Kaunist keskhommikut kõikidele meie kuulajatele, rahva teenrid taas eetris ja pakkumas teile mõtteainet sel laupäevasel ilusal päeval, vähemalt siin Tallinnas paistab päike, loodetavasti kogu Eestis on samasugune ilm, mitte küll väga suvine. Aga ometigi väga-väga meeldib siin vikerraadio Rahva teenrite Tallinna stuudios on laua taga aset võtnud Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja ja saatejuht Aarne Rannamäe. Ja sealt pool Mäo ümbersõitu on Sulev Valner. Tere tulemast, sa kuulad neid. Tere hommikust, kuulan ikka, räägin ka tegelikult see Mäo ümbersõit oli mul täiesti ekspromt praegu ja, ja kui ma hakkasin mõtlema, et kui kui, kui erinevad võivad ikka ikka uudised olla, et Eestis ületab Mäo ümbersõit täiesti lõdvalt uudiskünnise. Ja kui me paneme sinna juurde näiteks mingisuguse äsja kuuldud uudistest kas või kas või Mehhiko lahe sündmused või siis Vahemerel toimuv toimub siis ja siis nende uudistekaal on ikka ikka miljonites kordades erinev. Aga ometi see, see Mäo ümbersõit on, on meile täpselt samasugune uudis ja läheb täpselt samamoodi korda nagu, nagu iga teine uudis. No ma ikkagi ütleks siit lõuna poolt vaadates, et veelgi rohkem on sel nädalal näiteks korda läinud parkimine ühes Tallinna linnaosas nimega kalamaja. Et jah, võib ka nii võtta, et hirmus oluline küsimus kogu Eesti jaoks. Ma tahaks ka ühe näite tuua, et viimasel ajal tundub, et läheb väga korda see, kui 100 inimest lepivad kokku, et enam muru pühapäeviti ei niideta ja siis ajakirjandus hakkab sellest tootma. Ma ei taha küll öelda tingimata, et ajakirjandus ütleme siis, et meedia hakkab sellest tootma uudiseid, et on tekkinud tohutu Rahvaliikumine, aga muide, Neeme siin ma isegi ütleks sulle vastu, et ma arvan, et see on üks küsimus mille puhul tõesti sajad tuhanded inimesed üle Eesti tunnevad, et see võib kuidagi neid puudutada. Et selles mõttes ta on täiesti üllatavalt selline, laiapõhjaline, kahtlemata igatahes kolleege peatudes vahepeal järge muru niitmisest ja hea. Ja ma olen nõus, aga no näha selles nii-öelda tohutut kodanikuühiskonna nii-öelda sellist stardistarti, et mina seda küll ei, ei näe, et see on minu jaoks ikkagi umbes sama nagu see, et sokkides ei, ei tohi sandaale kanda, et selline liikumine on ka Facebookis olemas. Ei, no aga, aga sokke jah, jah, kas sellest tuleb enne kokku leppida, muidugi. Aga, aga see muruniitmise lugu minu jaoks on täitsa lõbus vahepala, kuigi ma tean ka kodanikke, kes lähevad vihast siniseks, kui, kui kuulevad, vinguvad muruniitjad kuskil laupäeval või pühapäeva hommikul kuskil aianduskrundi peal, nii et et teema seegi. Ei ma arvan siiski nii mitte nii oluline kui, kui need teised, mida te mainisite, ehk siis kas või seesama Mäo ümbersõit, mis, mis tegelikult võib tunduda ju tõesti nihukese mikroskoopilise teemana, aga, aga noh kõigepealt sinna on ju maetud miljard mõtteid noh, väikese liialdusega, aga, aga peaaegu kaks, eks ole, neid miljardeid ja ja inimesi on, on kaotanud juba töö tänu sellele, et tee läheb neist nüüd mööda ja, ja ei lähe neist läbi. Nii et eriti praeguses olukorras ja eriti meie niisuguses regionaalses situatsioonis, mis, mis keset Eestit on, on see, on see kahtlemata probleem. Teistpidi. Võib öelda jälle, et tegu on just muru niitmisega ka analoogi tuues mingid inimesed kaotavad mürafooni, et auto ei sõida majast mööda enam. Et noh, sellele on ilmselt lihtsalt mitu mitu otsa küsimusel ja ja, ja teistpidi, Lõuna-Eesti poolt vaadates on jälle see ots, et ehki nüüd küll üldpikkuses suhteliselt mikroskoopilise osa, aga siiski teekond näiteks võrust Tallinna läheb natukese lühemaks, kaks minutit? Jah, olen kuulnud, ma ei ole ise viimati viimasel ajal sõitnud, seda maad, ta ei ole veel ütleme ta on ju nüüd põhimõtteliselt selle sirge otsana nagu avatud, aga seal on need kiirusepiirangud nii suured, et sa veel esialgu ütleme väga kiiresti läbi seda, et selles mõttes seda erilist ajalist kokkuhoidu vist veel ei anna. Aga tegelikult muidugi ikkagi ootaks Lõuna-Eesti inimesed seda, et et lõpuks ikkagi saaks asja kogu sellest siis ütleme, Mäo ja Tallinna vahelise Te ikkagi selliseks kiireks kiireks tegemiseks ja ohutuks tegemiseks, et et see muudaks ikkagi oluliselt ka regionaalpoliitilist pilti Eestis. No selline teema on kahtlemata äärmiselt tähtis, ma tooksin siia ühe teise näite, mis on ka ju neil päevil siin käimas, et hiljuti kuulsime uudis selle kohta, et järjekordselt mingisugused lennud jäävad ära Kuressaare ja Tallinna vahet. Tegelikult see ühendus saartega on, on inimestele ikka ikka äärmiselt keeruline ja igapäevane probleem. Praegu näiteks käivad ju teadupärast selle suure püsiühenduse avalikud arutelud ja, ja nagu ma aru saan, lastakse see järjekordselt sõelapõhjaks, et et mul on küll aeg-ajalt selline tunne, et majandusministrid käivad üksteise järel Saare maakonnas ja ja ütlevad, et, et jaa, et töötame selle kallal ja see tuleb, aga tegelikult see tundub küll olevat selline rohkem poliitiliste punktide võtmine, et võib-olla võiks öelda, et äkki äkki me jätame selle asja üldse katki, sest selge on ju see, et kunagi jõutakse nii kaugele, et seal mingit päris konkreetselt mingisugune kopp hakkab kuhugi kohale sõitma, siis läheb ikka alles nagu tõsiseks aruteluks. Kuulge, aga Eestis on noh, see ei ole meil nagu vist täna niisugune põhiteema, aga kuigi me räägime küll teemal töö peal töö pealkirjaga, et kuidas inimesed suure kiirusega ja suurte hulkadega liiguvad ühest ühest punktist teise aga, aga, aga võtad jutuks, võtsite siis siis Eesti on üks kummaline riik 45000 ruutkilomeetrit ja, ja kogu aeg on mingisugune jama transpordiga. Olgu see siis lendamine Paat, maanteed või laevad mandrilt saarele kas või kogu aeg on, on, on vähemalt ajakirjanduses ja, ja loomulikult ka inimeste jaoks üleval üleval teema. Kuidas, kuidas läbida mingisuguseid noh, ütleme tegelikult ju täitsa mõttetuid vahemaid. Aga Aarne, ma toon sulle kohe näite, et ma käisin oma kodusaarel Muhus. 