Tere kuulama siis tänasel laupäevasel päeval otsesaadet keele sõnum. Põhjuseks see, et me saame täna ühise laua äärde, kui nii võiks öelda, Tallinnas ja Tartus koguda inimesed on parimad spetsialistid rääkimaks sellest, mida kujutab endast eesti keele uus arengukava aastateks 2011 kuni 2017 ja kõigepealt siis Tartu stuudios, sest ma loodan, et seal on Tartu Ülikooli prorektor professor Birute Klaas. Tere õhtust. Tere õhtust ja haridus ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik, dotsent Jüri Valge. Tere õhtust. Minu pooltki nii. Ja siin Tallinna stuudios on meil Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja professor Helle Metslang. Tere õhtust ja Eesti inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tere. Tere õhtust. Nii et seltskond on ülimalt esinduslik ja kompetentne. Kutsusime ka Eesti keele Instituudi inimesi, kahjuks nendel on, eks üldine ühine ettevõtmine, mille pärast nad ei saa siin täna meie stuudios olla. Alustaksin nüüd teiega, Jüri Valge. Teatavasti Eesti keele arengukava eelnõu oli arutlusringil kuni 31. maini, et kas olete saanud ka tagasisidet? Üks meie partnerid on ikka korrektsed ja vastavad, kui küsitakse. Arutlusring hõlmas kõiki ministeeriume. Lisaks sellele 40, meie igapäevast part, Need olid keelepoliitika alal. Siis oli eelnõu kättesaadav osalusveebis igale inimesele ja lisaks olid ka kaks rahvusvahelist eksperti ministeeriumidele vastused tulnud kümmekond närit vastas vastanud on loomulikult rahvusvahelised eksperdid osalusveeb, kahjuks jäi natukene nigelaks. Et me loodame, et kogu rahas selliseid dokumente ka arutab, aga kahjuks jah, nii, nii ta on. Võib-olla oli viga selles, et kaunil kevad ajal valis välja saadetud, aga ma küsiksin kõigepealt nüüd teilt seal Tartu inimestelt, et ka eelmine Eesti keele arengukava oli seitsmeaastase tsükliga, et kas siin on mingisugune seitseaastaku mõtteviis taustaga? Mitte seitseaastak, aga piisavalt pikk periood, et oleks võimalik keele arendamisest midagi ära teha. Aga samas me ei saa teha ka väga pikki arengukavasid. Keskkond muutub, keel muutub. Kõik meie haridusega seonduvad muudatused võivad vahepeal juhtuda, nii et see seitse aastat on just parasjagu nii pikk et meil on võimalik jälgida, mis keeleruumis toimumas on ja kavandada, planeerida eesmärke ja vaadata, kuidas need eesmärgid on täidetud. Ja kuidas siis eesmärgid on täidetud siiamaani muidugi see eelmine arengukava ulatub kuni selle aasta lõpuni, need veel veidi varem nii-öelda veidi vara veel neid kokkuvõtteid teha. Eelmise arengukava täitmise kohta Ta on tehtud kaks seiret ja aruanded on ka trükitud kujul ilmunud ja kättesaadavad võrgus. Eks sellega ole olnud nii nagu ikka, et osa on tehtud, osa on tegemisel ja osa ilmselt. Ta jääb ka täitmata. Mis on tehtud, ma nimetatud tahaksin riiklikke programme eesti keeletehnoloogia arendamisel, samuti terminoloogia arendamisel, kõrgkooliõpikut, toote väljaarendamisel ja väärtusarenguprogrammi, kusjuures keeletehnoloogia programmi programme on täidetud niimoodi, et selle kohta on koguni kirjutatud, et kõik on tehtud, mis ette nähtud on tegemata, on mõned keeleõiguse alale jäävad soovid, lapsed ja neid me katsume jõudumööda uue arengukavaga heaks teha. Samuti on esialgu tegemata Ta eesti keele alaste tervikkäsitluste monograafiate väljaandmine, aga sedagi katsume järgmise seitsme aasta jooksul teha. On täiesti selge, et ükski selline arengukava ei teosta kunagi täiel määral ja kui me vaatame muude alade arengukavasid Eestis, siis tihtilugu nad ei teosta üldse. Nii et see, et eesti keele arengukava on isegi sel määral teostunud, on ju igati positiivne. Kui me nüüd hakkame seda uut arengukava, me oleme juba selle koostanud tegelikult ja see on juba saanud ka vastu kajab sisse, mida me selle seitsme aastaga tegelikult tahame muuta selles Eesti keelekasutuses või eesti keelekeskkonnas. Sellega on niimoodi, et ega eesti keele alal ei peagi väga palju muud. Ma tuleb lihtsalt taset hoida. Ja siia tulles ja varemgi. Ja see on ka arengukava eelnõus kirjas. Üldise eesmärgina lähtume põhiseadusest, et tuleb, säilib seda eesti keel, tuur ja rahvas läbi aegade ja keele seisukohalt. See tähendaks kolme asja. Esiteks me peame tegema nii, et eesti keel vastu kaks riigi ja ühiskonna kõikidele vajadustele, see tähendab eesti keeles saaks kõigest rääkida, kirjutada ja mõelda. Teine see, et eesti keel oleks arenguvõimeline, see tähendab, kui me uue arengukava kehtivuse lõpuks lõpetame eesti keele, et spetsialistide ettevalmistamise ära või lõpetame ära eesti keele uurimise, siis eesti keel arenguvõimeline ei ole. Järelikult tuleb teha vastupidi, et ta oleks ja kolmas asi see siis kõik Eestis elavad inimesed tunnistaksid, kasutaksid eesti keelt. Eestis ühise ühtlase. Klus vahendina nüüd pöörduksingi keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuski