Kirjanduses. Nii kõlab siis üks eestlaste lemmiklaulusid, õrn ööbik, sedakorda Toivo Nikopensius esituses, aga kirjanduse tähestikus on minu vestluskaaslaseks endiselt Peeter Olesk. Tere, Peeter. Tere. Ja mina olen siis sinu kursusekaaslane ja saatejuht Mart Ummelas. Õrn ööbik on selline populaarne laul. Aga see ei ole sugugi mitte selle inimese kirjutatud, kellest me täna rääkima hakkame ehk Emajõe ööbikud, aga kas õrna ööbiku looja Gustav Wulf võis ka tunda Emajõe ööbikute? Gustav Wulf Otepääl öeldakse mitte-Wulf Wulfivaid Wulf polku. Oli väga kaua aastaid, aastakümneid. Otepää valla sekretär muide, tema ametijärglane Urmas Jaagusoo praegu Tartus Sirje Petrovski korruse naaber On, ööbik ulatub ja meile päris lähedale ja eile päev pärast Ain Kaalepi sünnipäeva, kes on ka ööbiku laps, selles mõttes oli meil rõõmuga kuulata ööbikut ennast. Praegu on ööbikute aeg. Kuid. Gustav Wulf oli seminarist ja Emajõe ööbik, kuigi ilmunud anonüümselt mitte Lydia Jannseni nime all võis talle Ollatutav. Vähemasti teate järgi ja vahe on muidugi selles, et. Gustav Wolfo luuletus on omajagu lõbus, eriti viisi poolest. Liide Janssen, ema laulud, Emajõe ööbik ei ole väga lustlik, ajalooline paradoks seisneb koguni selles et Koidula hilisema Koidula saates enam-vähem papa nõudmisel Trükkimisele astavalt tsensuuri märtsis 66, märtsis ööbik veel ei laulab, Pealkiri pidi olema pandud juba tsipa varem või pandi alles omajagu hiljem koidule esikkogu, ainult lilled läks trükki masinatesse oktoobris 65. Nii et mõlemad Koidula alates 67.-st aastast Koidula, Carl Robert Jakobsoni mõjutusel. Temast hiljem alustanud Gustav Wulf pidid ööbikule pigemini mõtlema, kui seda vahetult kuulsid. Nagu juba aru saite, siis eelmise saate lõpus välja käidud ö kaks ööd ei ole siis mitte pime öö, vaid on just seesama ööbik, mis meid innustanud täna rääkima. Lydia Emilia Florentiine Jansenist. Ehk siis meile kõigile palju paremini tuntud nime all Lydia Koidula nime. Koidula sai ta siis Karl Robert Jakobson neilt, aga enne kui me läheme, Lydia Koidula ka edasi, meil on jällegi üks väike võlg vaja lunastada, see on siis meie maikuu küsimus missugune tegelane ja kus ütles või ütleb Hugo Raudsepa Miku väärdis järgmist. Rändan maid ringi ja panen murraid tähele, Ühed ütlevad Ehal ja tädirannas teises nurgas jälle luisul kontsis võis hõpsikus ja mõnel pool minnakse ka nihvlile, mida tähendab raudselt pal konsis käima ja kes oli siis tegelane. Nõnda tunnistab talumajanduse nõuandja Haadomseeljov Miku mörditeenijale n siile teise vaatuse algul ja kontsis käima tähendab siis ka väike murdesõnastik, seda kinnitab Ehal käimist. Niisugune küsimus siis meil oli maikuuks ja meil on jälle tublid kuulajad olnud, kes on raamatu läbi lugenud. Võib-olla on ka näinud seda laval, üheksa tükki on neid päris õigeid vastuseid, missugune number siis seekord võidab, mis sa pakud? Ööbik on kevadest suvele üleminekukuulutaja järelikult number üks. Võtame number ühe. Number üks nii vaatame number üks on meil mari Tiits, kes on täiesti õigesti vastanud. Ta on küll