Hingamise päeval. Tere. Ütlen hilisõhtusse, mis lõhnab hullutavalt suve tunnete ja soovide järgi. Tundlikumad hinged võtab see aeg ennastunustavalt õhkama ja uskuma, et just seekord ja varsti on võimalik silmapiiri puutuda. Eesootav suvi on soe ja pikk ning sellest annab läbi tantsida vaevu varvastega maad puudutades. Ja võib-olla seal lõpus ei olegi tegelikult sügis. Minu nimi Rutt Martin. Ja minuga on täna stuudios aktsiaseltsi standart juhatuse esimees ning väga mitmete väärikate organisatsioonide juhtorganite liige Enn Veskimägi. Ka mina tegin saatekülalist valides panuse pragmaatilisele majandusvaldkonnale. Nõustudes Raivo Varega, kelle vestluspartneriks olin emadepäeva saates. Ja, ja tema tähelepanek coli, et tuntud inimesi sellelt alalt võiks rohkem ka raadiokuulajatele avada. Südamest täna proovimegi. Viimase 10 aastaga on Eestis ärimaastik võtnud küllalt selged jooned ning tõsisemad tegijad kõik nime- ja nägupidi rahvalegi tuntuks saanud. Aga arvamus võib ekslik olla tulenedes tallinlaste usust, et kõik, mis teles ja lehes ja raadios on ühtviisi arusaadav ja muti teada nii Võrus, Põlvas kui Kõpu metsatalus. Möödunud sajandi. See kõlab ju hirmus uskumatult. 80.-te lõpul teadsin mina Paide autobaasis küll, et standard teeb hirm defitsiiti. Meilgi oli mingite trikkidega mõnes kabinetis varte lauad ja diivanid. Enn Veskimäge siis väljaspool Tallinnat ilmselt ei teatud ette, palun, kuidas sa mööbli juurde tulid, kas äkki oli nii, et tööõpetuse poiste tööõpetuse tunnis valmistatud lõikelaud või linnupuur sai saatuslikuks elukutse valikul mööbli töösturiks kujunemisel? Räägi sellest. Päris tööõpetuse tunnis ei saanud asi alguse, aga üheksandas klassis oli tol ajal koolis niisugune õppeaine nagu tootmisõpetus. Ja kuna ma õppisin Pärnu maanteel kahekümnendas keskkoolis, mis oli siis vineerimööblikombinaadi vahetus läheduses, siis meie klassi poisse viis tootmisõpetus vineerimööblikombinaati ja klassi tüdrukuid Kalevi kommivabrikusse ja terve üheksanda klassi õppeaasta jooksul kõik neljapäevad. Me veetsime siis kaks tundi teooriat ja neli tundi vabrikus siis praktikat kus meie eksamitööks oli kirjutuslaua valmistamine. See tähendab, sa pidid tegema büroomööblit üheksandas klassis. Uskumatu. Nonii, see oli jah, see oli siis nagu kahepeale pinginaabriga oli meil see töö ja mina tol ajal olin kirglikult armunud sporti ja ka minu pinginaaber, tema mängis jäähoki, mina sõitsin jalgrattaga ja ütleme, et kogu meie niisugune vaba ja tähelepanu oli suures osas seotud just treeningutega ja ütleme, et vajaka ja võib-olla, et me isegi natuke nagu varastasime seda aega just selle arvelt, et selle kirjutas lava arvelt, et me saime siis nagu harjutamas käia. Ja lõppes asi sellega, et, et me teeme nüüd mõlemad neid kirjutas lauda tänase päevani. Ainukesed siis sellest klassist, kes oleme, oleme jäänud mööblitööstusest, see olen mina ja mu pinginaaber Rein. Päris omapärane lugu on veel, kuidas soliidsed härrasmehed kooli kokkutulekule asjale tagasi vaatajat, kellest on saanud, kes. Jah, hiljaaegu oli kooli kokkutulek, mis oli pühendatud sellesamase 20. ühisgümnaasiumi 80.