Raadio kaks. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Reisipalavikusaade on taas teie ees, seekord läheme kohta, mis on päris tuntud turismi sihtkoht ja eks siin hakkavad tulema puhkused ja vaja valida. Nii tegime ka eelmine kevad, kus käsitlesime päris mitut tuntud reisisihtkohta inimeste pilkude läbi, kes on seal käinud. Meil on täna külaline nagu igast igas saates, meil on täna külas tea saar, kes on läbi Meie kahe tunni vältel siin reisi Palace saate vältel siis meie giidiks ja, ja proovib natukene rohkem informatsiooni jagada Küprose kohta, kui näiteks seda teab saatejuht ja tunnistan üles, ei tea mitte midagi. Sain täna hommikul teada, kuidas pros inglise keeles õigesti kirjutatakse. Igatahes tere tea. Tere päevast kallimeera, nagu ütleksid küproslased kalimena. On väga ilusa Kalymera sullegi, et räägiks natukene Küproselt, alustaks kindlasti sellest, et kõigepealt, kus kohas Küpros asub millega on tegu, kas ta on omaette riik või on ta näiteks nagu meil siin paar nädalat tagasi käsitletud madeira lihtsalt on selline tuntud kohanimi, mis tegelikult omaette riik ei ole vaid Portugali all. Kas, kas ta on omaette riik, kus kohas tasub, kui suur ta on ja milline pilt avaneb sellele, kes Küprosele läheb? No igatahes avaneb imeilus pilt sellele, kes Küprosele otsustab minna ja Küpros on omaette riik, on Küprose vabariik ja kuulub samuti Euroopa Liitu nagu Eestigi. Küpros on saar ja asuta Vahemere kirdenurgas Türgi ja Süüria ranniku lähedal. Ja tegelikult on Küpros väga suur saal ja on pindalalt 9251 ruutkilomeetrit. Ja Vahemeres on ta suuruselt lausa kolmas saar. Pealegi Sitsiilia, aitäh ja Sardiinia. Mis on Itaalia saared? Pole seal, inimesi elab. Eks inimeste inimeste arvu ütlemine on, on alati selline keeruline, et need andmed erinevad. Vaadates erinevaid allikaid, aga ütleme, et kuskil ligi 900000 elanikku Ja kogu aeg seal kindlasti on ka väga palju turiste, et sellepärast on raske neid inimesi kokku lugeda, seal. Jah, ja tegelikult on ju ikkagi, eks me selle teemani jõuame, on ju Küpros üks selline keerulise ajalooga saar, mis siiamaani on lõhestatud saar, on Küprose vabariik ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Aga mis räägiks natukene ajaloost, et mis Küprose ajalugu meile ka huvitavat pajatab ja ja miks on kaks nii-öelda Küprose lõhenenud, kui nii võib öelda, või on? Jah, Küprose lõhenemise lõhenemise probleemid või see küsimus, Läheb võib ka viia juba ajaloos tagasi rohkem kui sajand aga kui me ikkagi hakkame Küprose ajaloost rääkima, siis ma tegelikult tahaksin alustada märksa kaugemalt kui siin enne enne esimest maailmasõda. Meil Eestis armastatakse väga palju rõhutada meie sellist strateegilist geograafilist asendit. Ja saarte saarte puhul on seal väga sageli nii et just nimelt nende asukoht on mänginud ajaloos väga suurt rolli. Ja kui me nüüd mõtleme selle Küprose asukoha peale, et ütlesime, et asuta seal Vahemere Vahemere kirdenurgas ja loodusgeograafiliselt on ta tegelikult Aasias. Aga tegelikult meie ikka siinkandis kõik. Me ju peame Küprost, Euroopa riigid, mainisime ka, et ta on, et ta on Euroopa liidus, isegi samamoodi on seal kasutusel euro ja, ja tegelikult oma omandanud traditsioonidelt ja kultuurilt ei tunduda ka olevat Aasia riik, vaid ikka ikkagi rohkem Euroopa riike. Aga kui nüüd tagasi sinna geograafilise asendi juurde minna, et siis siis jääb ta ju niimoodi seal täpselt selle kolme mandri vahele. Ja just nimelt see on ahvatlenud pika ajaloo jooksul kõiki erinevaid naaberriike. Ja Ta ongi ta käinud korduvalt käest kätte ja ajalugu on tõeliselt värvikas. Ja tegelikult siiamaani ongi just nimelt selle, Küprose ajaloo perioodiseerimisel ka Küprose enda enda ajaloolastel lahkarvamusi, et kuidas, kuidas nad neid erinevaid perioode käsitlevad. Aga noh, eks see, see on, see on liiga liiga keeruline, ei ole üldse oluline oluline meie tänases saates. Aga muidu jah, juba ligikaudu 10000 aastat enne Kristust neoliitikumini perioodist pärinevad esimesed inimasustuse jäljed Küprosel ja arvatakse, et sellel ajal elasid nad ka rookatustega majades, et rookatused meil Eestis ka tuntud tuttav teema, et ümmargused, ümmargused püstkodade sarnased rookatustega majakesed ja tegeldi küttimise, karjakasvatuse põlluharimisega ja tähtsamad selle perioodi asustuskeskused paiknevad Küprosel lõuna ja põhja rannikul. Sutsa soodsa asendi tõttu arenes kiiresti kaubandusse Lähis-Ida ja Egiptusega. Ja alles 15. sajandil enne Kristust jõudsid Küprosele kohale esimesed Kreeka kolooniad ja pronksi pronksiaja tähtsaim sündmus. Võibki öelda, oli Mükeene ja Haya hõimude saabumine teise aastatuhande keskel paiku ja sellest ajast alates võib hakata rääkima Küprose tihedast seotusest kreeka keele ja kultuuriga. Ja kuna mainisime ka, et just tulid nüüd geenelaseda Haialased, olid kuulsad Kreeka linnriigid sellel perioodil ja hakati rajama linnriik ja ka Küprosele. Ja legendide kohaselt rajati mitmedki kolooniad just kunagiste trooja. Sõjakangelaste poolt. Kes teelt eksirännakutel kodu poole sattusid, sattusid ehk ka Küprose rannikule ja nähes seda imeilusat, tõeliselt mõnusa kliimaga saart jäid sinna pikemaks pidama. Hakati, hakati ehitama ka amfiteatreid, püstitati templeid. Ja muidugi Küprose, Küprose saare üheks hüüdlauseks on ju ka, et Aphrodite saar, armastuse saar ja Aphrodite kultus tõesti, Küprosel oli väga levinud. Ta on väga palju templeid, mis sellel ajal ehitati pühendatud just ka armastusjumalanna Aphrodite-le. Tema on siis Kreeka armastuse ilujumalanna Jah, Aphrodite, üks 12-st kuulsast Olümpose jumalast, kes legendi järgi sündis merevahust ja otsustas oma elupaigaks valida ja just nimelt selle imeilusa saare, Küprose saare. Ja see uudis, meri merikarbil kaldale Paphose linna lähedale, et seal asub ka kuulus Aphrodite kalju, mis on olnud tõesti turistide üheks lemmiksihtkohaks kogu turismiarenguperioodi vältel ja nagu igal pool on alati kohaks sellised mast, kus ikka alati peab ära käima siis Küprosel võib öelda tõesti Aphrodite Aphrodite Kalju