poole, kes esindab siin riigivõimu. Kuidas siis riigivõim nüüd hindab tänasel päeval eesti keele seisundit meie vabariigis? Üldiselt võib öelda, et eesti keelel on, on läinud hästi sest et eesti keeles praegu saab omandada alus algpõhi, kesk kõrgharidust saab kaitsta doktorikraadi saab rääkida väga erinevatel teadusaladel. Meil on väga minu, minu isikliku arvamuse põhjal väga hea, väga kõrgel tasemel ilukirjandus. Nii et eesti keelel selles mõttes on läinud hästi. Teisalt kui me seame sammud Tallinna kesklinna ja vanalinna poole, siis oli just meenutasin, et möödunud suvel ma tegin oma võltsi kolleegile ekskursiooni Tallinna vanalinnas. Ja tema inglisekeelse inimesena ütles, et küll on tore maasaun siin täiesti hakkama. Ja siis me vaatasime neid silte ja viitasid ja kuulutusi ja tema ütles, et tõesti peaaegu igal pool on inglise keel olemas. Joon inglise keeles öeldud, kus on restoran, kus on valuutavahetus, kus on mingi muu lõbustusasutus aga siis pöörasime tähelepanu ka sellele, et kus on eesti keel ja paljudel juhtudel avalikus teabes reklaamis eesti keel puudus sootuks. Niiet et selles mõttes võõrkeelte surve ja ennekõike inglise keele surve on eesti keelele praegu väga tugev. Me oleme ju väga väikse kõnelejas konnaga rahvas ja, ja millegipärast Kui nüüd võrrelda seda aega üheksa ütleme 80.-te lõpuga 90.-te algusega, kus me nii-öelda raputasime selle võõra mõju endalt maha ja ja laulsime, et eestlane olla on uhke ja tõesti unistasime sellest, et kõik saab eestikeelseks siis suur tunne läks üsna kiiresti üle ja, ja meie Eesti ette diad eelistavad paraku teavet tarbijateavet reklaami anda ennekõike inglise keeles ja kui me oleme nendega vestelnud ja küsinud, kellele siis nemad ikkagi ütlevad, et see on ikkagi ennekõike turistidele, see tähendab, et meie ettevõtja näeb näeb oma kliendina ennekõike turisti mitte-eestlasest tarbijad, kes, kes tegelikult reaalselt on see põhiline tarbija ju. Niiet see ärimaailm oma oma reeglitega oma hoiakutega on, on eesti keele nii-öelda jah, sellises tõrjutud positsiooni viinud ja seaduse jõuga. Me peame proovima seda tagasi tuua ja me tõesti oleme siin Tallinna linnaski sadu ja sadu ettekirjutusi teinud selleks, et eesti keelt avaliku teabe reklaami tagasi tuua. Nii et selles mõttes see positsioon ei ole väga hea. No ma teeksin ühe väikese pöörde, pöörduks selle professor Helle Metslangi poole ülikoolikaaslase poole, et kui meie käisin ülikoolis, siis eesti keelt väärtustati siiski väga kõrgelt ja me kõik, kes me sinna tahtsime, eesti keelt minna õppima, meil oli tugev võistlus selle koha pärast. Et kas nüüd noorsugu võib olla muutunud veidi ükskõik samaks eesti keele suhtes, teiegi puutute nendega kokku iga päev. Meile tuli õppima ligi 90 tudengit, eelmine aasta, et see juba ka näitab, et huvi siiski siiski on ja mõlemas ülikoolis õpetatakse näiteks keeletoimetajaid. Nende erialadel on ka huvi ja mulle tundub, et, et see see eesti keele ja ja eestlaseks olemise väärtustamine tasapisi tuleb siiski tagasi, näiteks korraldame kursuseid. Ja ka Eesti keele instituut korraldab kursuseid, hea keelekursused ja neist võetakse aktiivselt osa, nii et. Et Eesti noorsugu ei ole oma keelt ära unustanud ja muutunud inglise keelseks nad on nii rahvuslikult rahvusvahelised. Nojah, see on ka muideks teema, millest võiks edaspidi rääkida, et tegelikult olla kõrghariduse puhul isegi kakskeelsus oleks täiesti mõeldav variant. Aga ma läheksin Tartusse ja Birute Klaas. Mis on teie meelest see suur probleem, mille nüüd see uus arengukava peaks? Eesti keelekeskkonnas lahendab? Nii nagu mu eelkõnelejad rõhutasid, ega eesti keelel Eestis ei ole sugugi nii kehv elada. Jumal tänatud, jah, just täpselt. Ma arvan, et nii nagu meil eelmise arengukavaga on teatud õiguslikud regulatsioonid nii-öelda poolel teel, eks me peame keeleseadusega edasi minema. See on üks oluline teetähis. Kindlasti me peame hoolt kandma selle eest, et eesti keel säiliks Eesti kõrgharidusele teaduskeelena sest keele säilimise puhul on see üks olulisemaid näitajaid kui kõrghariduses. Üliõpilased õpivad oma emakeeles ja kui ka doktoritöid saab kaitsta eesti keeles. Ja samuti on eesti keeles võimalik kõikides kõikides valdkondades erinevate erinevates teadusharudes kirjutada ja seda ka tehakse, et meil oleks, oleks olemas oskussõnavara kindlasti, eriti järgmisel arenguperioodil, ma loodan, pannakse erilist rõhku terminoloogia arendamisel. Terminoloogia programm käivitus juba nüüd, aga läheb edasi ja eriti hea meel on mul kõrgkooliõpikut, et programmi riikliku programmi eduka käivitamise üle annan nüüd järje üle, Jüri valgele. Täiesti nõus sellega kõigega, mis Birute Klaas, kas just ma üldistaksin, niisuguseid suuri arengukavu on vaja kahe asja jaoks. Esiteks õigusloome jaoks õigusloomes me katsume ellu viia neid ideid, mis selles arengukavas kirjas