Tere hommikust, head kuulajad, eetris on vikerraadio jutusaade ning tänane külaline on inimene, kes viimasel ajal viibib olude sunnil kodust palju eemal ja Eestis on lausa vaid loetud tunnid. Aga seda enam on hea meel öelda tervitussõnad, diplomaat Matti maasika. Tere. Tere. Mina olen Toomas Luhats mati ideega, seal on kulgenud tõusvas joones kenasti, suhteliselt kindlalt välispoliitikaradadel. Kui lõpetasite Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna cum laude siis kas see oli Ajalooteaduskonnast asjade loomulik kulg, teadlik valik või mis? Eks see oli 1990.-te ja eriti selle kümnendi alguspoole. See oli üks asjade loomulik käik, et inimesed läksid riigitööle, läksid noort noort riiki, noh, kas nüüd just üles ehitama, aga aga inimesed läksid ministeeriumitesse, inimesed läksid Parlamendi juurde, inimesed läksid riigiametisse, see kuidagi käis nagu väga loomulikult. Aga see riigiametisse minek, see oli tollel hetkel ikkagi ju puhtalt selline aatetöö või noh, väga raske on näha seal taga mingisugust suurt majanduslikku kasu. Äritegemiseks Tartu Ülikooli ajaloo tollane ja siis ajaloo osakond ja muidugi mingeid mingeid oskusi ei andnud, aga see ei olnud minu jaoks kunagi. Eraettevõtlus ei olnud kunagi minu jaoks tõsiseltvõetav alternatiiv. Mina lõpetasin keskkooli 1985 kuidagi väga-väga süngelt stagnaajal ja kui vaadata, et mis, mis oli, mis oli toona üldse need võimalused, ütleme, ühiskonna asjadest huvitatud noortele inimestele, et mida siis sai õppima minna, politoloogiat ei õpitud, sotsioloogiat ei õpitud. Et ajalugu oligi tegelikult selles mõttes kõige loogilisem valik ja, ja sellepärast ongi noh, nii palju. Uue Eesti vabariigi poliitikuid, eriti eriti üheksakümnendatel, esimene laine, kes tuli on, on, on ajalooharidusega, poliitikuid ja riigiametnikke, sest sest see oli mõnes mõttes üsna heas mõttes üks kõige poliitilise maid alasid, mida, mida ülikoolis sai õppida, see oli väga loogiline. Diplomaadi on põnev, kõlab hästi, aga ikka võib olla tavaline inimene, ei teagi väga täpselt, mida reaalne inimene. Mida reaalne diplomaatia tähendab ühele inimesele, kes oma elu sellega seob. Mida see tähendab, milline elus on? Diplomaatia tähendab ühe lausega kokkuvõttes tähendab see Eesti riigi huvide esindamist suheldes välismaailmaga ja seda tehakse peamiselt välisministri, Eesti välisministeeriumis tehakse välisministeeriumi juhtimisel muidugi tänapäeval praegu, kus me oleme Euroopa liidus, on kõigil ministeeriumitel, on oma inimesed, kes, kes tegelevad, tegelevad ka diplomaatiaga. Meie esinduses Euroopa liidu juures on, on enamus inimesi, tulevad, tulevad mitte välisministeeriumist, vaid vaid teistest ministeeriumitest. Aga välispoliitilist liini või poliitilist üldliini juhitakse juhitakse välisministeeriumi steni. Nii võibki nagu ühe lausega öelda, et see on, see on Eesti riigi huvide esindamine. Ja selle käigus, kui, kui sa oled endale sellise elu valinud sellise töö valinud, siis muidugi tähendab seda, et see töö käib vaheldumisi Tallinnas välisministeeriumi peamajas ja siis eri esindustes Eesti saatkondades. Igal pool, kus, kus meil näidanud. Me oleme Matti maasikaga koolivennad ja meil oli ühine inglise keele õpetaja Lembi kylma. Lembi kild, maa oli selline inimene, kes alati tõi meile maitse maasikat eeskujuks ma mäletan, oli niimoodi, et ta ütles, et vot näed, tee kiruta praegu seda sõna üles, mida inglise keeles õpime. Meil oli siin üks poiss, Matti Maasikas, ta kirjutas alati üles selle sõna, kui te teadnud, õppis ära. Ja siis järgmine kord ta juba teadis ja selle mõrra oskas inglise keelt rohkem. Et kas see komme on ikka nagu alles jäänud või kuidagi veres, et kui kui midagi ei tea, siis viid ennast kurssi. No esiteks tuleb muidugi öelda, et selleks, selleks ajaks, kui sina toonasesse Tallinna neljandasse keskkooli astusin, olin, olin mina selle juba lõpetanud ja, ja kindlasti aeg, kui ka aega õpetaja kildma, mälestusi või mäluga pisut nagu parandas, parandas, selles mõttes ei olnud, see ei olnud see, nii. Ei olnud inglise keele õppimine ka nii nii lustlik illusilikeni, nii kohusetundlik ühti. Aga maailma ajaloo esimene strateegia