140 kilomeetrit on mul sinna Tallinnast kokku sõita, sest sadamast suurt enam minna ei ole, ütleme 150 ja eelmine kord läks mul selleks aega viis tundi. Ei no ongi probleem, ega ma ei ütle, et, et see ei ole probleem, ma ütlengi, see on tohutu probleem, et, et see on, me oleme enam-vähem ühes kummalises riigis, kuse nisukesi, elementaarseid asju ei saa ära lahendada, et huvitav, et see üliliberaalne, turumajandus ja kapitalism ei ole, ei ole neid asju nagu paika loksutanud viimase 20 aasta jooksul. Pigem just häda ongi, et see on paigast ära loksutanud, sellepärast et et selle liberalismi, sellises, meie, sellises eriti varakapitalistlikus vormis on nagu kogu aeg püütud tõlkida näiteks transpordiühenduste rajamist ainult sellesse keelde, et et kas sellega kreetsest jupist selleni ehitamine tasub ennast ära näiteks konkreetselt vot selle jupi peal toimuma või et, et kas ütleme ühe bussiliini käikupanek nii-öelda või, või, või siis rongiliini. Et kas see nii-öelda, et kas, kas selle liini tulud ja kulud nii-öelda umbes, et noh, on nagu hästi rentaablid ja ja kuidagi on nagu kogu sellest pildist jäänud välja see laiem mõõde, et et näiteks kui inimesed ei saa liikuma kas või praegusest tööpuuduse situatsioonis, et mida see majandusele ka ja kogu ühiskonnale tervikuna tähendab. Et kui näiteks inimene on maal töötu, aga tal ei ole võimalik reaalselt ühistranspordiga sõita kuhugi tööle ja tal ei ole ka ütleme raha näiteks, et sõita, et omada üldse autot või, või siis osta sellele kütust, et, et sellega sõita, et siis tegelikult on see probleem, mille, mille nagu kogu rahaline väärtus või ütleme, ühiskondlik väärtus ei seisne selles, et et kas selle bussiliini piletitulu on nii suur või naa suur. Et sa tahad öelda umbes seda, et kui ma toon sellise piltliku näite siia juurde või mitte piltliku, vaid päriselust võetud näite, et kui suletakse teivasjaam, siis selle tulemusena tegelikult ei, ei tähenda see ainult seda, et, et lihtsalt lihtsalt see teivasjaam suletakse ja võib-olla on nii-öelda raudteevõrk selle võrra optimist, keeritum aga, aga sellel on väga suured, nuud sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Just mind, mind on ausalt öeldes tihti lausa nagu marru ajanud selline mõtteviis, mida ma noh, eriti ütleme, olen selliselt reformierakondlikust, aga ka IRL-i likust liberaalsest ütleme, parempoolsest Niukest superloogikast tihti nagu tunnetanud läbi noh ütleme selle kõige markantsamad, võib-olla väljendused jäävad küll kuhugi sinna 90.-tesse ja. Ma ütleks, et pigemini tasapisi on Eesti poliitika poliitiline retoorika muutunud tegelikult viimaste aastate jooksul seal inimsõbralikumaks. Aga, aga üldiselt see mõtteviis ei ole nagu päriselt ikkagi kuhugi kadunud, et et noh, et rongiliinid paneme kinni. Ta ei ole rentaablid, bussiliine hoiame normaalses mahus, aga üldiselt ikka hirmus kahju on sinna seda raha anda. Ja, ja niiviisi kogu see no ütleme, et kui, kui maal elades ütleme, ühel lihtsal maainimesel näiteks tekib küsimus, et mille paganama pärast ikkagi on nii, et kui nõukogude ajal sellel vanal kirutud nõu koguda, mida me keegi ei taha nagu taga igatseda sõitis näiteks meie külas kolm bussi päevas sinna maakonnakeskuse poole. Aga nüüd sõidab heal juhul et mille pagana pärast see nii on, et miks, miks, miks ja kuidas sa sellele inimesele sellise konkreetse küsimuse juures seletad, et praegu on elu parem, kui oli, siis. Ega ma selle peale Sulev, küsin su käest, et kus sa siis lahendust näed, et kus see onu Sämbulekkes rahakoti keset põldu välja viskab laiali ja ütleb, et võtke see raha ja tehke oma liiklust. Ei no aga see on ka prioriteetide küsimus, et millele kulutatakse, kui palju ma ütleks siiski? Ma arvan, et näiteks korraliku bussiühenduse taastamine Eestis võib-olla mitte päris selles mahus, mis oli see omaaegne, eks ole, aga aga siiski oluliselt paremas ja ütleme inimsõbralikumaks mahus kui praegu. No ma ütleks, et see on siiski noh, see, see ei ole väike raha, aga see on pigem, ütleme sadade miljonite küsimus ei ole miljardite küsimus ja see ei ole tänases Eestis isegi masu ajal see rahasumma tegelikult, et mis, mille kohta võiks öelda, et see on võimatu. Aga samas selle tulemusena elu kogu Eestis võiks muutuda märgatavalt inimlikumaks. Lubage mul olla kiuslik edasi ma küsin siis selle selle jutu valguses, et, et kuidas me sellesse Mäo ümbersõitu siis, kui, kui minu minu jaoks nagu väga heasse näitesse suhtume, et et me tahame saada kiiresti mugavalt ja ohutult ühest punktist teise, ehk siis heade mõtete linnast näiteks vabariigi pealinna või vastupidi, kuidas keegi. Aga, aga samas, kas me peame mõtlema siis nendele kümnetele inimestele, kes seal oma igapäevast leiba teenivad ja ja kellele kelle juurest maantee nüüd kahjuks mööda läheb? Vaikus eetris, aga ütleme nii, et tegelikult mõnes mõttes on natukese, võib-olla võib-olla tänasel päeval nüüd järsku ka ajakirjaniku poolt avastada selline probleem, et oi, et nüüd juhtus selline asi, et see tee on teie kodust mööda läinud, eks ole, mujale ära kolinud. No seda ei saa ju avastada täna. See on otsus, mis on tehtud, eks ole, vähemasti no viis aastat kasvõi 10 aastat tagasi ütleme enam-vähem ja mis see ajakirjand. Siia puutub, tähendab konkreetsed inimesed konkreetses toitlustusasutuses kaotavad töö ja neid on, neid on nii mitukümmend ja ajakirjandus ei puutu üldse praegu asjasse. No aga olgem ausad, ka see toitlustusasutus pidi no vähemalt viis aastat tagasi teadma, et toimub see, mis, mis praegu paratamatult toimub, eks ole, see ei ole, see ei ole nii-öelda salajane ehitus ja see ei ole ehitatud niiviisi, et nagu Berliini müür, eks ole, et õhtul hakati ehitama hommikuks valmis see, see, seda on ju seal aastaid ehitatud ja on olnud selge, kuhu see tee, kuhu see tee üle kolib. Et sa ei saa nagu väga suur üllatus olla, ütleme et selles mõttes ka iga äri, kes seal oma äri on arendanud, vähemasti viimased aastad on pidanud arvestama, ma ei ütle, et see ei ole probleem, et see on. Ja paljudele inimestele see on valus, eks ole, sa ei saa sinna nagu ühtpidi midagi parata, aga aga no aga mida siis teha? Jah, ei, selle asja kurbloosus on veel veel topelt kurblooline see, sest et kui, kui vanasti ütleme, Paide kurtis, et ta jääb Noor-Eestist rahaga väga kaugele, eks ole siis siis