Üsna Jõgeva külje all paikneb Jõgeva sordiaretuse instituut. Siin on aastakümnete vältel aretatud sadu aed- ja teraviljasorte, mis rikastavad meie toidulauda või on väärissöödaks loomakasvatajatele. Mina olen Raivo Suni ja minu vestluskaaslaseks on akadeemik Hans Küüts mees, kes tuli Jõgevale rohkem kui pool sajandit tagasi ja on sellest ajast alates tegelenud Instituudis odra aretamisega. Te olete ju tegelikult Põlva maakonnast pärit, et kuidas teie siia Jõgevale üldse sattusite? Minu unistus oli see, ma käisin kaks korda enne kui ma siia tulin ekskursioonil siin üliõpilasena ja siis ma tahtsin väga-väga siia tulla, sest muidu oleks mind eeruma, kolhoosis esimeheks valitud. Aga mul oli ikka teaduse juur sees ja, ja ma tahtsin väga minna, isegi kui öelda, nagu ma ka raamatus on öelnud, et et kasvava tänava pühkijaks ja see oli juuste mihkel pillile ja juuli saamissepale tänu siis ma mõtlesin ja mõtlesin, aga tol ajal direktor August Kalmann saatis mulle äkki kirja ja nõuti, et kas ma tuleks odra nooremteaduriks, sest vanemteadur Eduard Ehien Baum oli pensionile minek mas ja siis oli minu volitus juba seal täide viidud. Ja siis tulin, mäletan seda väga hästi. Mootorrattaga Kavrovets siia plikke mantel seljas ja kes mulle vastu tuli, see oli Salme tuul, 1921 teraviljad osakonna juhataja. Me saime kuidagi väga soojalt kokku temaga ja siis ta muidugi tutvustas mind nii Mart veerandiga, kes oli siis aretuse osakonna juhataja ja, ja see töö läks siis käima. Te ütlesite, et teil oli see teaduse pisik juba varem. Millal te esimest korda teadvustasin endale, et teadus on see, mis teile huvi pakub? Ma olen kogu aeg tahtnud teadusega tegeleda. Niisugune auväärt akadeemik Mihkel Pill oli Siivia. Muidugi, ega Jõgeva ei olnud siis nii korras, kui ta on nüüd jõgeva sild oli väga lagunenud, puusild ikka, hobused kukkusid läbi ja, ja savi oli sinisavi. Tehti nalja, et see on jõgeva sinine. Aga mulle see meeldis väga. See, et teist sai sordi aretaja, see oli täitsa kogemata teil kinnisideed, te tahaksite sordi Aeteks saada. Esialgu ei olnud. Ma oleks Jõgevale tulnud kas või tänava pühki jaoks et siis saaks agronoomiks edasi, nii et see oli kuidagi nagu sisse kodeeritud ja mulle väga meeldib tee oma tööd ja, ja nüüd ma olen üle 50 aastaselt siin töötanud, miks oder oode all oli Eduard Ezenbaum just pensionile minemas ja ausalt öelda, mul, oder on väga meeldinud. Mu hing on läinud, poetess Betti Alver, kes on oma nooruse ajal Jõgeval Jõela ja Betti Alveri isa, oli raudteetööline ja Rudolf Tamm kutsus muu kord. Aga Betti Alveri külastama, ta oli Betti Alveri ikka väga head tuttavad. Ja meil oli väga niisugune kuidagi öeldes lõbus meeleolu ja ja kui ta küsis, et, et Ma tegelen, ma vastasin odraga ja siis ta pani mulle nimeks odratolgus. See on jäänud mulle külge oode tolgus. Enamik eestimaalastest, ilmselt, kui ta mõtleb odrast, siis ta mõtleb eeskätt õllest ja võib-olla mõni mõtleb odrakaraski, seda ka väga palju rohkem. Modrast ei mõelda. Mis tähtsus on odral. Kõige suurem söödateravili on oode praegu aga olid ka need ajad, millal Tartu õlletehas tegi layer shoutidest Elo 90 protsenti õlut. Ma pean ütlema seda. Elo oli väga ja sort isegi rahvusvaheliselt. Ta oli tunnustatud õllesort ja sellest oli ka küllalt, et see õlle odavana sai elu käima pandud. Aga nüüd on jah, just see toode olla. Te alustasite sordiaretusega 58, sellest on nüüd 52 aastat möödas, et kui teil oleks võimalus Peoga seda otra, mis oli 58. aastal ja võtta teise peoga seda otra, mis teil on, ütleme 2010. aastal, mille poolest see oder, mis täna on aretuses kasutusele, erineb sellest otsast, mis 52 aastat tagasi kasutusel oli? No kõik asi läheb edasi ja kui sai valmis