õpikus Sun Tzu sõjakunstis, mis on, kui mu mälu ei peta kuuendast sajandist enne Kristust? Vanast Hiinast, seal ta ütleb midagi, midagi, umbes sellist, mida on tõlgitud. Et lahingud võidetakse enne nende algust. Et kodutöö on alati äärmiselt oluline enne enne mingit kohtumist enne mingit üritust ka kohtumist lihtsalt oma välismaise kolleegiga tuleb teha, kodutööd, tuleb vaadata, tuleb vaadata, kes see inimene on mis on tema huvid, mida või selle riigi huvid, mida ta esindab, mis, mis on teemad, mis on, mis on, mis on talle olulised ja siis vaadata, mis need teemad, mis on sulle olulised. Ja, ja siis siis on seda kohtumist või seda üritust palju palju toekam endal ka ajada. Aga keelteoskus on, on sellel ametil, mida te peate väga oluline, et mitut keelt räägid. Ma tunnen ennast suhteliselt kindlalt peale eesti keele veel veel inglise, soome, saksa ja vene keeles ja ja ma hädapärast Tõnkkan rootsi ja prantsuse keelt. Aga räägime Euroopa Liidu välisteenistusest, kui kaugel selle loomine on ja kuidas, kuidas sellel üldse läheb? Räägime natuke Euroopa Liidu ühtsest välispoliitikast. Kui Euroopa liit loodi 1900 viiekümnendatel, siis esimesi suuri ühispoliitikaid, mis, mis on täielikult nagu öeldakse selles keeles eurokeeles, mis on täielikult ühenduse kompetentsis ehkis, ela ta poliitikat otsustatakse ainult ainult Euroopa Liidu tasemel. Näiteks ühtne põllumajanduspoliitika, mis tegelikult kujunes välja juba 50.-te lõpus, eks need on üle 50 aasta vana. Ja ta on väga Ta on, ta on üks väga konkreetne poliitika, mis on seotud, mis on seotud rahaga väga konkreetse rahaga. 40 ja natuke peale protsenti ühenduse eelarvest läheb sinna peale. Ja see on, see on miski, millega ollakse aastakümneid tegeldud mis on täpselt kiiremini reeglina täpselt kirjas ja millega ollakse harjutud. Ühtne välispoliitika, välis ja julgeolekupoliitika, kui olla täpne, tekkis alles pärast Maastrichti lepingut alates 9993.-st aastast. Nii et ta on. Esiteks, ta on üks suhteliselt uus ühispoliitika. Teiseks välispoliitika, nii nagu kaitsepoliitika on üks laiemaid riigi kohustusi üldse et oma kodanikke oma territooriumit kaitsta ja, ja tema huve esindada. See niukse niukse niukse ürgsemaid, riigi funktsioon. Ja see on ka üks väga-väga oluline riigi suveräänsuse tunnus oma kogu see maailm oma esindustega, oma oma saatkondade, oma suursaadikutega, kes on ju ikka veel vana tava järgi esindavad formaalselt juriigi pead, nii ka riigi Eestisse on see, on, see on vabariigi president, kes kirjutab alla, kes kirjutab alla saadiku volikirjadele, millega siis saadik läheb, läheb teise riigi riigipea juurde ja mitte kuskile välisministeeriumisse või kuskile mujale. Sellele lisaks tuleb veel arvestada, et Euroopa liidus on päris palju suuri ja traditsioonidega riike nagu nagu ühendkuningriik või Prantsusmaa, Saksamaa ja, ja mõned muudki riigi, näiteks Hispaania, kes on harjunud aastasadade vältel tegema maailma poliitikat, olema olema maailma areenil väga väga mõjukad. Ja selle sellel alal oma kompetentsi ära andmine. Ja enda huvide ühtlustamine teiste partneritega, kes tihtilugu on väiksemad, kes tihtilugu kes asuvad, ütleme, siin määrab väga palju ka geograafia ütleme, Hispaania huvid Põhja-Aafrikas tulenevad suuresti lihtsalt hispaania asukohast ja nii nagu meie, meie huvid, meie huvid siin siin idapoolsemas Euroopas tulenevad meie meie meie asukohast. Et see on, see on üks hulka keerulisem asi kokku leppida kui, kui näiteks kui näiteks seesama seesama põllumajanduspoliitika ja sellega see selle kohta nende teguritega arvestades on 18 aastaga ning rohkem edasi jõutud, kui teinekord tundub. Sest seda kriitikat on väga lihtne teha. Ja seda, seda tehakse ka päris palju. Euroopa liit ei suutnud jälle ei suutnud jälle ühe häälega rääkida. Ei ole veel neid harjumusi ja, ja huvid riigina, liikmesriikide huvid on palju erinevad. Erinevam maad kui, kui mõnel mõnel teisel alal. Lissaboni lepinguga, mis, mis sai alguse rohkem kui 10 aastat tagasi toona põhiseadusena või põhiseaduselepinguna Lissaboni lepinguga, mis on nüüd selle või eelmise aasta detsembrist alates jõus tehakse samm edasi. Selle ühtse