-le aastapäevale ja ma käisin seal ja see oli hästi huvitav õhtu. Kohtasin siis oma klassivendi klassiõdesid ja meenutasin seda, kuidas selle tegemata jäänud kirjutuslaua eest kolme välja kauplesin. Et mitte suvetööd saada. Ja noh, nüüd ma teen neid siiamaani maga, mulle meenub üks, üks ilus ütelus, mida ütles mu klassijuhataja, kes on juba täna seitsmekümnene. Et elu viivad edasi, tootsid mitte Arnold ja patsutas mulle õla peale kuidagi niisugune soe tunne käis läbi, et mulle meenusid kõik mu krutskid, mis ma koolis tegin. Ja kõik need popipäevad ja et kõik see oli nagu andeks antud, et see oli niisugune südamlik, see oleks nagu niisugune, nagu ema oleks öelnud. Mille järgi sa saava meeskonda valid nüüd, kus on väga oluline roll nendel, kes on su kõrval, et kas, kas peab oleva tuntavalt säde silmis, kui sa peaksid otsustama, et noh, kahe inimese vahel, mis see on mille järgi sa tunned, noh, et kas ta on Toots, võidan kiir või, või on ta Arno Ma arvan, et inimesest paistab natukene välja, ta peab säde olema kuskil, see peab välja paistma, et tal tal on niisugune tera, mille peale võib loota, et Ma nagu ei, mulle ei meeldi niisugused passiivsed kõrvaltvaatajad ja virisejad ja virisejad. Tihtipeale on ju probleemiks inimene ise probleemi lahendab inimene ja kui ta, kui ta selle tekitad, siis ja ei lahenda, siis ütleme, et siis ei ole õige. Aga meil on väga moodne juhtimisteooriatest rääkida ja, ja koldratan siin vallutanud kõvasti inimesi, et kuidas sina suhtud, sellesse juhtimist on võimalik õpetada. Kindlasti on võimalik õpetada, aga ma ütleksin seal 50 50, et peab olema ikkagi mingisugune kaasasündinud anne või või võib teda nimetada lihtsalt omadusele. Ma olen sinuga absoluutselt nõus, selles see on anne, juhtimiskunst on anne ja seda võib ainult täiustada teatud teooriatega, mille juures tunned, et ahaa, selle peale ma pole lihtsalt mõelnud. Aga tegelikult õpetada juhtimist ei ole võimalik. Ma olen sellega ka nõus ja see on kui sport, et sprinteriks peab sündima, aga pikamaajooksu võib harjutada. Selle peale võib küll öelda, et see, mis meid saadab, ongi saatus ja saatuse sõrm siin mängus. Aga nagu ma aru sain, erilise armastusega sellesse kirjutas lauda, siis ei suhtunud sellele teine, armastas sport. Kas spordialadest oligi jalgratas, kuidas see, mille juurde see nagu teadlikult esimesena tulid või oli veel mõni teine ala? Ei, ma olin käinud ka kergejõustikutreeningutel ja, ja ka natukene olin jäähoki mänginud ja aga jalgratas kujunes jälle nagu klassis välja, et meid läks nagu jälle kamp poisse. Me läksime kuuekesi Kadriorgu mererajooni spordikooli nagu harjutama, sealt mul nagu ütleme, et jälle sellest klassist ainukesena ma jäin siis nagu ma nüüd ei tahaks öelda, et ma päris tippsporti jõudsin, aga ma ikkagi päris hulga aastaid sellega tegelesin ja ja loobusin, kui oli vist 21. Sellest kui spordialastaga, kas jalgratas on ka praegusel võtta garaažist? Jah, mul on ikka üks korralik maanteesõidujalgratas ja üks korralik mägi jalgades. Ma kujutan ette, et seal on hirmus palju käike ja tal on 21. Kui sa hakkasid varakult iseseisvaks, tavaliselt tulevad nendest tugevad inimesed ja, ja autokraatsest juhid vaid ka sina tagasi vaadates seda iseseisvust otsustavaks kujunemisel pidada kas sinus on olemas või, või ütleme sellest varakult iseseisvaks hakkamisest tulnud taoline joon, et sa tahad esimene olla? Ma tean sinu elukäiku, seega mul on alust arvata, et see nii on, aga võib-olla sa ise arvad teisiti. Ei, ma ei ole nagu tahtlikult võib-olla seda saavutanud, et spordis oli ikkagi minu karjääri jooksul rohkem kaotusi kui võite. Aga, aga iseseisvat elu alustasin tõesti varakult, sest peale keskkooli lõpetamist ma nii-öelda kohustuslikus korras läksin Nõukogude armeesse. Aga see oli seotud spordiga ja ma teenisin siis oma oma aja ära armee keskspordiklubi Riias ja Moskvas. See andis nagu võib-olla tõuke nagu suuremasse sporti ja, ja väga palju, ma sain ka läbisel reisida. Aga niisugune võib olla. Võib-olla see on niisugune, võidutahe on ikkagi noh, võib-olla spordimehele jääb niisugune jooni juurde eluks, sest paljud asjad ikkagi, inimesed kujunevad välja just selles selles perioodis 17 kuni võib-olla 25, et see oli just see, kus