on ja teiseks selle arengukavaga siis, kui see on kinnitatud. Selle alusel toimub ka eelarve tegemine ja raha, mida on alati vähe. Üritatakse anda nende tegevuste jaoks, mida keele arengukava soovitab. No kui me vaatame seda arengukava eelnõu, siis ligi miljard krooni on erinevate programmide teostamiseks seal ette nähtud, nii et see ei ole sugugi nii väga tagasihoidlik. Tagasihoidlik programm aga läheks nagu asja kallale, siin juba veidi vihjati sellele, et väga palju sõltub seadusandlusest ja keelekasutust. Keele seisundit ühiskonnas mõjutavad mitmed seadused, mitte ainult keeleseadus. Aga sellelegi selle seaduse ümber on nüüd nagu käima paar viimast aastat isegi selline kummaline väitlus millest ma päris hästi aru ei saanud, sellepärast et kas eesmärgipüstitus on olnud vale või, või siis inimesed ei ole aru saanud, mis selle keeleseaduse eesmärk on, siis me kõik mäletame 90.-te aastate alguses, siis me olime kõik nagu üks S keeleseaduse taga, sest me teadsime, et see on üks osa meie identiteedist, iseseisvusest, suveräänsusest ja me kõik seda toetasime, aga nüüd tundub nii, et erinevad huvigrupid vaatavad seda seadust väga erinevalt. Väga õige peabki vaatama ja see, et möödunud suvel selline elav arutelu oli ma usun, et see tuli eelnõule kasuks ja kui me täpsemalt meenutama, mille üle vaieldi, siis vaieldi peaasjalikult ühe teema üle ehk ajakirjanduskeele kvaliteedi üle. Ja esialgses versioonis oli eelnõus kirjas, et ajakirjanduskeel peab vastama kirjakeele normile, vaieldi selle üle, mis asi on kirjakeele norm kes teab seda, kes ei tea seda ja mismoodi siis seda ajakirjanduskeelt ehk siis kunstilise teksti keelt allutada kirjakeele normile. Ja tegelikult see vaidlus sai alguse sellest, et keeleinspektsioon sai hulgaliselt kaebusi ajalehtede veebiväljaannete artiklite keelekasutuse kohta. No me tegime veebiväljaandele ettekirjutuse hoiduda vigadest. Veebiväljaanne ei olnud meie ettekirjutusega nõus, andis meid kohtusse. Esimeses astmes võitsime meie teises astmes, võitsid nemad, see tähendab, et me pidime oma ettekirjutuse tunnistama kehtetuks, mis tähendas seda, et tegelikult siis ajakirjanduskeel justkui ei peakski olema korrektne. Aga arutelud viisid selleni, et võib-olla see ajakirjanduskeeleküsimus ei ole otseselt mitte riikliku reguleerimisega küsimus vaid väljaannete organisatsioonide Enda nii-öelda sisemise regulatsiooni küsimus. Ja, ja praegusel juhul nende arutelude tulemusena on eelnõusse jäänud selline mõte, et ajakirjanduskeel peaks vastama nii-öelda hea ajakirjanduskeeletavale. Aga aga see tava, see tuleb siis kokku leppida, milline, milline see ajakirjanduskeel peab täpselt olema, meil on väga palju erinevaid väljaandeid. Ühelt poolt näiteks maaleht või, või teiselt poolt õhtuleht ja erinevad ajakirjad ja üks kasutab oma stiili, teine kasvatab oma stiili. Ja, ja see, ütleme, vaidlus esialgu suunati nagu sellele, et justkui ajakirjanduskeeles ei tohiks kasutada erinevaid stiile. Aga küsimus ei olnud üldse selles, vaid küsimus oli puhtalt ortograafia reeglite järgi hingisas ja ortograafia reegleid järgides on võimalik kasutada erinevaid stiile. Nii et kui nüüd see seadus vastu võetakse ja sinna tuleks selline säte, et ajakirjanduskeel peab vastama heale ajakirjanduskeeletavale, siis edasi tuleb sealt minna juba selle ajakirjanduskeele tavaväljatöötamisele ja kokkuleppimisele. Ja, ja tegelikult on sellega valgus tehtud. No ma küsiks isegi Jüri Valge käest, et mis seisus praegu on meie keeleseaduse muutmine Enne kui ma vastan sellele, ma jätkan sealt, kust Ilmar Tomusk lõpetab, kas nimelt see ajakirjanike õpetamine ja neile nõu andmine nimelt selle seaduse tegemise protsessi üks väga hea tulemus oli see, et seni riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikke koolitanud tart keelehooldekeskus hakkas pöörama tähelepanu ka ajakirjanikele. Ja tõesti ajakirjanik stiiliraamat, mis tuleb nii paberil kui elektroonilisel, Ta on valmimise. No optimistlikult öeldes võib öelda, lõppjärgus, aga keeleseaduse kohta, see on praegu justiitsministeeriumis viimasel läbivaatamisel, enne valitsusele saatmist ametlik, kui vastust veel ei ole, ootame huviga, missugune see tuleb ja eks sellele reageerime. Ja viimased küsimused, millele eelnõu ette, mille üle eelnõu ettevalmistamisel on vaieldud ja Ilmar Tomusk neile ka natuke juba kas on tõesti seotud äriga. Nimelt, kas veinipudelile võib tagaküljele pisikese lisasildi eestikeelse kasutusjuhendiga, kas lihaga või kalaga, kui külmalt või soojalt serveerida? Selle üle on vaieldud, mina leidsin viimasele mõni päev tagasi poest veinipudeli, kus oli vastav lätikeelne silk taha liimitud. Ja teine probleem, mis on olnud väga vaidluse all, on tõesti see, et kas võib kohustada niisugust asutust, millel on kaubamärgina registreeritud võõrkeelne nimi. Aga see nimi sisaldab tarbijale