välispoliitika ajamisel. Määratakse üheselt selle eest vastutaja siis kõrge välispoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni asepresident. Ehk siis tuuakse kokku siis liikmesriikide liikmesriigid ja siis keskasutus ehk Euroopa Euroopa Komisjon. Ja selleks, et see kõrge esindaja, komisjoni asepresident, kes on siis praegu Catherine Ashton et ta saaks oma tööd paremini teha, selleks siis on ette nähtud luua Euroopa ühtne välisteenistus mida tuntakse inglisekeelse lühend järgi Aaess Herbie yks Action Service ja selle selle loomisega kõrge esindaja kõrge esindaja praegu just tegeleb, tegelebki ja, ja ma usun, et ma usun, et sügisel on meil esimesed esimesed viljad siin, esimesed konkreetsed sammud näha. See teenistus tuleb luua. See teenistus on täiesti uus. See teenistus peab koosnema nii praegustest Euroopa komisjoni ametnikest, kes välispoliitikaga tegelevad Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Nõukogu sekretäriaadi ehk siis liikmesriikide esindajate sekretäriaadi inimestest ja inimestest, kes tulevad otse liikmesriikide välisministeeriumitest. Nagu iga uue teenistused, nagu iga iga uue asutuse loomine on see erakordselt keeruline. Ja tuleb arvestada ja eri liikmesriikide huve eri liikmesriikides suurust arvestada seda, et liikmesriigid oleks seal, ta oleks seal tasakaalukalt esindatud, aga tulemusteta seda ta ka olemasolevate inimeste töölepingutega tuleb, tuleb arvestada sellega, kuidas ollakse harjunud asju tegema, tuleb arvestada, kuidas Steph regulation iial võiks nüüd eesti keeles olla, tuleb arvestada, tuleb arvestada nende tööjuhenditega ja töömeetoditega, mis, mis praegu eksisteerivad. Nii et loomulikult loomulikult on, see on väga, see on väga keeruline, aga sellega sellega kindlasti saadakse hakkama. Euroopa liidus ei jäeta katki midagi, mis on otsustatud, et tuleb teha, tähendab see siis lõpuks seda, et, et ongi Euroopa Liidu suursaatkonnad. Need on juba praegu olemas. Euroopa komisjoni delegatsioonid seni oli niimoodi, et, et umbes 100 neljakümnes- riigi või umbes 140. kohas üle maailma pealinnad ja rahvusvahelised organisatsioonid olid olemas Euroopa Komisjoni delegatsiooni ehk siis esindused need muutusid. Seda sildi vahetust on lihtne teha. Need muutusid kõik detsembri algusest Euroopa Liidu delegatsioonid, eks need on olemas. See ühtne välisteenistus. Yks ta õnneks on söövis, see on nüüd, nüüd tegeldakse selle brüsseli keskasutuse loomisega. Te olete täna juba lahkunud Olli Rehni kabinetist ja see on üsna värske uudis, kõigepealt räägimegi sellest samast, et millised olite ühe eestlase ülesanded Euroopa laienemisvoliniku juures ja ja kuidas see töö seal välja nägi? Kõigil 27-l komisjoni volinikul on oma kabinet, milles on siis reavoliniku puhul seitse liiget presidendile asepresidentide rohkem. Ja, ja need on siis need on siis tegelikult kabinetiliikmed on selle volinikuvoliniku isiklikud nõunikud umbes sama nagu nagu Eestis on ministril nõunikud, lihtsalt Eestis on need üks, kaks komisjoni volinik on neil on neil seitse, kes siis sidustavad voliniku voliniku, tema suhetes komisjoni peadirektor raatidega, mis on siis nagu Eesti mõistes nagu ministeeriumid kus on eksale apoliitilised ametnikud ja teenindavad siis need kabinetid teenindavad voliniku kui poliitilist liidrit aitavad nii-ütelda, tõlkina, aitavad tõlkida ministeeriumitest või, või peadirektoraat idest tulevat poliitilisemasse keelde aitama volinikul korraldada voliniku suhteid liikmesriikidega, mis on väga oluline. Sest kui sul liikmesriikide toetust ei ole, siis komisjon ei saa ise ju väga palju asju teha. Ja siis selle kabineti sees siis seitsme inimese vahel on siis tööülesanded umbes niimoodi ära jaotatud. Kabinetiülem, kellel on väga palju administratiivset ja väga palju, sest koordineerivad funktsioon on tema asetäitja ja siis ja siis viis viis liiget, kes, kes on omavahel ära jaganud need poliitikavaldkonnad, millega volinik tegeleb. Mõni neist tegeleb parlamendiga Euroopa parlamendiga mõni neist enamasti tegeleb rohkem horisontaalsete teemade ehk siis kogu komisjoni päevakorra jälgimisega mõni neist, sest, sest iga komisjon on kollegiaalne