nüüd jääb veel kaugemale ja, ja nii-öelda Paide maakonnalinnana muutub veel tähtsusetumaks ja tema võimalused lisaraha teenida läbisõitjate arvelt noh, muutuvad lausa olematuks. Noh, sisuliselt ütleme, Paide jääb nüüd ikka täiesti kõrvale sellest jah, et ütleme, et see liikluse läheb sealt Nika vuhinal mööda ja Paide olemasolu kuskil seal kõrval, noh ütleme ei puutu rohkem asjasse, kui mõne teise linna olemasolu kusagil kah sellest teest mingil kaugusel. No nii, aga seest seest Lõuna-Eesti avaneb ikkagi lõppkokkuvõttes rohkem, aga, aga noh, tegelikult on ju seesama ümbersõitu praegu ikkagi ka ainult ainult pisikene osa sellest sellest, mis, mis tegelikult selle vahemaa heade mõtete linnast pealinna tunduvalt lühemaks teeks. Nonii lähme nüüd selle jutu juurde, mida me tahtsime rääkida, see tuli praegu veel väga, väga toredasti välja, kindlasti on väga tähtsad probleemid nagu kogu regionaalpoliitika, Eesti vabariigis lonkab kolme või nelja jalga. Üks ilus lause käis Sulevi jutust läbi, et majandada peab oskama. Meie suurim omavalitsus ehk pealinn Tallinn oskab majandada küll, me elame nüüd siis juba täna viiendat päeva. Müügimaksutingimustes, kas te alati müügimaksu maksnud Sulevi käest raske küsida? Ei ole vahepeal Tallinnas käinud, õnnelik inimene? Olen õnnelik inimene, et ei käi seal, jah, nii sageli. Müügimaksust on nüüd räägitud tõesti palju palju ja, ja tegelikult selle nädala uudis on see, et, et valitsev koalitsioon on siis otsustanud nii-öelda riikliku malakaga seda selle jama ära lõpetada. No siin on tegelikult täpselt Seesama lugu ju, et asi oli pikalt tegelikult teada ja ja et kui 2009. aasta lõpus sai asi küpseks, saadeti volikokku. Aprillis arutas volikogu, kirjutasin endale välja siis seda halduslepingu sõlmimist maksuametiga. Linnavolikogu ja, ja ajakirjandus tegelikult selle aja jooksul vaatasin, et päris mitmel korral on, on, oli märgitamas seda diskussiooni nagu erinevate nurkade alt, aga, aga kuidagi see kuidagi nagu käivitunud, et mul on nagu millegipärast ka selline tunne, et väga paljuski on selles asjas ikka nii segast, et, et, et ka, et, et see jõudnud ikka paljudele paljudele kohale, enne kui asi nii-öelda käes oli ühel päeval. No aga, mis seal nii segast on sellised põhimõtteliselt üks protsent otsa kõigile kaupadele, noh siis lihtsalt on mingisuguseid erandeid, ütleme, et see on tõesti jah, see, see segadus selles mõttes on, on küll arusaamatu, et et kuidas ei suudetud siis, kui formuleerida mõistlikult seda erandite nimekirja ja, ja seda teatavaks teha ja see on olnud üsna üsna üsna saamatu linna poolt. Aga mul on ju näiteks ka praegu hetkel teadmata seda, et, et mul on siin üks väike autoliising. Muud laenud on, mul pole. Et kui täpselt täpselt ei tea seda ja Swedbank ei ole osanud seda ka siiamaani täpselt öelda, et et kas ma siis pean nüüd maksma selle ühe protsendi juurde või ei pea maksma seda ühte protsenti juurde, et kui seda nagu viimaselt päeval ei teata, siis on küll väga imelik. 31. mail veel siis selle nädala esmaspäeva hommikul veel liisingufirmad ei osanud öelda, et, et mis puhul see väike, kas ja millise kasutu, kas kasutus- või kapitalirendi või, või mõlema või, või mitte kummagi puhul hakkab nii-öelda see müügimaks kehtima, et et see, see asja kurbloosus tegelikult ongi ju selles, et, et kui üks omavalitsus, olgu ta pealegi Tallinn otsustab Ühe uue maksu ära teha, siis, siis noh, ütleme teised omavalitsused selle, selle pealt ikka nagu kannatama ei peaks, et, et minu jaoks on see nagu kõige suurem probleem mitte see, et kuskil seal toidupoes hakatakse mingi asja eest protsenti juurde küsima, kuigi see on ka probleem, sellepärast et iga täiendav maks tähendab ikkagi seda, et Ta on noh, eelarves on auke ja, ja neid tuleb kuidagi lappida räägitagu selle, selle puhul mida tahes täpselt sama maja. Sama asi on seal selle kalamaja parkimist, pakkimise asjaga meiega siis Taavi aasa jutt sellest, et tänavad ei ole autode parkimiseks, on ju noh, see on lapselalin ja tegelikult see, see ei ole ju tõsiseltvõetav jutt. Parkimine on osa liiklusest ja, ja autod lihtsalt liiklevad ja aeg-ajalt nad seisavad, nad ei saa kogu aeg ju sõita, eks ole, nii et, et see, see, see on, see on lihtsalt see, et ei ole osatud nagu majandada ja otsitakse õlekõrsi abivahendeid selleks, et, et oma eelarvet kuidagi paremasse seisu saada. Kui meenutada müügimaksude ajalugu Eestis, siis ma mäletan, et 95. aastal ju haapsalu müügimaksuga kehtestades seal oli tegelikult väga sarnaseid vaidlusi, seal oli, oli, oli päris päris palju vaidlusi, see müügimaks minu teada praegu enam ei kehti juba mitu aastat Haapsalus kolmaalisest praegu kasvatavad nägemaks Eestis, aga, aga toona toona need vaidlused või isegi vaatasin natukene, lehitsesin vanu lehti ja vaatasin, et toona olid üsna üsna sarnased vaidlused, aga, aga see ei võtnud kaugeltki mitte sellist mõõdet. Ka sel lihtsal põhjusel, et see haapsalu värk nagu ei puuduta muud Eestit. Tallinn on hoopis ikkagi noh, hoopis erilaadses positsioonis Eesti omavalitsuste seas. No ütleme, olgem ikka ausad, tegelikult selle ümber käib ikka üks suur ja kõrge poliitiline demagoogia mõlemalt poolelt. Et selles mõttes noh, ütleme ikkagi ikkagi suuresti see, mis sealt Toompealt ikka sel nädalal on kostnud, on ikkagi lihtsalt lihtsalt tegelikult Savisaarele ärategemise hirmus soov. Ega seal ikka väga palju, ütleme see kõik see ilus jutt sellest, et kuidas kaitstakse linnakodaniku paha Edgari tegevuse eest, noh, see kõik ei ole ju väga ei ole ju väga siiras või noh, ütleme, et seal on mu meelest ikkagi kuulsin siin sel nädalal ühte paari tunni saadet vikerraadios, kus siis Keit Pentus ja Margus Tsahkna ütleme siis sellised noorepõlve, ma ütleks, et juba vilunud poliitikud ikka minu meelest arendasid ikka niisugust noh, ikka ikka räiget demagoogiliste argumentatsiooni, mida kõike, millega, mida kõike nad siis nii-öelda selle kohta suutsid nagu välja mõelda, et et tõesti see, see lihtne küsimus, et aga miks see üks protsent Tallinna müügimaksu nüüd nagu inimestele nii palju kohutavalt suurem probleem on maksta kui nende endi poolt eelmise aasta