vajalikku infot. Näiteks ütlen nii, nagu on kirjutanud tatud lounge Apollo mis eesti keelt ainult eesti keelt oskavad inimesele midagi ei ütle, et kas on õigus nõuda seadusega, et selle nime kõrvale kuhugi riputatakse eestikeelne silt, et tegemist on söögikohaga, näiteks? See on seaduse menetlemise seis praegu. Jah, aga meie, meie partnerid, kellega me sel teemal nõu pidasime olid seisukohal, et kui, kui me ei kahjusta sellega nii-öelda kaubamärgi omaniku huve, siis eesti keel võib ja peabki seal seal olema, aga noh, tihtipeale küsida. Aga miks üldse oli uut keeleseadust vaja, et kas see vana enam ei kõlba, kas vana üldse ei tööta ja siin võib öelda, et tegelikult vana seadus töötab küll. Aga ta ei tööta enam nii hästi. Ja, ja küsimus on ju selles, kui me võtame vana keeleseadus ette, siis kui me võtame selle sellisel kujul, nagu ta võeti 95. aastal vastu ja pärast arvukaid muudatusi muudatusi aastal 2010, see on hoopis teine seadus, seal on hoopis teine loogika. Ja üks asi, mis mis nagu ühiskonnal võib-olla tekitab küsimusi, on see praegu kehtivas keeleseaduses, kui me võtame selle lahti, siis esimesed leheküljed räägivad ennekõike kontrollimisest ja järelevalvest ja alles siis tulevad sellised üldised põhimõtted. Et sellises demokraatlikus ühiskonnas selliseid olulisi probleeme ei peaks vaatama mitte mitte mingil juhul ennekõike läbi läbi järelevalveprisma vaid ennekõike läbi õiguste ja õiguste tagamise prisma ja seejärelvalve võiks jääda, sest sinna lõpupoole ja, ja, ja uue keeleseaduse eelnõu üks olulisemaid ülesandeid ongi selle teele. Seaduse struktuuri täpsustamine ja korrastamine, see on nüüd üks asi, aga, aga näiteks kehtivas keeleseaduses meil ei ole sõnastatud seaduse eesmärk. Uues eelnõus on meil nüüd selgelt sõnastatud seaduse eesmärk on, on täpsustatud reguleerimisala. Vana keeleseaduse puhul me vaidlesime hästi palju, mis on ametlik keelekasutus, mis on avalik keelekasutus. Uues eelnõus oleme me püüdnud need asjad nii-öelda lahti kirjutada keeleseaduses, et ei tuleks pärast enam selliseid selliseid äärmuslikke tõlgendamise võimalusi. Näiteks see, et kui on üks ametlik tekst, et siis selle teksti autor ei saaks öelda, et see ei ole ametlik, aga selliseid vaidlusi on tegelikult hästi palju. Ja, ja kas avalik tekst on alati avalik ja kas ametlik on avalik või ei ole avalikke, nii et selle üle on üsna palju vaidlusi. Ma tahaksin pöörduda akadeemia teise poole esindajate suunas professor Birute Klaas, professor Helle Metslang, et me oleme siin rääkinud sanktsioneerimisel seadustest juriidikas, kuivõrd muutuva keele arengut saab üldse mõjutada või sätestada seadustega. Helle Metslang. Ega siin seadustega tähendab, praegu on eesti kirjakeele normi kohta käib määrus ja, ja ametlik keelekasutus on ennekõike see, mis peab vastama normile, aga aga siin on ka nii, et ühelt poolt saab normeerida, ütleme seal õigekirja ja muud seesugust, aga ütleme, inimese vaba sõnakasutust ja see on juba läheb pigem soovituse poole, et see meie keelekorraldus ongi selline otsib nagu tasakaalu selle kohustamise ja soovitamise vahel ja palju on ikkagi siin sellist, mida, mis on pigem inimene stenda teadliku keelekasutuse ja registrivaliku asi, et on, on meil selliseid registreid, kus on inimese keelekasutusvaba ja samas on see ametlik pool, kus peab, peab järgima normi, et et ei saa, ei saa nõuda ühelt, et seda, mida me nõuame teiselt ja, ja lubada ühele seda, mida võib lubada teisele. Ma küsiksin Birute klaasi käest, et Tartu Ülikoolis on juba hästi palju võõraid üliõpilasi mujalt tulnud, et kuidas sellises muutuvas keskkonnas me teame, et Eesti on veel siiski suhteliselt. Kuidas nüüd öelda, ükskeelne maad, meil ma ei räägime kaks keemia tegelikult meil on ka suur, mitte eesti kogukond, aga, aga võrreldes siin naabritega meil on siiski mujalt tulnud inimesi suhteliselt vähe, et kuidas selles maailmas üldse on võimalik kaitsta sellist ühte väikest keelt? Kindlasti miljon elanikku ja emakeelne kõrgharidus on maailmas väga unikaalne. See, et see meil olemas on meie suur rikkus ja, ja väärtus ja seda me tõepoolest hoiame ja kaitseme. Aga loomulikult ülikoolid ja Tartu ülikool iseenesest mõista on väga avatud. Kui rääkida välisüliõpilastest, siis aasta jooksul on meil tasemeõppes kas siis mitmesuguste õppeprogrammide kaudu või ka Erasmus vahetuse kaudu meil umbes 600 välisüliõpilast, kui Tartu ülikooli üliõpilaste arv kokku on 17 pool 1000 et siis see 600 on juba üsna aukartust äratav number osa nendest umbes pool nendest on tulnud siia selleks, et pida ja lõpetada Tartu Ülikool saadasid lõpudiplom ja nad õpivad kas siis inglisekeelsetel programmidel või õpivad kõigepealt ära eesti keele jätkavad siis oma lepinguid näiteks arstiteaduskond on päris populaarne eriti just soomlaste hulgas ja me naerame juba ka seda, et üks Soome arsti teaduskondi