kus niisugune tahtmine võita oli, oli hästi suur, aga noh, kas ta õnnestus? Et me nüüd liiga spordikülge ei klammerduks, tahan ma siiski veel lõpetuseks küsida, et mis suhe sul on tennise ja golfiga, need lihtsalt peetakse siin ärimaastikul. Prestiiž, eks jaa, just selliste suurte isiksuste spordialadeks. Mis suhe sul on golfiga näiteks? Golfi olen proovinud, ausalt öeldes aja taha jääbki käsi tennist, jõudumööda käin mängimas, rattaga sõitmas, aga ma väga olen väga suur suusafänn, et ma olen niisugune mägedes lasku ja juba umbes paarkümmend aastat, et see on mul niisugune iga-aastane korraline puhkus, vähemalt nädal-kaks kuskil mägedes on ääretult vajalik selle koormuse juures. Ma arvangi, et, et me räägime sinu reisidest, mida on palju ja, ja mis on seotud ka sellise aktiivse tegevusega. Räägime sellest veel. Mul tuleb ette, et mõeldes sinule mõtlesin, et üks minu väga temperamentne, väga energiline tippjuhist ärimees ütles, et mina ei saa lihtsalt golfi mängida, sellepärast see on minu jaoks liiga aeglane. Mis tüüp sa oled? Kas golf on sinu jaoks liiga aeglane, liiga mõtlik? Jah, pigem ei käida minu elustiiliga väga kokku. Golf on tõesti niisugune tund aeganõudev ala. Ma arvan, et minu loomuse juurde käib rohkem kiirus. Mul on tihtipeale ka autosõiduga olnud probleeme, et mul on alati kiire. Võib-olla sa räägid veidi rohkem oma tööelust, kuidas sa tulid mööbli juurde siis juba teadlikult ja, ja kuidas sinust on kujunenud siin eesti mööblitöösturite maastikul üks juhttegija ja kui keeruline on olla selles valdkonnas edukas? Ta on märkamatult tulnud, sest ma võib-olla, et rohkem hakkasin selle mööbliga tegelema siis, kui oli aasta 95 94, kui, kui standard erastati ja, ja ütleme, tekkis hoopis teine olukord. Ma olin nagu mööbli valdkonnas töötanud ja mul oli hästi tuttav, see, see olukord ei ole kaua aega sellest möödas, kui mööblimaja ukse taga olid ööpäevaringsed järjekorrad, kus siis peopesa peale kirjutati number ja ega iga kahe tunni tagant kontrolliti ja, ja ütleme, et kui said oma kapi kätte, siis oli, oli see võimalused, said selle kapi vahetada. Noh, ütleme, et kas siis vaiba, televiisori või mõne muu eseme vastu, et see oli ju enne krooni tulekut kõigile teada. Ja siis, kui tuli kroon, siis tekkis vastupidine olukord, kus kaupa oli küllalt, aga ei olnud ostujõulist elanikkonda. Ja tol ajal tuli minu juurde endale kes oli just värskelt asutanud oma terminali. Ja kuna me olime juba nii-öelda mööbliaegadest taga, kolleegid, siis oli tal palve saada oma kontorisse, olid enam ei mäleta, kas oli 14 või 15 töökohta ja sel hetkel ütleme ei olnud Eestis ei bensiini ega ei olnud ka mööblit. Ja alustasin sellest, et lihtsalt joonistasin enda jaoks valmis ühe mööbli oma äranägemist mööda. Tegin selle valmis ja sellest saigi esimene minu esimene büroo. Ja kuna Kullo Mustamäe teel, kus asub, siis N-Terminal ta oli oli, siis ütleme, et paljude tolleaegsete algajad ärimeeste teadaolev koht, kust on võimalik käia kütust küsimas, siis ütleme, tekkis ka väga kiirelt turg, sest kõik nägid seda mööblit ja küsisid, kust said. Ja võib-olla, et sellest sai asi alguse. Standard on läbi teinud väga suured muutused. Ja, ja praegu olles turul liidrite hulgas, ma ei, ei söandaks ega ei tahakski siin järjestada ja selle turu tipptegijaid siis kuidas, kuidas püsitakse positsioonil? No ma arvan, et see on igapäevane töö See ei piirdu kaheksa tunniga, see on, see on oluliselt pikem. Ja standard on ikkagi läbi murdnud, taastanud oma oma hea maine ja seal on väga palju muutusi olnud, sest neid vabrikuid oli üle Eesti. Tol ajal kuus. Ja täna on kaks, sest lihtsalt. Ei olnud vaja nii palju, täna on nii palju muutunud