täpsustanud, et kontsis käimine on sama mis Ehal käimine, see tähendab öösel tüdrukute külastamist. Oodatud ehalise jaoks oli redel valmis, seal lakaluuk, irvakil saame veel teada. Mari liit saab siis meilt auhinnaraamatuks kirjastuselt Varrak Saima Montesse juure menuromaani Sashenk. Nii et me oleme selle võla lunastanud, saate lõpus tuleb meil veel ka üks küsimus, millele saate vastata vaid juunikuu esimese poole jooksul, aga sellest siis. Aga läheme nüüd siis edasi selle Emajõe ööbiku, aga meil on siin mõlemal ka kaasas Lydia Koidula väikese luuleraamatukogumikke. Kui lugeda seda, siis iga luuletus on ju peaaegu igale eestlasele tuttav ja suur osa neist on ka viisistatud. Kõik ühevõrra ei ole, aga on üks luuletus mis rajab tegelikult terve epohhi. Selle pealegi läks, on ja õues on kevad. Ööbikut siin otseselt ei ole. Varjul üksik leheke taladvalt närtsides langeb ja õues on kevade. Miks süda Nonii valjult tupsud? Vait, vait, ära värise, nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevad ja. See traagika. Lüürika korraga kõrvuti ja ootamatult seda ütleb juba pealkiri ja õues on kevad ja kui me nüüd läheme Koidula rada lapiti edasi siis me jõuame autorine, keda me tavaliselt kevade autoriks ei pea. Temal on hoopiski sügis ja talv ja külmumine kõik. Tegi pärineb tal aastast 1900. Luuletus tulen, tulen. Paju otsast patsatas Lobjakuda. Lepa otsast. Latsatas sula, Lunda. Hüüti õhust ülevalt. Kuulen, kuulen. Mina tulen, kevade tulen. Tule. Juhan Liiv. Mis see tähendab? Me võime küsida nagu. Oli tunne üks sõltumatult sellest sõnauton. Lähemalt ajas edasi aastasse 1909. Villem Ridala luuletus kevade tunne. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete Kinkude takka. Ei ole ööbikud. Aga huikab, tuikab kaugelt igatsus. See võib olla igatsus, võib-olla ka rõõm. Igatahes mitte kurbus, igal juhul tärkamine. Ärkamine läheme aastasse umbes 1910 või 11. Kellele kevade motiiv oli väga lähedane luuletus kevade aimus, taas kevad tasakesi magna koputab ja piisku esimesi ta lahkelt loputab. Lähme veelgi edasi suitsuõpilase juurde. Aastasse 1959 August Sang. Hommikulaul. Kuid kärmelt nired, kõik vulisevad. Nii kevad jõuab, nii jõuab kevad. Kaob pöörane rõõm selle üle, et veed pääsevad voolama ja see nagu sulaaja võrdkuju. Rohkem armastab ta ütlevad, et see on talle kõige kallim, sellepärast et on palju vett ja palju päikest, tuult. Sula on siin poliitrina pekt. See, kuna kaane kõik vaba ja kõik saab puhtaks. See on määranud nii, et Koidula alustab midagi, mida võiks nimetada ja kevad ja kui modernismi ühe tunnussõna läbimurret. Ja Juhan Liiv teeb selle omasoodu kaasa, nii nagu tegi kaasaga volifo ööbikule. Jah, aga ma just mõtlen, et selle rea peale, et tõepoolest see on nagu läbiv kevade kujundusele areng, aga, aga teisest küljest, kui me läheme nüüd tagasi Lydia Koidula kevade juurde, siis nii nagu sa ütlesid, et see kevade ei ole mitte veel niisugune täis rõõmu ja, ja ärkamist tärkamist, et selles on mingi niisugune väikenestkümnes sünge noot Epijatega kuivõrd seda, tema kevadet võib üldse