asubki Tartu Ülikoole Tartu Ülikoolis neile üliõpilastele on esimese kahe aasta jooksul ingliskeelne õpetus ja edasi nad jätkavad juba eesti keeles. Nii et, et see on täiesti võimalik. Ja, ja ja, ja see, et välisüliõpilane no muidugi soomlasele on eesti keelt õppida märksa lihtsam kui, kui näiteks indoeuroopa emakeelega kõneleja. Kuid kuid on meil ka peale soomlaste väga paljude erinevate rahvuste ja riikide ja keelte esindajaid kokku. Muide, sel aastal on Tartu Ülikoolis üle 40 eri riigist pärit üle 40-st eri riigist pärit välis. Lisaks veel on suveülikool suveülikooliga oleme jõudnud nii kaugele, et umbes sadakond välistudengid tuleb suvel Tartusse eesti keelt õppima, mis on, mis on väga hea kõigile välisüliõpilastele. Me pakume eesti keele õppimise võimalust. On kassis intensiivprogrammid, neile, kes soovivad eesti keeles pida või vastavalt võimalusele, kas kas soovitakse intensiivsemalt või lühemalt või pikemat aega õppida, on, on võimalik erineva tasemega keelekursusi läbida. Sedasama me pakume ka meie välisõppejõududele ja ülikooli külalistele. Ja jõudumööda püüame ka aidata välisõppejõudude perekonnaliikmeid, et nad tunneksid ennast eestikeelses keskkonnas ja eestikeelses akadeemilises maailmas hästi. Kui Tallinna Ülikool tegi siin mõne aja eest sellise venekeelse õppekava, siis oli üsna palju kriitikat selles suunas inglisekeelsete õppekavade suunas. Ei ole kriitikat, kes me oleme nagu natukene. Kuidas nüüd öelda? Niuke valivad keelte suhtes. Kui vaadata keelt ja õppekava, siis Tartu Ülikoolis on õpetus prantsuse keeles, saksa keeles ja vene keeles ja soome keeles rootsi, taani, norra keeles hispaania keeles, et ma võiksin päris päris mitu keelt siia veel lisaks juurde panna, sest hüdroloogiliste õppekavadel on päris selge, et õpitakse ainet, aga, aga seda ainet õpitakse ka väga paljuski läbi selle keele mille, mida omandatakse nüüd kas Kuda eesti koolide lõpetajatele venekeelseid programme või eestikeelseid kõrgharidusprogramme. Ma arvan, et me toetame, motiveerime, muukeelse koolilõpetajad küll palju paremini sel moel, et anda talle eestikeelsetes programmides juurde tugiõpetust ja valmistada ta tööturule ette sel moel, et tal oleks hea eesti keele oskus. Ma ei ole päris kindel, et venekeelses õppes on võimalik tagada see kõrgkooli lõpetaja on võrdväärne eestikeelse kõrgkooli lõpetaja, aga kui ta otsib endale töökohta siin Eestis? Inglisekeelsed programmid on paratamatus, seda teevad ka teised Euroopa ülikoolid kuid nii nagu eesti keele arengukavas on kirja pandud me peame tagama, et kõikides õppekavagrupp, kuidas kõikides suundades oleks meil eestikeelsed. Ta kavad ja praegu ingliskeelse õppe lisandumine on toimunud pigem siis just magistriõppes ja selliste interdistsiplinaarset kursuste juurde tegemisega ja, ja teatud kursused või teatud programmid on, on ka sellised, mille puhul ma eeldan. See ongi väga oluline, et me pakume kogu maailma üliõpilasi teleinglise keeles, seda nagu näiteks semiootika. Tartu Ülikoolis on sellest aastast alates sellest õppeaastast alates ka inglisekeelne semiootika magistriprogramm mis osutus äärmiselt populaarseks ja kuhu tuli õppureid üle kogu maailma. No ülikoolid ja see olukorda kindlasti üsna erinev, mina tean lihtsalt oma muude tegemiste tõttu Tallinna tehnikaülikooli olukorda, kus ikka tuleb väga suurel määral just venekeelseid keskkooli lõpetajad, gümnaasiumilõpetajad ja suur hulk aega läheb kõigepealt neile eesti keele õpetamisega. Et noh, mul lihtsalt tekib selline tunne vahel, et me nagu ise tõrjuksime neid siit Eestist eemale, et minge sinna Moskvasse või Peterburi, ärge siis siin jätkake oma koosi teed, mis te arvate, Helle? Püüame nendega tegeleda ja neil on tõesti antud mitmesuguseid võimalusi, ülikoolidel on nagu eri variante, kuidas neile seda eesti keele õpetust anda, aga aga seesama Tallinna Ülikooli Katariina kolledži plaan oli iseenesest selline, mis paneb nad nagu kokku ja ei lasegi neil seda eestikeelset suhtlust arendada, et et see oli selle juures just see, mis nagu kõige rohkem muret tekitas, et kuigi seal oli kavas tasapisi seda õpet eesti keelsemaks muuta, aga samas nende omavaheline erialane suhtlus oleks ikkagi oleks ikkagi ja küllap ta ongi niimoodi, et ta ei ole nii eestikeelne, kui me tahaksime. Ja ma vaatasin seda eelmist seiret, mis meil siin oli, just et tõepoolest see, et kõigis õppekavarühmades kõigis kõigil õppetasemetel me praegu igatahes peaks olema küll olemas eesti keele eestikeelne haridus, erandiks olid mõned rakendusliku kõrgkooliained, mis olid tõesti nii erialad, mis olid, oli rakenduskõrgkoolides ja just nendes erarakenduskõrgkoolides. Et see tase oli nagu osalt ainult venekeelne, aga suuremad ja tuntumad tuntumad kõrgkoolid ja ülikoolid, need annavad ikkagi kõigis kõigis õppekavarühmades tõesti seda eestikeelset haridust kõigil tasemetel. Ja