Rahvusringhäälingu uudised Kell sai kolm ja eetris on taas pikem uudistesaade. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Türi vallas Brandi jõel kestavad kütusereostuse koristustööd. Reostus avastati eile õhtul. Keskkonnainspektsiooni arvates on keegi lähedal asuvale põllule kütust või kütusejääke valanud, mis on kuivendus kraavide kaudu sattunud peakraavi ja sealt Brandi jõkke. Hinnanguliselt on pinnases kuni kolm kuupmeetrit kütust või kütusejääke. Kaks kuud avatud elektrikaubandust on näidanud teadust kolmanda Eesti-Läti ühenduse rajamiseks. Eestis on aga elektribörs edukalt tööle hakanud, kinnitab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas täna ajakirjanikele, et Euroopa keskpanga kriitika, milles osutatakse Eesti inflatsioonile, on põhjendatud ja argumenteeritud. Kuigi eurotsooniga ühinemine on Eesti jaoks oluline samm ja pingutus, ei tähenda see Ligi sõnul meie poliitika muutumist. Afganistanis tulistati alla NATO helikopter, surma sai vähemalt 400 väelast. Hoolimata kahe riigi vahel valitsevatest pingetest, jätkab Lõuna-Korea abisaadetisi Põhja-Koreas. Tallinna linnavalitsus võttis vastu ja esitab volikogule Tallinna linna 2010. aasta eelarve muutmise ja esimese lisaeelarve eelnõu. Linna eelarve kogumaht kasvab ligi 29 miljoni krooni võrra, 7,1 miljardi kroonini. Öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja peamiselt sademeteta, homme päeval on pilvi rohkem ja kohati sajab hoovihma ning saju võimalus on suurem. Lõuna-Eestis puhub kirdest tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 15 kuni 21 kraadi. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R kaks. Kraadi ja kaks. Ilusat neljapäeva vabandust, kolmapäeva kõik suveraadiokuulajad, see siin oli Enrique Iglesias koos pulliga ja lugu I liked. Lugu, mis alustas suveraadio järjekordse saatetundi. Nädala selgroog on õige pea murtud, enam ei ole väga palju jäänud, nii et võtame selle selgroo murdmise kõik ühiselt vastu ja seda aitab teha ka röövel, ööbik ning nende lugu Jankaadis. Fun. Olge vait ja ma mängin teile udutuli. Tuli tuli tuliuut, muusikat 360 kraadi põranda alt ja põranda pealt iga tööpäeva õhtul kella seitsmest kaheksani siin legendaarses raadio kahes iga päev, kõige kuumemad lood maailmas, täna, nii meil kui mujal. Iga päev, nädala lemmik, iga nädal kolmapäeviti, Valner Valme plaadi komme ja igal reedel loeb vaid üks sõna, see on piip-piip ja veel kord viid, kuulab layer. Kuuled uut muusikat, saad teada, mis toimub. Võin käia, no your enam ei, siin raadio kahe suveraadios. Eile peeti jalgpalliklubide FC Flora ja Ventspilsi balti liiga matš, aga mitte sellest ei, räägime suve raadios, vaid sellest, mis toimus poolajal ja kahe poolaja vahel kohtusid pallimurul Eesti vutikoondis ning Eesti jalgpalli Liidu suvelaagrites osalevad lapsed, kes said siis oma oskusi proovida just Eesti vutikoondise vastu. Kui tavaliselt, et on jalgpallis vastasseis 11 ühele, siis sedapuhku oli Eesti vutikoondise mehi ikka 11, aga lapsi oli korraga väljakul 250. Jah, 250 liikmeline meeskond mängis Eesti jalgpallikoondise vastu jalgpalli ja kokku oli mänguaega kaks korda viis minutit ning lapsed tegid poolajal ka kokku 250 vahetust ehk uti koondise vastu sai kokku mängida 500 noort pallurit. Ja Postimehe spordiküljed kirjutavad, et ülimalt pingeliseks kujunenud mängus suutsid lapsed teisel poolajal üks null juhtima minna, kuid karistusalasse