vaadelda niisuguse looduslüürika võtme, see, võib-olla on see pigem tegemist tema isiku või tema elusaatuse teatava peegeldusega. Enne kui kõik eesti naised ja naised ja Marigleerid ilmuma hakkasid, oli tema juba naisajakirjanik, kuigi mitte naisteajakirjas. Eks. Pole tähtsust oluline oli see, et suur osa Jannseni Eesti Postimehest langes Koidula mitte õlule, vaid käele. Kisa vajas abi. Teisest küljest oli ikkagi Tartu kogujalased kolisid 1863 hoopis avaram kui Vändra ja Pärnu ülejõe. See oli suur maailm. Mõne aasta pärast oli ette nähtud esimene üldlaulupidu. Käisid mitmed muud suured üritused. Koidula oli austa Jannasid. Ja tema pealkiri kuulutab ja õieti käest seda, et kevad algab Tartust, mitte tingimata ööbik, kes laksutab vahet, see on kevade algus siin, eesti rahvusluse ühes pealinnas. Pean sõnu vaid ka kaalusi võimalust alustada lehe väljaandmist Tallinnas ja otsustas hiljem Pärnu kasuks. Ja samas teise otsekohe ka terve rea konflikte, sest eesti rahvuslus alustas väga sealt. Kõik olid ju õlgades. Ka Kreutzwald oli võlgades. Nii et kui Lydia Jannsen, luuletused olid ilmunud siis croid, Kreutzwaldi esimene reaktsioon oli küllalt tõrju ja mitte selle pääst, et noor neiu korraga tuleb esile vaid sellepärast, et eposja ja muinasjutud ja kokkupanija korraga kõrval see Jansen avaldas Lehte vanas kirjaviisis on tegelikult kõrvaline, võrreldes sellega, et Kreutzwald oli pärast Faehlmanni surma tegelikult pikka aega üksi, kuni ta 59. aastal leiab oma kolleege arstist kolleegi Schulk Sultsi, kes lõpetab siis Kalevipoja tõlke, mille tõlkega rentali kaudu Kreutzwald ei olnud. Millesarnast Kreutzwaldi see ei olnud kirjutatud ja kui lugeda esimese kirju Kreutzwaldi ja Koidula vahel. Kreutzwald on kaunis halastamatult võtab pärsid läbisse lasenalkimite umbmääraselt. Kuigi noh, minule on jäänud oma kooliajast ikkagi mulje, et Kreutzwald oli see, kes pigem virgutas liitujat kirjutama ja oli nagu tema on niisugune hea nõuandja võib-olla isegi noh, austaja teatud mõttes Austaja arvatavasti proua Kreutzwaldi mõttes ja sellest tuli pisut pahandusi, kuid siin tehakse võib-olla kõikidele liig. Tegi oli ka suur vanusevahe, ei maksa unustada. Küsimus pole minu arvates vanuses selles, et. Proua Kreutzwaldi oli selgesti näha, kuhu võiks hoomerusse töö tegelikult viib. Sest Kreutzwald sai köidet tähtsamast eluasemelaenust lahti alles 70 aastaselt. Sellest oli meil vist ka Kreutzwaldi puhul jutuna, oletan sest, sest proua tundis ennast kogu aeg pikemini. Nii ja naa, kes peab kõiges kokku hoidma sees, mida ta len rotile süüa annab. Samal ajal kui teine kirjutab öösiti kirju, mis mitte midagi. Sissetooja kirjutab Kalevipoja, mida keegi ei osta ja loomulikult proua eelistas sel juhul kosuda sokke ja sokke, mille müügi ees vähemasti midagi teene. