Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast kolmandast juunist minale Mall Mälberg, peaminister Andrus Ansip ning majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni peasekretär on helkuri ja allkirjastasid Eesti liitumislepingu OECD. Ka kurja sõnul on Eestil nüüd õigus saada nii olulist infot kui ka osaleda aruteludes ja teadusuuringutes. Sotsiaalminister Hanno Pevkur leiab, et kuigi Tallinna halduskohtu hinnangul rikkus valitsus riikliku lepitaja ametisse nimetamisel protseduuri reegleid, tuleks otsus edasi kaevata. Samas peab ta vajalikuks ka kehtiva korra muutmist. Ametiühingu juht Harri Taliga arvab, et valitsusel on küll õigus kohtuotsus edasi kaevata, kuid see tähendab vaid tahtlikku venitamist. Riikliku lepitaja nimetas võtamisega. Valitsus andis nõusoleku uute rongide tellimiseks ja ostmiseks. Majandusminister Juhan Partsi sõnul kujuneb tehingu maksumuseks ligikaudu kolm miljardit krooni ja leping Šveitsi firmaga sõlmitakse juba tuleval nädalal. Riigikogus laste õiguste tagamise arutelul avaldati lootust, et uus lasteaiaperede riiklik arengukava määrab selgemalt ära eesmärgid valdkonnas. Tänavused Tallinna vanalinna päevad on jagatud, teemapäevadeks on näiteks kirikupäev, klassikapäev ja spordile. Juhtlause on siiski teatraalne vanalinn, sest samal ajal seal toimub teatrifestival Tallinn Treff. Traditsiooniliste etenduste kõrval saab näha tänavateatrit ja tsirkust. Valmis on saanud muinsuskaitse aastaraamat 2009. Mõnusaks tippsündmuseks peavad spetsialistid Kadrioru lastepargi paviljoni restaureerimist. Iisrael lükkas tagasinõuded kaasabilaevade ründamise asjus korraldada rahvusvaheline uurimine. Kõik tapetud aktivistid olid mehed, kaheksa neist olid Türgi kodanikud ja üks ameeriklane, teatas Türgi valitsus. Euroopa Liit kiitis heaks viisalihtsustusleppe Gruusiaga. Gruusia kodanikud peavad edaspidi maksma viisa eest vähem ning näiteks pensionärid ja õpilased vabastatakse üldse viisatasust. Homme on päikesepaisteline ja kuiv ilm, sooja tuleb 12 kuni 18, Lõuna-Eestis kuni 21 kraadi. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni peasekretär on helkuri ja ja peaminister Andrus Ansip allkirjastasid täna Stenbocki majas Eesti ühinemisleppe OECD-ga Margitta. Otsmaa käis allkirjastamisele järgnenud pressikonverentsil. Esmalt sai leping allkirjad ja seejärel kinnitas OECD peasekretär Angel kurja, et kolm aastat kestnud protsess on jõudnud lõpule. Selles oli tuhandeid küsimusi ja palju komisjon, kes esitasid küsimusi Eesti ja meie poliitika kohta. Eesti ühineb sellise riikide rühmaga, keda Tšiili president nimetas hiljuti heade tavade riikide rühmaks Annel kurja. See puudutab siis maksa ja maksude läbipaistvust, eelarve kontrolli, altkäemaksu ja korruptsioonivastast võitlust puudutab head tavahariduspoliitikas. Eestil on selles valdkonnas läinud väga hästi, võrreldes teiste riikidega. See puudutab ka selliseid valdkondi, nagu näiteks põllumajandus, tööhõive ja tervishoid. Eestil on ligipääs kõigele sellele ja ka otsustamisõigus. Eesti osaleb edaspidi aruteludes ja teadusuuringutes ja ka sellest, milliseid ettepanekuid tehakse teistele riikidele. Telekommunikatsioon, e-valitsus ja infotehnoloogia Need, kus meie saame Eestilt palju õppida, ütles kurja. Tegu on väga põneva hetkega, mis on meie jaoks oluline ja kurja, soovis Kivi kotti. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et liitumine OECD-ga on au ja privileeg. Arenenud riikide organisatsiooni täisliikmeks saab Eesti ilmselt aasta lõpul pärast liitumislepingu ratifitseerimist riigikogus koos Eestiga liituvate Sloveenia ja Iisrael. Seejärel on OECD-s 34 liiget. Sotsiaalminister Hanno Pevkur leiab, et kuigi Tallinna halduskohtu hinnangul rikkus valitsus riikliku lepitaja ametisse nimetamisel protseduurireegleid, tuleks otsus edasi kaevata. Samas peab ta vajalikuks ka kehtiva korra muutmist. Vallo kelmsaarelt kuulete lähemalt. Andjate keskliitude kokkuleppele pidid 2010.-st kuni 2013. aastani tegutseva riikliku lepitaja kandidaadi esitama ametiühingud. Ometigi kinnitas valitsus sellesse ametisse Tööandjate kandidaadi Henn Pärna, sest keskliidud ei leidnud üksmeelt. Ametiühingud kaebasid otsuse edasi ja Tallinna halduskohus andiski õiguse. Neile ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et osa kohtuotsusest võib nõustuda, kuid mitte kõigega. Seetõttu tegi ta valitsusele ettepaneku kohtuvaidlusega edasi minna. Kohus oma põhjendustes tugines eelkõige kahele argumendile. Esimene argument oli see, et osapooled peavad vaidlema senimaani, kuni leitakse sobiv kandidaat ja teine kohtu põhjendus oli see, et seniks kuni seda kandidaati pole, siis leitud, tuleks kasutada avaliku teenistuse seaduses toodud analoogiat kohusetäitja määramiseks. Aga mure on selles, et kohusetäitjat avaliku teenistuse seaduse järgi saab määrata ainult valitavatel ametikohtadele, mitte nimetavatel. Ja see ongi nüüd see koht, kus siis tahaksime eelkõige edasi vaielda, aga samas meil on äärmiselt oluline, et me siis selle õigustühimikku, millele kohus viitab kiiresti lahendaksime ja ootame siin kindlasti ka parlamendipoolset kiiret tegutsemist, kui me selle regulatsiooni valitsuse poolt välja pakkuma, kuidas siis riikliku lepitaja instituudi täitmisega valimisega edasi minna. Kuigi sotsiaalminister tõdes, et seadust tuleks muuta, ei ole tal veel selgelt muudatusettepanekut Üks võimalus on see, et kasutatakse kollektiivsete töötülide puhul ka lepitusmenetluse seadust. On kliente, et minnakse edasi tänase regulatsiooni täiendamisega, elik kui osapooled ei ole leidnud kokkulepet, siis jätkab ametis olev lepitaja kuni poolte kokkulepete jõudmiseni ja neid variante on veel, aga ma ei tahaks ühtegi lukku lüüa. Kui juba seaduse muutmiseks läheb, võiks ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga arvates pikendada ka riikliku lepitaja ametiaega, mis praegu on kolm aastat. Niinimetatud vaakumi perioodiks on väga taliga sõnul lahendus olemas praegugi. Käskivas kollektiivse töötüli lahendamise seaduses on täiesti olemas võimalus et tööd olid, lahendatakse ilma riiklikku lepitajat tähendab lepituskomisjoni abil, mille saavad moodustada siis ametiühingute keskliit, Tööandjate keskliit ja seda seadusesätet kasutati viimati 2004. aasta sügisel, kui toimus Eesti raudtee vedurimeeste streik. Ametiühingud ei sea küll vaidluse alla valitsuse õigust halduskohtuotsuse edasi kaevata, kuid kohus märkis selgelt. Riikliku lepitajana saab ametisse nimetada vaid isiku, kelle kandidatuuri kiidavad heaks kõik sotsiaalpartnerid tähendab edasikaebamine tahtlikku venitamist seaduslikku lepitaja nimetamisega ütles taliga. See on ainult tahtmise puudumise või tahtmatult küsimus. Miks need probleemid ei ole seni lahendatud. Valitsus toetas täna diiselrongide ostmist kõrge kvaliteediga reisijateveoteenuse tagamiseks, andes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile loa vastava lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel. Elektriraudtee aktsiaseltsile tagatakse alates 2014.