nooresitega kommentaari. Tsiteeriksin seda selles mõttes, et meil on tõesti küllalt palju vene õppekeelega koole ja riigil on, on ju nendega selline eesmärk, et need noored, kes vene õppekeelega kooli lõpetavad, et nad oleksid oma keeleoskusega Valmis eesti keeles edasi õppima. Ega me sellega päris hästi ei ole hakkama saanud ja, ja ennekõike on see venekeelse põhikooli küsimus, sest eesti keele õppekvaliteet endiselt venekeelses põhikoolis on vilets. See tuleneb juba sellest, et nende õpetajate enda keeleoskus on, on nõrgavõitu. Ja, ja kui nüüd venekeelses gümnaasiumis minnakse üle eestikeelsele osalisele aineõppele, siis tegelikult vene koolide õpilased ise on üles kutsunud riiki rakendama ka venekeelses põhikoolis eestikeelset aine õpetust. Selleks, et vene kooli lõpetaja oleks eesti kooli lõpetaja, ütleme, et tal oleks võrdne juurdepääs kõrgharidusele, võrdne juurdepääs tööturule. Ja, ja kasvõi see, et kui vene koolide õpetajate keeleoskus on vilets, nad ei suuda Õpetajate täiendõppes osaleda, nad ei suuda olla kursis kõige sellega, mis ühiskonnas toimub siis selle, selle eesti keele noh, mõneti isegi koguni kõrvaletõrjumisega vene õppekeelega koolist, me jätame vene lapsed natukene viletsamas seisu, kui, kui eesti lapsed on, aga seda ei tohiks olla, nii et ma usun, et et riigil tuleks sellele küsimusele tulevikus rohkem tähelepanu pöörata ja meie eesti keele arengukavas on vene koolile ennekõike õppekava välisele eesti keelealasele tegevusele üsna palju tähelepanu. No ma küsiksin kohe Jüri Valge käest, et kas aastal 2017 igavene kooli lõpetaja on valmis jätkama Eesti kõrgkoolis oma haridusteed No eks vastata saame siis, aga ma usun-usun seda küll. Ja selle teemaga seoses ma meenutaksin kahte väga tähtsat asja ülikooliga seoses seda, et uus arengukava teeb ettepaneku, kui teha seaduseks niisugune nõue, et kui on võõrkeelne väitekiri, siis selle väitekirja juurde kuulub teadusartikli mahus eestikeelne kokku. See hoiab elus eestikeelset terminoloogiat ja annab eestikeelsele maksumaksjale ka teada, mis tema rahaga tehakse. Ja teine asi on see, et uues keele arengukava projektis on soovitus, et siduda Eestisse elamis- ja tööloa ülemine osavõtuga eesti keelekursustest. Ühesõnaga need uued, mitte eestikeelsed inimesed, kes meile tulevad, peaksid paralleelselt taotlema nii vastavaid lube kui ka käima eesti keele kursustel, nii et see eesti keele mitteoskamise probleem peaks otsale. Tema suurepärane, kui selleks leitakse, finantsid, eks. Jah, see on probleem. Ühe kõrvalmärkusena, kui siin möödunud nädalal räägiti üsna palju Eestis tegutsevate venekeelsete arstide keeleoskusest siis meie tähelepanekute kohaselt need arstid, kes on nüüd hiljuti tulnud teistest riikidest Eestisse õpivad eesti keele üsna kiiresti ära, aga need, kes on aastakümneid Eestis töötanud, millegipärast eesti keelt eriti edukalt ei õpi, milles on põhjus? Ma ei oska seda öelda. Lisan arstid ettevalmistuse kohta veel seda, et alates 2011.-st aastast Tartu ülikooli arstiteaduskonda saab muukeelse kooli lõpetaja ainult sel juhul, kui tal on C1 keeletase, ehk siis nii-öelda vana mõiste järgi kõrgtasemel keeleoskus. Ja, ja tõesti, ma loodan, et need arstid, kes Tartu ülikoolist lõpudiplomi saavad, saavad suurepäraselt hakkama ka eestikeelsete patsientidega. Me teame, et tõesti kõik seda lootma, sellepärast et tõepoolest, kui sa lähed arsti juurde oma hädasid kordad, siis tahaksid ta ikkagi aru saaks, mis sul viga on. Aga me jõua muidugi kogu keele arengukava siin läbi võtta, aga ma tahaksin natukene rääkida ka keelekorraldusest. Kitsamalt me ei võta kogu keele korraldast laias mõttes ette ja, ja keeleteaduse arengust me ka täna võib-olla ei jõua rääkida. Aga mis on minul kui keelesaate toimetaja on niisugune tunne jäänud, et et eestlased on suhteliselt leigeks muutunud eesti keele suhtes? Kunagi omal ajal ma mäletan, kui veel oli Vene aeg ja sirp ja vasar ilmus, oli terve lehekülg keeleprobleemidele pühendatud Pole 70000 eksemplari ja ja ma ei räägi sellest, et meie enda, Eesti raadio, Keelesaade oli väga populaarne ja palju vastukaja sai siis nüüd tundub niimoodi, et eestlaste jaoks nagu on enam-vähem muutunud väga paljude jaoks muutunud see nagu teisejärguliseks küsimuseks. Siin on nii tee nagu negatiivne vastus olemas. Alustan negatiivsust ja see on see, et keele asjad huvitavad eestlast kolmel juhul. Esiteks, kui need tema isikliku elu kuidagi puudutavad, kui ta näiteks ei saa mõne toote puhul aru, kuidas seda kasutada, sest eestikeelne kasutusjuhend puudub. Teiseks, see ajab eestlased ärevile keeleasjades kui millestki muust enam. Äkki ta ei ole suvel näiteks. Ja ärge nüüd meie saadet siinkohal ma ei mõtle. Suvi pole veel päris käes ka. Ja kolmas on see, kui keele mõne keeleküsimusega seoses saab teha väikese skandaalikese, see on negatiivne pool, aga positiivne