Kunstiajaloolane Jevgeni Kaljundi aktsiaseltsist restauraator, tee, me räägime täna Eesti ehituskunsti seostest Euroopaga, jutt on keskajast laias laastus. Me kõik oleme vaimustatud oma sidemetest Euroopaga tänapäeval ja, ja aga me peame meeles pidama, et need sidemed olid omal ajal tunduvalt tihedamad, kui nad praegu. Ta on Euroopa provints ääremaa. Kusjuures ma ei võta seda traagiliselt, et see on nüüd väga paha, siin on ka omad plussid, omad miinused, aga teiselt poolt seostatus Euroopa teated regiooniga, ütleme siin Põhja-Euroopa ja, ja Mandri-Euroopa põhjaosaga on olnud alati kaunis tihe ja siin on omad põhjused, isegi käsitööliste töö organiseerimine, millest on siin suured kandidaaditööd teinud ning Küllike Kaplinski kui ka Epp Kangilaski näitavad selgelt ära, mismoodi see Meister üldse elas ja rändas, tähendab, ta alguses oli, oli peres abiline, lihtsalt poisikesena võis, võis seal väikseid lapsi hooldada ja aidata perenaist siis tasapisi ja selle eest sai toitu ja alguses palka ei saanud. Siis hakkas saama palka, sest ta oli õpilane ja meister näitas talle mõningaid operatsioone, kuidas seda seda teha. Ja kui see aeg läbi sai siis oli ta oskas juba seda oma erialatööd, kuid temal ei olnud diplomit meie keeles, veerand õigusi ei olnud õigusi ja siis ta sõitis ühest linnast teise Stockholmist Lüübekisse. Kesse, ja Ta võis ka Lõuna-Saksamaale minna ja tantsigisse ja tuli tagasi kolme-nelja aasta pärast ja siis tegi siin meistritöö soleeksam. Ja siin me teame näiteks isegi, et puutöömeister võis võis näiteks malendi komplekt oli, oli nii imelik, kui see ei ole, see oli küllaltki levinud asi siin. Ja nii edasi, kullassepad tegid mingisugused peekri, teabesepad ja nii edasi. See ühelt poolt näitab, et siit pärit mehed käisid Euroopaga tutvumas ja said kogemusi mujalt ja need olid palju tihedamad, kui neil meid mõned aastad tagasi meil olid. Teiselt poolt aga tähendab see ka seda, et Tallinn kui küllaltki kaalukas mõnel perioodil, kui kaalukas hansalinn võttis vastu täpselt samasugused selle mujalt, kes tõid jälle oma õpetaja kogemusi meile. Nende seostatuse oli kaunis suur. Algselt me teame ju, kuidas Tallinnas hakkas me näiteks kui me räägime praegu põhiliselt ehitustegevusest arhitektuurist, siis esialgne meie pärand oli ju säärane, et me ei ehitanud kivist Eestis ja Lätis. Kivimäel oli, aga meil ei olnud seda sideainet mürty ja see toodi meile võõramaalaste poolt, tähendab, meie kivi kasutati kas maalinnuste vallide konstruktsioonides või, või ütleme, toa põrandaks või kuivalt laotud mingisuguse saviga küttekolletes ja nii edasi. Siis kui nad tulid, need meistrid ühed altpoolt, ütleme seal Saksa või niimoodi ja siin jälle Taani, ma üldse mõtlen, et see taani mõju oli, oli võib-olla kaudsem, suurem mõju oli kohe Hans all, sellepärast et, et nüüd oli tuli tegeleda selle taani ajaga natuke. Mulle näib, et taanlased olid siin ülemused, kellel olid palgatud need saksa meistrid. Näiteks otsene hansameeste mõju oli palju suurem. Kuigi räägitakse, taani mõju on nii, Tuulse Karling räägivad, et Taani mõjuvateks linnuste ehitamisel, Tallinn Rakvere, Narva? Jah, mingil moel küll, sest nii olid nad juhtivad seal. Aga hiljem nad ehitati ümber siiski selle selle ordu kavandite järgi. Esimesed mehed, keda Tallinnasse kutsuti, olid ju vis büst Saksa meistrid koos oma perekonnaliikmetega, nii et ehitusmeistrite ehitusmõõt tulid sealt. Kuigi, kuigi see on palju keerulisem