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus on ütleme, eesti episto Laaria selliseid klassikalisi kirjavahetusi, mida on palju uuritud, mida oled sina ka ise uurinud või vähemasti oled nendega väga hästi kursis. See see on nagu mingi niisugune eeskuju, aga võib-olla teistele taolistele kirjavahetus. Ma ei kujuta ette, et keegi hakkaks armastuskirju kirjutama Kreutzwald ja Koidula kirjavahetuse suur väljaanne kõrval sealt midagi maha kirjutanud. Nojah, see ei ole see armastuskirjavahetus, mida me teame, kus seal lünga teatud. Lihtsalt tuleb täita lüngad seal ikka midagi muud. See ann eesti rahvusluse sünd dokumenteeritud kujul. Kreutzwald õpetab prio Koidulale väga palju ja alguses ta ei ole sugugi papa vaid alguse saanud, ikkagi teie alandlik Kreutzwald. Papaks muutub ta järk-järgult, sest õpetab. Lisaks luuletame sellega näiteks abielus olemist, aga ka isegi meeste valikut. Sest ka need noored mehed, keda Koidula oleks võinud abikaasaks võtta, võeti, kellele ta oleks mehele läinud. Ka need olid ju viimseni, kui üks majanduslikes ja väga suurtes raskustes mete anti Alberg. Oli sel ajal ka raske. Aga Hurt, Jakobson, seal ei olnud giidi sisuliselt omal jalal. Kreutzwald teadis seda iseenda maa alt, nagu meil oli äsja juttu. Väga hästi, kuid ta soovis, et noor proua tunneks ennast ka ja elukindlamalt. Seda nägi vana arst kahtlemata. Kui mõelda ühele asjaolule, mis ei olegi nii väga tähtis, tähtsusetu ka tänapäevaselt seisukohalt. Kreutzwald võis kirjutada Koidulale tsensuurivabalt, miks ma rõhutan, just niimoodi. On tõepärane. Et jaa, Koidula, Pidlasem, oma kirjo, Kreutzwald selle, võib-olla perekonnaliikmetest kellegagi nõu. Teiseks, tolleaegset kirjad olid siis haruldased ja aga usutav. Koidula perekonnal soeti Kreutzwaldi vastused omakorda, et ja, aga ei ole usutav, et Kreutzwaldi proua oleks kogu oma mehe kirjavahetusel läbi vaadanud. Mis oleks andnud kirjand, Shif novelle, kirjad, viidia, mannil, kirjad Hurdale, ent need on kõik alati õpetaja kirjad, üks kõikas Kreutzwald õpetab keelt või käitumist, vetoloogiat või poliitikat või Eesti asja rajamist või iseloomustab mõnikord väga teravalt konkreetseid inimesi noorte rahvuslaste hulgast. Kõik need õpetavad, mitte Me märkused mööda minnes. Selles mõttes on see suurköide, mis ilmus 1962. vastan ka tihedalt täis pedagoogika ajalukku katsuse praegu praegusel ajal leida niisugust kirjavahetust võib-olla ongi, aga me leiame sel ajal alles võib-olla 100 aasta pärast. Ent Kreutzwaldi kirjad ja see oli tollel ajal täiesti loomulik, pidid jõudma lähemate sõprade-tuttavate hulka kohe, sest kirjavahetused on seesmisi viiti täis ja selles mõttes tuleb hinnata muidugi ka Liidia Janseni. Avameelsust nüüd üks kommentaator väidab, et kirjavahetusele õpetaja särab proua. Kreutzwaldi armukadedus seal vale. Selle kirjavahetuse lõpetas Salak Kreutzwaldi abiellumine. Läti päritolu sõjaväearst. Sa tahad öelda Koidula abiellumine? Vabandust, Koidula abielu, Läti päritolu sõjaväearstiga ja Kreutzwald ei tahtnud minna abielu rahva vahel. Üks jääb pohla. Sa juhtisid mu tähelepanu akadeemik Wilhelm šoti kirjale kirjadele Kreutzwald telekus, ta just nagu teeb veidi etteheiteid selles osas, et Koidula nagu nukker Kurb nihersoniga kihludes ja abielludes, et see on talle nagu võõras, et miks siis Kreutzwald ei suutnud hoiatada