-st aastast 20 diiselrongi rendimaksete tasumiseks 20 aasta jooksul kuni 160 miljonit Nonii igal aastal. Riigikogus arutati täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena laste õiguste tagamist Uku Toom, Annabeli. Kolmest põhiettekandjast kaks sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja õiguskantsler Indrek Teder rõhutasid korduvalt, et meie lastekaitseseadus on vananenud ja lisaks liialt abstraktne ning meil pole üldse selgeid eesmärke. Indrek Teder. Käesoleval hetkel puudub laste ja perede valdkonnas riiklik strateegia. Ma väga loodan, et ministeeriumid poolt kavandatav Lasteaiaperede riiklik arengukava, see annab siis selga aluse, kus suunas Eesti ühiskond peaks liikuma. Sest ei ole mõtet rapsides hakata õigusruumi muutma, kui ei ole selge, mida me tahame. Laste huvidega arvestamist kõige laiemas mõttes rõhutasid paljud sotsiaaldemokraatide esindaja Heljo Pikhof. Enne kui mistahes tegevusprogrammi koostada või õigusakti vastu võtta, tuleks analüüsida selle mõju lastele. Arvestada muuhulgas ka seda, et ükski laps ei ole kesksoost, vaid on ikkagi kas poiss või tüdruk. Neil tuleb aru saada, korrata ja veel kord üle korrata, et kõigi ettevõtmiste puhul peame lähtuma lapse huvidest. Reformierakonna esineja Maret Maripuu juhtis tähelepanu nii laste õigustele kui kohustustele õigusele saada ja kasvatus aga ka olla vastutav oma tegude eest. Maribu tsiteeris heegelit. Inimese võõrandamatuks õiguseks on saada karistatud, kui selleks on vajadus. Küsimus on, kuidas seda teha ja kas vitsa andmine või tutistamine on ikka parim lahendus. Muidugi oli palju juttu konkreetsetest abinõudest tehtust ja tegematajätmisest. Kadri Simson oli kriitiline nagu opositsiooni esindajale kohane. Mida on Eesti riik teinud laste olukorra leevendamiseks majanduskriisi tingimustes viimase kahe aasta jooksul mitte midagi muud peale vanemahüvitise ülempiiri tõstmise, 30-lt 1000-lt kroonilt 35-le 1000-le kroonile ära võetud on aga palju. Eestis lõpetati 450 kroonine ranitsatoetuse maksmine, mida sa igal aastal 190000 last on lõpetatud lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale on kaotatud täiendav maksuvaba tulu. Esimese lapse puhul on vähendatud kohalike omavalitsustele eraldatavaid haridussummasid. Raha lastehoiuteenuse osutamiseks lõpetatud õppelaenu osaline hüvitamine seoses lapse sünniga. Ka Marek Strandberg ei kandunud sellel arutelul Ki oma teemast kõrvale. Küsimus lastest on otseselt küsimus vanemate ja vanavanemate vabast ajast vabast ajast, mis täna kaob liiklemises toob selles, et teenida raha selleks, et kinni maksta neid tohutuid energiaarveid, mida pakuvad meile raiskavad majad. Ja tegelikult me teame täna lahendusi, see on kokkuhoid igas mõttes kokkuhoid, mõistlikum, linnakeskkond, mõistlikumalt planeeritud majad, elukeskkond ja nii edasi ja nii edasi. Tänase arutelu kokkuvõtteks võib öelda, et kõik peavad lapsi olulisteks ja vajalikuks midagi ära teha, aga mil moel, selles lähevad muidugi arvamused lahku. Veel riigikogust Reformierakond, IRL-i ja rohelised andsid riigikogule täna üle valimisaastate vähendamise reformi eelnõu, mis näeb ette alates 2027.