küsimus, kohalikke ehitusmaterjale mõjub mõjub see mõjustus, mis kusagilt kusagilt toodud. Olgu, ta nüüd Visbyst hiljem ordu mõjud tulevad näiteks väljend Westfaleni siis sellepärast, et me teame, et ordu oli väga palju mehi, tuli just nendelt aladelt Lübeck kui hansanukk niuke. Juhtlinn andis omad kogemused ja meistrid käisid edasi-tagasi ja kasvõi see Russovi lugu, eks ole, et, et Rostocki ülikoolis õppis ja nii edasi. Et need sidemed olid siiski kaunis kaunis tihedad. Sugugi mitte nii nagu meie siin stagnaajal, kus oli piires, ei saanud üldse millegiga suhelda. See keel on ikka siis alamsaksakeelne ja ma arvan, et tähendab need dokumendid, mis meie arhiivides on, need dokumendid on päris esimesed, see meie, meie suurus, 12 köidet Lifestunud kullendisse, suur Kunden, puu ja esimeses köites on ladina keelt keskmitte klassikaline keskaegne ladina. Ja siis tuleb see mitel niider, Deutsche on alamsaksa keel mis, ütleme, kui me nüüd tahame rääkida, milles sarnane ta on, sest ta ei ole nii palju saksa keele sarnane kui hollandi keeles jälle sarnast ja ja, ja me teame siin nendest nendest meestest, kes siin käisid, nad maalikunstnikud ja teised. On on sidemed nii Põhja-Saksamaaga kui ka kui ka Hollandiga ja, ja nii edasi, Lübecki ka meil on väga raske öelda, tähendab, meistri isiksustest varajasel keskajal meie jaoks varajasel keskajal mitte nii, nagu ta nüüd Euroopasse on seal viies, kaheksas sajand, vaid ütleme meie meie siin 13 14 sest et ütleme Kuniveressanssini siiski kogu Euroopas isiksuse persooni osa on kaunis väike, eks ole. Maalikunstnikud hakkavad alla kirjutama oma signeerima oma teoseid uhkusega just renessansi ajal, siis on kogu sellele renessansi humanitaar-kultuuri arenguga on ju isiksus, saab oma väärtuse keskkonnas ja meister, ütleme siis tärtslased. Tallinnas tähendab, või Eestis stest see klooster, üks meie väärtuslikud mälestusmärk Padisel ja, ja siis nunnaklooster Mihkli klooster, mis nüüd selle Gustav Adolfi Gümnaasiumi ka seoses on? See oli ju ehitusmeistrite koolkond ja kui ta kusagil glüniis mingisugune uus nipp väljamõeldis, seda poole aastaga levis üle üle selle paarisaja kloostri üle Euroopa. Hedi, nagu ütlevad soomlased, uskumatu, kiirus väga kiirelt ja, ja raam on sellega meie meil eriti palju tegelenud, teda on konkreetseid näiteid toonud, et, et noh, mingisugused isegi ornamendid, viinamarjaväed, midagi säärast, et ta jälgib, kuidas ühest toostist kiiresti teise tuleb ja see levib, aga samuti töövõtted. Ja tsistertslaste mõju on meil eriti suurt, see ei ole nüüd Prantsusmaa otsene mõju. See tuleb Prantsusmaalt läbi, Saksamaa läbib Poola, need kloostrid on omavahel fantastiliselt seotud. Sest nii imelik, kui see ei ole Strasbury katedraal ehitamise ajal. Keskajal juhtus säärane asi, et torn on peaaegu valmis, varises kokku, kõik. Tähendab, reaktsioon oli, oli hämmastav isegi meie aja jaoks, sest väga lühikese ajaga poliitmitukümmend Euroopa juhtiva ehitusmeistrit Strasbourgis ja tehti ekspertiis, miks pärast ta kokku kukkus ja missugused meetmed pidi vastu võtma, et ta taas ülesehitamisel vältida. Kusjuures paistab meile see nüüd nii imelik, et meil on praegu televiisori telefon ja faks ja me kutsume kohale. Aga kas siis olid sidemed fantastiliselt suurelt ehitas meistrit? Me teame, et meil tulid erinevatelt kohtadelt, kusjuures sellele Ronüümsel ajal Me saime kaudselt seda jälgida, arhitekt Kalvi Alumäe on uurinud neid asju, kui tema tegelasest Saaremaa