mööblitootmistehnoloogia seadmepark, et neid asju, mida ennem tehti käsitsi ja kümnete inimeste käest, kes läbi teed täna üks pink ja, ja teeb seda mõne minutiga. Täpsustame raadiokuulaja jaoks ja seda, et standard teeb loo mööblit. Sellest sellest tulenevalt küsin, et missugune on sinu arvates 20 esimeses sajandibüroo üleüldse ja mis suunas tuleb liikuda ja kui palju ette peab. Üks korralik mööblitööstus planeerima trendi moodi, nii nagu nagu igal muul alal on see pikk periood, kas seda üldse saab pikalt ette planeerida? Kahtlemata aastaid tagasi oli seda võimalik planeerida võib-olla, et isegi viieks, 10-ks aastaks ette täna noh, nii kiiresti muutuvas ühiskonnas, nagu me elame, on võimalik planeerida, et ma arvan, et paar aastat, kolm aastat mitte rohkem. Lihtsa tänased otsused võivad osutuda juba homme, mitte mitte teostuvateks, et ma, ma ei ütleks, kuhu see trend liigub, aga ma võin kindlalt öelda seda kogum mööblitööstus. Kui ta enne oli niisugune monopoolne ja ja igavabrik tootis Eestis konkreetset, kas siis kapi, lauda, tooli, siis täna on see kogu tööstus on muutunud väga kliendikeskseks. Ei tuntud ju enne ei olnud standardis näiteks niisugust osakonda, nagu on klienditeenindus. Täna on oluliselt suur roll, et klient peab saama kõik oma vajadused kätte ühest kohast, alates tootearendusest kuni mööbli paigalduseni. Aga mis otsustab, kas otsustab? Kunstnikas otsustab tehnoloogia, mis on primaarne turuvõitluses keset peale ja mille tõttu. Kui minu käest oleks küsitud, kui palju mööblitootjaid on Eesti turul, siis Malex kümnetes kordades eksinud. Aga mina tean, aga ma arvan, et ka raadiokuulaja ei oskaks seda seda suurusjärku ära arvata. Kui palju? Viis-kuus aastat tagasi oli kaheksa, nii, täna on 200 200. See on väga suur arv. Kusjuures vaatamata sellele, et suured ettevõtted on muutunud väikesteks või keskmiseks, siis need kõik inimesed, kes tegelikult on mingil moel kas olukorra sunnil või, või lihtsalt lahkunud nendest suurtest, nad on, nad on kõik neid, neid töökäsi on igal pool vajatudega sotsiaalseid probleeme ei ole see tekitanud, aga lihtsalt tehnoloogiline areng on olnud nii kiire, et et noh, meie majja on jäänud lihtsalt parimatest parimad. Aga mis otsustab, kas, kas head kunstnikud, kas see, et tuuakse Messidelt kaasa ideed ja trendid, siis on head kunstnikud? Loogia loomulikult, aga, aga, aga mis sinu arvates on, sa oled professionaalne mööblitööstur mis on otsustav peale jäämisel. No ma arvan, et otsustaja on kliente eelkõige aga kogu toode, toote loomine hakkab ikkagi arhitektist, kes peab väga hästi tundma ka, ütleme tõesti see võimalusi aga otsustab ikkagi klient ja ma arvan, et et standard on just saavutanud selle, et ta on, ta on muutunud väga paindlikuks, ta on, ta on väga kiirelt suutnud ümber orienteeruda just sellel avatud turul, mis on Eestis, ütleme, üks avatumaid Euroopas. Ma tean seda, et et sinule läheb riik, meie väike armas eesti riik vägagi korda. Sest sa oled väga paljude prestiižsed ettevõtlusorganisatsioonide juhtorganite liige ja, ja see iseenesest räägib, et et sa tahad olla otsuste tegemise juures, sa tahad protsesse suunata. Sa võiksid sellest rääkida, mis sind kihutab, sa võiksid rahulikult nautida vabadust peale selle oma oma piisavalt pingelise tööelu. Ma ei tea. Kuidas ma olen sattunud sellesse rattasse, aga ütleme, et sellest rattast on väga raske välja tulla ja ja paljudes kohtades olen vaimselt isanud nõusoleku ühte või teist asja nagu kas aidata või, või kaasa töötada. Ja ma arvan ise, et nagu see ettevõtlus, keskkond ju väga palju sõltub sellest, kuidas ega riik sellesse suhtub, sest kui ei ole korralikku ettevõtluskeskkonda, ei arene