oli kogunenud nii palju ründajaid ja tänu sellele ei olnud väravalööjat kuidagi võimalik tuvastada või oli see ülimalt keeruline. Siiski ei tahtnud koondis ennast lööduks tunnistada ning viimase rünnakuga suudeti välja võidelda sõbralik viik. Omalaadse jalgpallimatši lõppseisu vormistasid vormistas Ungari palliklubis Tarmo Kink kuuluv Tarmo Kink, kes siis suunas peaga väravasse paremalt äärelt tulnud tsenderduse ja nii lõppeski 250 lapse ja 11 mehe vaheline jalgpallimatš tulemusega üks üks täiesti normaalne jalkaseis, kas pole? Suveraadiot jätkab siit eesti muusika ground, hoog they ja käed on ees. Tühimik. Valude. Olen haige. Otsi nüüd vastu. Kes on kerge tõus? Film iga. Tulmullad. Seal Reini jaoks tuli põrgus koos veeruna valjuliseerid. Ei ole ainult bikiinides tüdrukud, külm jook. See on ka raadio kaks. See on Kuidagi eriti suvise kõlaga lugu paasoutja, esitajaks Daini tempo siin suveraadios. Kui pilk ilmakaardile visata, siis olukord seal küll nii suvine ei ole kui eelmise loo meeleolus. Näiteks Kakumäe rannas lehvib punane lipp, mis on täiesti selge. Sest et vee temperatuuri on seal ainult 10 kraadi aega, õhki väga soe ei ole, 17 ilm poee andmetel on seal rannas seitse inimest, seda kevadsuvist värki nautimas või kaemas Paralepa rannas, kus suplusvee kvaliteet 18. mai seisuga tervisekaitse andmetel on väga hea, lehvib samuti punane lipp. Rahvast seal rannas ei olegi, ilm on pilves, õhutemperatuur on soojem kui kakumäel, 19 päris 20 ei ole, aga tundub üsna soe, vesi on aga seest jäiselt külm. No kas just päris jäiselt, aga ikka väga jahe. 15 kraadi. Üks, mitte mererand siin mererandade seas on Kauksi, kus õhutemperatuuri 17, veetemperatuur 15, seal paistab juba teist nädalat järjest päike, kogu aeg on päike, seal, seal ei ole pilvi, seal ei ole vihma sellele mitte midagi, seal vist on öösel ka päike. Rannas lippu ei lehvi, aga ilm poee ütleb meile, et suplusvee kvaliteet. Ta on 10. mai seisuga väga hea. Ja üks tähelepanek, Kauksi ranna puhul on veel see, et kui viimased poolteist nädalat on ilmaportaal meile öelnud nii, et seal on umbes viis inimest, siis tuleb välja, et üks neist inimestest on ära läinud vahepeal, kas ta läks teistele burgereid tooma või, või siis midagi muud, ma seda ei oska öelda, aga igal juhul Kauksi rannas on praegu ilm poee seisuga neli inimest. Võsu, kus on alati külm ja täna on ka seal külm, seal lehvib punane lipp, ilm on pilves. Ja pilt, mis siin veebikaamera vahendusel arvutiekraanile jõuab, on üsna üsna selline sünge, lausa sügist meenutav veetemperatuur 12 kraadi ja õhk ka kõigest 15 kraadi soe. Aga rõõmsamalt lõpetada seda rannailma juttu siis Lääne-Eesti kõige suuremal saarel Kuressaares on asi umbes sama. Õhutemperatuur 15 kraadi, vesi 17 kraadi soe ilm on pilves, rannas lehvib kollane lipp, aga kõike seda naudib 10 karastunud saarlast. Suveraadiot jätkab siit selle nädala nädala plaadi autor Bioliina koos Genka ja genevernikuga ning lugu toakärbes. Toriks kodus sukka juurde, vannituppa. Ta peseb oma takka. Tunne minus silmi oma kuklal, polen tähendab ees ja see on minu tuba ringi len, katseks ei pea küsima. Luba, sina oled see, kes murdis minu majja, vastutasuks pillas tantsumoosisaia. Kui sa oled, ma nuusutan, siis mul järglasi on 500 100 öösel, kui sa magad. Taevas päikese suhu, kuule huuled, idagi tiivad ja ma ei usu väitesse, et aga ma ei tee pesa. Ja seal ei saagi, kuulame india ära