keskel kehtestatud üleriigiline kaks protsenti käibemaksu tõusu? Ma ei tea, mina küll sellest loogiliselt aru ei saa, ma ütleks, et eelmise aasta kaks protsenti käibemaksu tõusu, mille koalitsioon jõuliselt läbi surus, noh on ju lihtsalt ju kaks korda suurem maksutõus. Ja üldine, mul on sulle selline küsimus, et kes selles saates esindas Keskerakonna ehk siis linnavalitsuse nii-öelda poliitilisi vaateid. Seal ei olnudki nagu õieti seda head esindajad, seal oli miski linnaõiguse osakonna juht või keski kes, kes rääkis seal. Seal ma ei tea, no just nimelt, et et Sulev, et, et ma toon nagu vastupidi siia küsimuse, et et kui, kui sotsiaaldemokraat Jaak Juske käib esindamas põhimõtteliselt keskerakondliku linnavalitsuse nii-öelda Keskerakonna noh nii-öelda seda poliitilist otsust, siis kas see nagu ei ole väga kummaline, et, et minu meelest oli ikka nii, et kui, kui tegemist on sellise üleriigilise probleemiga ja rahvusringhääling seda arutada tahab, siis aga küsimus on ühes Eesti omavalitsuses küll suures omavalitsuses, siis kas ei oleks ikkagi õige, et, et sellisel juhul tuleks omavalitsusjuht ja, ja räägiks ja seletaks, miks on seda vaja. Ja ma arvan seda, et, et võib-olla paljud küsimused oleksid saanud palju selgema vastuse, sa pead Tallinna linnapead, ma mõtlen Tallinna linnapead. Aga, aga, aga miks ta ei peaks käima ja kui sa oled tähele pannud? Jüri maksu asju ongi käinud selgitamas ainult viimasel viimastel päevadel viimase nädala jooksul just nimelt linna õigusdirektor on, mis ta korrektne ametinimetus. Ei, aga ega siis Savisaar loll ei ole, et loomulikult sa ei taha minna, ütleme, ühtegi avalikult seletama, sa pääsed ajalehe esikaanel? Ei no selles mõttes nobedad, näpud juba liigne, aga ma ei tea täpselt sama ega täpselt, sama teeb Kansid, eks ole, kui on vaja teatada mingit ebapopulaarset otsust, siis ta pigem lükkab ette mõne IRL-i ministri, eks ole, et las tema seletab. Selles mõttes see on üsna universaalne, et ega Savisaare kui tegevust vaadata, siis kui on linnal mõni ebapopulaarne otsus, siis noh, seda ikkagi läheb esindama keegi eriti soovitavalt eks ole, koalitsioonipartner või mõni linna ikka, aga noh, äärmisel juhul siis mõni abilinnapeadest, kelle ütleme poliitilise populaarsuse küsimus ei ole ilmselt väga otsustavast. Aga, aga loomulikult Savisaar käib ikkagi linte läbi lõikamas avamas ja teatamas, häid uudiseid, ütleme, kui linlastele midagi abi jagatakse. Noh, mingis mõttes, see on ju noh, ütleme primitiivselt loogiline, et ega seal midagi teha pole. Siinkohal vaidleks vastu natukene minu meelest Ansip küll võtab sõna absoluutselt kõigil teemadel ja kohati minu meelest nagu liiga palju ja liiga sellistel sellistes väikestes asjades ülisuurespetsialistina, et et aga, aga mul on küll väga kahju, et suurima omavalitsuse juht ei, ei leia võimalust nagu taolistel hetkedel tulla välja ja siis siis ikkagi asju selgitada, vaid tulla välja nii-öelda oma kanalites ja oma siis selgelt nagu väga noh, sellise, mis, aga vaata, ma arvan Teeme siis nagu muutub, kui, kui Savisaar tuleb ise ja seletab seda Talle omasel demagoogilisel moel ja räägib musta valgeks ja ütleb, et müügimaks on maailma kõige parem asi, mis, mis sellest muutub, tähendab pigem kuulan mingi asjaliku spetsialisti või mingisuguse jurisprudentsi, mustkunstniku seisukohavõttu. See on minu mulle nagu isegi huvitavam. Et millised põhjendused leitakse, kui, kui, kui linnapea nii tuttav jutt, mida ma olen tüdimuseni juba kuulnud? Mina küsiksin, ma arvan, mingisuguses ainult juriidiliselt. Aga ma arvan, et probleem ongi selles, et Savisaar ei näe põhjust, miks ta peaks tulema seletama sellepärast et ta, ta ütleme, kui püüda ennast nagu tema positsiooni asetada, siis ilmselt ta tunneb, et teda rünnatakse niikuinii iga asja eest. Ja selle tõttu tal on ka suhteliselt ükskõik, mida tema ühest või teisest konkreetsest sammust arvatakse, mida näitab ju ka näiteks kas või värske abilinnapea valik. Et selle tõttu. Ta noh, et, et selles mõttes ongi nagu kurb, et Eesti paljud tipp poliitikud on nagu kaotanud minu meelest vajaduse üldse oma vähemalt nad kõrva, et neil oleks üldse vaja põhjendada paljusid oma otsuseid. Sest umbes nii, et niikuinii-öelda hoiakud on välja kujunenud ja keda ma siin ikka veenan No üks ühelt poolt, nemad ei pea seda enam vajalikuks ja teiselt poolt ka avalikkus ei, ei nõua seda nende käest enam. No kõik. Jah, kahjuks küll noh, antud juhul ikkagi selle müügimaksu puhul. Ma ei, ma ei taha kuidagi, tähendab ma natuke oponeeriks siin selle koha pealt võib-olla noh, teha peab ju saadet ka huvitavamaks tegema, eks lase käia, et et minu meelest kogu see tohutu selline rünnak ka nagu sellesuhtes, et mis õudne jube lugu seal Tallinnas sel nädalal toimub noh, kuidagi selle asja taga nagu noh, minu meelest on nagu mingi ebanormaalne selline poliitiline. Ma ei teagi noh, kuidagi kuidagi see hoiak tähendab mulle mulle, mulle ka ütleme see müügimaks võib-olla olemuselt ei meeldi, eks ole, mulle Mulle üldse ei meeldi kogu see segadus, et nad ei ole iganenud, eks ole, selle asja nagu ära tule, iga maks on saatanast just, absoluutselt. Aga tegelikult minu meelest peaks aktsepteerima, et kui eelmisel sügisel valiti selline linnavõim nagu tavalist. Et siis mõnes mõttes valimiste ajal see linnalubasid müügimaksu ei lubanud. Aga okei, selles mõttes nõus, et seda sõda võib. Ei, seda on põhjust kritiseerida. Aga selles mõttes nagu see, mida Toompeal praegu teha üritatakse. See on mingis mõttes nagu kaotajate kättemaks. Et tegelikult sellega te kaotasite eelmisel sügisel linnas valimised. Nüüd püüate nii-öelda kraanid kinni keerata ja ma ma isegi ütleme, tuues sellest nädalast nagu võib-olla natuke suurelise ja natuke kohatu võrdluse. No see on mõnes mõttes nagu, nagu Iisraeli ja Gaza sektor paarisuhted, eks ole, et sa püüad nagu iga hinna eest, kuna sulle ei meeldi see valimistulemus, sulle ei meeldi need, kes seal valitsevad ja siis sa kasutad enda käsud, olemasolevaid vahendeid, et neil nii-öelda õhku kinni keerata. See võrdlus on natukene meelevaldne. Natuke see valimistulemus ei meeldinud. Ega teisele