majandus ja, ja känguvad ka muud valdkonnad, et see on ikkagi kus peab olema koostöö ja ettevõtja kohus, on, on ka siin võib-olla noh, riigile ka head nõu anda. Loetle neid organisatsioone, kus sa, kus sa nüüd sõnaõigusega ka sa räägid. Noh, ütleme üks uue, vabandust Eestis kada. Nonii, edasi. Eesti ravikindlustusnõukogu ütleme, meditsiin ei ole mulle väga hädavajalik elus olnud, aga on aeg-ajalt alasse ja vaja olnud. Samal ajal tahan ma öelda, et ettevõtjate kaasamine sellesse on, ma arvan, positiivne, sest. Hiljaaegu jooksis läbimil pressist üks väga huvitav rootslaste turu-uuring haiglate osas et kui ettevõtjad pakkusid välja, et tuleks hakata piirama, siis öeldi, et ettevõtjad võiksid jääda omaettevõtluse juurde. Aga kui tulid rootslased, ütlesid ja ütlesid, et viis korda rohkem mul vaja kokku tõmmata. Ütleme, et keegi ei öelnud, et nad valesti midagi oleks öelnud. See on ikka see kuldmunade harja, et et mujalt, et siis, siis me usume rohkem. Mina arvan, et see lastehaigus läheb meil ükskord üle, aga, aga praegu on ta vajalik tõepoolest kinnitus sellele, et, et oleme õigel teel. Muidugi on see ehmatav ja vajab ühiskonnas tõenäoliselt vastuvõtmiseks veel natuke alla neelamiseks vajab veidi, aga aga veel on tööandjate ja tööstuse. Tööandjate keskliit on, on ikkagi see organisatsioon, kes kes täna nagu oluliselt suurelt kaitseb ka ettevõtluse huve ja ma arvan isegi, et see roll, mis on nagu ja võib-olla mis on mind väga palju nagu kaasanud nendesse asjadesse, on ikkagi niisugune rohkem nagu sanitari roll, et et piirata neid asju, mis hakkavad nagu takistama, et täna on väga palju ka seadusandlust jõuab ju Toompeale niisugust, kus majanduskülge ei ole nagu analüüsitud. Et lihtne on teha otsust, aga väga raske on teha analüüsi ja, ja kui me ei analüüsi, siis me võime tekitada ju niisuguseid seadusi, mis hakkab riigi arengut piirama. Ettevõtjad on nagu võib-olla rohkem selles rollis täna, et nad üritavad maksimaalselt aidata kaasa seadusloome nii-öelda nende väärnähtude kõrvaldamisele. Väga muljetavaldav oli muidugi alles siin mõni päev tagasi välja tulnud Eesti arengukava. Ma kontrollin ennast, et ma, et Eesti majanduse arengukava, sest see on tõepoolest, see on Eesti arengukava, hõlmates kõiki külgi ühiskonnas. Ja sellega on välja tulnud ettevõtlusorganisatsioonid, et ma ei tea, kui kaua seda tehti. Tegelikult kestis see kaua, sa osalesid selles. Ja ma olen osalenud selles isegi mitmes töögrupis, neid arengukavasid on ka meil mitu tükki ja nad on noh palju on ka vastukäivad, et on arengukava, mida tehakse tegelikult jälle puht ministeeriumides või, või kuskil kabinetivaikuses ja, ja, ja kui me siis loeme, siis me alati ütleme, et hakkame ikkagi siis jälle sellest peale, et et noh, kust oleks tulnud alustada, et tihtipeale need, aga, aga see on hea, noh, ma ütleksin, et ega me ei ole kunagi tülli läinud, sellepärast me oleme ikkagi leidnud kompromissid ja, ja paljud asjad on pärast tuld ringi teha ja aga, aga noh, ma näen ühte nisukest nõrka kohta, et meil on vähe asjatundjaid. Et kui ma alguses ütlesin, et me mäletame kõiki seda, kuidas mööbel oli defitsiit, siis ma arvan, et täna meil on tegijate ja niisugune ajupuuduse defitsiit. Et oleks vaja rohkem neid, kes suudaksid teha tegijaid on vähe. No peaaegu nii, et et meil on ju ette heidetud seda, et administratiivne suutlikkus on väike see on nii ära kulutada, et sõnapaar. Aga mina tundsin küll, et, et pärast seda, kui ettevõtlusorganisatsioonid tulid välja Eesti arengukavaga tundsin nagu pisut nagu etteheide, et riigivalitsemise asutustele, et nad on koostanud küll keskpika ja täispikad arengukava taga aga ju siis nendest ei ole leitud seda, mida