sort Miina, see on intensiivsaagiline odrasort ja siis me see on, leppis sort, siis Tal olid ka veel mitmesugused vead, et, et ta ei olnud nii seisukindel. Ta ei olnud nii saagikas Dayulady haiguskindel järgi ja teeme ikka seda teed, mis ideaalse sordile lähen. Ja siis tulid juba Liisi. Ja 1900 89. aastal oli järg Elo käes ja tema oli tunnetatud Euroopa veeks. Parimaks õlleutraks. Teie tegelete aretamisega loodusliku valiku printsiibil kuidas teie suhtute keeemmuudesse või geneetiliselt muundatud organismidesse? Esiteks, ma võin öelda, et minu kolleeg Kanadas on teinud väga palju tööd kee moodega aga ta ei ole saanud veel tulemusliku järeldusi ja sellega. Ma arvan, et meil on veel pikk tee minna ristamistest ja ja valikutest teiste kaasa lülitamistest tavalise aretusviisil. See võib-olla tuleb. Aga kas te tunnetate, et selline keemoode tulevik võib ühel hetkel saada sellisele traditsioonilisele ristamisel looduslikul valikul põhinevale aretusele kuidagi ohtlikuks? Ei, see saab ainult olla täiendviis saada ja, ja mida rohkem on sordi loomise viis ja seda rohkem on ka tulemusi. No teie mälestuste raamatust võib välja lugeda veel ühe sellise, ma saan aru, et teie elus väga olulise verstaposti, see oli vist, kui ma õigesti mäletan, 1969. aasta, kui te esimest korda pääsesite välismaale läksite, Rootsi. See oli ikka tõesti kannatuste rada ka oma omal soovil. Ja ma olin kandideerinud 1968 juba, aga siis ei saanud ma löödile, sest nii palju oli tahtjad, üks võis Rootsi minna vale sordiaretuse instituuti ja 100 soovijat oli siis ma läksin ikka läbi kadalipu ja järgmine aasta juba võeti mind palju tõsisemalt. Sest ega keskkomitees ei, ei tahtnud mind osakonna juhataja läbi lasta, sest mul oli ju vend Kanadas. Aga ma nõudsin, et võtaks mind ka Nõukogude Liidu keskkomitee ükse sekretär vastu. Ja imelik on see, et kuna olid kõik vanad mehed, aga see oli noormees ja kui ma rääkisin talle viis minutit, et miks ma tahan minna juustu sügisel, mitte kevadel, et siis on näha ka köögipool, kuidas tööd ja analüüse tehakse ja siis võttis, kirjutas nõusolekut hääle ja, ja siis, kui ma tulin kauri lõvi juurde tagasi, siis ta lihtsalt viskas paberit teise poole lauda, nii et ma olen ka käinud isegi Nõukogude Liidu kiskomitees. Viis aastat olin ma inglise keelt õppinud ja igasugu asjade kokkusattumine nõudis mult ka seda, et ma sain Tallinnasse õppida rootsi keelt ka just grammatikat. Ja siis, kui ma sinna läksin, minul oli vastas kaks meest ja hakkasin inglise keeles rääkima. Aga see üks oli poolakas ja väga hästi mõistis vene keelde. Ja siis sain ma juba voolakaga sõbraks ja aga kahe kuu jooksul õppisin ma ära rootsi keeles, sest see oli niisugune spetsiaalselt tehtud välismaalastele pimekursus. Ja ma mäletan seda, et olidki jugoslaavlased seal ja nemad olid juba neli aastat käinud rootsi keelt õppimas ja veel ei olnud saanud jagu, aga, aga ma sain juba kahe kuuga rootsi keele selgeks ikka kõnekeele, ainult. Kui me nüüd läheme rohkem sellesse spetsiifikasse teie erialale, siis kas rootslased arretasid otra samamoodi nagu teie siin oliteerival teinud? Jah, oli küll nii, aga seal oli ka väga huvitav, et, et ma nägin, mis on võimalike inimeste ei jaks teha seest näiteks kui kõige lihtsam niisugune põldkorraldus, et ei ole vaeteed mitte mustmullaga kaekt, vaid olid rukki ja talinisuga kaetud, külvatud, et see oli väga hea käimise jaoks. Ja siis veel üks asi, mida ka Jõgeval on praegu juurutatud ja noh, nii nagu võlude osana võetud, et põllumajakesed ja, ja igalühel rühmal oli põllumajakene. Põllumajake on vist siis selline majakene, kus töötajad saavad puhata. Ja saavad puhata kõiki, mis kotid ja, ja, ja lipikud saab, tahetakse panna ja