-st aastast riigikogu ja kohalike valimiste korraldamist samal aastal. R välisuudiseid. Indrek Kiisler. Iisrael lükkas tagasi üleskutsed, et abilaevade ründamise asjus korraldataks rahvusvaheline uurimine. USAga rünnakut kommenteerides olnud palju napisõnaliselt kui teised riigid, aga ka Ühendriigid nõustusid, et mingi uurimine tuleks ikka läbi viia. USA Lähis-Ida saadik George Mitchell ütles, et vahejuhtum ei tohi kahjustada Iisraeli ja palestiinlaste läbirääkimisi Türgiga. Valitsus teatas, et Iisraeli rünnakus Gazas teel olnud abilaevastikule sai surma kaheksa türklast ja üks Türgi päritolu USA kodanik. Peaminister Tayyip Erdogani kantselei avalduses tehti täna teatavaks ohvrite isikud. Kõik nad on mehed ja nende vanus ulatub 19-st aastast 61-ni. Noorim oli ameeriklane. Surnukehad on praeguseks perekondadele üle antud. Toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Gruusia kodanikud saavad selle lepingu abil parema võimaluse Euroopa Liitu reisimisel ning see loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal, ütles istungil osalenud siseminister Marko Pomerants. Paralleelselt viisalihtsustusleppega jõustub Euroopa Liidu ja Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks, lisas ta. Viisalihtsustusleping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning sellega vabastatakse viisatasust näiteks pensionärid, õpilased, alaealised ning ametlike delegatsioonide liikmed. Varem Euroopa Liit sarnased lepingud sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkan kani riikidega. Brüsseli kohtus lasi üks mees maha naiskohtuniku ja kohtu ametniku. Tulistaja põgenes jalgsi ja teda ei ole veel kätte saadud, ütles kohtu pressiesindaja. Tema sõnul on mees arvatavasti ikka tuvastatud, kuid varasemat teavet tema vigastuste kohta pressiesindaja kinnitada enam ei saanud. Politsei on asunud seni tundmatuks jäänud meest taga otsima. Miks mees, kes hommikul üht istungit pealt kuulas, kohtunikku ja ametnikku vastu relva haaras, ei ole teada. See on esimene kord, kui Belgia kohtus on tapetud kohtunik. Luteri kirik valis täna esimest korda piiskopiks naise Irja Askolo. Askola sai Helsingi piiskopi valimiste teises voorus 591 häält, tema vastaskandidaat sai 567 häält. Soome luteri kirik lubab naisi pastori ametisse alates 1986.-st aastast. Praegu on pastoritest üle 38 protsendi naised. Piiskopiks on aga naised, kandideerinud vaid üheksal korral. Ja uuesti Eestist seekordset Tallinna vanalinnapäevad algavad laupäeval suurejoonelise rongkäiguga Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Sellele järgneb Karl August Hermanni lauleldus Uku ja Vanemuine. Margitta otsmaa räägib, mis veel kavas on. Tänavuste vanalinna päevade juhtlauseks on teatraalne vanalinn ja festival Tallinn Treff. Traditsiooniliste etenduste kõrval saab näha nii tänavateatrid kui ka tsirkust. Tallinn Treff-i juht Meelis Pai. Lai tänav muudetakse alates viiendast juunist teatritänavaks ja üles astub seal tsirka 600 inimest ja etendusi on circa 150. Meie festivali kunstiline juht Vahur Keller on väga hoolikalt valinud ja kutsunud siia maailma tipud. Lugu messialal saate näha Austraaliast, Brasiiliast Duda Paivad ja nelil tranterid. Kaugelt Sahhalini saarelt on oma turneega jõudnud Eestisse. Sahhalini nukuteater. Üldiselt jagunevad 20 üheksandad vanalinna päevad, teema päevadeks on näiteks kirikupäev, teatripäev, klassikapäev spordipäev. Päevade korraldaja Indrek Sarapuu sõnul on tegu suure ja üsna hoomamatu üritusega. Siis esimene päev on meil avatseremoonia, mida võib öelda, et toimub sellises armsas isamaalises võtmes, kus on meil külas kaks politseiorkestrit Norrast ja Soomest Vabaduse väljakult toimuvas rongkäik, protsessioon, kuidas keegi tahab nimetada raekoja platsi, kus meid tervitab Karl August Hermanni, lauldes Uku ja Vanemuine selle päeva lõpus veel siis esiettekandele tulev Tuhala nõiakaevu loits. Pühapäeval on näiteks kirikupäev ja seda esmakordselt vanalinna päevade ajaloos. Kirikupäevade korraldaja Lehari klauster