastat ja siis Tallinnast ta suri ja siin on ta maetud. See on niisugune huvitav vastuolu, mis sealt niiviisi õitsele löö tema kaudu. Ühest küljest oli Katariina, kes püüdis ennast näidata suure valgustajana, pidas kirja vahetestoltarri ja nõnda edasi. Ja samas samas see küsimus, mis Loone otsa tükis välja tuleb, et et mis asi on siis see tõeline valdustes ja valgus. Et kas haridus ilma sellisel südametarkus, et ta maksab midagi või mitte. Nii et need küsimused, mis seal on kuidagi kõlavad väga kaasaegset. Ja mõnele võivad tunduda need küsimused, mis selles tükis küsitakse liiga lihtsalt või banaalselt, aga kes nüüd vähegi ise mõelnud ja juurelnud nende asjade üle ka on puudutatud sellest usuküsimusest rohkem kelle elu ei piirdu ainult selle koleda kaubamajaga, mis meil siin ees lösutab. Vaat nendele võib see täiesti võta minna. Kusjuures mis puudutab siis seda konkreetset lavastust Kikendi käkitornis, ta on niiviisi raamis nii-öelda raamjutustusena, et algab ja lõpeb arseeni vangistusega Tallinnas ja vahepeale mahub siis see tema võitlus Tatariinaga kõveraks teras ta elas oma aja kohta päris vanaks 74, seitsme, viie aastaseks vaatamata vangistust vaatamata kõigele loksutamisele ja ja tükkis ongi see küsimus, et kes peavad tema eest hoolt kandma ja vastutama tema eest. Nendel tekib see tunne, et ta ei surebki kunagi ära ja see valvekord ei lõpe iialgi, mis neile peale on pandud. Kusjuures seal on see hirmu küsimus, on väga huvitav, mis võis olla, et Katariina ikkagi teda pelgas kõigest hoolimata. Ja veel, kui need hakkasid need ettekuulutused täide minema kuidagi väljendub kasvõi selles, et tal oli määratud oluliselt suurem pajuk norm mis oli siis iga vangi peale oli ette nähtud mingisugune sellest Vene tsaaririigis, et hing sees püsiks temal rohkem millegipärast haruldane tegelane oma julguse poolest ja muidugi alati tekib see küsimus, et kas siis, kui palju seal oli nüüd seda hullust ja kui palju oli tarkus, kui noh, inimene läheb, on valmis minema üksinda kõigega vastu, no tavaliselt me lihtsalt oma igapäevaelus. Me keeldume uskumast, et keegi, võib-olla selline, kes näeb palju kaugemale. Noh, siin ongi üks suurnöörina Ta käimine dilemma näitleja jaoks keeruline olukord, et, et mitte minna õõnsaks vaid nendes piirides, mis sul on ette antud, olla veenev, täita see ära tõesti ise usuvad sellesse, mida Savi parajasti teed. Sellest üks on muidugi vähe, teine on just see, et sa millegagi ära seda rikku vaata jaoks. Kas sa pidid mõistma täielikult seda inimest, noh, see on ka üks usk nii-öelda. Ma, ma usun, et ma mõistan. Aga rohkem ongi võimalik käitumist tema tegusat Jake värvet oligi pisut hullu ja paistabki teiste jaoks hull ka praegu ei ole teistmoodi, ajab mingisugust oma asja ja teeb seda veel väga sügava veendumusega, siis on asi üpris kahtlane selle juures õnnelik ja et see on veel kõige hullem. Ja see ongi nii, et kes seda tükki nüüd vaata, Nad hakkavad need kujud ja küsimused elama ja Ta toetab see tikandi, käkitorn ise, ruum kui niisugune, sest seal on vahepeal liikumine ka tüki alguse asemel on allkorrusel ja pärast siis minnakse kuuendale korrusele ja põhiosa on siis üleval minek on kuidagi sinna sisse niiviisi seatud päris loomulda. Kui proovidesse tuli see Orthodox, Singers'i õigeusukoor, Valeri Petrovi ka siis see tõstis kuidagi niiviisi, et tekkis mingisugune tugev õhupadi kohe alla, see andis kohe juurde. Et oled ise ka midagi. Kahtlemata ja mul oli see niisugune eluperiood, et ma ei ole kunagi nii pikalt Tallinnas pidanud olema järjest, aga ma olin seal vanalinnas korteris ja seal oli õige lahedal see püha Nikolai kirik juhuslikult kõige lähem kirik mulle. Nii et iga kord proovietendust käisin sealt läbi ja, ja siis tegin väikse peatuse seal arseeni ikooni juures tundsid, et ta rääkis sinuga kusagile ilma tema kohalolu küll jah. Pärast siis, kui etenduse proov möödas oli, siis ma tundsin seda rohkem, kui ma olin enne saanud seal käia ja mõttes seal lugedamalt oma asjad siis pärast andis tunda küll, et mõned asjad kuidagi läksid iseenesest paika. Nüüd tuleb meil helitaust ja Tubina heliteosed siin. Ja nii lõppeski meie jutuajamine Enn Lillemetsaga Vanemuise teatri ees Eduard Tubina muusika taustal. Kui te soovite, võite kõik seda kuulata, kui lähete sele Tubina kuju juurde ja vajutate seinas olevale nupule. Aga keisrinna hull ilmutab end Tallinnas Kiek in de Kökis eeloleval laupäeval ja esmaspäeval. Selle nädala videvikus on pikemalt juttu Valgamaa Pensionäride Ühenduse tegevusest seoses sealse maakonnaorganisatsiooni moodustamise 10. aastapäeva hiljutise