Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul. Tere, olen Alo Põldmäe. Tänase arhivaarsete avastuste saate pühendan küllap igale eestlasele midagiütlevale mehele. Ja see mees on Robert Theodor Hansen kelle sünnist möödus 11. oktoobril 150 aastat. Ehtsaks maa soolaks peetud Robert Hansen on ju üldtuntuks saanud emadepäeva sümboliks kujunenud lauluga ema süda Lydia Koidula sõnadele looduna. Ja seda laulame praegu kuulasimegi Veljo Tormise seades. Selle esitas Eesti Raadio koori naisrühm Toomas kapteni juhatusele. Miks siis Hansen täna arhivaarsete avastuste saates? Aga just sellepärast, et 150. sünnipäeva tähistamiseks ilmus Iisaku muuseumis üks laulukogumit ja see sisaldab lisaks kuulsale ema südamele veel 10 on sinilaulu ja need on kõik loodud Lydia Koidula sõnadele. Selle tänuväärse ettevõtmise viis ellu Iisaku muuseum eesotsas entusiastliku direktori Ülle Maritsaga ja kogumiku valmistas trükiks ette ning tegi ka noodigraafika Jaak Jürisson. Laulude käsikirjad pärinevad teatri- ja muusikamuuseumihoidlatest. Ja nii on siis muuseum uue trükise näol avastamas uuel kujul iseenda kambrit. Kes mängib näiteks klaveril kogunemikus olevat vaat tema südant võib-olla imestunud, sest C5 erineb mõneti üldlevinud lauluviisist. Asi on aga selles, et siin kogumikus on ära trükitud Hanseni poolt algselt kirja pandud viisi variant. Kuna aga laul levis üle terve Eesti väga kiiresti, siis hakkasid tekkima mitmesugused reangid. Rahvas võttis selle laulu kiiresti omaks ja ta muutuski rahvalauluks. Nii mõneski väljaandes ja kontsertide kavades on märgitud ema süda kui rahvaviis. Tekst Lydia Koidula, kuid viis on eesti rahvaviis. Kummaline küll, kuid mõne kuulsa laulu saatusega. Need see kogumik, milles tõttu sisaldab seega 11 laulu, nimetan siin need päraemasid Eesti muld ja Eesti süda kaugelt koju tulles sügismõtted, lahkumine, igatsust kodu järele, õhturahu, miks sa nutad? Püha jõuluõhtul ja jõululaul ja need kõik 11 laulu on loodud Lydia Koidula sõnadele. Seega ema südamega kuulsaks saanud mees on ka muid laule loonud, neid laule on ta loonud ka veel rohkem, kuid seni ei ole õnnestunud leida ülejäänud noodipakke, mis kunagi olid. Selle kogumiku esitlus, millest praegu jutt, toimus 25. septembril, Liisakul kui toimus Hanseni 150. sünnipäeva tähistamine. Seal toimus veel lisaks ka konverents, kus osalesid vabariigi haridusminister Tõnis Lukas. Tema rääkis 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse haridusest oma elust Eestis. Ettekandjateks olid veel Ida-Virumaa maavanem Rein Aidma, Iisaku muuseumi direktor Ülle Marits, Mäetaguse kooli ajalooõpetaja, Tiitsaare Iisaku Muuseumi teadur Ellen sääsk ja siinkõneleja kelle teemaks oli ema süda ja Eesti kontrabassikunstnik Ludvig juht. Aga enne, kui räägime sellest, kuidas populaarne ema süda sündis, kuulame laulu üht varianti veel ja selle esitab Tarmo Pihlap keda saadab süntesaatoril Meelis Laido. On liigat siini maas kus varjul truu arm. Kaas maas. Taandun näedsa ornigi muutumata taasi noorsoosäästa osa taas. Ikuga aukiitust. Terrast. Siis ma. Saaksin siis seda? Nii laulis Tarmo Pihlap Hanseni ema südant. Aga kuidas siis sündis see imepärane laul? See oli 1867 tus ilmus Koidula luulekogu Emajõe ööbik ja selle selle ära trükitud luuletus ema süda. Koidula oli aluseks võtnud ühe saksakeelse luuletuse ja selle vabalt enda endale sobivalt ümber seadnud. 1875 ilmus luuletus Carl Robert Jakobsoni kooli lugemisele raamatus ja selle kaudu Lewiski laul kiiresti üle Eestimaa. 