võib-olla liidijat või oli vastupidi. Aga kuidas hoiatavad armastuse eest, mida sina vaatad? Kõrvad, armun, kainedaltki ja nurganurgaadvokaat, selles asjas on kogu maailm ürgajast peale olnud täis ja pealegi Koidula heitlik korta ütleb, et tema abielu tahaks teoks Michelson ega on iseenesest väga kurb, sest see tähendab elu kroonlinnas. Ent vähe sellest, Michelson ei oska sõnagi eesti keelt seal sees. Nad suhtlesid saksa keeles ja seal siis Šoti üks märkused Kreutzwald oma kirjadega võiks tulla Eestimaa meelespidamise sapp. Ja hiljem ütleb sedasama šotet. Koidula Michelson abielu kulgeb nagu abielu rahvale meelepärane ilusasti järgi sa seal õpetajad, iga kordon ise meeleolu. Ja aga Siim kirjutab ta ka nõnda, niisiis palun maalide nimel õilsade saatuse poolt niikuinii vintsutatud olevusele mõningat roosti pakkuda sellega näidata, et teie veel tema soe sõber olete. Aga kuidas oleks saanud Kreutzwald veel olla sõbraks teise mehe naisele? Seal tal kirjades ka see sõnaselgelt see et seitsmekümneaastane mees rauk. Aga ta ikkagi Koidula kirjutas 1873. Tõenäoliselt pidas Kreutzwald võrulu vastu suuresti selle tõttu, et mitte minna. Koormaks ka seda heideti talle hiljem ette Gustav Brumbergi luba kirjutada Kreutzwald-il kõigest, aga vahetada armsaks saama linn tähest uue linna vastu. Kus sa oled veteran, kus sinu elu ainukene suursündmus on ametisõit, et vana sõpra, keisri ihuarsti, Karelli töö aasta 50. tööaasta pidustamisele, mille järel Kreutzwald külmetus ja see murdis tema jõu täiesti maha. Ega see ei ole ka niimoodi, et ma lähen parematele jahimaadele, vaid see on ikkagi ka sundkäid, sai vana arst suurepäraselt aru. No seleta mulle veel ühte asja, millest ma ei ole päris hästi aru saanud. Jansenite pere on ju oma loominguga oma tegevusega pannud aluse eesti rahvuslikule ärkamisel. Vana Jannseni laulupeo ellukutsuja Lydia Koidula on andnud sõnad paljudele isamaalastele lauludele ja siiski on nagu hiljem suhtumine kummassegi neist veidikene erinev. Ja ka Kreutzwald ilmselt vana Jansenit. Nii nagu sa ütlesid ka selle vana kirjaviisi pärast, noh, ei tutvustanud niivõrd, et kas Kreutzwald on see, kes on loonud meile selle niisukese tuvalistliku ettekujutuse Jansoni perekonnast. Et üks oli selline poetess, rahvuslik ja, ja andekas looja ja teine oli vana köstrihärra See on ühelt poolt võimalik teiselt poolt. Kreutzwald, nagu öeldud, pärast veel mainitu oldi täiesti üksi. Naisel ära psüühnerolli ära, kõik teised olid ära kõige lähem mees. Kreutzwaldi oli Põlva pastor, Schwartz pooldas. Pastorile praost. Kreutzwald kandis oma isiklikku dualismi ka teistele üle, sest mõtleme, kui intensiivsed olid tema aastat 50 kuni ütleme 56, Felmann, tema ema, kõige lähema sõbra elulugu, mis valmis ka umbes kahe aastaga. Alg-Kalevipoeg kolm aastat siis koostöö naisikka, siis ikkagi konsultatsioonid Eesti vanade rahvalaulud. Keelealalt rahvalaul enda kohta, sest Kreutzwaldi ei olnud ju folklorist pruskeeridesed nõuannet, kus igapäevane patsientuur selles osas olla kõikidele avatud. Jale puut kalendaarselt, kui