saab ka viima varju minna. Nii et igal kultuuril on kaks põllumajakest ja noh, 73. aastal oli esimene põlv majakene, aga see oli suur ja ja, ja kena ja ja on veelgi, praegu Hannes. Kui nüüd vaadata, järgida teie elulugu sealt Rootsist edasi, siis jäi selline mulje, et, et Rootsi reis avas teile väga paljud uksed maailma pärast seda hakkasid tulema ridamisi kutseid ja võimalusi osaleda erinevatel konverentsidel. On seni Jah, on küll, sest ma näiteks see porr lauga, Norman porrulauk istusin kõrvuti ees valemis, kui ta veel ei olnud Nobeli preemia laureaat ja sain temaga vestelda poolteist tundi. Aga ma kõiki neid tundsin sellepärast, et, et smaalevilt külasid, väga paljud maailmaaretajad ja lõika tuttavaks seest. Kui ma jah, olin tagasi tulnud, siis akadeemik, kard, kaabu, ka odra aretaja, venelane, ta ei võtnud kaasa kedagi teist kui ainult mind Saksamaale. Ja, ja see oli minu esimene tuleproov ja tema ettekandega ma kandsin 1975 seal. Tema ise ei olnud siis võimeline inglise keeles rääkima teie kandsite, tema ettekandeta. Jah, ei, ei olnud võimeline, aga ma töötasin selle asja läbi ja, ja küsisin tema käest, et ma olin absoluutselt kõigeks vastama valmis, ja küsimus oli küllalt palju, see oli väga hea ja siis professor Horst Kaulgis oli Münchenis rahageneetika ja sordiaretuse juhataja, siis tekkis temaga ka väga soe, soe ja kui me rääkisime, siis ütles ta, et kas te ei soovi ka ise juhatada mingite sessiooni. Nii sekundit mõtlesin ja see oli nii ahvatlev, et ma olin nõus ja ausalt öelda, kõik läks väga hästi, sellepärast et teadlased on ju väga soliidset mujal maailmas ja ja kui ma jäin ajahätta, siis ma küsisin, et kas on veel väga tähtsad küsimusi ja siis kõik lõpetasid. Nii et ma tol korral mäletan seda, et Hiinasele andsin sõna. Lindi 1900 81. aastal juba odrageneetika ja suurte aretuse instituudi. Kuidas seda öelda tähendab niisugune liikmeks, kes pidi juhatama ühte sessiooni? Teil on õnnestunud ju käia väga paljudes erinevates maailmajagudes, ma kujutan ette, et see on ilmselt väga loomulik, et kõikidest nendest instituutidest tõite kaasa ka seemneid sealseid aretuse tulemusi proovisite siin Jõgeval ka neid, kuidas kasvasid. Ja ausalt öelda ma tõin väga palju seemned ja sain analüüside ka. Haiproli oli siin päevakorras haiproteiin ja siin õieti tähendab kõrge proteiini lüsiini sisaldus Udras ja professor Mikk tegi seda tööd ja ma sain 140 Nõukogude Liidu sorti ka analüüsida ja ausaltöelda ei saanud tulemusi küll. Aga see oli väga huvitav. Mul on ikka kasu. Bear tähendab või kaasaletajana 17 sorti aretatud ja neist on üheksa odrasorti ja viimaselt on viire ja leeni. Aga ka kaera sorte on kuus, viimane on Paat ja, ja Villu ja need on väga-väga head sordid. Ja suvi, nisust on kaasautorina meri ja Helle. Nii et jah, 17 sorti on nii nagu minu lapsed. Et ma ei saa nendest üle. Ja mul on väga hea meel, et et need mul olemas olnd. Suurte arendajal peab ikka olema kunstniku hinge, sest ei, ei saa midagi teha, kuid tal ei ole pultiku hinge, sest tal peab olema visioon ka uue sordi arutamisel. Ent sordiaretus on teie jaoks kui looming, nagu ütleme, kirjaniku jaoks kirjutamine Jah, jah, aga muidugi, õnne peab ka olema ja mind ei ole jäätunud õnn kunagi maa. Ja, ja siis muidugi peab olema püsivad ja mõtestatud tööd. See on see kolm asja, mida peab sordi aretaja meeles pida andma. Suurt sort on nagu kunstiteos nagu tippsportlane, sest see ei ole oluline, et maa jääb väga palju, aga ega tippsporti ka ei jõua, kõik inimesed, nii et see on minu natukene lootus. Kui me räägime siin odra sortidest, et teil on üheksa sorti aretatud ja nendest kaheksa on kõik naisterahvaste nimedega erinevad ilusad nimed siin Miina Esme, Liisa