organ, kõik volinikud osalevad kõigi poliitikate otsustamisel. Ja kui on vaja, siis ka siis ka sekkuvad ja toovad, toovad oma nägemust niimoodi. Tihti on ka inimene, kes tegeleb selle liikmesriigiga. Kus see volinik pärit on, sest kuigi kuigi nad volinikud esindavad ainult komisjoni siis noh, tahes-tahtmata see liikmesriik, mis, mis voliniku lähetama. Liikmesriigi inimestel on rohkem huvi selle voliniku vastu, ajakirjandusena rohkem huvi nagu seda, seda sidet, seda sidet tuleb pidada. Laienemisvoliniku kabinetis oli mul suur privileeg tegeleda Lääne-Balkani riikidega ja, ja tihedamalt Albaania, Makedoonia ja Montenegro. Jaa, kui sa ise oled olnud 15 aastat Eesti riigiametnik, ühe uue liikmesriigi riigiametnik, siis tegelikult oledki väga palju just nimelt laienemisega tegelenud, tõsi küll, liituva riigi poolt. Ja Eesti reformide kogemus, mida ma ise olen kohati päris lähedalt näinud, see andis nagu väga hea põhja, selleks, et saada aru, et ta Montenegro on praegu oma oma justiitsreformiga umbes sealmaal, see tähendab, et järgmiseks tuleb teha seda või järgmiseks tõenäoliselt seisab, seisab meil ees see probleem ja nii edasi. Et see, see oli ühele Eesti riigiametnikuna ja väga-väga sobiv töö kõigi nende riikidega laienemisväsimusest räägitud palju, mis on Euroopa liidu sees, aga laienemine on konsensuslikult otsustatud protsess. See, et see, et Lääne-Balkani riikidel ja Türgil on on Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiiv ehk siis ehk siis, kui nad täidavad tingimused, siis nad võivad liikmeks saada. See on ühiselt otsustatud ja see kohati kaunist tehniline protsess. Integratsiooniprotsess käib kogu aeg sellega, sellega tegelevad. 450 inimest. Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi ja, ja meie esindustes seal riikides ja selle protsessi jälgimine ja kureerimine ja, ja voliniku sidustamine. Sellega. See, see meeldis mulle väga, see oli hästi tore. No fakt on ka see, et kui Matti Maasikas Olli Rehni juures kuni ta seal töötas, siis sel hetkel otsustati ära ka euro tulek. Siis kui euro oli oli saadud, siis liikus Matti Maasikas edasi, kas, kas need nii-öelda niidid on õiged või, või need ei ole omavahel kuidagi seotud. See ma üle-eelmisel nädala algusest näeksin, näeksin, oli raini kabinetist president Barroso all tegutseva see poliitika planeerimise üksusesse. See ajastus on puhas juhus. Eesti Eesti liitumine eurotsooniga või praegusel hetkel saab öelda Euroopa Komisjoni soovitus. Eesti liitumiseks eurotsooni eurotsooniga. Otsustati sellel hetkel, kui sai selgeks, et Eesti Eesti majandusnäitajad täidavad Maastrichti lepingus ettenähtud kriteeriumi, ehk siis tõesti Eesti riigivõlg, Eesti eelarve defitsiit ja Eesti inflatsioon mahuvad nendesse raamidesse ja mahuvad mahuvad päris suure varuga, mis on, mis on, mis on suurepärane. Et sellel, sellel ei ole midagi pistmist sellega, kes mis rahvusest inimesed töötavad majandus ja rahandusvoliniku kabinetis. Küll aga tuleb öelda, et seda nüüd praeguste sündmuste valgusel eurotsoonis ja Kreeka kriisi valguses on on see on nagu väga on väga tore, väga uhke tunne on olla, olla Brüsselis või olla Euroopa liidus üldse eestlane. Sest Eesti on Rootsi kõrval ainus riik, mis, mis Maastrichti kriteeriumid täidab. Jaa, majandusega tegelevad Euroopa Komisjoni ametnikud on lausa öelnud, et Eesti on mõnes mõttes mõnes mõttes nagu Kreeka peegelpilt siis selles tähenduses, et need, see eelarvepoliitikas ja majanduspoliitika, mida, mida Eesti on ajanud, on, on õige ja vastutustundlik ja sobib, sobib eeskujuks, mitte et me seda nüüd peaksime ise hakkama, väga kellama, aga, aga see sobib, see sobib eeskujuks eeskujuks ka paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele. Just nimelt sellepärast, et, et vajalikud tihti sotsiaalselt ja poliitiliselt päris valusad reformid unistust Eestis kas tehtud või tegemisel. Just nimelt need struktuursed reformid, et rahanduspoliitika on jätkusuutlik. Et on hoolitsetud tööhõive eest, et praegu on Eestis kõrge kõrged tööpuudus. Aga aga see pensioniea tõstmine, mis, mis tehti siin mõni mõni aeg tagasi, on täiesti vältimatu. Kui vaadata demograafilisi, vaadan