Aphrodite rand on just üks nendest kohtadest, kus kindlasti peab Küprosel olles ära käima. Et kunagi testiga nalja, et küsitakse lennujaamas, et kus sa käinud oled ja kui sa ei ole käinud truuduse mäestikus, ei ole käinud Aphrodite kaljul Aphrodite rannas, et siis Küproselt ära ei lasta. Jah, et need kohad tuleb läbi käia. Aga kui me sinna ajalukku tagasi tagasi läheme, et et hakati, hakati loomalinnriike. Ja Küpros, Küpros muutus kiiresti väga jõukaks ja tuntult kohaks. Lähis-Ida-Aasia riikide hulgas oli ta rikkalik. Näiteks vasemaagileiukohtade tõttu, mis tõesti tõi ta, läheb palju palju kuulsust, kust ja raha ja nagu ikka, need, kellel läheb hästi ja kes on jõukad tekitavad, tekitavad huvi nendesse sama simulistes. Ja nii võibki öelda, et kuskil kaheksandast neljanda sajandini enne Kristust vallutasid Küprost ehkki kõik lühikesteks perioodideks nii süürlased, egiptlased kui pärslased ja ütlemegi Ta on Küprose klassikalist perioodi siis ütleme ajavahemikus viiendast sajandist. Viiendast sajandist, kolmanda sajandini enne Kristust iseloomustab kreeklaste kreeka hõimude püüdlus Küprost Pärsia ülemvõimu alt vabastada. Ja saare vabastaski, Aleksander Suur oli aastal 332 ja linnriigid said autonoomia ja kasutusele võeti Makedoonia raha ja suhted Kreekaga tihenesid. Kui Aleksander suri, läks Küpros edasi tema järglastele. Ja just nimelt hakkas kuuluma egiptuse Ptolemaiose Hellenistliku riiki. Ja periood kestis kuni 58 aastat enne Kristust. Tõi kaasa mitmesaja aastase rahuperioodi ja majanduse ja kultuuri, õitsengu ja suure rahvastiku kasvu. Ja pealinn ka muudeti uueks pealinnaks. Salamise asemel sai Pafossa, et kui Salamis jääb saare lõunarannikul idaossa, mis on praegu just nimelt Põhja-Küprose vallutatud aladel siis uueks pealinnaks sai Paphose mis on ka praegu Prose suuruselt neljas linn ja väga tuntud turismikeskus. Ja sellest ajast näiteks pärineb Buafoses ka väga palju vaatamisväärsusi, näiteks kuningate hauad, kus on säilinud väga palju huvitavaid nüüdseks väljakaevamisi ja 58. aastal enne Kristust vallutati Küpros roomlaste poolt. Ja Rooma aega iseloomustada kultuurikiire areng ja arvatakse, et 46. aastal peale Kristust külastas Küprost ka apostel Paulus. Ja tema kihutustöö tulemusena pöördus Rooma proo konsul ristiusku. Ja seega võib öelda, et tegelikult oli Küpros esimene kristliku valitsejaga maa maailmas. Ja pärast Rooma riigi jagamist kuulus Küpros bütsantsile. See on päris pikk periooda lausa 330 kuni 1191 peale Kristust. Aga seitsmendal kuni 10. sajandil oli Ida-Vahemereosas üldse väga palju araablaste rünnakuid ja samamoodi Küprosel ja muutus jälle pealinn, et kui Paphose asub rannikul, siis uueks pealinnaks sai Nico siia mis asub sisemaal ja mida oli kergem rünnakute eest, et kaitsta. Ja Nico siia on siiamaani Küprose pealinn ka tänapäeval. Kuigi nüüd selle pealinna nimega on ka Küprosel segadus, tegelikult küproslased nimetavad oma pealinna Levkozy jaksa. Aga kui me vaatame ikkagi erinevaid geograafilisi kaart, et on kasutusel enam-vähem tavaliselt igal pool ikkagi pealinna nimena Nikosi ja ja kuna praegu on Küpros lõhestatud, on pealinn jaotatud kaheksa jääb üks osa Põhja-Küprose Vabariiki nii-öelda, kus elavad türgi rahvusest inimesed ja nemad nimetavad pealinna Nikosijaks, aga küproslased ise kutsuvad oma pealinna Levkoziiaks vahe. Ja kui näiteks ka Küprosel ringi sõita, ise autoga tekitab, tekitab see väga palju segadus, just nimelt, et inimesed ei leia ülesse, kuhu nad peavad sõitma, mõtlevad, et kas on kaks linna, kui, kus ma nüüd olen teel või kus ma pean minema, et olen ära eksinud, et see on jah, üks asi misse Küprosele minnes tuleb selgeks teha, et ei sõidaks kogemata valesse kohta või mõtleksid, sõidaks valesse kohta. Kui minna tagasi ajaloo juurde, rääkisime ära Bütsantsi perioodi ja edasi, edasi hakkab 12. sajandil uus ajajärk, kui Inglise kuningas Richard Lõvisüda tormiga sattus Küprose rannikule ja nende tollane valitseja isakumneyenos otsustas omakasu eesmärgil vahistada kõik laeva pardal viibijad ja nende hulgas ka Richardi õe ja tema tulevase abikaasa. See ajas Richardi hästi vihale ja kõik see lugu lõppes sellega, et Richard Lõvisüda vallutas Küprose saare. Aga ega ta sellest saarest eriti huvitatud ei olnud ja seetõttu otsustas ta juba aasta pärast müüa Küprose Edasi templirüütlitele. Ja templirüütlite poolt sai võimule ristiriita nimega kiide. Lusin Jaan, et edasi algab selline prantsuse periood Küprose ajaloos, mis kestis ka lausa 300 aastat. Ja just nimelt lusin Jaanide perioodist on pärit üks kuulsamaid Küprose meeneid. Komanda Riia portvein, sest just nimelt templirüütlid hakkasid kasvatama viinamarju ja valmistama veini ja veinitööstust arendama ja nende poolt toodetud vein sai kuulsaks kogu maailmas. Ja nimetati nimetati seda ka kuningate veiniks. Ja nimi on tal komando Riia just nimelt sellepärast, et need templirüütlite haldusalad olid jaotatud piirkondadeks, mida nimetati komandeerijateks. Ja sealt on pärit ka veini nimi. Mis teema ikkagi sellega on, et pool on Küprost, on türklaste käes ja pool on see, millal need türklased ja mis põhimõttega need sinna sisse tõlkes nad okupeerisid või on seal mingi teine asi taga. Kogu selle konflikti ja saare lõhestatuse teema hakkab hakkab pihta tegelikult juba palju varem. Sest 16. sajandi teisel poolel huulel läks Küpros, kes vahepeal peale peale lusin joonide perioodi läks Veneetsia võimu alla ja läks Veneetslaste käest osmani peeniumi osaksa. Aga 19. sajandi lõpul loovutas lagunev Türgi impeerium Küprose valitsemise Inglise Inglise kroonile. Ehkki formaalselt jäi saar ikkagi osmani riigi koosseisu. Ja 1914. aastal, kui Türgi esimese maailmasõja ajal liit Saksamaaga kuulutas Suurbritannia Küprose enda omandiks. Ja 1923 Lozani konventsiooniga loobus Türgi kõigist nõuetest Küprose suhtes. Ja 1925 kuulutati Küpros Suurbritannia dominiooniks. Aga kuskil viiekümnendatel aastatel puhkes vabadussõda, oli liikumine nimega Enoosisse taasühinemine ja väga palju küproslased tegelikult soovisid ühineda Kreeka Vabariigiga. Ja, ja tekkis ka liikumine ka. Mis oli Küpros laste küproslased, rahvuslik vabadusliikumine, vabadusvõitlus, mida juhtis üks, tolle aja kuulsamaid kindraleid, rateege nii Kreekas kui Küprosel Jurgusse riivasse. Aga nagu ikka kõik need, kõik need poliitilised poliitilised küsimused on keerulisemad ja kõik on kõik on nii-öelda kahe otsaga, et ega siin ega siin ei ole sellist nad väga ühest ja kindlat arvamust ja kindlasti, kui nad kuulavad mind, poliitikud üks, üks võib-olla nõus ühe arvamusega, teine teises. Et tegelikult tegelikult läks, läks see vabadus vabadusvõitlus üle natukene natukene liiga vägivaldseks ja julmaks. Ja tegelikult tulid erinevad erinevad küsimused ikkagi sellest orientatsioonist. Nii sotsialistliku sotsialistlik kommunistliku bloki poole kui, kui kapitalismi poole. Igatahes tekkisid 60.