kirikutega hakkas tegelema nii-öelda triangulatsioonimeetodi uurimisega, tähendab keskaegne meister ei tundnud hästi matemaatikat, kuid ta oli väga tugev geomeetrias ja see anti põlvest põlve edasi. Ja ülesehitus toimus kolmnurga ruudu ringi abil. Alumäe on teinud ühe väga huvitava asja siin Tallinna dominiiklaste kloostriga, kus lõunas müür on osaliselt sisse kukkunud ja tema püüdis rekonstrueerida, kuidas ehitusmeister teda tegi. Ja, ja leidis, et seal ida pool on praegu kolmel korrusel aknad. Ja lääne pool ei ole midagi. Aga kuidas see keskmine sisse variseda, seda joonistas aknad kusagile keskele, et ühes reas oli ja temale öeldi nii umbes nagu seersant ütleb, et see ei saa olla, sest see ei saa olla mitte kunagi tõesti vastu tõestus ka ei olnud. Aga juhtus väga imelik asi, et Leningradi arhiivis leiti selle müüri joonis enne sissevarisemist. Alu veel oli õigus. Tähendab, nendel olid mingisugused süsteemid, kuidas, kuidas tööd ja nüüd Alumäe kui uurib Saaremaakirikuid, sest temal tuleb selle peale. Kõik on umbes ühe meetodiga tehtud. Aga moodul on erin. Tähendab, see sammu pikkus ja sammu pikkus on, olenevalt sellest, kustkohast meister tuleb. Kas tal on Reini jalg või Stockholmi jalg veel niimoodi ja ta läheb ja korrutab seda ja nimesid ei tea. Aga on näha, et erinevad meistrite käekirjad, erinevad Jaano tähendab algsamm see, see moodul, mille peale ta kõike eitab, tähendab see, see mõõduühik nii nagu ütleme, kilomeetri vestale ja milline on erinevad pikkused, aga, aga ta on süsteem, eks ole. Tähendab üks huvitav asi on jälle toetun raamile straamon seda väga huvitavalt ja väga emotsionaalselt ette kandnud. Kusjuures ütleme tema seda muusikat kasutades võib interpreteerida väga kaunist ikka edasi rääkida. Kui ehitati Pirita klooster, Pirita kloostri ehitusaasta 1000 406436, see on Birgitta Püha Birgitta vaadstena pühak. Ja ehitatakse siia ka, kusjuures kogu Läänemere ümbruses ehitatakse need Birgitta kloostri kirikuid ja kloostreid. Me teame Gdanskis ja me teame Soomes ja ja siin hakkab ehitus, mingisugune ehitusmeister hakkab seda ehitama, ehitab niimoodi, et et ta tahtis ehitada juba tol ajal, nii nagu Tallinnas ehitati, tähendab kaks kõrvallöövi madalamad, keskmine lööb siis kõrge. Ja siis tuleb Rootsist kontroll, aga igal igal ordule on omad ehituseeskirjad. Et tsistertslaste polegi torni, nendel on nii-öelda katuse ratsutaja, lah, Raider võid takk Ridare keskel pisike torn peal. Seal oli ka omad eeskirjad ja järsku see samane kontrolli tuleb ja vaatab, et ei toimu. Nende eeskirjade järgi antakse korraldus, et see peab olema kodakirik, tähendab kolm lõõri ühekõrgused. Ja kui praegu vaadata neid müüre Pirital, siis te võite, põhjamüüril on juba tehtud kõrvalmüüri madalad aknad, need on kinni müüritud, sest talle antikorraldusse ümber teha. Noodis nende kost tähendab just selle ordu ost. Me teame, et siin Tallinna arhitektuuri mõjutusi, no me räägime alguses sellesse kuulsast riskist ja siis me teame trall Andrest, Falonist. Ma mainisin juba seda ka, et, et Sestertslase mõjud olid suured. Kuid siiski räägime rohkem Tallinnas kui säilinud linnast. Et Tallinna arhitektuuris on säilinud mitte mitte ainult need mõjud. Hansaliidus olid muidugi Tallinnal väga suured seosed. Lübecki ka hiljem Madalmaadega ja Põhja-Saksa siin igasugused tantsis ja Rostock ja nii edasi. Ma mainisin seda ka, et Dani otseseid arhitektuurilisi mõjutusi. Ei noh, minul ei ole õnnestunud