Kõigepealt peaminister, kes rõhutas täna riigikogu infotunnis, et kõik peavad kokku hoidma Kokku tuleb kindlasti hoida valitsussektori tegevuskulude arvelt, see tähendab ka palgafondi külmutamist. Kokku tuleb kindlasti hoida ka investeeringute arvelt teatud väga vajalikud ja head investeeringud tuleb lükata tulevikku. Kõik peavad kokku hoidma. Kuid see kokkuhoidmine ei tähenda seda, et mitte mingisugust arengut avalikus sektoris Eestis ei saa olema. Kaitseminister Jaak Aaviksoo leiab, et kaitsevaldkonnas on kokkuhoiu kohti pealtnäha küll, kuna eelarves on palju erivahendite hankeid ja tavakodanik ei märka, kas ladudes on mingeid relvi rohkem või vähem. Probleemiks on pigem see, et meie rahvusvaheline usaldusväärsus praeguses olukorras langeb oluliselt, kui me võetud kohustusi aastal 2008 hoida kaitsekulutused tasemele 1,8 protsenti SKP-st ei suuda pidada ja selles küsimuses tuleb meil lihtsalt Pisada kabinetis poliitiline vaidlus praeguse kava järgi eine ja kaitsekulutuste tase langeks 90.-te aastate tasemele jääma. Kardan, et see on teema, mis vajab sisulist arutelu, mitte niivõrd numbrite tasemel, see on lihtne teha. Aga pigem on küsimus kaitse- ja välispoliitilise dimensiooni. Kultuuriminister Laine Jänes näeb kokkuhoidu investeeringute kärpimisest. Kultuuriministeeriumil on võimalus kulusid kärpida nende planeeritud investeeringute külmutamise osas, mis on veel välja maksmata. Mõistlikum on neid kärpeid või siis külmutamist teha enam-vähem võrdsetes proportsioonides kõikidele investeeringutele. Samuti on planeeritud hoida kokku tegevus ja majanduskulusid kas meie haldusalas suurusjärgus kaks kuni kolm protsenti. Ma tahan rõhutada, et kultuuritöötajate palkasid ei puuduta. Haridusminister Tõnis Lukas alustab kärpeid halduskulutustest ja muudab ka ministeeriumi struktuuri lihtsamaks. Et võrreldes 2007. aastaga 2008. aasta eelarves oleks haridusele ja teadusele lõppkokkuvõttes kui kärpeid arvestada end garanteeritud üle keskmise eelarve tõusu, nii et hariduse teaduse osakaal langeda kahtlemata ei tohi. Siseminister Jüri Pihli sõnul pole ministeeriumil eriti investeeringuid, seega sealt kokkuhoidu ei tule. Samuti on halduskulusid raske kokku tõmmata, sest seda on niigi kõvasti tehtud. Siseministeeriumist leiame selle neli, viis miljonit, mis meie protsent on kokku, olgugi, et noh, me plaanisime seda raha kasutada tehnika ostmiseks politseile, aga kindlasti on keerulisem haldusalas, sellepärast on nende reservide leidmine raske. Inimestel on need välja lubatud.