ööpäevas on ainult 24 tundi, lihtsalt reaalne. Jansen oma hooga oma ärivaistuga oli muidugi nobedam. Ent mis päripidi? Kreutzwald oma Faehlmanni elulooga tegema, kui see levis ainult õpetatud Eesti seltsi toimetiste näol mingit perioodilist väljaannet Jonobeli hoopiski Krimmi sõda. Ja, ja igasugused muud poliitilised asjad, millele Kreutzwald elas väga hoolega kaasa 56 sori Saksendaal. Kreutzwaldi lähedane sõber päris viimastel aastatel. Kui ta otsis Liit last, siis näiteks need liitlased vajasid ju hiljem köik rahalist toetust, mida Kreutzwald ise võlgades pakkuda ei saanud, aga ei saanud. On oma probleemide üle kanna teatavas mõttes ka vaesuse tõttu. Ning siin võib-olla Kreutzwaldi isiklikest probleemidest tehakse liiga kergel käel rahvusliku liikumise ja ärkamise üldine probleem. Need on kaks ise asja, mille juur on väga selgesti nähtaval. Kreutzwald oli ka Eesti rahvale väga süngele ajal. Viiekümnendatel aastatel üks väheseid käest üldse sai kirjutatud ja mõtleme, mis viiekümnendatel aastatel juhtus ja siis korraga Mart Lepik jõuab avaldada neli köidet ja hästi suurt paksu tüsedaid köidet kirjavahetust ja valmistada ette veel kahe köitematerjalid ning pooleli olid töid veelgi, mis on lõpetatud juba hilisemate uurijate poole. Aga tulles nüüd tagasi selle Koidula fenomeni õieti Koidula retseptsiooni juurde, mis ei ole ju hilisemal ajal isegi pärast sõda isegi Nõukogude okupatsiooni ajal kunagi kahvatunud või, või läinud pleekinud ütleme niimoodi, et ta on olnud alati selline luuletaja, keda on ka ametlikud võimud aktseb teerinud pärast sõda me teame, et ehitati üles selline konfrontatsiooni Jansen kontra Jakobson nüüd näidata, et rahvuslikus liikumises oli niinimetatud progressiivne või meelne tiib ja siis oli see saksameelne tiib. Et noh, nagu Jansen Johansen, papa Jansen on nagu liigitatud sinna sellesse liigitati reaktsioonilisse tiib, aga, aga Lydia Jansen, tema tütar Koidula ei ole kunagi pidanud läbi elama sellist noh, ütleme kriitilist perioodi. Vastupidi, tema põrm toodi kroonlinnast sängitati siin auavalduste saatel metsakalmistu mulda. Vaata Mart, need liigutused on köik natukese anekdootlikult, nimelt. Kirjanduslugu on tihti anekdootlike, olenevalt sellest, mis ajal ta on kirjutatud. No alati siiski ole põrandas, ei olnud anekdoodi sõber, aga anekdoodid on nad järgmisel öösel mõtlema, tõsi selle besee asjas Eesti hümn ja mitu Koidula luuletust, mis on hümnipäraselt, on kõik pärit ühest perekonnast mis on viisistatud kalevipojast troost. Muru kasvab mulla peale. Seda ühelgi teisel perekonnal isa ja tütar kõrvale panna ei ole, kuigi meil on ka olnud muid katseid teha kaasaegne hümni ja need ei olegi mitte äpardunud katsetel. Aga need ei ole lükanud seda, mille Jaanus koos paatsuse Abika paasuse abiga tegi. Need ei ole seda kõrvale lükanud, selles mõttes. On Janseni rahvuslus ikkagi teestis juur ja väga sügavjuur. Aga 1940.-st aastast või hiljemalt 44.