leida, kuigi ütleme see Tallinna linnamüük just et me teame, et korraldus selle ehitamisel tuli ju kuninganna Margaret alt. See on nii huvitav, et me suured sidemed Taaniga, kuninganna Margareta, kes siia Tallinnasse saadeti, see oli ka kaks venda, need tahtsid siis Taanid Taanit juhtida ja õde oli vanem ja selleks, et õde ei segaks neil seda juhtimist, kinkisid talle selle Eestimaa ja siis ta pidi siin juhtimined. Margareta, esimene oli siin meil kaunis suurt rolli mänginud ja huvitatud nüüd Margareta, teine see oli see Margareta, kes nüüd Tallinnas külas käis, eks ole. Mingisugused seosed. 1265 on tema temaga avaldused linnamüüri ehitamiseks 1310 Eerik Menved annab korralduse läbi säärase Jens Nende saksa dokumentides, Johannes kanne. Üks suurdokument, kuidas peab ehitama kindlustama Tallinna linnamüüri, mida muide seda dokumenti on interpreteeritud, see ei ole väga pikk lugu, kuid iga uurija interpreteerib seal püüab välja imeda nii palju, kui seda võimalik on, nii et praamile tõlkijad Sobel tõlkis jälle uuesti teistmoodi ümber, seal igasuguste pisikeste sõnade vahede järgi püüti saada seal ka nagu arheoloogiadokumendil arheoloogiat. Hiljem aga tulevad veel uued mõjud. Tähendab, me teame, et, et meil oli siin Liivi ordu peremehetses. Liivi ordu allus omakorda Saksa ordule saksa ordu. Hakkas ehitama suuri linnuseid Ida-Preisimaal. Ja kui ehitati uhke Marjenburg, mis praegu kannab nime malbork siis loomulikult see suur palee jättis unustamatu mulje nendele ehitusmeistritele, kes seda olid näinud. Professor calling on kirjutanud ühe artikli, kus ta seostab paralleele. Näiteks ütleb, et, et Oleviste kiriku Koor on otsese mõjuta seal selle uhke saaliga seostatud, mis Marjenburgis oli, seal seal loodi, see uus arhitektuur, tähendab, siin on, on linnuse mõjutuskirikule, kuid teiselt poolt needsamad meie linnused said sealt impulsi, seal töötati välja, noh, umbes niisuguses sealses nagu torn, realzin reedel saksa keeles malbork, siis oli loodud see uus nõndanimetatud konvendihoone ja meilt tulid otsekohe Ütleme mingil moel Põltsamaa enne seda, kui ta nüüd lossiks tehti ja teiselt poolt ehitatakse konvendihoone taoliseks ka k ütleva piiskopilinnusesse Haapsalu ja ja Kuressaare ja kohandatakse Tallinn. Rakvere, Narva see on, see on otsene mõju, seal oli juba midagi ees, siis tehakse sisehoov ja galerii, kus, kus seostatakse omavahel. Nii et see konvendihoone on nüüd otsene, kuidas võtta nüüd? Praegu võime seda poolaaladeks nimetada, kuid mõjutus on siiski Ida-Preisimaa, eks ole jällegi uus. Me oleme nüüd mitmel mitmel mõjutused ja ma võtan mõõtus siiski praegu seostatusena Euroopa teiste kohtadega. Aga ma küsin niimoodi, kas Tallinnal on midagi iseloomulikku, mis on näiteks ka siit levinud teistesse linnadesse? Me oleme teinud siin kohalikust paest, oleme teinud asju. Tähendab ristimisvaagna näiteks Soomele, kus on kindlalt ja üks säärane seos on enam-vähem jälgitud ja see on, on Turu toomkirik ühel ehitusetapil on tõenäoline, et Eestist läinud meister on seal ehitanud, muidu see, kes võlvistik on, on sarnane kirikul ka praegu kusjuures teiselt poolt jällegi Oleviste kiriku võlvistik on jälle nii nagu üks kaunis suur eesti kultuuri vaenlane oli säärane saksa Holst kes, kes kirjutas väga palju, väga hea kunstiajaloolane, aga, aga ütles, et eesti matsid küll nüüd midagi ei eitanud, et kas siin on kõik saksa kultuuri mõju ja ja jätke see juttude isegi Tuulse Tuulse on ju ka lõpuks