-te aastate alguses relva relvakokkupõrked kreeklaste ja türklaste vahel. Tegelikult on Küprosel türklaste osakaal väike, see on alla 30 protsendi. Kui praegu täna võta nüüd tänapäeva Küpros, et üks osa sellest on nii-öelda türklaste oma, teine on siis teiste oma, on see õige väide. Kas need kaks poolt nagu erinevad ka üksteisest kuidagi? Need kaks poolt võib öelda, on omavahel kui öö ja päev. Viimase paari aasta jooksul on ava teatud piirid ja on võimalik minna ka Küpros lastel endal türgi poolele ja samamoodi korraldatakse sinna ekskursioone. Ja nüüd eelmine aasta õnnestus endal ka päris mitmel korral käia ära Türgi poolel ja kuidas, kuidas seda delikaatselt öelda? No ühesõnaga, ma siis me saime aru, et Küpros on ilus koht ja siis, kui sa ütlesid öö ja päev, siis on suhtes selgelt öeldud, et mis seal teiselpoole peal olid. Et see ei ole poliitiliselt korrektne öelda, et, et kui me ületame Narvas piiri ja hakkame edasi ida poole sõitma, näeme me ka väga suurt vahet. Et natukene võib, võib pidada sarnaseks sarnaseks, seda. Nii et seal on täitsa nagu selles mõttes piir oli ees alles avate, et tegelikult on tegemist täiesti kahe, ütleme üksteisest nii-öelda distantsi hoidva autonoomse. Kohaga piir on siiamaani, kui minna Türgi poolele, on vaja passi või ID-kaarti ja teile antakse Põhja-Küprose, Türgi vabariigi viisa ja ainult sel juhul saate te sinna minna ilma dokumendita ehma passita ei ole võimalik mitte kellelegi minna põhja poole. Aga tegelikult looduse poolest võib öelda, on just nimelt praegu kahjuks need okupeeritud alad. Ei tahaks just öelda, et ilusamad, aga, aga nad on tõesti väga ilusate randadega, kuhu jäävad vanad linnad. Ja kui praegu läheb turist Küprosele puhkama siis ta näeb, et kõik on ilus, uus, äsja esitatud. Ja see kõik on sellepärast, et kui nüüd 1974. aastal okupeeriti osa Küprusest, siis just nimelt sinna teisele poole jäid need vanad Küprose turismipiirkonnad ja Küproselt, tal oli vaja hakat hakata üles üles sama uusi turismipiirkondi. Ja sellepärast ongi, et kui, kui me käime ringi praegustes kuulsamates kuurortides aia Napa piirkonnas või Larnakaim ümbruses võib vahvuses. Me näeme, praktiliselt kõikne külakese linnakeses on uued. Et sageli on turistidel, kuidas nüüd kellelegil väike pettumus, sest nad ootavad sellist kreeka küla mentaliteeti, õhkkonda minnes puhkama. Aga seda nad kahjuks otse kuurortis ei leia, et selleks tuleb ikkagi sõita välja juba väiksematesse vanadesse küladesse. Sest kõik see endine eelmine turism, mis oli, mis oli enne saare saare poolitamist, jäi just nimelt sinna põhja poole. Et looduse poolest looduse poolest. Kindlasti on see Põhja-Küpros väga huvitav, sinna jäävad tõeliselt ilusad pikad liivarannad on seal näiteks Karpasuse poolsaar, kus on tõesti mitmekümne kilomeetri pikkune valge peenikese liiva, aga rand, kus praktiliselt mitte midagi ei ole kuskil 10 kilomeetri ka võib-olla leiab ühe väikse Ta Verni või mingi asustuse, kus saab midagi süüa, juua. Et kui ta oleks praegu ka Küprose vabariigi poolel, oleks seal kindlasti esitatud juba suured turismipiirkonnad välja. Ja samamoodi jääb põhja poole ka Küprose üks kuulsamaid linnu kireen ja mis kindlasti väärib külastamist ja vaatamist. Väga paljud meie inimesed leiavad kireynio linnal sarnasusi. Kreeta saarel asuv hakkas Hanjaa või riitinna sadamatega. Et vot just sinna põhja poole, vaat sellised vanad vaata, linnad kus, kus me tunnetame seda kreeka õhkkonda ja mentaliteeti. Aga kahjuks saare saare lõhestamisega pidid kõike kreeklased põhja pool jätma oma kodud ja kolima ümber lõuna poole. Ja vastupidi, türgi elanikkonna vähemus oli sunnitud samamoodi. Ma oma kodud ja mine maapõhja poole. Nii et praegu ongi sellistes tüüpilistest väikestes Kreeka külades ja linnades elab just nimelt türgi keelt kõnelev rahvas. Reisipalavikusaade täna imeilusal Küprose saarel imeilusa sellepärast et muidu ei oleks kreeka ilujumalanna seal sündinud, kui sinna sündima läinud või kuidas legend täpselt olin. Meil on külas tea saar, kes on Küprost mitmeid kordi külastanud, on meile päris põhjaliku ülevaate andnud Küprose ajaloost ja ja siis hetkeolukorda pärast. Mis on jaotanud siis Küprose kaheks. Räägiks nendest inimestest ka, et sain aru nüüd, et seal elavad siis kreeklased ja seal elavad türklased ja inimesed, kui käivad siis Küprosel puhkamas, nad käivad ikka siis nüüd ütleme niimoodi, kreeklaste juures olen ma õigel teel. Jah, praegu on. Kuidas nad ise nad ennast võtavad räägivad nad kreeka keelt, kas nad peavad ennast nagu ütlevad, et ja et mina olen kreeklane, kes elab Küpros veel või peavad ennast Küpros laseks või või, või kuidas nad ennast nii-öelda siis teadvustavad teistele ja, ja millised on siis need nii-öelda Küprose inimest? Küprosel öeldaksegi Küprose kreeklased ja Küprose türklased. Küprose kreeklased räägivad kreeka keelt ja Küprose türklased türgi keeles. Kas see kreeka keeles oskab muidugi kreeka keelt ka mingeid sõnu ikka? Ei noh, enam-vähem, saan oma asjad ära aetud, kui tõesti vaja. Kas see, kas see on natukene teistsugune kreeka keel ka näiteks kui on Kreeka Kreekas räägitakse, räägitakse. Ja võib öelda, et ka kreeklastel on teinekord Küprose