tähistamisega. Venemaalt videviku uudiseid edastav veteranajakirjanik kilo sain annab teada, et hanila vald Lõuna-Läänemaal annab kord aastas väljamaa soola aunimetuse. Seekord pälvis selle tunnustuse kauaaegne kooli õpetaja, praegune pensionär Ermi Vain, kes on teinud suurt tööd hanila valla kirikuelu edendamisel. Tema eestvedamisel taastati hanila Pauluse kogudus ning leiti rahastajad kiriku restaureerimiseks. Aimi Pitk jutustab Pöide vallas elava 80 kaheaastase endise raamatupidaja Helma Truumure Eestimaanaise jaoks tüüpilisest eluteest. Juhan Mikk on teinud pikemalt juttu Elvas elavas, nüüdseks juba 50 aastase kogemuste pagasiga foto mehest Heldur karrast südamenädala teemadel peatub lehes asse soomets, edastades tohtrite asjakohase põhisoovituse väldid. Nagu ülekaalulisust. Palju kasulikku leiab huviline ka seekord videvikus Lembit kuulbergi tohtriveergudelt ning professor Aili Paju loodusravi soovitustest. Toimetus soovitab lugejatel endale säilitamiseks välja lõigata ka notar Laura Sõmer. Arusoo kirjutised, kes viimastes numbrites on põhjalikumalt keskendunud testamendi tegemise probleemidele. Ka annab leht sõnas ja pildis ülevaate sellest, kuidas sujus Vello Orumetsa la tegevuse 50.-le aastapäevale pühendatud videviku kevadkontsert Salme kultuurikeskuses. Täna õhtul kell 18 on jälle loodusõhtu rahvusraamatukogus oma vahetuid muljeid Islandilt jagal looduskaitsja Hanno singel. Lisaks pildid ja muusikalised üllatused. Meie saade hakkab lõpule jõudma pärast saadet alates kella viiest saate meile tunni aja jooksul helistada ja vastata raadiomängu küsimusele. Aga ka esitada küsimusi meie saate külalistele või lihtsalt avaldada arvamust. Telefon on 611 42 66. Tänase saate tegid Maristomba Ülle Karu ja Tõnistel. Nagu ikka, on ka meie tänane küsimus seotud raadio heliarhiiviga. Kuulame jälle üks tuntud ja armastatud ajakirjanikku, kes lahkus meie hulgast 34 aastat tagasi aastal 1976, olles vaid 48 aastane. Soovitan see väga tore reportaaži läikiga lõpuni kuulata ja siis meile helistada. Tallinn. See algas nii. Elu elu, lõputu ring. Ja ühtlasi meie saatesari eluring. Keegi saab. Kas kusagil sünnib inimene? Jutt on kahest väikesest rebasekutsikast kes siin õues on, just nagu, nagu koerakutsika ketis, kuidas neli, kus veel on eksansi nurga all ja ja kõik on kohe varjule pugenud, nagu mikrofoniga õue tuleni esinejad läinud. Sabaotsad väljas, kuidas nemad seda teavad, peljata, kui vanad nad? Nad on, umbes kaks pool kuud on minu käes olnud, püsiksid kuma metsast, nad sain sellised võib-olla 15 sentimeetrit või sedasi kõike, aga kuidas selliseid iluasju metsast saadakse meie ka siin süstaga metsa vahel juba mitu päeva kevade jäinuetsima, siin köin on läpa lohu peal ja läksin sealt heinu otsima ja märkasin jäetuks rebane, läheb, on jänes, temal või midagi, oli see uus, märkasin. Ja hiljem läksin seda jälgima muidugi, ja siis viimati avastasin, et on olemas rebasepesa ja senna oli veetud siis kokku, tätresid parte ja siis siis lõpptulemus oli see, sain pojad kätte, siis rebane on ikkagi küllaltki kahju tegevusest. No näed siis ja on näha sellist ühest küljest muidugi hea perekonnaisa. Neli poega toob koju terve gastronoomia kaupluse, lao Barblist kuni sealiha, palun väga. Võtke poisid, mis vaja on. Aga hävitab kõvasti. Mis te siis tegite selle sulija vargaga? Seda päris varast kätte ei saanud, aga lapsed saime ta kätte ja käest, võtab väesti vorsti. Suitsuvorst läheb rebasepoiss, tahab soolast. Esialgu, mina tahtsin nad ära puhta hävitada, aga kahju hakkas. Ja praegu on täitsa kahju. Neid ei saa enam kuidagi puudutada käest, võtab seal süüa vastu ja olgu ta nüüd nii. Jaan oli see kiskja poeg, kui ta on, kui ta selline pisikene kutsika lõvipoegadega generikult, kas käib nende kongis praegu magamas vahetevahel nii et tal ei ole neil instinktid veel ärganud, õieti üldse ei ole ärganud. Ta oli nii pisike, et ega ei annaks ära küll kuldraha eest. Aga mis siis, kui ma pakuksin selle rebasest, vot seda pilli mille juures meie jutuajamine toimub, killast eksime kaupa, hinda ei tea. Karda rebasega mõistet. Aga mis ütlevad teie kana, vaat selle seltskonna kohta siin tulevad, võtavad suust ära ja mitte midagi ei tee. Kassid jooksevad siin ja nii, et teil on täitsa rahulik kooseksisteerimine ja praegu küll on rahulik ja seni on rahulik kooseksisteerimine, kuni ühel ööl on teie kanafarm tühi ja ei no kui nad suuremaks kasvavad, aga praegu me anname neil süüa ja nad ei tee mitte midagi. Ja võib-olla õppige seda murdmise tööd ära ega ei tea kah näitega ilustada. Kuidas, vaata, ai, siia läks filmikaamerat praegu vaja.