soovitud, ehk siis printsiipi. Ma arvan, et oled minuga nõus, et selleks, et kulutada tegelikult tuleb raha teenida. Ja sina oled ka selle valdkonna esindaja, kes raha teenib. Tulemegi selle hariduse teema juurde, mind huvitab, näiteks. Sinu peres kasvab kaks last. Kas, kas sina usaldad Eesti haridussüsteemi sedavõrd, et praegu öelda, et sa tahad oma lapsed koolitada Eestis? Sa tahad, et lapsed õpiksid siin, saaksid täishariduse parima hariduse siin või kui, kui see on võimalik ja kui nad soovivad, võiksid nad mujale minna. Nii ma olen siiski optimistlik hariduse suhtes, mul on lapsed praegu suhteliselt väiksed, nad on kuuendas neljandas klassis, et selle aja peale, kui nad ülikooli jõuavad, ilmselt on reformid juba läbi ja ka kõrgharidus hakkab olema oluliselt parem. Haridus ja mure on tegelikult, see on, see on tegelikult kogu Eesti tõsine probleem, sest see noh, ütleme siis revolutsioon, mis on nagu ettevõtluses toimunud, see on ju tegelikult hariduses toimumata. Miks. Ma arvan, et turu nõudlus on see olnud ilmselt, mis on takistanud, et bürokraatia ja võib-olla ka väga tugev tahtmine puudub selle reformimiseks, aga täna on ettevõtjad hakanud nagu juba korduvalt sõna võtma sel teemal, sest ma olen ka ise sellel teemal sõna võtnud ja, ja küsimus on just selles, et me täna näeme, kuidas tööstus vajab haritud spetsialiste. Aga neid ei tule, et nad on niuksed noh, natukene nagu nagu eluvõõrad, et neil on niisugune teoreetiline pagas, aga nad ei ole kukk kokku puutunud praktikaga, aga aga ütleme, et mida vajab tööstus, tööstus vajab tegelikult ju head teoreetiliste ja praktiliste kogemustega persooni, aga ta praktikat hakkab saama alles peale ülikooli ettevõtlus- ja see võib kesta kolm kuni viis aastat. Aha üks minu kunagine kolleeg on ütelnud, et lennufirmat ja kalafarmi võib juhtida absoluutselt ühetaoliselt, oled nõus sellega või ei ole? Ei usu hästi seda, et, et ma näiteks mõnes muus valdkonnas võin olla sama tugev. Ma eeldan ikkagi, et minu tugev külg on täna see, et ma tõesti tööstuse poolt tunnen ja ma olen õppinud seda ja, ja mul on väga noh, tugevnes praktikaline kogemus. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks näiteks hakkama homme juhtima näiteks mingit haiglat või kooli, et ma kindlasti seal jään jänni. Vähemalt esialgu. Võib-olla oleks meil nüüd mõistlik selle liiga kuiva ja asjaliku töö teema juures, et minna pere juurde, räägi oma perest, räägi peretraditsioonidest, räägi sellest, kuidas sa oled oma pere mägedesse viinud, kuidas nad kõik oled mäest alla lükanud ja nii edasi, seal on väga ilusaid reise olnud. Jutusta sellest poolest elus, mis on tõenäoliselt see, mis hoiab vormis ka selle teise poole jaoks. Sport on meie peres niisugune suhteliselt populaarne ja kui mitte vist iga päev, aga päris tihti sellest räägime. Lapsed teevad sporti, poiss mängib tennist, kergejõustiku ja tütar teeb kergejõustikku. Aga see ühine hobi on meil sisse talvine suusatamise puhkus ja ja on umbes 15 aastat tagasi, õpetasin oma abikaasa suusatama. Nüüd olen õpetanud oma lapsed suusatama ja noh, nii-öelda õpetajana kogu aeg taga sõitnud ja sundinud õieti käituma mägedes ja nüüd, kui nad on selle asja perfektselt selgeks saanud, ma naudin seda vaadata, kuidas nad laskuvad, kuidas sa ise leppisid, mina õppisin sellel ajal, kui alles kuutse vägi loodi ja sai alguse minu minu esimesed laskumised said Otepääl alguse. Siis me väga pikka aega käisin Kaukaasias Elbrusel, seal oli hästi karmid tingimused, noh, nüüd ma olen väga palju käin, et nii Soomes kui kui Kesk-Euroopas. Aga mäed on midagi niisugust, et kui annad näpu, siis võtab käe. See on peaaegu uskumatu, et see Eesti inimesele, kes