murrakust, kui räägib vanem küla, inimene praktiliselt võimatu aru saada. Ja Küprose kreeka keele dialekt Cd on kõige sarnasem Kreeta dialektile. Et muidugi kaarti vaadata. Ta asuvad nad ka suht-koht lähestikku, nii et seetõttu pole imestada, et just see Küprose ja Kreeta dialekt omavahel sarnased on. Aga jah, nad räägivad kreeka keelt, nende kombed ja traditsioonid on väga sarnased kreeklastele. Ja samamoodi Küprose kööka. Kuidas nad on siis ütleme, kreeklased ja türklased saare peal, et kas on sihukene, õudne vihavaen teiste tagas sarjamine, et oi, see on ikka loll ja see on ikka paha ja ja niukene vastastikku näpuga näitamine. Tegelikult elasid Küprose kreeklased ja Küprose türklased sajandeid kõrvuti ühel saarel sõbralikult ilma probleemideta. Aga muidugi nende muutustega. Raske on ju oma kodu oma maid maha jätta ja kogu saare lõhestatuse ka said kannatada nii türklased kui kreeklased, aga kuna siiski türklasi on märksa vähem, siis nende kannatused on ka protsentuaalselt väiksemalt. Et just nimelt olid need põlised Kreeka, Küpros, lastealad, mis jäid põhja poole, suured linnad, Gireinja kuulus sadamalinn, sama kus ta, mida praegu nimetatakse ka vaimude linnaks tühjaks linnaks, kuna seal on siiamaani terved kvartal, kus on okastraat ümber tõmmatud ja kus on tühjad majad. Nad lahkuvatest perekondadest jäid. Ja nüüd, kui vaadata neid Küprose perekondi ja inimesed on ikka alati erinevad, jagunevad nemad ka kaheks. Et nüüd, kui neil viimastel aastatel on võimalus minna põhja poole, minna külastama oma endist kodu, oma valdusi, kunagisi mahajäetud valdusi, on need, kes käivad väga sageli põhja pool. Et võtame näiteks pealinnas elavad inimesed, nendel minna kireniasse poole tunni sõita ja ma tean inimesi, kes lihtsalt niisama lähevad sinna õhtustama aega veetma. Vahemere inimestel on ju ikka söömine väga tähtis või minnakse pidama pika pühapäeva lõunat sõidetakse põhja poole, süüakse, juuakse, nauditakse üheskoos aega ja käiakse väga sageli ka oma vanades kodudes käiakse täiesti piknikku pidamas, võetakse kõik söögid-joogid, kaasa minnakse, ollakse seal ja tullakse jälle õhtul tagasi. Ja sealsamas on teine pool Küprose kreeklasi, kes kategooriliselt keelduvad minemast sinnapoole et nemad sinna ei lähe, ennem, kui see probleem saab lahendatud. Kuidas sulle tundub, kas probleem saab lahendatud või jääbki ta sihuke? Ma kardan, et kui seda probleemi lähiaastate jooksul ei lahendata, siis ta kahjuks jääbki niimoodi tiksuma. Aga võta nüüd üks niisugune keskmine Küprose elanik, ütleme siis Küprose kreeklane, kellega sa ilmselt oled rohkem kokku puutunud, milline ta iseloomult on ta niisugune lõbus istub seal oma saarel, libistab väikest veini, joriseb laulu või on niisugune noh, ütleme siis rohkem niisugune araabia stiilis niisugune ärimees, kes sikutab sind varrukas, te tahate tõmmata ja sulle asju pähe määrida ja ja, või mis, millised on Küprose elanikud? Küprose elanikud, Küprose kreeklased on ikka tüüp, pilised Vahemere Vahemereinimesed ja mainisin ka ennem, et nad on ikkagi väga sarnased kreeklastele. Kuidas võtta Eesti Eesti mõistes on nad kaubanduses küll agressiivsemad kui meie oma igapäevaelus oleme harjunud põhjamaades nägema, aga kindlasti ei ole nendel sellist meile teada Araabia Egiptuse kaupmeeste käitumist. Et sa lihtsalt, et ei saa mööda nende poest, et nad tulevad sikutama sikuta vaata sinna sisse ja enne, kui sa midagi ostnud ei ole tulemas ja sealt ei saa. Et selles mõttes on rahulikumad kõvasti ja nad on kõvasti rahulikumad. Ja nüüd tegelikult me ei ole ju rääkinud sellest inglise inglise perioodist, et väga palju mõju on avaldanud ikkagi ka inglise koloniaalvõimuperiood. Ja siiamaani on Küprosel väga palju inglasi kes on sinna jäänud tänu oma äridele, peresidemetele või ka väga palju neid inglasi, kes lihtsalt otsustavad pensionipõlve minna veetma Küprosele. Ja seetõttu võiks öelda, et Küprose kreeklased on natukene täpsemalt korraliku maantee ja võib-olla natukene tasakaalukamad ja rahulikuma, et kui Kreeka kreeklased et see inglise, inglise perioolto, oma tavade ja inglise täpsusega on siiski neile mõju avaldanud ja kindlasti vast ka, et ikkagi ketras on meie jaoks palju puhtamaks kui Kreeka. Et mina, kes ma olen väga-väga palju olnud Kreekasse ja kuulen, kui tulevad meie Eesti puhkaja, vaata kuidas nad omavahel räägivad ja kommenteerivad, et nendele torkab kohe silma, et Kreeka on väga must ja räpane. Mina pean tunnistama, et ma ei märka seda enam, sest ma olen sellega nii harjunud. Aga kui ma läksin ka eelmine sügis peale Korfu saart Küprosele märkasin ka mina ja siin on asjad teistmoodi. Mida üks Küprose kreeklane teeb, mul on alati niisugune mulje jätta. Mis on suurematel osal eestlastel, et et neil on niisugune mõnus elu. Neil on hästi hea ilm, neil on tervislik toit. Neil on naine, kes on koduste Picased ära mees istub nii-öelda verandal, libistab väikest vein siia ja on niisugune hea elu või, või mis nad teevad ja milline on pereelu. See, mis sa praegu rääkisid, ei ole, ei ole mitav vale aga igal pool igal pool on globaliseerumine areng. Ja see tõttu ei ole need asjad enam sugugi teps mitte. Nii et ikka ka naised käivad rohkem tööl kui vanasti. Ja kui ikkagi pereema käib tööl, ei ole enam see traditsiooniline perekonnamudel, et kolm põlvkonda kolm-neli põlvkonda, kuna nad on ju ka küllaltki pikaajalised tänu oma ilusale kliimale ja tervislikule toidule, nagu sa mainisid ka et ei elata enam sageli kõik mitu põlvkonda koos. Ja see on just nimelt sellepärast, et igal pool on see probleem, et rahvas läheb maalt linna, sest linnas on rohkem tööd. Ja nii on ka Küprosel, et külad hakkavad tühjenema, noored tahavad ikka minna linna parema ja kergema elu peale. Ja muidugi põhipõhiline tegevusala tööstusharu Küprosel siiski on turism ja turismiga seotud teenused Küprosele muidugi ka väga tugevalt arenenud finantssektor ja pangandus ja kinnisvaraarendus, enne mainisime paljud inglased, kes lähevad pensionipõlve päriselt Küprosele veetma. Aga Küpros Su oli väga populaarne. Et