poolele tähendab samale rahvale teisele poole, kes elab, elab seal teises teise riba peal, eks ole. Nojah, aga, aga, aga tuleme? Jätame sellega kaasas. Müügimaks ei ole, ma ütlen teile. Räägime Tallinna. Minu meelest need rahvusvaheliselt näitajad on minu arust väga head, et mulle meenutab küll see, ma olen siin Suleviga ääretult nõus, et see on ääretult vastik, on kogu see alllinna ja Toompea omavaheline käteväänamine meenutab see küll ka teateid, mis tulevad meile Afganistanist ja Iraagist, et kuidas koalitsioonivägede rünnakus kannatada tsiviilis hakkab jälle peale. No aga noh, veidi otseselt küsisite toppeta, aga tegelikult on see, et, et sellises ütleme nii, et sellises rämedas asjas mina küsiksin, nagu küll selles rämedas võitluses ma küsiks seda, et, et aga kus on siis nii-öelda ühe tavalise kodaniku huvid kes et kes, kes, kes hoolitseb selle eest, et meil oleks hea. Mis toimub all ja üle ülemlinna vahel, see, see, see jama on absoluutselt selge, see on täiesti täiesti näotu, mõttetu ja, ja kokkuvõttes ei ideesse kummalegi mingit kasu ja ütleme, seaduste muutmisega teisele koha kätte näitamine on. On printsipiaalselt vale, vale tegevus, juba on siin näiteid, eks ole, viimaste kohalike valimiste eel muudeti Tallinna valimisseadust ja tulemus oli, oli, oli näha, mis tulid, eks ole, loodeti, et et üks erakond ei saa seda enamust, ta sai veel rohkem kui, kui tegelikult planeeriti. Jama. Eriti et sellist planeerisime. No minu meelest korrektne selliseid seadusi oleks muuta tõesti olukorras, et okei, et ütleme, et, et nüüd on jõudnud lõpuks, eks ole, justkui pärast küll võib-olla kahtekümmet aastat, kus müügimaks on Eestis lubatud olnud või ma ei oska öelda, millal täpselt see müügimaksu lubav seadus, eks ole, vastu võeti, ütleme näiteks 10 või 15 aastat tagasi, et nüüd järsku on jõudnud kohale, et müügimaks on ikka tegelikult paha asi. Aga siis korrekt oleks näiteks, et muudame müügimaksu ära näiteks ütleme nelja aasta pärast, siis kui pärast järgmisi kohalikke valimisi, kus siis me me ei tea, kes võidab need järgmised kohalikud valimised, eks ole, siis on võimalik tagasi. Ei ma ütlengi, et sel juhul oleks see tegevus nagu efektne, et see ei ole nagu karistamine, vaid see on nagu noh, nii nagu valimisseadusi üldiselt ei ole korrektne muuta mitte eesseisvateks valimisteks, vaid ülejärgmisteks, valimisteks, mille puhul nii-öelda see situatsioon ei ole veel teada, eks ole, kes tegelikult on tugevamas, kes nõrgemad opositsioonis. Siis võib eeldada, et see seadusemuudatus ei ole mitte sellest, et, et saavutada mingeid hetke mingeid taktikalisi huve, vaidlete, et tõesti ta on tehtud selle mõttega, et et nüüd läheb seadus paremaks. Praegu on ju selge selle müügimaksu puhul, et käib lihtsalt ütleme Tallinna kraanide kinni keeramine, kusjuures siis veel kahetsevalt, nagu öeldakse, igast, et meil on kahju, et see puudutab ka teisi omavalitsusi, aga no mis parata, eks ole, me peame seda tegema, kusjuures iseenesest ei isenesest ideoloogiliselt ju keegi nagu müügimaksu vastu nii väga tegelikult ei võta sõna, lihtsalt jutt on, ütleme koalitsiooni poolt selles, et see, kuidas Tallinn seda teeb, on väga paha. Ei, no vaata, Sulev punkt üks, müügimaks peab olema sihtotstarbeline. Mulle tundub, et me elame ikkagi vabas riigis ja selle vabariigi kodanikud peavad teadma, kuhu see müügimaks läheb. Mitte mitte nii, et Me 18. oktoobril andsime kellelegi oma hääle ja nüüd tehke selle häälega, mis tahate, kehtestage oma makse, ärge kehtestage mina, et enne kaheksateistkümnendat oktoobrit see seesama võitnud erakond ütles, et see oli, see oli nende mantra, mida nad kogu aeg kordasin. Et riik ei oska majandada, riik on loll, riigi majandus on eelpool nimetamata kohas, aga meie oskame, meie linnas on kõik asjad korras. Läheb mööda kuu aega ja selgub, et linnas ei ole asjad korras, tuleb täiendavaid makse kehtestada sees, see on see, mis ajab, ajab paljudel linnakodanikel harja punaseks, mitte see, et müügimaks kehtestati, müügimaks on täiesti seaduslik, kasida kehtib väga paljudes maailma riikides ja linnades ja osariikides ja, ja me, me teame, et ta võib olla kuni 10 protsenti, isegi rohkem Tallinna üks protsent on, on, on käkitegu. Selle selle kõrvale. Küsimus on, on korrektsuse siia selle asja põhjendamiseks. Küsimus on ka selles tegelikult, et ilmselt ammu oleks aeg ja nüüd oleks võib-olla täitsa paras aeg selle praeguse Tallinna ülalinna alllinna c puhul tulla ikkagi tagasi tõepoolest tõsiselt teema juurde, et ilmselt pealinn Tallinn vajaks eraldi seadust, mis, ütleme, tõmbaks ta mõnes mõttes regulatiivselt lahku kogu ülejäänud Eesti nagu omavalitsussüsteemist. Et selles mõttes, et tõepoolest, et Tallinna ja riigi suhted tuleks reguleerida eraldi seadusega, muidu käib kogu aeg mingisugune, ütleme Tallinna pärast ka teistele omavalitsustele selle või teise käki keeramine ja, või vastupidi, et see on nagu minu meelest ka teiste ülejäänud Eesti suhtes väga ebaõiglane. Ja, ja selles mõttes oleks nagu mõistlik öelda näiteks, et vot kuna Tallinn on, eks ole, pealinn ja kõige suurem linn, temale on eraldi seadus, tema näiteks maksude küsimused on eraldi reguleeritud erinevalt võib-olla muudest kohtadest, mis tõesti on nagu väikesed omavalitsused väiksemad ja siis võiks saada need asjad küsimusele. Kuule, tead väga hästi, millises riigis me elame, täna me teeme sellise Tallinna seaduse, aga tuleb järgmine võim ja teeb selle Tallinna seaduse ümber enda jälle kasulikkus suunas. Ei võimalik, see, see on see jama, eks ole, et seadusi võetakse seadusi muudetakse nii nagu parasjagu eks. Suure tõenäosusega sellisel juhul põhiseadusemuudatust loomulikult kui selline selline asi ka tuleks. Et mulle näiteks tundub, et sellesama asja valguses üleüldse võiks ju kasvõi siin lähenevate valimiste eel rääkida aga selle Tallinna seaduse plussidest miinustest kui ka sellest üleüldse, et milline, mis meil siis on ikkagi see kohalike omavalitsuste iseseisvuse printsiip, mis põhiseaduses on kenasti välja toodud, muuseas seal põhiseaduses väga selgelt ka rõhutatakse ju seda, et, et on, on vaja riigi ja kohaliku tasandi vahel