1878 sündis ema südamele esimene viis. Kirjanikud kronstein kui nii võib öelda pookis laulusõnadele külge ühe šoti rahvaviisi ja avaldas selle oma kooli lugemise raamatu kolmandas osas. C5 aga ei leidnud erilist poolehoidu. 1887 ilmus Karl August Hermanni laulu ja mängu lehes Friedrich säbelmeni emasida meeskoorile. Ka see leidnud erilist poolehoidu. Selleks ajaks oli juba laialt levinud rahva hulgas Robert Hanseni ema süda. See oli loodud arvatavasti 1882. Ja kuigi see laul ilmus alles 1890 bänd Hermanni laulu ja mängu lehes. Ja kuna arvatavasti Hermanil ei olnud täpseid andmeid selle laulu kohta, siis ilmusta Hermanni enda seatuma viiehäälsusele segakoorile ja juurde lisatud mitmemõtteline märkus. Tsiteerin üleskirjutatud rahvasuust, nagu seda Kollo Robert Theodor Hanseni komponeeritud viisi järele lauldakse. Tsitaadile. 1894 ilmus laulu ja mängu lehes veel üks variant teda ema südamest. Seekord segakoorile ja autoriks Hermanni õpilane Peretütar Viljandimaalt Anna Anvelt. See laul ei leidnud hoopiski tunnustamist. Võib siis julgelt öelda, et Robert Theodor Hanseni ema süda on kõikidest nendest eelnimetatutest variantidest julgesti üle. Esimest korda leidis ema süda laiemat tähelepanu 1886 see oli 13. juunil, kui toimus esimene Harjumaa laulupäev mille korraldas Lootuse selts ja selle ema südame esitas Iisaku segakoor autori juhatusel Tallinnas valgi aias. Laulupeol osales 18 koori ja kaks orkestrit. Kohal viibis ka venet Taarja Aleksander kolmanda vend, suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Laul meeldis surudestile nii palju, et ta küsis teda saatvalt. Doktor Heinrich Rosenthal lilt kes oli Koidula õemees, küsis laulu ja selle sisu kohta andmeid. Ja ta soovis saadadenekeelset tõlget. Kogu öö tõlkis Koidula õemees Rosenthal laulu vene keelde järgmisel hommikul, kui suurvürst jätkas reisi Paldiskisse antigi talle tõlked üle, sealhulgas oli ka muidugi ema südametõlge. Nüüd kuulaksime südant Georg Otsa esituses. See variant on soome keeles. Nüüd siis lõdvik juhti Ma südamesidemetele miks siis need kaks nime koos? Teame, et Robert Johnsoni legendaarne laul koos Koidula saadega on andnud lohutuste kosutust paljudele eestlastele on laulus vanad nii südamlikud ja lihtsad. Ja meloodia on nii, palun teadlikult ilusa tõusu ja mõõna, aga et ühteaegselt paitab ja lohutab südant. Samas aga võib esile kutsuda sentimendist reaalsust. Jaga nukrameelsust. Ta võib aga nende kontrastsed omadustega inimest ka mobiliseerida elu rasketel hetkedel. Aga just sellisel ajal oli ema süda asendamatu Eesti sõjapõgenikele pagulastele teise maailmasõja ajal ja sõja järel. Ja seda mitmetes maades nii Euroopas kui Ameerika mandril. Ja selle imepärase meloodiaga suutis üks mees, kelle nimi on Ludvig juht, äratada ja hoida tuhandetes eestlastes lootusthoid, alles võitlusvaimu hoida, alles väärikust ja lihtsalt aidata kokku hoida. Ja seda tegi lutik juht kohmakaks peetud kontrabassil. Ta suutis seda teha instrument reaalselt vaid meloodia esitamisega. Ludvig juht elas 1934.-st aastast USA taas saavutas seal maailmakuulsuse kontrabassisolistina. Ometi jäi ta alati võitlevaks Eesti patrioodiks ja tema roll patrioodina ei ole meie jaoks veel sugugi teadvustatud. Juht suutis koondada eestlastest põgenike südameid, sisendada nendesse eneseusku, usku sellesse, et Eestis pappkord vabaks ja juht ise uskus seda kaljukindlalt. Ja ega muidu ta ei palunud mata pärast oma surma oma põrm Eesti mulda ja just vaba Eesti mulda. Nii see ka toimus 1994. aastal. Ja praegu puhkab Lundvik juhti põrm Tallinna metsakalmistul. Kuigi ema süda oli juhti repertuaaris juba väga ammu selle sajandi 20.