nüüd on kriis igal pool, aga, aga mõned aastad tagasi oli neil täpselt samasugune kinnisvarabuum nagu meile ehitati väga palju kortermaju mida müüdi teistele eurooplastele, kes ostsid endale suvekodusid. Kui sel ajal, kui sina seal olid, et kas olid tunnistajaks ka, ütleme, mingisugusele ütleme taritsionaalsele mingi üritusele, et oli seal mingi tähtpäev või, või käisid saaki kuskilt pulmas või, või midagi taolist või mingid usupühad muidugi, kui religioosne maa üldse. Küproslased on Õigeusklikud kreeka õigeusku ja nagu teised ortodokssed õigeusklikud maada omab usk nende igapäevaelus väga suurt rolli. Võib öelda, et kõik, praktiliselt kõik 98 protsenti Küprose kreeklastest on õigeusku. Ja nad tõesti on usklikud ja käivad regulaarselt kirikus. Kuigi jah, otse Kreeka õigeusk on natukene natukene vabama, vabama hoiakuga, kui meie oma protestandid kirikus oleme harjunud ja sageli tundub, et tegelikult selle kirikus käimise ja usupühade tähistamise taga ongi ikkagi võimalus kokku saada lihtsalt olla koos ja nautida teineteise seltskonda. Ja nagu ikka õigeusus on igal igal külal igal linnal oma pühaka. Igal korralikul lapsel peab olema ka kiriku poolt aktsepteeritud nimi, mis tähendab ikkagi pühaku nime. Kirikaga aktsepteerima nimel. Ei pea aktsepteerima, aga ütleme, et need nimed, need pühakute nimed, mida nemad kasutavad meie Eestis, oleme harjunud, et meil on väga palju nimesid. Võtame niisama nime Katariina pühaku nimest olnud, meil on Kadigadktikaatringalt Triin, Katariina, Katerina ükskõik. Me muudame ühe tähe ära ja me saame uue nime, mis pannakse passi. Aga õigeusumaades sellist kommet ei ole. Et nendel on kasutusel väga vähe nimesid, et kõik on ikkagi pühakute nimed ja anda siis kuidas kuskil maal hääldatakse, kas Katariina, Riina aga, aga sellest Katariinast sadat varianti teha ei anna. Ja seetõttu ongi, kui nüüd tagasi minna väga olulised kõik need pühakute päevad, mida saab tähistada. Ja see on hea põhjus jälle tulla kokku käia kirikus ja pärast minna koos sööma ja mõnusalt aega veeta. Ja nüüd nende pühakuks päevaga seoses on nendel palju olulisem nimepäev päev kui sünnipäev. Meie kommetes on ikkagi märksa olulisem sünnipäev ja palju meil meil on inimesi, kes teavad, millal neil on nimepäev või seda tähistavad, et neid on ikkagi vähe. Ja meil on ka nii palju nimesid, selliseid nagu ma ütlesin, et, et noh, me saame oletada, et see on sellest nimest tuletatud ja siis püha kuupäeva pidada. Kuna kuna meie luteri kirikus, kui see ei ole pühakute traditsiooni, siis nähtavasti ei ole meil ka seda nimepäeva kommet, nii. Aga nendel on jah, vastupidi, just nimelt, et nimepäeva peetakse kõik sõbrad-sugulased tulevad kokku ja minnakse koos taverni õhtustama ja sünnipäeva peetakse aruharva ja peetakse siis just nimelt et täiskasvanud ei tähista peaaegu kunagi sünnipäev. Reisipalavik täna Vahemeres, Küprose saarel, meil on saates külaliseks, tea saar, kes on meil täna siin saates giidiks ja oleme nüüd teinud suhteliselt selgeks selle, mis on toimunud Küprosel ajaloos ja kuidas Küproselt, elu tänapäeval käib kreeklastel ja türklastel. Aga nagu mainitud, mitu korda ka, et Küpros on üks väga-väga tunnustatud ja külastatavus on väga suur turismisihtkoht, et rääkiski natukene nendest kohtadest, kuigi oleme siin juba jutused natukene maininud ka. Et mis on kohad siis, kus peaks käima Küprosel, mis asjad on need, mida peaks kindlalt nägema. Ja võib-olla ka siis, mis asjad, mida peaks kogema. Et rääkisime juba siin Aphrodite kaljust, see asus kuskohas? See asub Paphose külje all. Ja see on lihtsalt ütleme niisugune, kas seal on siis supelrand, seal on üks väike. Seal on kaljurahnude kompleks ja väike kuulge kivine rand inimesed käivad seal ujumas küll, aga tegelikult Küprose turismiorganisaator spioon ei soovita seal ujumas käia, miks? Seal on ka see, see kõige tuntum, see kaljurahne ja seal ümber on päris tugevad hoovused. Ja inimesed teinekord hindavad, et enda võimeid üle ja tahavad kindlasti minna ümber selle kalju ujuma. Ja kahjuks on mõningad sellised ujumised jäänud mõningatele ujujatele viimasteks. Aga kui seal eespool eespool ujumas käia, siis loomulikult ei juhtu mitte midagi ja ma mõistan väga hästi neid puhkajaid, kes Küprosele minnes ikka tahavad seal kuulsas Aphrodite. Ja tegelikult on Küprosel mitmeid teisi randasid näiteks kus olla. Jah, et ütleme praegu ka Bon kaks põhilisemat turismipiirkonda üks, mis jääb ida poole aianapa ümbrusesse ja aianapa ümbruses on väga ilusad, valge liivaga rannad. Aia napa siis on kas on siis kohanimi või on seal, ütleme siis selle kuurorti. Aia Napa on kuurorti nimi tegelikult samamoodi, enne seda 70 neljandat aastat ei olnud seal mitte midagi muud peale väikese kaluriküla. Ja alles siis hakati, hakati arendama turismi selles piirkonnas. Enne seda oli kõige kuulsam turismipiirkond just seal Aia napasta natuke ülesse põhja poole Fama kusta ümbrus. Et tegelikult aianapa jääb ka Fama kusta piirkonda, aga nüüd praegu sama, kus ta jääb põhja poole, lauk okupeeritud aladele. Et aia napan küll ka linn, aga teda teda nimetatakse ka piirkonnana. Ja võib-olla ta praegu ei ole enam nii kuulus-kuulus pidutsemise koht, aga ütleme kuskil 10 aastat tagasi või, või ka vähem peeti aia napati ikkagi Ida-Vahemere nii pitsaks. Et oli ta oli ta tõesti äärmiselt äärmiselt kuulus koht Noorte inimeste hulgas ja tegelikult on ta siiamaani Küprose saare kõige kuulsam pidu panemise kohta. Et kes tahab, kes tahab rahulikku puhkust, perepuu, kust kindlasti ei soovitaks valida hotelli aie Napa keskusesse, sest seal on siiamaani ikkagi klubi klubi kõrval Towernda Verni kõrval paar paari kõrva ja ega seal enne hommikut vaikseks jääks. Ennem ennem jäi mainimata, rääkisime randadest, et Aia aia napakiliale jääb Küprose üks kuulsamaid randu, Nissi rand. Küprosel räägitakse väga palju inglise keelt, see on inglise mõju ja loomulikult meie turistile on see hea, sest seal saab ka kõige väiksemas ja kaugemas mägikülas ingliskeelega hakkama. Kuna need vanemad inimesed on kasvanud