on see, et kui vaadata näiteks mitmesuguseid netikommentaare ja kui kõik argumendid on juba ära kasutatud, siis läheb väga sageli asi või vaidlus sellele, kas mingi täht on omal kohal või on käänatud õige. Nii et mingil juhul ei saa öelda, et huvi keeleasjade vastu puudub. No ma võin ka vahele öelda, et mulle ükspäev siin helistas meie tuntud veteranmuusik Kalju Terasmaa Jakesisvult mitme keelealase asja kohta nagu nõu, et kuidas peaks ütlema, kas tohib öelda laup, päev ja pühapäev või peale, ütleme laupäev ja pühapäev ja muid selliseid toredaid asju on, aga nad on kõik nagu selle vanema põlvkonna inimesed, et kuivõrd ütleme, see noorem põlvkond üldse saab aru, et eesti keelt on vaja hoida, säilitada ja kaitsta. Lõika saab, ma usun, et saab ja, ja kui me vaatame neid inimesi, kes kas või keeleinspektsioonile kaebusi esitavad, sest me paljuski ju lahendame isikute kaebusi, siis nende hulgas on noori inimesi ja vanemaid inimesi ja, ja paljud teated võõrkeelte üleliigse kasutamise kohta teabes tarbijateabes, reklaamis need tulevad meile, noortelt inimestelt, koolilastelt isegi ja kindlasti Eesti keele instituut oskab paremini öelda keelenõuandeklientide kohta, aga aga nii palju, kui mina tean, sest me oleme ka palju inimesi sinna suunanud, helistavad nii noored kui vanad, niiet et noh, see on nagu kahe kahe otsaga vorst, et ühelt poolt me näeme, et on seda lodevust üsna palju, aga teiselt poolt on väga palju selliseid noori, kes on, kes on eesti keelest ja heast eesti keeles. Aga võib-olla on ka keeleteadlased natuke süüdi selles, et meil oli siin eelmisel nädalal Peep Nemvalts stuudios, kes ütles, et see jutt sellest, et keel on muutuv ja seda ei saa nagu raamidesse suruda, et selle tõttu, nagu on kadunud selle ja keelenormi mõiste tähendus või arusaam sellest. Helle Metslang. No ma arvan, et neid arvamusi liigub nii ühesuguseid kui teisesuguseid ja, ja kui vaadata kas või sealtsamast Eesti keele Instituudi koduleheküljelt edasiviivaid like, siis on neid aja v, kus neid probleeme arutatakse ja seal on kindlasti noored inimesed taga ja nad on küllaltki huvitatud sellest, et et oleks ikkagi ilus ja hea keel. Ja. Ja arusaadav, see on keele põhiline funktsioon, et ta võimaldaks kommunikatsiooni. Mida Birute Klaas arvab Tartu Ülikooli ja Eesti keelenõukogu juhina. Ma ikkagi olen päris kindel selles, et, et me ei saa keeld panna vitriini ja aega, et võtta sealt teda välja ja tolmu pühkida. Keel on arenev, keel on protsess ja, ja julgustaks kee loovalt suhtuma keelde. Keelenormid on loomulikult need, millest me peame kinni pidama, õigekeelsussõnaraamat on see sõnaraamat, mida ikka aeg-ajalt tuleb vaadata, et kuidas ühte või või, või teist sõna, kas siis kirjutada või, või mida ta kuidas, kuidas ta täpselt siis see kirjapilt on ja missugustel puhkudel teda kasutada ja kõik muu taoline. Aga, aga ma ei lööksin häirekella, see näiteks noored suudavad eesti keeles mõelda välja pidevalt toredat slängi. See näitab seda, et keel on elujõuline. Kui keelde noor inimene ei saa enam suhtuda mänguliselt, siis ma arvan, vaat siis me peaksime häirekella lööma. Aga, aga kui keel suudab Kuda pakkuda tuge, kui keel suudab pakkuda väljakutseid nii noorele kui ka vanale, siis, siis on ju hästi. No ma küsiksin Jüri Valge käest, et kas eesti keele arengukava näeb ette ka seda, et rahvast üldisemalt kaasata keelekorraldusse see jää ainult instituutide seltside ühingute mureks. Keele arengukava soosib igasugust üldrahvalikku aktiivsust, aga on selge see, et keele korraldamine selle lingvistilises tähenduses on ikkagi spetsialistide töö ja seda saab teha väike Arv keele inimesi. Ei ole mõeldav, et me hakkaksime kogu rahvaga mingeid keeleprobleeme lahendama, siis võiks välja tulla umbes nii, et Kuressaares pannakse tuhvel maha ja siis süüakse ära. Põltsamaal pannakse jalga ja jäetakse söömata. Aga rahvas on kaasa tõmmatud juba praegu, sellepärast keelekorraldajad, enne kui nad ühe või teise otsuse teevad uurivad järele, mismoodi keelekasutus on vahepeal arenenud, samuti on korraldatud sõnaloomevõistlusi ja nii edasi ja nii edasi ning eks need küsimused, mis keelenõule esitatakse, näiteks need ju talletatakse ka. Vaadatakse järele, kust king pigistab ja selle põhjal võetakse vastu niisuguseid otsuseid, mis Enamikule keele kasutajatest sobivad. Ma tooksin ühe praktilise näite, nii nagu ma ütlesin, meile riigiasutusena, tuleb üsna palju kaebusi ja teateid avaliku keelekasutuse kohta ja väga tihti me saadame Need edasi Eesti keele instituuti, kus keeleteadlased, nendega tegelevad. Ja ja nende üheks väljundiks on näiteks praegu koostamisel olev uus õigekeelsussõnaraamat, nii et muide aastal 2010 2011 on kolm olulist asja. Meil on uus eesti keele arengukava, meil tuleb uus keeleseadus ja koostamisel on uus õigekeelsussõnaraamat, nii et kunagi ajaloos. Me meenutame