kokkulepet asjade asjade läbiviimiseks on ja see, see kokkulepe rõhutamine, minu meelest on seal väga asjakohane, aga viimasel ajal seda nagu eriti ei tehta. Neist kokkulepetest ei peeta üldse kinni, eks ole, värske näide näiteks sel nädalal, eks ole, Võrumaalt võtan, on selle, et, et kuidas kinnitati maavanemat. Eks omavalitsused, hääleta tahtsid, noh, kuna seaduses on nõue, et eks ole omavalitsused peavad, peavad andma oma siis nagu hinnangulise, eks ole, hääletuse 300 ei ole siduv. Jah, oli kolmveerand vastu veerand poolt. Valitsus ütles, et meid ei huvita. Aitäh veerand on targem, aga, aga see ei ole üldse ju üldse uus olukord, et siin mõni aeg tagasi, kas 2007 oli Põlvamaa puhul täpselt samasugune küsimust et sellest on saanud varemgi. Ei, just et kurb ongi, et sellest on saanud nagu tegevus, rutiin, et tegelikult see kõik need seadusesätted. Ma just tulen Neeme su selle lause juurde, et kõik need seadusesätted, kus on nagu kirjutab tõdetud, et et valitsus ja omavalitsus peavad milleski kokku leppima, et aina rohkem neid, neid situatsioone tegelikult tänane valitsus täiesti tuimalt lahendab jõupositsioonilt. Ja see on tegelikult just Eesti poliitilise kultuuri seisukohalt kurb, sest ega seal ei saa, see on, need on tihti sellised küsimused, mille puhul no ei ole jälle teisel poolel nagu jõudu siis ikkagi valitsusega lõputult selle üle kembelda või, või no kasvõi värskesse riikliku lepitaja juhtum. Mis, eks ole, kaevati ju kohtusse ja nüüd tuli kohtuotsus, et valitsus oleks pidanud sotsiaalpartneritega saavutama kokkuleppe. Noh, see muidugi oli päris huvitav pretsedent saab nüüd olema, et kuidas, aga, aga see on jälle näide sellest, et valitsus on teerulliga üle sõitnud sellest, et seadus nõudis kokkulepped, sotsiaalpartnerid. Teine ja teine asi on muidugi see ülimalt positiivne, kui, kui leitakse, et kohus on see nii-öelda normaalne asjade ajamise koht, et et kohus ei ole see, see ainult repressiivorgan, eks ole, kes, kes sind kinni paneb, vaid, vaid ka igasuguseid muid asju, nii see on tavaline eesti poliitpraktika juba, et asju lahendatakse kohtus. Ja aga, aga minu meelest jälle ebanormaalne on see, et valitsus, eks ole, pärast sellist kohtuotsust ütleb, et me otsime võimalusi sellest kohtuotsusest. Ei aita mitte mitte et me lihtsalt ütleme, et jah, kohtuotsust tulime tunnistama oma eksimust, me teeme ümber. Ei. Me hakkame jonni ajama, me nüüd otsime me palkame, parimad juristid, et vaadata, kas selle kohtuotsusega nabica midagi kuidagi väänata ikka oma tahtmist saaks, aga võib-olla tulles korra mulle. See mõte kangesti meeldis, et võiks arutleda selle noh, nii nüüd kui edaspidi selle Tallinna seaduse vajalikkuse üle, et, et mulle tundub, et kui praeguse kohaliku omavalitsus ikkagi näitab antud juhul seda, et, et ta loob järjest riigiga mingisuguseid paralleelstruktuure ja tegelikult nii-öelda siin tekib küsimus maksumaksja raha kasutamise efektiivsus ja nii edasi, et siis võib-olla tõesti see, et meil seda Tallinna nii-öelda staatust nii-öelda eraldi määratletud ei ole, on tegelikult ajale jalgu jäänud. Kuulge, Tallinn ja Tallinn, Tallinn ei ole tegelikult kogu Eesti ja Eesti tervikuna on tähtsam kui, kui Tallinn, aga ma arvan, et ma pean ühendust võtma rahvusringhäälingu juhtkonnaga ja teise jututunni veel juurde küsima, et me saaksime Millestki muust ka peale Tallinnas. Ma ma ei tea, kas see uue Tallinna uue abilinnapea jutu jätame, jätame sinna, kes tahab teada, kes on Yana Toom, siis kirjutage see nimigi, kas igreki või Jotiga guugeldage ja lugege tema artikleid, isegi need, kes ei oska vene keelt ja venekeelset, seda lihtsalt ei, ei ei loe, siis lugege eesti keeles. Delfi on tõlkinud piisavalt selle inimese artikleid. Ja Postimehes, muide, on avaldanud ka Postimehes, on ka eelmisel aastal ühe temaatika Ühesõnaga, Delfis on neid kohe-kohe hulgim, terve müriaad neid artikleid, te saate teada, kes on see inimene ja me ei pea tema, tema meelega mõttelaadist rohkem siin oma oma kallist aega kulutama. Iseasi on muidugi see, see nii-öelda poliitilise küsimusena, milleks Edgar Savisaarel oli sellist abilinnapead vajaga. Aga see on minu meelest täiesti arusaadav, et tal see on Edgar Savisaare selge kummardus oma põhivalijaskonnale, eks ole, kes. No see on jah, kõige üldisem järeldus, aga ma arvan, et see on ka veel ühe vastukaalu seadmine näiteks Deniss Boroditš üle ja ja, ja niisugune olete lahustamine, sest et ma arvan, et, et mõnele inimesele tundus, et Boroditši häältesaak viimastel valimistel oli, oli kahetsusväärselt suur ja seda tuleb hakata vaikselt lahustama. Võib, see võib ohustada juhti ennast. Mina ütlen ainult seda, et Yana toomist nii palju, kui mul on olnud temaga isiklikke kokkupuuteid. Ma arvan, et kindlasti avalikkuses päris palju kuuleme, et ta on sõnakas, täpne ja energiline inimene. Jah, no aga mina muidugi tahaks hoopis tundmata teda isiklikult kuidagi ja oskamata ta siin väga hinnata, eks ole, millegi muu järgi, aga, aga puht nagu formaalsete kriteeriumite järgi on see ikkagi täiesti jälle märkimisväärne. Ütleme, irvitamine selliste kvalifikatsiooninõuete üle, mis, mis seatakse sellisele kohale asuvale inimesele. Et nagu ma rääkisin eile õhtul ühe põhikooli direktoriga Võrumaalt eksmaa soolaga põhikooli õpetajaks ei saa võtta inimest, kellel ei ole kõrgharidust, põhikooli õpetajaks, eks ole, aga kogu Tallinna hariduselu ja haridus- ja kultuurielu hakkab juhtima inimene, kellel ei ole kõrgharidust, eks ole, ja see on nagu kuidagi enesestmõistetav. Et kujutage ette, et Tallinn on järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinn Euroopas kultuuripealinna kultuurielu juhib inimene, kellel ei ole kõrgharidust. Ja Winston Churchill ka ei olnud, nagu ütles janud. Vaata kui ei ole, ilmselt on, ütleme kindlasti me kõik teame, et üksikuid näiteid, eks ole, inimestest sellised valijad, kelle haridustee on nagu lõpetamata, aga kes on autodi taktid, eks ole, väga hästi ennast nagu ise täiendanud. Ei vaata vaata poliitikas Mahtama poliitika seal niimoodi, et küll nad täpselt nii nagu kui laps joonistab lepatriinud, siis ei ole tähtis, et mitu jalgadel