Elo teele ja nii edasi ja nii edasi, et miks te olete pannud otradele naiste nimed? No ma räägin, et, et oder on nagu kuldkollane ja kui ta valmis saab, siis on ta nagu luigekael ja ei, sobib meeste nimesid panna. Sest ja Toomas, minu esimene sort oli tooma katsebaasis tehtud ja reparata sain nimeks, aga aga Miina, Esme, Liisi, Elo, Teele, Anni, Viire ja leeni on ju ammu tuntud eesti laste nimed ja just seda ma olen tahtnud meeles pidada, et Eesti naiste nimed on väga ilusad nimed ja eesti naiste nimega on nagu sümboolsed seotud Odergaa. Kuidas te need nimed valite, ega ju ei ole nii, et istute odraseemne juures ja teine nimeraamat käes ja siis ajate näpuga järge. Ei, ei, see tähendab meie, meil oli aega neli, viis aastat, kui juba on näha, et sõltule ja siis me kaalume läbi nii Ülle Tamm kui ka mina ja oli mu endine abikaasa ka iili küüd nüüd on surnud ja kaalume läbi väga kriitilised. Kui sobib üks imi nii üljele kui, kui minule siis saabki selle nime. Nii et see on enam-vähem sarnane nagu siis, kui ema ja isa panevad oma oma maimukestele nimesid. Täpselt. Linnalegend räägib, ma ei tea, kuivõrd selles on tõde sees. Et te saite akadeemikuks 94. aastal kusagil enne jõule, siis läksite esimesele akadeemia koosolekule ja teil oli kaasas terve posu väikseid kotte seemnetega, vastab see tõele. Mis seemned seal olid ei või mis kotikest mõte oli? Ma olen ikka suurde aretuse instituudis tulnud ja taan andav akadeemikute üle mis on meie toodang, mis on eliitseemned ja ükstapuha kes midagi valida. Nii et see oli Seal olid ainult odrasordid või olid? Ei kõiki asja oli ja isegi natukene kartus ja köögiviljasorte kaan. On teil olnud juttu Akadeemikutega, mida siis igaüks tegi nende seemnetega, mis te neile kinkisid? Ei ei ole olnud juttu, aga nad olid väga üllatunud ja väga hea meel. Mida see akadeemiku tiitel teile on tähendanud? See on ikka ülim tunnustus minule ja see on ikka kõrgem teaduli kaste. Ja see akadeemik tähendab, ja akadeemia tähendab seda, et on väga tasakaalukas arengu nägemine sest ei ole nii nagu poliitikud, et näen ainult oma erakonna asja. Et see on hea ja ausalt öelda. Ma harjusin tööle, no küllalt innukalt, aga, aga kui tulite invardid, siis siis ei ole ma palju tööd teinud, aga ma olen nii üldkogudel küll väga käinud ja, ja tahtnud käia. Kui sageli te siis kohtute teiste Akadeemikutega? Kaks korda aastas, nüüd oli aprillis ja detsembris on teine koosolek, aga no osakonna koosolekut on võib-olla kaks-kolm korda ka veel. See on nagu minu jaoks ka väga hea, et ma saan olla akadeemik, et no kõik muidu olnud Tallinnast Tartust, aga see on nagu kolmnurk, et ka on akadeemik Jõgevalt ja et see Mihkel pillija Julius Aamisepp olid ka akadeemikud. Kuidas teile tundub, Akadeemikuna, kas, kas Teaduste Akadeemia positsioon ühiskonnas on arvestatav, et kas, ütleme näiteks poliitikud erinevad majandusinstitutsioonide ja nii edasi, kas nad arvestavad teie arvates piisavalt Akadeemikutega? Ja kindlasti, sest akadeemikut on ju igasugused komisjonidest, nii valitsus ei juures kui parlamendis ja ladega kuskile kaldu ja nad on ikka väga tasakaalukat ja just arengut nägevad inimesed. Ja, ja sellepärast kindlasti. Kui vaadata sellist laiemat pilti majanduse teemadel, siis põllumajandusjõuab ajakirjanduse veergudele tavaliselt kas siis, kui on tegemist suurte Hikaldustega või siis on väga madalad kokkuostuhinnad. Muudel juhtudel üldiselt põllumajanduse arengust väga ei räägita, et räägitakse siis, kui on asjad halvasti, et kuidas teile tundub? No ausalt öelda, põllumajanduses on väga-väga suur edasiminek, piimatoodang on väga kõrge, ühistult teevad ikka väga head tööd, neil on juba tegijad turustajat spetsiaalset ja viimasel