seda kui ühte murrangulist aega, mis on, mis on tegelikult erakordselt põnev ja mis näitab, et see keeleelu praegusel ajal on olnud äärmiselt elav ja näiteks keeleseaduse praegune eelnõu tähtsustab eesti keelt ja keeleküsimusi veel sellega, et keelepoliitikast peaks saama siis riiklikult tähtis küsimus, mida riigikogu iga kahe aasta tagant arutab. Nii et nii et sellised tegelikult murrangulised sündmused toimuvad. Praegu jääme lootma, et see kõik nii teosta, ma julgen siiski keele saate toimetajana ühe väikese repliigi siia vahele öelda, et mina olen nagu veidi sellises maa-aluses see puudutabki maffia, et see ei ole nagu kõrge keeleteaduse küsimus, aga et kui ühtäkki hakati soome kelku ja Tallinna kilu kirjutama suure tähega, siis siis see oli minu jaoks arusaamatu ja ma ei usu, et rahvahulgad on seda asja arutanud. Aga noh, see on väikene vahelepõige. Meie saateaeg hakkab lähenema lõpule. Me ei ole jõudnud siin rääkida eesti keele õpetamisest koolides, aga sellest oleme me oma saates küllalt palju ja põhjalikult rääkinud siis uuest ainekavast, mis 2011. aastal peaks hakkama kehtima ja mis peaks andma nii põhikooli kui ka gümnaasiumitasemel meie noortele palju avarama ettekujutuse keelest ja võib-olla siis ka hakkavad nad rohkem aru saama sellest, mis on hea geel. Mitte see ei ole ainult see, mis. Just ilmtingimata normitud keel, vaid on ka muid häid keelenähtusi, nagu Birute Klaas ütles, et kas släng on väga väärtuslik ja tähtis osa keelest. Aga kui me nüüd püüaksime sõnase selle saate kuidagimoodi kokku võtta, siis küsiksid lõpuks kõikide käest, et. Mis saab eesti keelest seitsme aasta pärast, kas eesti keel on probleemivabam tervem, iseseisvam, jõulisem kui täna ja alustaksin Birute klaasist. Ma väga loodan seda, ma loodan, et seitsme aasta pärast meil on koolis ikka endistviisi eestikeelsed õppekavad, et me õpetame eesti keeles. Doktoriväitekirju kaitstakse ka eesti keeles ja kindlasti need doktoriväitekirjad, mis on kirjutatud võõrkeeles, oleksid siis tõesti varustatud, ammendava ja hästi läbitöötatud oskuskeele sõnavaraga kokkuvõtete näol. Professor Metslang ja ma usun, et need, kellele eesti keel on teine keel, oskavad sel ajal juba eesti keelt palju paremini ja suudavad osa võtta Eesti ühiskonna elust kõigis selle komponentidest ja need probleemid, et eesti keele oskus pole piisav selleks ajaks tunduvalt vähenenud. Jüri Valge, teie olete ministeeriumis vastutav selle arengukava edasise teostamise eest, kuidas teile tundub, kas jõuab valitsusse ja jõuab Riigikogusse ka sel aastal? Ekskolleegid ikka ka Riigikogus see eelnõu kindlasti ei jõua, see on valitsuse eelnõu, aga ma usun, et riigikogu arutlustes võetakse see eelnõu järgnevatel aastatel kindlasti aluseks. Ja mis eesti keeles toob seitsme aasta pärast, siis ma loodan ja, ja ilmselt ka usun, et see on eestikeelse ühiskonna ja riigi elav keel, mis vastab kõikidele selle riigi ja ühiskonna vajadustele. Ja jätaksin siis lõppsõna kõige kõrgemale riigiametnikule, siinkohal keeleinspektsiooni peadirektorile Ilmar Tomusk, kas usute, et aastal 2017 on teil tööd vähem? Tahaks loota, tahaks loota, et oleks vähem ja ma usun küll, et Eestimaa nägu aastal 2017 on eestikeelsem ja eestlased ja Eestis elavate teiste rahvaste esindajad räägivad omavahel rohkem eesti keeles, kui nad seda täna teevad. Eestlasena mina ka loodan seda ja tahaks tõesti loota, et meie selles mitmekultuurilises või üsna üha mitmekultuurilise kultuuriliseks muuta, olles riigis tõesti suudaksime seda oma eesti keelt säilitada, sest kusagil mujal maailmas seda keegi meie eest säilitama ei hakk. Igal juhul ma tänan siis keelesõnumis osalenuid, professorid Birute Klaas Tartu Ülikooliprorektorit, Helle Metslangi, Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi juhatajat ka Tallinna ülikoolist, tegevana teadurina ning siis Jüri valget, kes on Eesti haridus ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik dotsent ja siis Ilmar Tomusk, kes on siin üsna vapralt ja sangarlikult eesti keelt kaitsnud meie keeleinspektsiooni juhina ja nii palju lisaks, et praktilisest keelekorraldusest tuleb juttu ka järgmisel laupäeval keelekorraldajaga Eesti keele instituudist. Iga, kes on lubanud meie saatesse tulla rääkima nii enda tegevusest kui ka keelekorraldusest ja 19. juunil on siis meie kevadine viima pane saade ja siis me räägime sellest, kuidas Helsingis luuakse Eesti maja. Nii et sellised teemad lähisaadetes ja te saate jätta oma arvamusi ja ettepanekuid keele sõnumi sügise maade kujundamiseks meie koduleheküljele, keele sõnum, punkt, vikerraadio poee või saates meile siis ka kirju. Eesti raadiosse. Aitäh kõigile kuulajatele saatejuht Mart Ummelas ja ma loodan, et väikene saade eesti keele olukorrast pani meid kõiki natuke mõtlema selle üle, et see, mida me suust välja ajama vajab siiski ka natuke mõtestamist.