Allan või mitu täppida tiibadele joonistada. Nojah, ei pea olemas. Poliitikas ei ole mitte ainult tarkus ja diplom, tähtis, vaid ta on ka tähtis lojaalsus ja, ja suure tähega ja läbivalt, nii et see on nagu ma lihtsalt. Lihtsalt ootaks huviga, et millal saab Eesti vabariigi haridusministriks inimene, kellel ei ole kõrgharidust, et see, see on meil veel saavutamata, aga ma saan aru, et kui, kui vaadates, et kui Edgar Savisaarest saab näiteks peaminister, siis ta võiks vabalt oma haridusministriks võtta kellelegi, kellel ei pruugi olla seda kõrgharidust, sest see noh, see pole oluline, eks ole, ta Tallinn ja Savisaar kes neid jõuaks lahuta. Kuule, ei no antud hetkel lihtsalt on see tema valik olnud, eks ole, selles mõttes ja aga antud hetkel tänu sellele olukorrale, et mõnes mõttes ta tegutseb nagu mingis ümber piiratud kindluses ilmselt enda meelest siis ta isegi ei ta isegi ei vaevu nagu sellist otsust avalikult hakkama põhjendamata, ütleb umbes, mis ta hauguta, eks ole, eks te vaadake küll ta hakkama. Ma tahaksin siia öelda tsitaadi, et aga teisest küljest on see väga kurb, et ma tahaks, et kui oleksid memoturniiri, siis ma küsiks, et kes on öelnud selle tsitaadi linna palgal on uljalt üle 100 keskerakondlase, neist paljud muiduleivasööjad, kui pooled neist inimestest koondada säästaks aastas vähemalt 20 miljonit. Mina pressisin selle juba nimelt enne välja, kas sa tead, kes on ei? No üks praegu võimulolijatest Tallinna linnas Sotsid jälle ja ikka ikka, nojah, see on abilinnapea Jüri Pihli nägemus, mis ripub seni tema ametnikul. Kolleegid ei taha alluda distsipliinile. Nojah, ei. Ei noh, selles mõttes tore muidugi jah, et sellised inimesed on väga paindlikud. Oma väga paindlikud, me nägime ka sünnipäeva külaliste pikka rivi, kes oli ka väga paindlik, aga, aga kuulge, Eesti õhk on meie oma. Ja see on, see on palju tähtsam uudis, sest et kuidas me siit väikesest väikeselt maa lapilt minema saame ja siia tagasi tulema, see on meie kõigi jaoks väga tähtis. Päevaleht kirjutab, et kes saab juhiks, kes nõukogusse, kuhu lennatakse, mis on parlamendis. Siis ma arvan, et kes saab juhiks ja kes saab nõukogusse, ei olegi nii tähtsad, kui, kui seal on kompetentsed inimesed, siis on, on kõik korras, aga kuhu lennatakse ja, ja et saaks nii-öelda võimalikult kiiresti valutult Euroopasse, mitte ei peaks tegema kümneid ümberistumisi, vot see on kõige tähtsam ja kõige tähtsam loomulikult kui all see, et see firma, mille nüüd riik nii-öelda üle üles ostis ja mille eest vastutuse võttis ka pikemalt kaugemale vaadata. Jah, pardamenüü küsimus on enamasti viimasel ajal juba lahendatud lennufirmades, et seda lihtsalt ei pakuta. Kuivatanud Corp on praegu Eesti õhu bordamine eesmist. Aset antakse. Jah, aga see Euroopa kättesaadavus on loomulikult väga oluline teema, et ma siin sügisel pidin ootamatult kiiresti tegema ühe otsuse, minna Lõuna-Hollandisse ühte väikelinna ja siis, et saada siis võimalikult odavalt. Seda, seda reisis, ma läksin läbi Riia ja koos autosõidu ja lennujaamades ootamisega pidin tegema ka ümberistumised, külastasin veel mõnda riiki. Võttis sõitma koos siis täiendavate rongidega Belgias ja Hollandis aega 24 tundi. Et tegelikult on see Brüsselist tunni ja veerandi autosõidu kaugusel. Ja siin on niivõrd palju teeme, et, et ei teagi, kust otsast alata, enne kui enne, kui saade saade otsa saab, aga aga mulle millegipärast tundub, et, et kui, kui Eesti õhk jääb nii-öelda Eesti riigi omandusse, siit tulevad lihtsalt võetakse juhid, kes kellel puudub igasugune nii-öelda lennundusalane kogemus, sest lõppude lõpuks on, on ju ikkagi kogu see rahvusvaheline lennundus üks üks kõige rahvusvahelisem ja kõige suurema konkurentsiga transpordi ajal ja ühest punktist teise liikumise viis üldse, nii et et sealse erialane teave on, on ikka äärmiselt oluline ja, ja ma millegipärast kardan väga Et et me isejäämisi hätta noh, see võib nii olla, aga teisest küljest ütleme ka nii, et lennundus on viimastel aastatel ju äärmiselt palju muutunud. Näiteks viimase kümnendiga, et kui me vaatame, millised uued odavlennufirmad on tulnud ja võitnud turu võrreldes vanadega, siis ma isegi ütleks, et et võib-olla isegi Estonian Airi puhul oleks. Noh, ma ütlen, võib-olla see on muidugi täiesti selline spekulatiivne ja seda asja tundma. Ta inimese arvamus, et võib-olla võiks isegi hea olla, kui, kui ütleme sellest traditsioonilise mingi, kuna suure ja natukese võib-olla stagneerunud, et lennufirma kogemust sinna liiga palju sisse ei tule, ma isegi kardan, et SAS-i nahku kogemus, mida, millega Estonian Air on nagu vist viimased aastad juhitud olnud, et ei ole võib-olla olnud ütleme, kõige eesrindlikum maailma lennundusturul ja teda pigem pigem seda pigem seda arengut nagu kinni hoidnud, kui, kui teda väga nagu palju edasi arendanud, et, et noh, on nagu et selles mõttes võib-olla võib-olla et ei olegi olnud nagu väga palju kaotada sellega Ma ütleks ka, et vot neid arenguid võib vaadata ja pole ju välistatud ka see, et riik ikkagi ühel hetkel leiab mingisuguse uue strateegilise partneri selle asja asja edendamiseks, sellepärast et nad on selline valdkond. Pigem vist ju see eesmärk ongi olnud, et lihtsalt ütleme, et et praegu ikkagi noh, jämedalt võttes ikkagi ilmselt dilemma noh, oli see, et, et kas lasta sellel firmal liikuda sellises väga raskesse pigem pankrotisarnasesse olukorda või hakata ise midagi tegema? Huvitav, kui palju valitsuskoalitsioon hakkab kasutama loosungite meie ostsime Estonian Airi tagasi nii nagu omal ajal meie ostsime Eesti raudtee tagasi. Mis sest tolku oli, seda, seda me teame ka. No seda saab näha, aga noh, ma arvan, et, et sellega on nagu ikka iga sellise asjaga, et kui Estonian Airil juhtub hästi minema, siis valitsus hakkab endale kindlasti vastu rinda taguma. Ja kui ei lähe ja Sulev aga selle asjaga, nii et ühe lennufirma puhul ei saa öelda, et kui hakkab hästi minema, selleks peab ikka ropult tööd tegema ja selleks peab ka kõvasti investeerima, et hakkaks hästi minema, sest et väga palju positsioon on ju vahepeal juba ära kaotatud ja, ja Eesti on või Tallinn on juba peaaegu et muutunud