demograafilisi trende. Ei ole saladus, et mitmes mitmes liikmesriigis on, on juba praegu teada, et suur probleem on see, et inimesed lähevad liiga vara pensionile tööjõudu ja jääb vähemaks. Et see on, need on kõik vajalikud asjad, millele Eestis on olnud kõige poliitilist poliitilist julgust ja tahet need ära teha. Ja, ja see on, see on, see on kiiduväärt ja seda on. Seda on üldiselt Euroopa ja laiemaltki tähele pandud. Eesti ja Rootsi on need head näited, sammas on Euroopa liidus praegu ja, ja eurosuunal päris palju päris palju ärevust, et mis sellest eurost edasi saab siin möödunud nädalal, isegi mõned Eesti ärimehed on välja öelnud selliseid mõtteid, et nemad näevad oma elu jooksul veel euro kadumist ja nii edasi, et kuidas sellesse kriitikasse suhtuda ja kas praegu ikkagi on, on see nii-öelda parim ja, ja, ja olulisim ja, ja ütleme siis kõige parem hetk ikkagi euroga liitumiseks. Soovitan lugeda Postimehes ilmunud intervjuu Euroopa keskpanga presidendi Šankeutrišeega, et kes, kes, kes, kes kahtleb, kes kahtleb selles, kas, kas on olemas ka, et kas, kas tahe eurot hoida on piisa. Et kas ka selleks, nagu ka selleks on poliitilist poliitilist jõudu, poliitilist soovi siis siis see intervjuu annab selle selge, selge ja ja ühese vastuse. Ma rahast jällegi ma enne rääkisin siin iseseisvust välispoliitikast, oma esinduste võrgust ja kõigest sellest, mis, mis on üks väga oluline riikluse tunnuse riigi suveräänsuse tunnus. Oma valuuta ei ole seda vähem. Oma valuuta on üks väga oluline nii nii emotsionaalselt inimeste jaoks kui ka selles tähenduses, et oma valuuta annab, annab võimaluse ajada iseseisvat, et iseseisvat rahapoliitikat. See on üks väga oluline riigi suveräänsuse tunnus. Sellest loobumine on nii suur samm. Loobumine, mida siis tehti 1900 üheksakümnendatel, see on nii suur samm kõigi osalevate riikide jaoks, et selle tagasipööramist on peaaegu peaaegu võimatu peaaegu võimatu ette näha või ta on, on väga raske, väga raske arvata, et see võiks juhtuda. Seda enam, et sest on ju Kreeka näitel nüüd spekuleeritud ja ka ja ka Saksamaa kantsler Merkel isegi mingil mingil, kel on öelnud, et noh, peab olema võimalus peab olema võimalus riik eurotsoonist välja arvata. Ega see ei pane, kui, kui, kui näiteks peaks selline asi juhtuma et mõni riik otsustab eurotsoonist lahkuda näiteks näiteks näiteks sedasama kreeka siis ega see, see ei anna talle see ja see ei muuda seda fakti, et tal on 311 miljardit eurot riigivõlga, mis tuleb tagasi maksta, et see, see on vähe neid probleeme, mida see oma valuuta taastamine siis võimaldaks, võimaldaks lahendada, kui asjad on nii kaugele läinud nagu nagu, nagu Kreekas nagu Kreekas on läinud ja viimastel nädalatel jah, seda on kritiseeritud, et need on toimunud liiga hilja, võib-olla. Aga viimastel nädalatel on ikkagi tehtud väga olulisi samme euro usaldusväärsuse tõstmiseks või taastamiseks. Seesama 750 miljardi euro suurune potentsiaalne reservpakett, mille riigipead kokku leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku leppisid just sellisteks puhkudeks, kui, kui peaks Kreeka laadsed kriisid, tuleb see saama abipakett. Kreeka need need, need sammud kindlasti tuleb siin veel veel. Kõigest me veel kuuleme, kindlasti võetakse veel mingeid uusi samme. Komisjon, Euroopa komisjon on, oli, Rein on välja pakkunud palju välja pakkunud veel mitmeid mitmeid samme kuidas majanduspoliitilist koordinatsiooni tihendada liikmesriikide või eurot kasutavate riikide vahel need praegu sellega sellega aktiivselt tegeldakse. Nüüd eurotsoon eurotsooni kadumist ei ole, euro kadumist ei, ei ole, ei ole ette näha. Aga muidugi, kogu see praegune majanduskriis on, on suuresti usalduse kriis. See algas sellest, et inimesed nägid, et nad ei, nad ei saa täiesti usaldada seda, mis mõned pangad on teinud. Pangad ei usalda riikide valitsusi, sest need ei aja piisavalt piisavalt vastutustundliku rahapoliitika, et see, et mõnede pankadega nagu nagu Lehman Brothers või Royal Bank of Scotland sai juhtuda see või ka Parex panga Lätis sai juhtuda see, mis, mis juhtus, see, see näitab. Rahade alased riiklikud regulaatorid ei ole toiminud piisavalt