seal siiski tasase maainimene ja alalhoidlik, et see niimoodi sisse läheb ja, ja teada on, et läheb sest kui kuulata, vaadata tõepoolest väga paljud on avastanud enda jaoks just nimelt selle. Ja see on kirg, peaaegu. Ju see on kirik. See on tõsi. Mis sa tunned? Seal ma meelitan sind selles mõttes libedal, et et kui mina jaotan maailma füüsikuteks ja, ja lüürikuteks, siis, siis ma arvan, et, et mina pigem pigem kaldun löörikate poole ja sina tõenäoliselt oled füüsika kätajatesse kirjeldad seda, kui sind tõmbab sinna, järelikult on seal niivõrd tugev emotsioon, et et kas sa, kas sa tunned midagi erilist? See pole ainult see, et sa sõidad alla ja selgroog kuidagi läheb kummaliseks jama. Kõne otse lasku ja ma, ma otsin ikka nii siukseid, keerulisemaid kohti ja mul on tihtipeale õnnestunud õnnestunud väga niisuguseid eksklusiivseid ja ekstreemseid laskumisi teha. Ma isegi mäletan, et ma kunagi 80.-te lõpul Elbrusel ka helikopteriga lasin ennast väikse grupiga viia ülesse ja siis helikopterist lasti meid alla. Ja me tulime täiesti nii sihukest puhast lund kuskil nelja ja poole 1000 meetri kõrguselt, et see oli niisugune elamus, mis on mul nagu jäänud silmadeta siiamaani. Sirm kaob ära, on niikaua kui ütleme, et helikopteris oled, kui juba sealt oled suuskadele laskunud, siis kaob ära. Kindlasti ei ole ainult ainult suusareisid, mismoodi sa veel maailmas ringi käid? Messid on tõenäoliselt kohustuslikud asjad, võtad sa nendest palju osa või, või saadad sinna oma töötajad, kunstnikud? Reeglina käivad selle ala inimeste taga. Ma pean ütlema, et ma ikkagi olen püüdnud ennast kord aastas kuskil väljaspool ka natukene täiendada, et ei ole kunagi paha, kui sa tead natuke rohkem. Ma arvan, et niisugune iseenesevalgustamine välismessidele on oluliselt vajalik mitte ainult arhitektile mitte ainult tootearendajad, vaid ka ka tippjuhile. Aga ma ei oska öelda, kas mööbli puhul see kipub mitte samuti olema nagu grandiaalsetel moeetendustel, et see, mida seal näidatakse, tegelikult selga ei sünni. Kuidas mööbliga? Arhitektid ilmselt oskavad täpsemini seda öelda, aga see, mida näidatakse näitustel, on tegelikult niisugune loojate tulemus, aga aga nendest ideedest tegelikult ma võiks öelda lühidalt, et jalgratas on leiutatud, aga iga aasta tuleb uus mudel välja mööbliga sama, et tal tuleb funktsioone, toda mugavdatakse teda, teda üritatakse teha nii-öelda originaalse maks ja meeldivamaks ja alati on tal vaja, et oleks mingisugune niisugune noh, mingi müügiargument juures, et ega oluliselt seal ju uutesse leiutate, aga lihtsalt värvitoonid, disainielemendid ja noh, ei ole palju asju, mis seal muudetakse, aga, aga iga aasta ikkagi mingisugune uus asi on alati, mida, mida saab sealt kaasa võtta. Mida sa sooviksid oma lastele kodunt kaasa anda, kas on midagi sihiteadlikku, mida sa tahaksid nendes kasvatada sest et see põlvkond ju on niinimetatud võitjate põlvkond, nemad on puhtad kõigest ja nende läbi sünnib hoopis midagi uut. Ka Eestist. Oled sa mõelnud vahel selle peale, et mida sa just nii sii teadlikult tahaksid? Ma olen selle peale kaunis tihti mõelnud ja, ja ma isegi teinekord isegi tekib mingisugune niisugune hirmutunne, et see, mida ma ise pean läbi närima siin elus, et ausalt öeldes, et ei tahaks, et kõike, sedasama valu peavad ka läbi elama lapsed, et noh, see töökoormus minul täna on, ei sooviks seda ausalt öeldes kellegile. Et võib-olla on minu viga, et ma olen liiga palju nagu ise ette võtnud, aga kahtlemata on see siis kiiremas muutuvas ühiskonnas täna üks, üks väga tähtis omadus, et inimene ise suudab nende muudatustega kaasas käia. Ja kui ta seda suudab, tähendab mina sooviks, et minu lapsed suudaksid