üles just nimelt inglise koloniaalvõimuperioodil. Ja seetõttu tuntaksegi ikkagi seda randa rohkem ka nime all Nissi piitsa, et kui öelda lihtsalt Nissi või Nissi rand eesti keeles ei kõlada kohe sugugi nagu õiet jäetika. Sest Eestis on ju keset Eestit Nissi Nissi randa öelda, siis on Palogisin. Ongi, et aga samamoodi Küprosel, kui küsida ikka Nissi biilse, et kõik teavad, kus on kuuluse Nissi piitsem, helevalge liivaga läbipaistva ele rohelise teega. Kui me nüüd lõunarannikul omadega ja kui hakata sealt lõuna poolt idarannikult lääne poole tulema jääb sinna Larnaca linna. Et praegu nüüd ongi, mida kasutavad Küpros küproslased. Kaks lennuvälja Küprosel on Larnoka lennuväli, mis, mida nüüd just laiendati ja eelmise aasta novembris avati uus suurem lennuväli ja teine on pahvuses, mis jääb ida poole. Sest enne seda oli, oli Miku siia ehk Levku siia lennuväli, mis kahjuks on praegu okupeeritud aladel. Jalarnaca ümbruses on ka ikkagi küllaltki palju turismi ja Larnaca turismi puhul on vahva see ja sobib inimestele, kes tahavad siiski siiski olla linnas. Linn on mere ääres ja on pikk rand seal rannaääres onu tellid. Aga sealsamas on olemas ka kõik see, mis peab ühes linnas olemas olema. Kõikvõimalikud teatrid, kinod, kaubanduskeskused, nii et tegevust jätkub seal kõigile. Ja sama sama puudutab ka limassooli linna, et limas sol ongi Küprose suuruselt teine linn ja praegu ka kõige suurem sadamalinn sest jälle sama asi, see kõige suurem sadam jäi enne Fama Gustasse. Ja oli oli vaja hakata laiendama imas sooli, väikest sadamat ja limast solia Larnaca puhkekohana selles suhtes on tõesti sarnased, et seal samamoodi. Samamoodi on väga ilus kilomeetreid pikk rannaäär, kus on hotellid ja sinnasamma, tahapoole jääb linn. Ja ennem ütlesin, et teine lennuväli on Paphose Pafoska vana pealinn ja seetõttu hästi mugav. Just nimelt kultuurihuvilistele, et väga palju neid vanu antiikseid vaatamisväärsusi jääb just nimelt Paphose ümbrusesse. Lisaks nendele imeilusatele randadele mis seal on? No ega see Küpros nüüd nii suur ei ole, et igalt poolt on võimalik igale poole üldiselt minna ühe päevaga. Seal on väga hea teedevõrgustik, Küprosel on tõesti korralikud kiirteed ehitatud Nende linnade vahele ja too need vahemaad saab läbida väga kiiresti, et kui te vaatate ka Küprosel ise ringi sõites kilomeetreid mõtled, oh, see võtab nii kaua aega, et ei, sinna ei jõua minna ja ei saa kõik käidud. Et õnneks õnneks ei ole seal seda muret, et need osad lõigud saab läbida väga kiiresti ennem kui minna sissekasse mägedesse või minna uurima kõiki neid erinevaid randu. Pahvusest on hea minna uurima ka truuduse mäestikku. Et tegelikult on Küprose saarel kaks olulisemalt mäestiku kõige kõrgem truuduse mäestik ja nüüd sinna põhja poole jääv Pentadaktilose mäestik. Bentode aktilos tähendab tegelikult kreeka keeles viis sõrme. Ja kes sinnapoole lähevad, jääb ka mäetippe, et kui te seda vaatate, siis tundub nagu peopesa. Peopesa oleks keeratud koht koja paistavad paistavad viis viis sõrmenuki. Et sealt nimetus ongi tulnud. Aga see jääb nüüd praegu sinna põhja poole. Kas need mäed on ikka, ütleme, siuksed mäed või ikka võtavad nad mäe mõõtu välja või on siuksed eesti eesti tüüpi eesti tüüpi künka? Hiinad Eesti eesti tüüpi künkad ei ole, et Küprosel on ikka päris õiged mäed ja Küprosel on võimalik ühe päeva jooksul, kuidas soovid. Näiteks varakevadel võite minna suusatama, truuduse mäestikus on ka suusakeskused. Ja sealsamas sõidate alla rannikule limast sooli ja kui ei karda 18 kraadise mereveega ujuma minna, saab ühel päeval nii suusatada kui ujumas käia. Ja truuduse mäestiku kõige kõrgem mägi on 1951 meetrit kõrge ja see on Olümpose mägi. Aga süda, aga seda ei tasu nüüd segamini segamini ajada Põhja-Kreeka mandriosas asuva põsemäega. Aga tegelikult on ta oma nime ikkagi saanud selle Olümpose mäe järgi, kuna Küprose kreeklased tahtsid tahtsid, et ka nendel oleks oma Olümpose mägi ja seetõttu kasutasid just nimelt sedasama nime. Ja teise mäestiku mäestiku kõige kõrgem mägi on 1024 meetrit, nii et siin ei ole tegemist meie otepää küngastega. Need on ikka päris tõsiselt ka kahe kilomeetri kõrgused mäed. Jah, et ütleme kogu kogu Küpros on võrreldes Eestiga väga mägine aga nemad muidugi selliseid 300 meetri kõrguseid künkaid mägedeks ei nimeta, et see on nendel nagu lauskmaal. On veel mingisuguseid kohti, mingisuguseid ehitisi, mida peaks nägema, mida, mida peaks vaatama. Mingeid ajaloolisi? Kui me mägede mägede juures oleme, siis kindlasti tuleks mainida just nimelt ruuduse mäestikku kus asub väga palju õigeusu klooster, räige neid on, neid on seal tõesti ribu riburada üle 10, mis on kõik väga kuulsad kloostrid. Aga üks, mida ma tahaksin kindlasti ära mainida, on Kose klooster ja kütused klooster on õigeusklikele kultusepaigaks. Väga paljud, väga paljud õigeusklikud. Ka eestivenelased, kes lähevad Küprosele puhkama lähevad sinna kindla eesmärgiga külastada kükkuse kloostri Ta nagu risti kõik jah, nagu väike ristikäik, väike palverännak, kuna seal asub imettegevneitsi Maarja ikoon. Legendi kohaselt maalis selle ikooni evangelist kas ise ja üks üks tema enda käega Maarja taevamineku ikoonidest, mis on maalitud. Ja nagu ikka kõik need imettegevad ikoonid, mis nad teevad. Teevad sind terveks toovad õnne, rahu. Läheb rikkumist, võib-olla mitte, aga. Ja nii edasi. Täpselt nii on sulgenud ja olen käinud. Kuidas tundsin? Rahulolevana õnnelikuna. Nuki kükk osalisele. Köök Kose klooster ja see asubki keset trooduse mäestiku kõrgel üleval mägedes. Et kes nüüd ise peavad ringi sõitma, rääkisime enne mägede mägede kõrgusest ka, et peate kindlasti kindlasti Küprosel arvestama sellega, et kuna need kõrgused on nii erinevad, et kui te lähete ringi, sõitma mägedesse, et võtke ikka kaasa kampsun või selga. Et kui te ikka lähete üle 1000 meetri kõrgusele, siis need temperatuurid on seal märksa teistsugused. Küpros on koht, kus me täna oma reisipalavikusaatega oleme, meil on külas, tea saar, kes meile Küproselt räägib, räägiks natukene