-te aastate lõpust alates siis kui ta elas veel Eestis ja juht mängis seda näiteks matustel Tartu Maarja kirikus. Aga USA taas olles esitas ta sedaviisi Ameerika nii-öelda vanadele eestlastele siis, kui ta osales Bostoni Eesti Seltsi asutamises või siis tõelises patriootilisest töös koos Ernst Jaaksoniga siis, kui ta käis mööda Ameerika mandrit ja esitas kontsertidel viimase palana just ema südant. Ja siis omandaski see laul tõelise patriootiliselt vabadust, tuss, võitlusliku tähenduse. Eriliselt kerkis aga patriootilisus esile siis, kui eesti vallutati vene võimu poolt 40. aastal. Ja ka siis, kui 44. aastal toimus massiline läände põgenemine vene nõukogude terrori eest. Algul põgeneti Saksamaale Taani ja Rootsi hiljem 40 Üheksandal 50. aastal, kui põgenikelaagrid likvideeriti, mindi massiliselt edasi USAsse, Kanadasse, Argentiinasse, Austraaliasse ja mujale. Ja Ludvig juhtlülitus eriti aktiivselt vabadusvõitlusse oma kontrabassiga just siis. Local tüüpilised olid tema kontsertesinemised suurtes keskustes New Yorgis, Washingtonis, Bostonis, Baltimore'is, Los Angeleses, ÕISis, Kanadas, Montreal, Realis, Torontos, Hamiltonist ja mujal. Ja need esinemised toimusid just rohkem seal, kus oli kogunenud eesti pagulasi. Sageli toimusid esimesed pidulikel tähtpäevadel nagu vabariigi aastapäev siis enamasti koos vabariigi konsuliga kellest oli juba juttu legendaarse Eesti vabariigi järjepidevuse hoidjaga. Jaaksoniga ja neid lähemaid mehi ühendas piiritu, lausa ennast algamatu võitlustahe ja usk Eesti vabariigi taasiseseisvumisErnst, Jaakson ja Ludvig juht, ka välimuselt sarnased, nad olid mõlemad hiiglaslikku kasvu tahtejõulise lõuaga tahtejõulised tegevuskavaga. 1947 sai ludik juhtil teoks arvatavasti Eesti ajaloo üks suurim patriootiline kontserdireis siis, kui ta läks otsi sealse Eesti rahvusfondi kutsel ja toimus 21 kontsert üle terve Rootsi ja ema süda kõlas praktiliselt kõikidel nendel esinemistel. Nendel esimene esinemistel Kiviibis alati palju põgenikest väliseestlasi, aga ka rootslasi käis neil arvukalt ja juhti suurt patriotismi tõendas seegi, et ta ei võtnud esinemiste eest sentigi. Olari ja sellega toetas ta pagulaste olukorda. Püüdis leevendada pagulaste olukorda ja nii kogunes Eesti rahvusfondi kassasse üle 10000 Rootsi krooni. Selle suure kontsert turnega lootis Ludvig juht koos korraldajatega eesti rahvas fondist juhtida Rootsi kui ka rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu sellele, et kümned tuhanded eesti põgenikud on NSV Liidu okupatsiooni otsene tulemus. Selle eesmärgijuht arvatavasti saavutaski ja paljud paljuski tänu Hanseni meloodia esitamisele sellel meloodiale salapärane omadus tungida sügavale inimhinge ja seda tunnetas juht väga hästi ja ta valiski oma juht meloodiaks selle pala. Nii võib julgelt öelda, et Robert Hansen oma ema südamega on tugevalt kaasa aidanud Eesti vabadusvõitlusele ja seda eriti Ameerika mandril ja ka Rootsis ja seda tänu lutik juhti suurepärasele esitusele. Ludwig juhti esitust ema südamest meil kahjuks võtta ei ole kusagilt. Aga selle esitasime siiski kuuleme. Kontrabassil mängib praegu neemes Reveli, keda saadab Tiiu Masing. Ja see salvestus pärineb teatri- ja muusikamuuseumist aastast 1994, kui toimus mälestusõhtul Ludwig juhtist.