ühiskonna arenguga kaasa minna ja nad nad tajuksid seda vajadust sellele, et inimene suudab ainult siis olla tugev, kui ta suudab ajaga kaasas käia. Probleemid hakkavad ja siis, kui sa kuskilt hakkad maha jääma ja siis, siis on ju kõik halvad ja siis hakkavad probleemid. Kuidas on sinu suhtumine? Arvutimaailm liigub küll juba selliseid ettevaatlikkusele valitsevaid teooriaid, et kõik see elektrooniline maailm ja virtuaalne maailm, see kustutab inimestesse ja eriti lasteaiad, ta kustutab emotsioonid, ta teeb meid liiga ratsionaalseks ja ei viitsita enam raamatuid lugeda ja nii edasi. Kahtlemata on kõigel sellel heal on omad pahed ja sa ütled väga õieti, et et see teeb laisaks ja, ja väheliikuvaks ja ma näen seal ka muid ohtusid, aga, aga täna ma pean ütlema seda, et ka mööblitööstuses on ju väga palju arvutiseerimist juba meil töötavad seadmed arvutiprogramm juhtimisel. Meil on pinkidel on modemside Hanno veriga. Et noh, see on juba niisugune valdkond, kus kus tööstus on juba otseselt seotud infotehnoloogiaga. Ja. Kolli veel kaugemal, et koll on selles, et kui see moodne infotehnoloogia üha süveneb, see ju tegelikult nii-öelda käsitööd vähendab ja ma arvan, et siit või pigem tööpuuduse sotsiaalsed probleemid tekkida. No vot, siin on nüüd Kas see metsmaasikate lõhna mäletad? Mäletan hiljaaegu ma sain mingit jogurtit, mis oli metsmaasikajogurt. Aga päriselt niimoodi, et, et võtad oma käega, on seal koht, kuhu minna ja mida võib nimetada tõeliselt vanaks. Taluks või ei, mul ei ole vana talu, aga ma ma elan metsa ääres ja mul on ikkagi aeg-ajalt võimalus ka metsmaasikat leida. Lastel ka lastel vast isegi rohkem, aga ma nüüd nii väga linnastunud inimene ei ole, et ma olen kuus aastat elanud Sakus ja, ja mul on kodu ümber väga ilus mets. Ja ma naudin seda, kui ma, kui ma siit linnast jälle koju saan. Sa ütled seda niimoodi, et võiks küsida, et, et kas sa selle kevade sireleid ja ja toomingaid oled nagu teadvustanud, et lõhn. Ei ole, vaat ei, teadvustanud ei ole, aga näinud olen. No hea seegi, me ei hakka vist vist rääkima sellest, et meil on väga konkreetne arvamus ja suhe sellest, kuidas me Euroopa liitu peaksime minema, see tuleks nagu täiesti võõrana siia lõpu, aga sellel oli üks väga ilus ja, ja lühike, määratles et kuidas see peaks olema ja, ja sellest omakorda. Me võime peaaegu lõpuni välja jõuda, et mis nagu inimese saatusega haagib. Et me peame minema ja minema. Ütleme sinna minema peame. Aga ma ikkagi olen seisukohal, et meil oleks sinna soovituslikult hea kaua minna. Sest ma täna näen seda, et meil tuleb sealt väga palju materjali mida me ei suuda läbi töötada. Ja minu meelest need ametnikud, kes täna Euroopa Liidu asju ajavad, kas nad süvenevad, kas nad viitsivad kaubelda. Nende. Hüvede eest, mis me oleme endale kätte võidelnud, et kas me ei anna liiga kergelt ära asju, mida me täna ei suuda endale teadvustada. Ja sellepärast, mida kauem me läheme. Ja mida hiljem kohale jõuame, ilmselt selle pika tee peal me suudaksime rohkem analüüsida, et me ei teeks vigu selle valiku juures. Sest me oleme viletsad kaupmehed, me ei oska kaubelda. Ja sellest tulenevalt võib küll öelda, et, et midagi siin maailmas ka tuhandete aastate jooksul ei muutu. Ühel päeval ühe, ühe harilikule laua taga võime tulla selle juurde, et kulgemine, nagu ütleb Konfutsius, on kõige tähtsam. Olulisem protsess kui selline. Ja, ja elu lõppude lõpuks on kõik ainult kulgemine, kui oskad sellest rõõmu tunda. Arvan, et sinagi oskad. Aeg-ajalt tuletad endale meelde, et on veel midagi peale selle tööelu, see on tähtis ja väärtuslik. Siis on kõik hästi. Aitäh. Me oleme lõpetanud tänalitel stuudias, rütm Martin ja Enn Veskimägi.