nõiman ja nii edasi, ta tegi selle eesti matsi kultuuri täitsa. Aga teiselt poolt ta püüdis ka taanlased, kes nüüd Peterburist tulid, et need on ka saksa mõjutuse all, need tema pakkus, tähendab, üks tõeline fašistliku riigi esindaja oli, oli siin tähendab väga tugev kui spetsialist, aga noh, meistribioloogia oli erineva suunaga. See kirjutab muide, seostab Oleviste kirikut Ekspress laupraeguse Brotzlovi ühe kirikuga, kus on ka sarnasusi märgata, ma hiljuti käisin noh, on tõesti niimoodi. Ja seejärel, kui tulevad need Ida-Preisimõjutused Linnustele, ja siis nagu rääkisime selle Oleviste kiriku toot, siis see on selle õitsengu aeg, mis Tallinna arhitektuur Nende ühelt teiselt kolmandast kohast tulnud mõjutus pluss Eesti ehitusmaterjal, mis seal nii palju skulptureerida plusse Tallinna provintsi, kohalikud ehitusmeistrid. Et see on see meie kõrgkultuuri Tallinna Tallinna arhitektuuri koolkonnad loomise võib-olla kõrgmoment kus tuleb lisaks sele Oleviste koorile, Pirita kloostrile tuleb ka raekoda, Suurgild, olevis, kaal ja nii edasi, eks ole, see on, see on nüüd juba sellest katlas läbi keenud kohaliku arhitektuuri niuke kõrghooaeg, kusjuures kaudsed asjad mängivad ju ka rolli. Kui meil on siin 14. sajandil suur tulekahju ja seal järel võtab raad magistraat, võtab vastu otsuse, et ei ehitata linnamüüri seest puust siis esiteks on tulekahjud, nagu nüüd arhitektuuri seal räägivad, kaunistavad linnu. Nii nagu ta Narvat kaunistest siis teiselt poolt. Seejärel luuakse plats kiviehitiste ehitamiseks ja meil sellepärast igal majal ongi küljes. 14. 15. sajand. Seda enam, et peale seda, kui Taani hävitas nagu vanasti mõeldi, aga ta vist nii palju neid nagu uurijad räägivad, ei hävitanud vaid, vaid lihtsalt pidurdas seda arengut. Kui hakkas idanema. Ta näeb kaubandus tulema läbi Tallinnasse pärast 1360 ühte. Siis tuli ka materiaalne, see nüüd nagu marksistliku alusel, eks ole, et majanduslik alus loodi selleks, et õitseng, arhitektuuri õitseng 14 15 seal on Tallinnas jätnudki oma kõige suurema jälje. Juba üks asi, millest me kergelt mainisime, on see Oleviste kirik, Oleviste kiriku külge ehitatakse 16. sajandi alguses, nüüd täitsa keskaja lõpp. Viimane ehitas reformatsiooni teatavasti 1524 Tallinnas, enne seda ehitatakse nõndanimetatud Maarja kabel. See on nüüd see, mis, mis väljub ühelt poolt pikale tänavale selle suure genotafiga altari taolisele matmispaigaga, kus Hanspavels selle kiriku kiriku Nil ehituse majandusjuht maetud. Ja seal selle kohta jälle professor kallingul kirjutanud ligi sajaleheküljelise töö. Just selle kabeli ehitamise, et seal oli õnnelik aset Paavelsi arveraamatud on säilinud nii et seal teab igat kivikoormat, et Hans tõi kivikoorma, sai selle eest meieni mitu penni, mitu toopi, jalutajaid ja just see kõik on seal kirjas. Ja selle kaudu on ka juba esimesed ehitusmeistrite nimeliselt teada. Sest ehitatsid Bert Wolt Gert kooningvest hallist. See on nüüd teada kindlalt kaks ehitusmeistrid. Aga lisaks sellele on teada, et see idapoolses osas nagu selle kabeli kooriosas see kenatav, kus Hansbawelsi mälestuseks, kes seda kiriku ehitust juhatas, et seal on kaks rida skulptuure, neli, ja neli see nigga altari moodi kivi, altar ja, ja nende tegijad on kaks meest, neli on tehtud. Hendrik Pilden, Snyder, Pilden, Snyder, Pilden, Snyder, pildilõikaja, teise nimega Bender kes Münsterist pärit ja teine rida on Clemens Pale, tähendab poolak, Leemets, poolakas kus on väga