hästi, eks nende tööd ei saa usaldada. See on olnud väga palju, need on väga palju olnud küsimus usaldusest ja usalduse kriisist, jah, praegu usaldus euro vastu on pisut kõikuma löönud. Seda, seda peamiselt Kreeka näitel, aga suuri küsimärke Portugali ja Hispaania ja osalt võib-olla ka Itaalia rahanduspoliitika suhted ja euro usaldusväärsuse taastamisega praegu nii liikmesriigid kui ka, kui ka Euroopa komisjon tegeleb ja tegeleb, tegeleb väga tõsiselt, ma arvan, tulles tagasi su küsimuse juurde. Eesti jaoks siin ei ole paremat või halvemat aega euroga liitumiseks, mida kiiremini, mida kiiremini, seda, seda parem. Nii, aga ma juba ennem korraks mainisime ka Matti maasika uut tööd, mida siis kujutab endast Barroso kabineti alla kuuluv proov European politsei, et selles või või laiendatud nõunike rühm? See on 1980.-te lõpp puul loodud, selline ta on juriidiliselt üks Euroopa Komisjoni peadirektoraat, tõsi küll, kõige väiksem peadirektoraat on, on oma 40 töötajaga on peadirektoraadi, kus töötab mitu 1000 inimest. Ja tema ülesandeks on noh, seda, seda võib võrrelda mõnes ministeeriumis ka näiteks Eesti välis- või kaitseministeeriumis olemasoleva sellise poliitika planeerimise osakonna või võibürooga siis üksusega, kes peab mingites asjades minema rohkem süvitsi oma analüüsiga, kui seda igapäevase poliitilise tegevusega hõivatud inimestel võimalik on. See on büroomis, peab haarama ja kasutama seda ajupotentsiaali, mis on väljaspool komisjonid, tema peadirektoraat, ehk siis erinevad mõttekojad, akadeemilised institutsioonid ülikooliga, kes peab tooma kokku pisut laiemat, pisut laiemat ekspertiisi. Ja, ja seda kõik selleks, et komisjon ja tema president saaks, saaks mitmekülgsema, saaks oma otsused langetada mitmekülgsema le informatsioonile toetudes. See üksus töötab president Barroso otsealluvuses ja Barroso Varoso juhiste juhiste järgi ja tema väljund on, on suuresti siis just nimelt tema väljend jõuab komisjoni komisjoni presidendi ja tema kabineti kaudu ja teie ülesanne seal on, mis mina tegelen seal meile suhteliselt lähedal seisvate teemadega. Venemaa, Ida-Euroopa küsimused, Kaukaasia Balkan ja, ja ka Euroopa Liidu ja NATO suhted. Mina pean, siis mina pean siis vaatama ja hoolitsema selle eest et kui presidendile komisjonil vaja mingi, et mingeid suuri otsuseid nendel aladel langetada, et see toimuks, seda võiks võimalikult võimalikult laiapõhjalise informatsiooni informatsioonile toetudes. Räägime natukene spordist ka. Te olete üks nendest vähestest eestlastest, kes on läbinud Svenska klassikeri. Mida see endast kujutab ja milline on, on teie teie suhe spordiga? Svenska klassika, selline institutsioon Rootsis, mis käib nii, et need inimesed, kes on ühe aasta jooksul teinud ära läbinud neli, neli sellist spordi spordivõistlust nagu rusim ning mis on kolme kilomeetri ujumine ühes ühes Alarna maakonna päris külmas jões. Kesson jooksnud liidinga loppeti, mis seal 30 kilomeetrine krossijooks Stockholmi äärelinnas suusatanud Vasaloppeti 90 kilomeetrit, seda Rootsi kõige kuningliku suusamaratoni ja siis sõitnud jalgrattaga ümber veterani järve 300 kilomeetrit, kes selle aasta jooksul on ära teinud tee saab siis endale piltlikult öeldes in Svenska klassikeri tiitli kaela riputada ja siis on Rootsil väga uhked, saatis väga uhked õnnetud, minu minu abikaasa üks vendadest otsustas selle, kes elab Rootsis, otsustas selle asja ette võtta ja siis kutsus mind kaasa. Ja see on selles mõttes ju hästi tore, et ta on, ta on mitmekülgne, temast teemaks on, valmistumine on hästi mitmekülgne ja noh, nagu öeldud seal seal Rootsis väga suur asi, et teda kõik, kõik teavad, mis see, mis see tähendab. Aga, aga enese vormis hoidmiseks väga tore. Kas sport kuidagi tasakaalustab ka seda tööd, mis mu kujutajate Brüsselisse nendele ametikohtadele, millest meil just juttu oli? Noh, ma ütleksin, et on pingeline, ta on ilmselt rohkem kui pingeline. Kunagi koolipõlves teinud, teinud sporti, noh, nii nagu nii nagu me nagu me kõik või nii nagu toona, nii nagu toona siis kui ma julgeks öelda, enamus enamus tegi kõik spordilaagrite ja, ja kõige selle selle juurde kuuluvaga küll ilma