tuletas meelde, et just merelt vaadatuna torkavad silma kirikud. Ja kirikute päeval on võimalik kõikidel vanalinnas asuvate pühakodadega tutvuda ja märkimist väärivad kindlasti Tallinna toomkiriku torni esmakordne avamine külastajatele ja piibli läbilugemise algustseremoonia Oleviste kirikust ja nende päevade jooksul loetakse piibel algusest lõpuni läbi ja seda kõike on võimalik ka interneti vahendusel jälgida. Huvilistel võimalik ennast lugejaks registreeruda. Klassikalise päeva oluliseks sündmuseks pean kindlasti Moskva noorte kammerorkestri kontsert raekoja platsis. Klassikalisel päeval täidab muusika kogu vanalinna vanalinna päevad lõpetuse hetkel vägagi väärika punkti. ERSO kontsert toimub Maal Vabaduse väljaku parklas. Sellises mastaabis sellist üritust seal varem läbi viidud ei ole. Orkester esineb täiskoosseisus ja selle kontserdil kõlavad Šostakovitši, Ravelli ja Kapi teosed. Muinsuskaitseameti Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja kunstiakadeemia koostööna on valmis saanud uus muinsuskaitse aastaraamat. Vallo Kelmsaar vestles raamatu toimetajate kais Matteuse ja Liina jänesega. Valikul on suureks abiks raamatukolleegium, kuhu kuuluvad siis kõikidel väljaandjatest osapooled pluss veel mõned restauraatorid lisaks ja sinna pakuvad teemasid muinsuskaitseametist maakondade inspektorid, näiteks, kellel on kõige parem info sellega Nende maakondades sünnib, millised objektid on möödunud aastal valminud ja linnadest samamoodi, sest kõik asjaga seotud kursis olevad inimesed, restauraatorid ja muinsuskaitsjad võiksid veel julgemadki näidata, käte välja pakkuda, et küllap on Gutki maakonna tagumistes ate neid peidavad, millest võiks ka kirjutada. Taimeriga omavaheline tööjaotus, et üks tegeles rohkem kunstiasjadega, teine arhitektuuriga, mida te ise kõige hullem? Kunsti poole pealt on raamatus hästi palju kajastatud intervjuule ja nende restaureerimiserinevaid lähenemisi, mis, ma usun, on huvitav nii eriala inimestele lugeda kui ka tavainimestele, kellel ei ole restaureerimisel palju eelnevaid teadmisi. Üks väga õpetlik lugu arhitektuuri poole pealt on seesama Miia-Milla manda muuseum. Restaureerimise kirjutab Leele välja ja, ja see avab täiesti pärite mitmeid tahke nendes probleemides, millega muinsuskaitset igapäevaselt rinda pistavad ja teine minu lemmikobjekte on komandandi maja Toompeal, mille ajaloost oli päris palju teada, aga nüüd on sellest sündinud põnev artikkel ja seal on kaasatud ka neid leida miskit välja tulijat, mida täiesti varem ei olnud teada. Väike dilemma tekkis sellega, et meil oli tellitud artikkel nõmmel turuhoone ja see oli valmis hetkest, kui turuhoone juba maha põle, kas kajastada seda või mitte, aga kuna kogu restaureerimisprotsess jäi möödunud aastasse ja see oli täiesti eeskujulik, siis ei tahtnud seda ka välja jätta. On sees restaureerimise lugu väikse huvitava vööndiga lõpus, kuna maja praegu enam ei ole, tuleb kogu lugu lugeda minevikuvormi. Vaatame siis, kas järgmisel aastal saab kirjutada selle taastamisest või mitte. Eelolev öö tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta, paiguti võib olla udu. Tuul pöördub loodesse ja tugevneb nelja kuni üheksa, hommikul rannikul puhanguti 12 meetrini sekundis ja sooja on öösel seitse kuni 12 kraadi. Homne päev on päikesepaisteline ja kuiv. Puhub loodetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Sooja tuleb 12 kuni 18, Lõuna-Eestis kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17931. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.