praktilisest poolest ka, et Küpros on Euroopa Liidu riik, seal kehtib euro, seal käib palju turiste, lõhnab selle järgi, et suhteliselt kallis koht, kus ütleme siis puhata, palju. Hakkame sellest pihta, kui kallilt üldse Küprosele saab lennata? Kui te soovite iseseisvalt minna puhkama ja soovite osta lennupileteid siis nähtavasti niuksed odavamalt. Pakkumised, mis on võimalik, saab, ta saab kuskil 4000 krooniga ja väga-väga palju lennatakse just selle tšeki eel Antiga läbi Praha Küprosele. Need 4000 on kõige odavam variant. Tänapäeval on nii palju nii palju pakkumisi, et võib-olla võib-olla saab siin ühtteist uda odavamalt ka, aga kui te, kui te soovite, kui te soovite võtta sellise nädalaajase puhkuse reisiloomulikult, oleneb teie teie hotelli soovidest. Millise hotellide valite? On kõige kõige odavamad pakkumised? Nähtavasti on kuskil niuke. Viie, 5000-ga saate saate kohale lennata ja elada lihtsasse lihtsas apartmenthotellis. Aga, aga see on muidugi üks odavamaid odavamaid variante kõige tavalisemas lihtsamas hotellis, et loomulikult loomulikult võib võtta uhke viie tärni hotelli, kus, kus saate saate maksta 15 20000 krooni nädala eest. Kohapealne elu, kuidas on, kuidas ütleme, väljas söömine ütleme siis seal ringi sõitmine, et kas on kallis. Eks ta natuke kallim olen kui Eestis ja eks ta ole kallim võrreldes Türgiga, mis on viimastel aastatel väga populaarseks reisi sihtkohaks saanud. Ja võib-olla on ta sutsu sutsukese kallim ka Kreekast. Aga, aga kindlasti kindlasti on ta üpris task kohane. Vot mis on Küprosel väga kallis, on see, kui te tahate minna kohvikusse ja juua kohvi. Lugu, et kohv on Küprosel ja samamoodi ka Kreekas väga kallis. Väga populaarne on nendel külm kohv? Ei. No kui õues on õues on palav, siis kuuma kohvi ei taha, aga sealsamas tahaks ikka selle kofeiinikoguse kuidagi kätte saada. Ja seetõttu ongi Kreekas väga populaarne ja samamoodi Küprosel külm kohv, mida nad valmistavad lahustuvast kohvist, veest ja teie soovi järgi pannakse sinna piima ja suhkruta ja kõik, kui kõik see aetakse selliste spetsiaalsete Mikseritega vahule segamini tehakse seda nüüd tegelikult ka päris tavalise kohviga, aga see fraktee lahustuva kohviga on selline algne ja populaarne variante. Ta ei tee, kohv maksab kuskil kõige odavam, mis te saate, on kaks, kaks pool eurot. Kui te lähete Peeennesse kohvikusse, siis see maksab kuskil kolm pool eurot kopsu. Ja üldse igal nagu ma mainisin ennem ka, et igale poole Kreekas on kohv väga kallis ja selleks on tegelikult oma põhjendus, kuna nad armastavad väga kohvikus käia ja nad on ju ikkagi temperamentsed, lõunamaalased ja juttu jätkub. Ja võetaksegi üks kov, seda pakutakse sellises kõrges klaasis nagu meie joome kohvi lattet tavaliselt Ta kõrrega juuakse. No ja selle taga annab ju istuda väga pikka aega öeldaksegi, et nemad müüvad kohvikust kohta mitte kohvi ja on tavaline, et mis see kohvikukülastaja tuleb, seal on väga palju mehi, kohvikukülastajate hulgas tulevad kaks sõpra, võtavad kaks kohvi ja istuvad kolm tundi selle kohviga. Ja vot selle tõttu räägid, eks seegi, et on nende kreekakeelsetes maades, on ta siis kreeka proosa kohta väga kallis. Kui me siin juba kohvrist rääkisime joogist rääkisime, räägiks söögist kaasa enne siin saate alguses mingitki mainisid, Küprose köök on sarnane natukene Kreeka köögile. Jah, ta on, ta on ikka väga sarnane Kreeka köögile kergelt, et kui ütleme võiks öelda ka tugevat Türgi köögi aasia köögi mõjutustega, et eks see Vahemere Vahemere ümbruse köök ongi väga-väga segunenud, nende endiste endiste vallutajatega ka. Aga, aga söömine on neile väga tähtis. Pere püüab ikka päevas vähemalt korra kokku saada ühise ühise söögilaua taga, kus siis arutatakse läbi kõik päevaprobleemid. Ja Exegi peab olema ikkagi õhtusöök, sest ei ole ju lõunamaamaades hommikusöögil olulist tähtsust. Ja täiskasvanud inimesed sageli ei söögi ummikusta, joovad lihtsalt niisama mööda minnes kuskil mõne kohvi või haaravad kaasa kuskilt piru ka mis on hästi tüüpiline. Ja vanasti muidugi söödi lõunat korrapäraselt ja korralikul. Aga nüüd, kui käiakse ikkagi linnas tööl, ollakse kodust kaugemal, ei ole sellist võimalust, jääb ka lõunasöök väga kesiseks, samamoodi süüakse niisama midagi kiirelt mööda minnes ja seetõttu ongi nii, et päeva põhi, põhisöök on ikkagi õhtusöök, kus pere saab kokku ja, ja arutab kõik kõik päeva sündmused läbi. Ja kui te nüüd Küprosel soovite sööma minna väljasse, siis tuleb öelda, et vot väljas söömine ei ole seal väga kallis, et kui kohv on meie mõistes ikka kohe tõesti tõesti kallis, kui me selle kolm pool kolm pool eurot ümber arutame juba 55, nii palju ta need ka 55 60 krooni 64 eurot, et see on ikka väga kallis. Aga sealsamas, kui minna sööma ja just nimelt minna seltskonnaga sööma siis see, mida rohkem teid seal söögilaua ümber on, seda odavamaks söömine läheb. Sest väga populaarne on Küprosel Ta meie seedeme, see tähendab eelrooga ja selline eelroogade eelroogade komplekssed. Ja nemad on kohe kokku pannud teinekord sellise Meseedese menüü, et seal on mingi 12 kuni 15 erinevat erinevat rooga. Need on küllaltki väikesed taldrikud. Aga kui nüüd tellida, tellida see komplekt Mesedeseid ära, siis sellest sellest saab mitu inimest söönuks astutud. Ja sellepärast ongi, et kui tellite tellite, need eelroad, fakte, midagi sealt põhiroast, kool lisaks, seal on tavaliselt väga suured portsud. Et ongi, et sealsamas ütleme kaks inimest saab korralikult söönuks kuskil 20 euroga ja see on 300 300 krooni. Et see, see ei, see ei ole enam sugugi nii palju. Ja mis on näiteks Küprose juures? Minule üllatus on see, et me oleme harjunud, et Vahemerel maades on ikkagi nendes veinimaades on vein odav. Ja kui te lähete poodi, siis tõesti vein on odav, aga nüüd, kui te lähete ta Verni ja isegi kui võtate majaveini see liiter majaveini, maksab teil kuskil 10 10 eurot või rohkem. Ja sealsamas on õlu odav. Ma nüüd. Ning päris täpselt neid õlle hindasid ei mäleta, kuna ma ise peaaegu kunagi õlut joob. Aga, aga, aga see õlu oli igatahes