mingite ilma mingite sportlike tulemusteta. Ja, ja siis ma pidasin päris pikalt vahet. Ja mõne aasta eest hakkasin uuesti jooksmas käima. Aga siis ma mäletan, et ma mäletan väga hästi seda, ma tegin ka keskkooli ajal pikamaa jooks ja ma mäletan väga hästi seda tunnet mis olla täitsa tihvt ennast täitsa tühjaks joosta, seda järgmist sammu enam ei jõua teha. Ja, ja kui ma nüüd uuesti alustasin, siis ma lubasin endale, et seda tunnet ma ei taha enam kunagi tunda. Ja Ma jooksen ainult ainult omaenesetunde pärast. Täpselt nii palju, kui selleks vaja on, väga rahulikult. Mitte mitte kunagi, mitte kunagi kiirustades ja, ja mitte kunagi mitte kunagi ennast täiesti ära kurnatud, nii et selles mõttes ei tasakaalustada. Et ma ei, ma ei tee seda, ma ei tee seda millegi saavutamiseks millegi saavutamiseks. Selleks, et kuidagi kuidagi tööd või midagi muud tasakaalustada, ainult enesetunde pärast ja nii on, nii on seda jälle hästi hästi mõnus teha. See on nagu puhtalt lõõgastamises. Kas te käite võistlustel veel või või need neli aasta jooksul läbitud võistlus, mis, mis Rootsis tehtud sai, need? Sellest piisas. Brüsselis on nii tore, hästi tore, hästi suurüritus, 30000 jooksaga, iga kevade mai viimane või juuni esimene pühapäeva brüsseli 20 kilomeetri jooks läbi läbi brüsseli kõige ilusamate, kõige ilusamate, kantide, kõige ilusamate kvartalite. Ja seda ma teen nagu hästi hea meelega, sest sellel Sedalaadi suurtel üritustel on, on hoopis eriline tunne ikkagi nagu 30000 inimesega seal koos joosta ja tänavanurkadel on, on puhkpilliorkestrid, kes mängivad ja kõik, kõik see noh, inimesed, inimesed tänavate ääres ja see loob see loobekutest teistsuguse täitsa erilise tunde. Et seda jah, aga mitte võistluse pärast. Brüsseli juurde tagasi jõudsime sellepärast et Brüsseliga natukene võiks veel edasi minna. Tavalisele inimesele on natukene arusaamatu see, mismoodi need näiteks need pakkumised tekivad, et noh, et Olli Rehni kabineti juurest, Barroso kabinetti ja nii edasi, et see tundub natukene selline kauge, kättesaamatu ja väga eriline maailm. Et mille, mille põhjal need, need sellised navigeerimise erinevate positsioonide vahel Euroopa liidus üleüldse otsustatud. Too saadakse üldiselt tööle niimoodi, et Euroopa Komisjonil saadakse üldiselt tööle niimoodi, et komisjon kuulutab regulaarselt välja konkursse ametikohtadele ja siis tuleks konkurssidel osaleda milles õel on erakordselt tihe. Ja siis tuleb nii-ütelda, et oleks konkus, konkurss võita, meie konkursile edukalt edukalt osaleda ja ja, ja siis saadki sinna, asutasid nad. Eestil ja kõigil uutel liikmesriikidel oli oma kvoot, hulk inimesi ja, ja kuna see see on väga reglementeeritud ja väga hierarhiline süsteem, siis teatud kvoot oli kõigil kõigil astmetel kõige kõrgemate ametnike nii palju kesktaseme ametnike, nii palju madalamad ametnike nii palju ja seda on hästi hea öelda. Et aastatel 2004 kuni 2009 või siis tulid 2010, nüüd selle aasta alguseni vastutas selle selle eest, et need, et need koodisüsteemid toimiksid, vastutas selle eest tollase halduse komisjoni halduse asepresidendi Siim Siim Allasepresident, Siim Kallas oma kabinetiga. Ja see oli ikkagi erakordne harjutus, saada need, saada need süsteemid toimima, saada, saada uutest liikmesriikidest piisavalt inimesi. Tööle. On on ju täiesti selge, et teatud et ega, ega igal pool peadirektoraadi ütles, et ega seda ju rõõmuga vastu ei võeta ega vabu kohti ei ole palju ja niimoodi nii et Kallase kabinet pidi pärast vist aasta või või kahest proovimist pidi ikkagi minema palju konkreetsem makstavaid peadirektoraadid, neile kirjutati jätte kvoodid, konkreetsed kvoodid ja nõuti igal aastal nõuti raporteerimist nõude tagasisidet, et kui palju, kui palju on täidetud. See on see esimene laines on see esimesed viis aastat, esimene esimene ametnike laine, kes sinna läks? Ja et see on küll, on küll konkursid, aga nende konkursid on teatud liikmesriikide esindajatel, mitte nii et see on nüüd Eesti koht, et eestlased, kandingid, kandideerige vaid noh, ütleme veel alguses 10 liikmesriigiga, siis kui koolid hakkaksid täitma veenseid Eesti ja veel seitse liikmesriiki näiteks need