palju neid otsitud seoseid aga aga aga õnnestunud ei ole, tähendab, me teame lihtsalt, et ta on sealt tulnud, aga, aga rohkem midagi ei tea. Nüüd kui me püüame Tallinnale leida kohta teiste keskaegsete linnade seas, aga mis on, ütleme Tallinna tugev külg olnud läbi aegade, kui me räägime provintsis, siis kindlustust olgu Fortifikatsioonid missugustest aegadest nad ei ole, on siin väga tõsine küsimus, siin ei ole see kunagi provints, vaid see on eesliin ida ja lääne vahel. Nagu jällegi Karling kirjutas Narvast, et, et Narva kaks suurt kindlustust Hermanni linnus ja teiselt poolt Ivangorodi sümboliseerivad ida ja Lääne kokkupõrget. Ühelt poolt Hermanni linnus kui rusikas kokku surutud lusikasse, teiselt poolt suur laagerkastell, mis sümboliseerib seda suurt, laia avarat Venemaad. Sest me teame näiteks, et, et Itaalias, kui tekivad 15. sajandil niinimetatud uus Itaalia süsteem bastionidest, siis ta tuleb otsekohe siia otsa. Kohe see itaalia süsteem kasutatakse siine, kui Rootsist tulevad siis kaasama või näiteks nõndanimetatud bastioni linnused. Meil näitajana Kuressaare ja, ja Paide, see on väga kiirelt, nagu ta Euroopas tekib. Ütleme seesama Samost Poolas nii-öelda meil ka kohe, sest kindlustused olid meil alati väga-väga suure tähelepanu all ja veel siis tuleb edasi, võiks ju rääkida siin läbi. Tartu Niina Raid on tegelenud seitsmeteistkümnenda 19. sajandi ehitusmeistritega Tartus. Seal ta saab ka väga palju Hamburgist, üheksa meistrite Berliinist kuuse, Königsbergist, viis roostikest Lübeckis preemilist Stockholmist, Hanno vöörist Malteburgist igalt poolt. Reslautorist. 18. sajandil aga muutuvad aktsendid, nõndanimetatud ostsin seiski provintsi mis saavad eri eriolukorra ja saksa parunid saavad siin väga suure seostatuse imperaatori palees ministrid ja, ja väga tuntud teha kindralid rangelide Gruusias, Sternide, Stenbocki diavenkendorfid. Nemad said kasutada arhitektid, eks nüüd juba imperaatori palee juures töötavaid arhitekte, kellest paljud olid Venemaa nimetanud neid vene arhitektid, eks, aga väga paljud nendest ei ole vene arhitektid. Me teame, et, et Tallinnas näiteks Kadrioru palee on Micketti ehitatud, eks ole, sümptovi lõpetatud. Kvarengi tepsamol kreegi, admiral Samuel Kreigi matusepaigad Toomkirikus Tallinnas, luid Ruska Peterburis tuntud arhitekt Nicolski kirik Vene tänaval on ehitatud suuri mõisahooneid. Nii kuulsa mehe poolt nagu Sandvatistval endale, Modges kunstiakadeemia Leningradis ehites Gallo Rossi lõõtši Ruska Stacken Schneider, kes kõik imperaatori paleed ehitas, ehitas ju Keila-Joa Bengendurfile nii edasi. Timut, Malinovski suurim vene skulptor, on kes kõik kõik hobuseguvad riigid Peterburis on teinud, on meil Barclay de Tolly Jõgevaste mausoleumi ehitanud ja marssali monumendi Tartus. Ma arvan, et me võiksin siin seitsmeteistkümnenda 18 19 sajandi, kusjuures. Me jõuame siiski selleni, kus selle sajandi alguses on meil sidemed, millest ma ei hakka üksikasjaliselt rääkima. Aga meil on tuntud ju Need nimed nagu Lindgren ja Saarinen. Soomlased jällegi ja, või Peterburg, kus, ütleme see praegune Draamateater ja vene mehed, kes siin Burja, Vassiljev ja säärased mehed Jugendi ajastust, need. Ma arvan, et ühelt poolt ma näen, et see Eesti on küll provints teiselt poolt. Meil on läbi aegade olnud suured sidemed Euroopa kultuuriga nii ühelt kui ka teiselt poolt. Ma tõin selle arhitektuuri näiteid, neid näiteid võib ka teistest kultuurivaldkondadest leida.