-st viiendast aastast ei olnud ju mingit Janseni hümni. Vahel oli Koidula koos selle asjaga. Millele Gustav Ernesaks tegi siis meieni populaarse laulupidude lõpulaulu? Jah, sest seal see Ale teatav kompromees ent juurt pärineb sealt Veel üks, kas see on nüüd müüt, et Lydia Koidula oli traagilise saatusega enim, mida me oleme kõik koolis ju lugenud, et 43. eluaastal ja ja vähki ja nii edasi ja kaugel kodumaalt kroonlinnas, kus tal ei olnud kontakte enam kodumaaga, kuivõrd seda saab pidada adekvaatseks. Esiteks, käände kroonlinnast Tartus ja Eestis väga tihti, kuigi tähendas mitme ümberistumise Rakvere puutejaamas tõeseks Surdud nooremalt jaanis oldud hiljem aga ikkagi läbi kannatuste koidule jale traadi. Säärane mulk ei ole mingit traagikat. Ega ei ole küll, Koidula ei ole mingi traagik selles mõttes, et see. Ema, ema ei saa kunagi oma olemuselt olla traagiline kategooria. See on ütleme siis ettevaatlikult, dramatismi täis. Aga mitte traageenesest saagikad tähendaks ligikaudu tragöödia elik. Ja, ja see Koidulal puudub see, et enne surma Eestimaale see on pöördumine, mida Me keegi, kes me oleme veel elavad, lihtsalt ei tunne nagu meie aega käes. Lydia Koidula nagu sa ütlesid, värsistas esimesena põhiväärtused eestlase jaoks ja neid on raske nagu ümber värsistada, kuigi kõik on ju neid ka hiljem kasutanud vaid põhiväärtuseni kodu, ema isamaa, aga ta nagu on loonud sellise Krestomaatilise aluse, millest ei saa loobuda ja see on ka selleks põhjuseks, miks tema laulud tema luuletused on endiselt nii laulupidude kavas kui ka neist tehakse noh, nii-öelda estraadilaule ja nii edasi. No ütleme, et kui, kui tingimata otsida seda traagilist pool, siis sellel neljast veest Koidula järglaselt vaimses mõttes Juhan Liivil. See oli põhjus, miks me Juhan Liiviga tingimata täna tahtsin mainida. Ent ka see ei ole läbinisti tragöödia. Vahe on selles, et Liivil on mina faktor. Me alustasime kevade kujundist, ma arvan, et me jätkame sellest järgmisel pühapäeval, aga enne seda, kui sa ütled, mis on järgmine täht või, või sümbol, mida me käsitleme nädala pärast, tuletan meelde, et ka juunikuus on meil väikene võistlus kuulajatele ja keegi õnnelik, siis 20. juuni saates saab kuulda järjekordse raamatu võitmisest. Küsimusele saate vastata kuni 15. juunini ja küsimus ise on seotud Lydia Koidula. Värsi tähendab viisistajatega. Lydia Koidula luuletusi on tõesti väga palju viisistatud. Ja me küsime, milline helilooja, kes eesti helilooja sündis, samal aastal, kui Liidia Hansen kirjutas oma tuntud luuletuse kodu, see on siis Meil aiaäärne tänavas kirjutas selle luuletuse ja samal aastal sündis üks tema tuntud viisistaja. Ja kui see on natuke lihtne vastata, siis teine osa sellest küsimusest, millist noor eesti luuletajat on seesama eesti helilooja ka viisistanud, niisugune küsimus siis neil kuni 15. juunini vastata ikka tuntud meiliaadressil Mart Tummelas, et ära ära punkt. E. Aga vastab siis tõele, Peeter, et me läheme kevade rada pidi edasi. Niisugune huvitav lõpp siis tänasel saatel. Tänan Peeter Oleski, et siis selles saates osalemast ja nädala pärast siis vaatame, kuhu maitse tihu sellel kenal kenal kevadel edasi viib. Saate õhtale Mardumalas.