odav, võrreldes teiste Euroopa maadega. Et ma ei tea, kas see on nüüd inglise perioodist jäänuk või et kuidas on võimalik jahe Ta Verni minnes on neil need veinihinnad on küllaltki kallid võrreldes õlle hinnaga või on see, et ikkagi kuna turistid väga suur osa, kõige suurem protsentuaalselt turistide hulk on ju inglased ja muud põhja Euroopa rahvad, et nad siiski armastavad õlut. Ja et tänu tänu sellele on need õllehinnad odavamad, sest nagu ma mainisin, on jah, poes on vein ikkagi väga odav. Me rääkisime ka sellest, et teed on seal hästi korras ja kuidas see liiklus seal on, näiteks Kunen sinna endi, nendele auto, mis on kindlasti võimalik, ma kujutan ette. Bensiin on ka. Bensiin on bensiin on isegi vist odavam kui meil Eestis. Ütleme, mõtlen selle auto, sõidan, aga kuidas see liiklus on sihukene hullumeelne. Ei liiklus liiklus on liikluses rahulik, tasakaalukas, aga just sinna ma tahtsingi jõuda. Mis selle asja keeruliseks teeb, on, on meie jaoks valepidi liiklus. Et loomulikult, kui, kui nüüd inimene tahab rentida autot ja ta siiski Eestis sõidab, no igapäevaselt autoga siis ühe päevaga enam-vähem harjub selle teisipidi liiklusega ära. See ei tähenda see, et see kerge on. Ei. Ongi, et peab olema ikka kogu kogu oma mõttega, et ega sees selles, et kummale poole sa pöörad ja kõige keerulisemad ringid ringide pealt väljaminek, et jah, selles suhtes ise ise autoga ringi sõitmine võib tekitada natuke stressi ja selle aja peale, kui ta selle liiklusega ära harjuta, vot siis on puhkas juba läbi. Aga on seal mingeid teisi võimalusi võtta endale näiteks mingi noh, ütleme ma lähen sinna, ostan talle lennukipileti võtta säkkovalt hotelli, et et saab sealt võtta nagu mingit. Ma ei tea, siukseid tüüpe, kes viskavad mind ütelnud, et ma tahan ühest saare otsast ma tea, sinna teise minna, siukene, taksod või. Mis seal on küllaltki hea bussiliik losson linnade vahel ja samamoodi on nendele selline nii-öelda meie marsruuttakso sarnane süsteem. Et on minibussid ja kõige huvitavam on see, et nad tulevad vot teile hotelli järgi ka. Et teatate hotellis, et soovite, soovite näiteks homme sõita pealinna ja teile öeldakse küll, mis kell see välja ja siis nad helistavad ja see tuleb, võtab teid hotellist peale ja pärast õhtul hotelli tagasi ka. Et kuidas selle ütleme, selle türgi poolega nüüd on, et inimesed käivad ikkagi seal nii-öelda kreeklaste poolel puhkamas ja ma sain aru, et nüüd on võimalus minna ka sinna teisele poolele, aga sul peab olema, kus selle viisaselt saab. Selle saab sealtsamast piiri pealt. Kui te lähete ka ise autoga, siis peate maksma autokindlustuse, see oli mingit 10 eurot, ma päris täpselt ei mäleta. Ja, ja teile antakse piiri pealt viisa. Küpros selline koht on siis meil siin olnud kõne all, et selliseid, ütleme toredaid Vahemere fiilinguga kohti on teisigi, aga miks sa arvad, et miks on Küpros just saanud selliseks ütleme, väga populaarseks, miks, miks inimesed käivad seal Küprosel just puhkamas? Ma tean, üks minu hea sõber, kes eriti eriti reisi. Ta käis Küprosel ära ja minu meelest nüüd ta majal tükk aega näinud, sest ta ütles, et ta läheb sinna kindlasti tagasi, nüüd ta vahepeal käib Eestis on minu meelest ta kükitab seal Küprosele, et mis, mis, mis asi, on see just see Küprosel, see, mis seal need inimesed sinna paneb käima? Nojah, et mainisime ära ennem imehead kliimat ja kui ikkagi kaardi pealt asukohta vaadata, jääb ta väga lähedale Egiptusele. Ja see näitab, et seal on väga pikalt ilus. Aga ma tahtsin küsida kliima kohta siit kohe, kui sa mainisid piimatut, kuidas seal on, näiteks kui meil on talv, kui külmaks on, üldse läheb, või on seal kogu aeg selline mõnus, niisugune mõnus, soe või läheb seal ikka külmaks ka. Tegelikult tegelikult turismihooaeg ametlikult lõpeb ära novembris novembris pannakse ikkagi enamusele selle kinni, need turismikülad surevad nii-öelda välja, aga just need linnad nimetasime ennem ka, et palju turismi Larnakas limas olis nendes jääb enamus hotelle või väga palju hotelle lahti. Ja kui me nüüd võtame meie tavalise Eesti Eesti suve siis nende, nende toll ei ole palju külmem kui kui meie jahe suvi. Ja mingisugune 15, jah jaa. Talvel ongi see, et temperatuurikõikumised on suuremad, et hommik ja õhtu ja öö on külmemad nullini nullini sealse tempera tuure ei lähe, et siuke külm on ranna ääres seitse, kaheksa kraadi, tavaline niuke 10 11 see mis on öösel ja päeval on ikkagi kuskil niuke 15 kraadi ja päikese käes loomulikult märksa soojem ja, ja seetõttu sobibki ta põhjamaa põhjamaa inimestele lihtsalt ajaveetmiseks ja puhkamiseks ka talvel. Kaua lend Tallinnast, mis ütleme otse, lähevad ka mingid linnulennult, umbes kaua ta kestab. Neli tundi või on su rohkem kui neli, aga suures piires neli tundi? Ei ole, ei ole sugugi kaugel ja Küpros on on segu erinevatest kultuuridest, et meie käime seal Küprose, Küprose Kreeka poolel nii õelda, aga ikkagi on seal väga tugev türgi mõju ja samamoodi inglise perioodi mõju. Ja Meile põhjamaa täpsele inimesele võib see tavapärane lõunama segadus olla teinekord natukene tüütu ja väsitav ja keeruline. Ja võib-olla just nimelt, et see fakt, et nad on ikkagi märksa väiksemad ja korralikumad oma igapäevaelus asjaajamistes, siis sobib see meie temperamendile väga hästi. Et sealsamas oleme me Vahemere maas, naudime, nende köögi omahind on ilus, päike, soe meri, aga sealsamas ei ole, ei ole nii palju seda tohuvabohu ümber nagu mõnes mõnes teises populaarses puhkuse paigas ja on alati teatud teatud inimesed, kelle, kellele sobib selline stiil rohkem. Suur tänu sulle, tea, et sa rääkisid meile sellisest kohast nagu Küpros oleme nüüd märksa Targemad, teame, mis meid seal ees ootab, kui me sinna üks päeval läheme. Ja ei oskagi sulle öelda, kohalikus keeles, suur tänu ja peatse kohtumiseni, aga igatahes suur tänu ja peatse kohtumiseni sulle, aitäh. Selline oli siis reisipalavik. Meie kohtume teiega järgmine nädal. Meil on jäänud veel paar saadet enne reisipalavik läheb suvepuhkusele kas siis Küprosele või mõnda mujale kohta.