näiteks on niimoodi. Ja, ja see on Eestil töötanud teistel töötanud väga hästi. Praegu on need kvoodid Eestil täis. No see esimene periood läbi ja nüüd saavad eestlased osa võtta kõigist nendest konkurssidest, millest, millest kõik teised portugallaste prantslastest kuni kuni kreeklaste tšehhide nalja. Aga voliniku kabinet on selles mõttes eriline koht, nii nagu ka Eestis ütleme ministri nõunikuks saadakse ikkagi saada ikkagi niimoodi, kui, kui mingi, kui mingit põhinõuded on täidetud, kõrghariduse, nemad seal ikkagi seal ministri enda valik. Minister valib need inimesed, ehk siis on mõnes mõttes natuke kergem saada. Aga samas on siis ka see on tasakaalustatud siis sellega et sinu ametis olemise aeg ei ole mitte määramatu nii nagu määramata ajaks, nagu, nagu teistel riigiametnikel maitsesin ministriametis olemise ajaks, ehk siis nagu siin on need kaks asja nagu väga-väga hästi tasakaalus. Ja samamoodi on volinike kabinettidega Brüsselis Euroopa komisjonis volinik ise valib need seitse inimest, tõsi, seal on piirangud niimoodi, et sellest peab olema Seitsmest kulm, kui mu mälu ei peta, peavad olema komisjoni ametnikud. Ja peab olema, peab olema vähemalt kolme rahvuse või vähemalt kolme, kolme liikmesriigi kodanike ja, ja ka teatud teatud siin sugudevaheline tasakaal ei saa isa võtta, ainult mehi ei saavat ainult naisaga, aga siiski on voliniku käed suhteliselt vabad nende kohtade täitmisel. Ja laienemisvoliniku kabineti mind kutsuti. Ma tundsin Olli Rehni sellest ajast, kui, kui ma ise töötasin Soomes. Jaa, jaa, Reenil oli soov rakendada just nimelt uue liikmesriigi inimese kogemust, mis on, mis on ju tegelikult laienemiskabinetis väga loogiline. Et, et need inimesed, kellel endal on veel värskelt liitumise kogemus eurointegratsiooni ja kõigi nende reformide tegemise ja seadusandluse ühtlustamise kogemus endal olemas et kasutada kasutada seda ekspertiisi paremini ja seal sellepärast tehti mulle pakkuma. Matti Maasikas te olete öelnud, et hoolite väga välisministeeriumist ja kui te asusite Islandi väljakul kantslerina tööle 10. korrusel, siis ülesanne oligi veidi tuhmunud Eesti välispoliitikat turgutada. Siis pärast Euroopa Liidu ja NATOga ühinemist, kuidas tolleaegne turgutamine õnnestus? Eesti välispoliitika põhijooned on, on väga hästi paigas. Jänet tulenevad otseselt Eesti huvides. Iga iga riigi välispoliitika kõige olulisem eesmärk on on tugevdada selle riigi julgeolekut ja, ja edendada oma kodanikke kodanike heaolu. Ja, ja need asjad on Eesti välisministeeriumis Eesti välispoliitikas väga hästi väga hästi paigas. Eesti-suurusel riigil on neid kahte asja kõige loogilisem ja kõige kõige lihtsam teha nende rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu kuhu Eesti kuulub ja neist kõige tugevamini integreeritud organisatsioonid on Euroopa Liit ja NATO. Et nendes nendes organites loomulikult ÜRO loomulikult OSCE loomulikult Euroopa nõukogu läänemeremaade nõu ka. Aga, aga nendes organisatsioonides aktiivne tegutsemine Eesti ja Eesti huvide kaitsmine on, on kõige olulisem. Ja seda teeb Eesti igapäevaselt ja, ja väga edukalt. Oluline on see, kas need otsused, mis Euroopa liit teeb vastavat võimalikult palju Eesti huvidele Eesti soovidele ja selle selle kindlustama selle, selle kindlustamisega tegelemine on, on Eesti välispoliitika kõige olulisemaid ülesandeid ja sellega sellega ja see toimub kõigil tasanditel alates peaministriga, kes, kes Euroopa Liidu asju Eestis juhib ja Eestit esindab ka Eestit esindab ka tippkohtumisel alates alates peaministrist lõpetades lõpetades lauaametnikeni ministeeriumites. See süsteem töötab, eriti siis, kui meid tuuakse Euroopasse. Jah, miks mitte ja see on üks õige, õige hea näide. See asi on Eestis hästi aetud. See majanduspoliitika eelarvepoliitika asi on, on Eestis hästi aetud, nii et kõlbab. Kõlbab tuua. Mitte et me seda ise peaksime väga palju tegema, seda seda teevad. Kui sa midagi hästi tõeliselt hästi teed siis siis hakkavad sind teised kiip. Ei ole seda enesekiitust nii palju vaja. Suur aitäh, diplomaat Matti Maasikas. Aitäh. Te kuulasite jutusaadet. Mina olin Toomas Luhats ja kaunist pühapäeva kõigile.