ajal võib-olla kahe-kolme aastaga on ikka väga põllumajandus muutunud ja, ja, ja vea poole muutunud. Nii et sellist tunnet teil ei ole, et Eesti põllumajandusele ei ole tulevikku. Ei, mitte mingil juhul, sest ega ei ole ju parem teate küll, et Rimm tegi kükki, et, et liha ei osta enam Eestit, aga kui suur protest tõusis väravas seas ja samasugune on piim ega, ega piima ei saa ju Saksamaalt transportida. Piim ja liha, mis on meie peamine toodang ja muidugi leivavili ka ilmtingimata noh ja, ja siis veel ka saiad, vili ja ja mis on loomadele toiduks, oder ka? Ma usun, et meie põllumajandus ja kuhugi ja see oleks väga kurb, kui ainult oleks meil linnriik, et ei oleks enam maal elu. Aga ma näen seda, et väga tublid inimesed on saanud omadele kohtadele ja ja elu läheb edasi. Tuleme võib-olla päris lõpetuseks teie enda juurde tagasi, te olete 77 aastane, jätkate tööd Jõgeva sordiaretuse Instituudis. Mis te arvate, kaua te veel jaksate seda tööd teha? Kui inimene veel liigub ja kui inimene veel usub, siis ta suudab ka saada kõikidest üle ja võib-olla igas mõttes on liikumine hea. Et see on ju elu alus. Ja kui ma saan veel käia kolm korda nädalas ikka ujumas ja ikka kepikõndi ka teha, siis ma usun seda, et no kord tuleb nagunii kord tuleb, et ma lähen teistele rohumaad aga, aga ma usuks seda, et, et ja tahaks seda, et see ei tuleks pettumuse vaimus stressi vaimus. Sordiaretuse instituut Jõgeval on nüüd tegutsenud, sel aastal saab 90 aastat, seal aga saab 90 aastat. Ja selle aja jooksul on siin aretatud üle 300 erineva sordi üldse, kui me võtame arvesse teravilja, Aedvile ja nii edasi. Kuidas teile tundub, mis on need, need kõige-kõige-kõige, tuntumad sordid, missid, Jõgevalt pärit on, kui me võtame niimoodi kogu sortimenti? No vanasti oli Sulev kartulisort tuleb mis oli Venemaal väga palju levinud, aga, aga meilide meetod, siis ta on valge ihuga. Aga nüüd on Maret ja Piret ja need on väga head sordid. No siis on, tomatisort on väga palju, et kas tahad avamäel kasvatada või kasvumajas ja siis võib-olla heinasaagid. Need on ikka väga-väga head heinasordid, sest ega need välismaalt tulnud sobib meile vastu ei pea. Aga kui sageli on tulnud teil oma eraelus ette selliseid juhtumeid, kus naaber või mõni tuttav, tuleb küsima, et et kuulge hantset, et mis te soovitate mul siin peenra peal panna, et võtted tahan panna endal siin hernest või kartulit või või kasvõi sedasama tomatit, kui sageli tuleb ette seda, et te peate nõu andma? Jah, mul on tulnud väga palju ette, aga ma olen ikka juhatanud linde, inimeste teaduslikke, Shorte harjutate juurde, kelle saavad ammendava vastuse, et ma tean küll odrast ja kaerast ja nii suurt, aga aga minu teadmised ei ole nii tugevad teiste kultuuride suhtes. See oli Hans Küüts, 77 aastane akadeemik Jõgevamaalt, enne kui mikrofoni välja lülitasin, rääkis Ants paar mõtet, mida ta tahtis kuulajaga jagada ja mis teda ennast on elus edasi aidanud. Minul on sügavalt hinges akadeemik näpin, kordan, Tinits krabin ja tema ütelus. Kui teaduslikus asutuses töötavad ainult noored, see on komöödia, kuid töötavad ainult vanad, siis on tragöödia, kui töötavad noored ja vanad koos. Noortel on Torramist ja kõik need tarvis teada, aga noortel inimestel on, nad on juba kogenud ja, ja toovad nagu noored maa peale. Ja see mulle väga meeldis. Ja siis mul veel meeldinud kurtvanne kutt. Ta on saksa juurtega, aga neljas põlvkond on juba Ameerika Ühendriikides ja ma olen vanne, kuti ütlust alati oma töös, kui ma olin just direktor meeles pidanud, ta ütles veel korra, et issand, anna mulle julgust muuta asju, mida ma muuta saan. Meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa ja mõistust nende vahel alati vahet teha.