nii-öelda kolkataguseks Riia taguseks mingisuguseks, põllu veereks, kus siis võetakse pardale eestlased viiakse Lätti, Riiga ja sealt edasi lennutatakse siis laia maailma, nii et need, need positsioonid on kõik juba ju käest lastud. No ma usun, et vähemalt Tallinna-Brüsseli otseliin on küll kindlasti see, mis antud juhul säilib paljude meie ametnike rõõmuks, kes seda vahetavad. Noh, eks paistab ja no mis seal, mis seal tavaliselt reisija selle Brüsseliga pistmist on, et kui ümberistumised on, on see nii palju mugavamad olnud siinsamas kas Helsingis, Stockholmis või Kopenhaagenis või siis või siis Frankfurdis või. Praegu vandas, jah, ja siin, kui, kui Easyjet lõpetas oma oma lennud Berliini, siis nii olulisse linna, eks ole Euroopa jaoks Euroopa liidu jaoks, siis, siis siis jäigi tühi auk kerega. Nüüd majandusminister Parts on lubanud, et aasta pärast me hakkame rongiga Varssavisse sõitma. Ei tea, näha ei tea, mis ime läbi. Mu meelest on see peaaegu, et seesama, nagu see saate alguses räägitud püsiühendusega. Et jah, kusjuures ilmselt tegelikult, et see rongiga Varssavisse sõitmine ju tehniliselt hakkab olema ilmselt võimalik küll, et küsimus on lihtsalt, et kas keegi mingeid rongid käima paneb. Ja selles on jälle suuresti ka küsimus, et ma arvan, et rongiga Tallinnast Varssavisse sõitmine ei ole võib-olla ütleme, kõige atraktiivsem reisi siht, aga, aga iseenesest, kui see jagada nagu osadeks ja sõita, ütleme näiteks Tallinnast rongiga Riiga noh, võib-olla ka rongiga Leetu ja oodata poolt ja siis ei, ma ütlen, et siis iseenesest need ühendused võib-olla juba oleks üsna atraktiivsed paraku ka seoses näiteks kas või sellesama Air Balticuga, eks ole, et et võib-olla paljud reisijad hea meelega sõidaksid näiteks Valgast rongiga Riiga lennuki peale. Iseenesest on muidugi see raudtee liiklus niisugune, mida siin äsja asjana tuhapilv hästi näitas, et meil on hädasti neid ühendust ei vaja ja tegelikult meie põhjanaabrid soomlased panevad ka Rail Baltikale väga suuri lootusi. Et meil on ilmunud seal ajakirjanduses küllalt artikleid, kus, kus praegu öeldakse, et seda suunda praegu tuleb, tuleks nagu väga jõuliselt ajad, sest eks nad nägid ka nüüd seoses selle tuhapilvega oma neid kitsaskohti. Jällegi tagasi meenutades nostalgiliselt nõukogude aega, kus sai sõidetud reisirongiga nimega Tšaika täiesti lõdvalt Tallinnast Minskisse väga lõppesid Minskis, kõik teed lõppesid Minskis, aga nüüd nad hakkavad lõppema siis Varssavis. Et kui, kui Tallinnast Varssavisse saab seitsmeteistkümne tunni ja umbes 3000 kroonise ühe otsa piletiga siis ma võin ära süüa selle mikrofoni, mis mul on ees on, et see rong on tühi. Tähendab, seda võib-olla hakatakse siis kasutama mingite teivasjaamade vahel nagu näiteks Tartu-Valga või või noh, vabandust. Tartutega solvata, aga, aga eesmärk on, eks ole ju, loomulikult. Tallinn Euroopa. Võib-olla siis hakatakse Tartut Minskiks õiemarssaliks kutsuma. Kunagi kutsuti Tartut Minskis teatud seltskondades, kui muidugi. Euroopas vuravad rongid väga hästi ja nad nad ei ole, nad ei ole odavad. Rongi kiire rongisõit on ikka väga kallis ja sageli isegi mitu korda kallim kui odavlennupilet. Aga ometi nad nad sõidavad, nad tasuvad ära ja, ja kasumlikkus noh, ma ei tea, kuidas sellega on. No ma, ma pigem kalduks küll arvama, et ega ta nüüd väga kasumlik tegevus ei ole, et selle kohta, et ikkagi seal toimuvad teatud doteerimised vist ikka riigisiseselt küll. Et, aga pigem siin on nagu, jõudes tagasi ka teatud sellise regionaalpoliitilise jutu juurde, millest me alustasime, eks ole, et et kõik nagu kasvõi selle Estonian Airi puhul, on ju selge, et kogu see mõtteviis ei alga mitte sellest, et et Eesti riik ostis firma, millelt ta loodab hakata saama kasumit järgmistel aastatel. Vaid Eesti riik pigem, eks ole, võttis üle firma selle nimel, et Eesti inimestel tekiksid teatud sõiduvõimaluse sisuliselt ta pääses selle firma jah, jah, mis on, mis on nagu üks teine väärtusetu, et see, et kõik ei ole niiviisi mõõdetav, ütleme kasumi kahjumi suhtega, et pigem pigem ma arvan, et Juhan Parts ütleme ja Eesti valitsus seda Estonian Airi võttes. Noh, ma arvan, et realistlike inimestena peavad eeldama, et see asi võib lõppeda teatud kahjumiga riigile. Ka mina ikkagi kiidaks neid selle otsuse eest sellest hoolimata just nimelt selle julguse eest võtta seda riski selle nimel, et Eesti inimeste tulevased lennuvõimalused vähemalt üritada parandada neid lennuvõimalusi, et minu meelest väärib teatud riski. Küsimus on alati, et kui suureks risk läheb, et et kui me praegu räägime, ütleme suurusjärgus 300 miljonit krooni. Ma arvan, et Eesti riigi rahakotist see hind selle riski eest on veel tegu kuidagi talutav. Nonii, kuid see ütleme läheb näiteks 10 korda suuremaks, siis võib arvata, et ei ole talutav enam. No ja siis jääb üle oodata, kui ostetakse tagasi, mis veel siis praamiühendus. Aga miks era erakätest ära riigiga? Aga see oleks tõenäoliselt täiesti reaalne, et minu meelest, et, et see, see on nii garanteeritud, selge tulususega tegevus ju, et et miks seda ei võiks tagasi võtta, võikski, ütleme mõned sellised asjad ongi täitsa ilmaasjata võib-olla käest ära antud. Just just eriti eriti praegusel ajal, kus suvi on ees ja jaanituli tulemas ja tõsi küll, jaanituli, see aasta jääb kasinaks, sest et kõik vaatavad jalgpalli, ma ei tea, kas jaanilaupäeval on, aga ma tean, et mina ei vaata. Mina vaatan, et elu elu sellel helesinisel planeedil mudil nüüd tegelikult seiskub alates 11.-st juunist ja. Saksamaa võib-olla ei saa tänu sellele president. Isegi piisavalt kiiresti ja see on ka suur mure muidugi, aga, aga me tahtsime tegelikult saate lõpus teid nagu üles kutsuda, et olge ettevaatlikud ja katsuge mõistus säilitada, mis siis, et väljas on ilus ilm ja ja teed on kuivad ja paistavad aeg-ajalt isegi noolsirged olema, asfalt maas kõik, aga, aga eriti noored inimesed, olge ettevaatlikud ja ärge liialdage selle vanakuradi joogiga ja rooli kindlasti mitte. Täna oleme sunnitud lõpetama Neeme Korv, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja soovime teile väga ilusat nädalavahetust ja suve muidugi ka.