kisani, ära keera rulli ajalehe lisasid Ko. Ja kui sa oled Lõhnavett, mis oma musta No mine, mis sa pead selle piitsaga vehkima, sõda, rõve putukas, vaata milline sa ise hommikut ilma meigita välja näed. Ma tean küll, ma jälginud ülevalt ülevalt poolt jalka. Reoliina Genka ja Kene Vernik looga toakärbes suveraadioeetris õige pea pakume teile kuulamiseks Christian pordi tehnoloogia kommentaari. Enne seda aga Tessanni lugu üksinda üksinduses. Süüksikus linn. Linginormi. Kuu eluverd til. Pimedas ruumi. Köige omade püüde leida korra, elu val. Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. See, mida enamus ütleb, peaks olema tõele lähemal kui vähemate arvamus. Järelikult kui hiinlased midagi väidavad, peaks olema tõesem kui näiteks eestimaine jutt. Sega õppigem. Hiina valitsus andis eile välja dokumendi, milles tõdeb, et internet on inimliku tarkuse kristalli satsioon nagu seda dokumenti tõlkis BBC. Dokument ise on koostatud õigustamaks põhjuseid, miks ta usub. Riik peab nimetatud tarkust oma alamatele doseerima, et mitte öelda tsenseerima. Kui Jaakob. Pärn kirjutas 150 aastat tagasi Eesti rahvusliku ärkamisaja võtmes loo oma tuba oma luba. Siiski hiinlased leiavad sarnases võtmes, et neil on õigus omas natukene suuremast toast teha interneti ka seda, mida ise õigeks peavad. Tõenäoline põhjus nimetatud õigustusele on seotud Google'i ja hiinlaste vahelise kriisiga ning esimese lahkumisele selle suure riigiteenindajate rullist. Kuhugile näeb olukorda loomulikult teises võtmes, süüdistades hiinlaseid viimaste jõulude aegu aset leidnud massiivsest info varguses. Ehk teiste sõnadega peab Google, hiinlased. Peremeesteks, kes öö varjus külla tulnud sulaselt viimasele usaldatud vara pihta paneb. Hiinlased seda juhtumit värskes dokumendis küll ei käsitle, mida võib teatud mõttes pidada idamaiste riikide kombeks vältida otseütlemisi ning kirjeldada teemat ümberringi nii põhjalikult, et see valgeks jäänud ala ise silmatorkav. Seetõttu räägitakse riigi seisukohti kirjeldavas asja kirjas. Internetis leitavast kahjulikust riigivaenulikust materjalist, mis teeb kahju riigi julgeolekule, riigi alamatele üldisemalt ja riigi lastele konkreetsemalt. Ühtlasi saab aimu Hiina maisest interneti levikust, mis hetkel katab umbes kolmandikku sealsest elanikkonnast. Ühtlasi moodustavad hiinlased meie planeedi suurima interneti kogukonna 384 miljoni kasutajaga. Peale India pole kellelgi lootustki seda positsiooni kõigutada, sest suurimas, lääne demokraatias Ameerika Ühendriikides on kokku üleüldse umbes 300 miljonit kodanikku. Ja kui Euroopa Ühendus umbes poole miljardi jalamaga peakski rekordit üritama, jääksid ka siin meie jalad lühikeseks. Sest hiinlased plaanivad kasvatada internetikasutajate arvu lähima viie aasta. Aga poole elanikkonnani jättessega eurooplased tolmu köhima. Pealegi pole lootustki, ei kõiki eurooplasi ega ka ameeriklasi saadab internetiga ühildama, sest alati jääb alles hulk inimesi, kes internetti ei musta. Tulles aga nüüd veel kord Hiina internetipoliitika kirjelduse juurde, siis sellest joonistub pigem välja soov ohja veelgi tugevamalt valitsejate käes hoida. Riigi seadusandlus täiendati hiljuti sätetega, mis allutavad Interneti teenusepakkujad. Telekommunikatsioonifirmad kohustuslikus korras julgeoleku organitele Interneti ja selles tegutsejate kontrollimisel. Ühtlasi tuletatakse meelde ka välismaalastele, et ajal, kui nad viibivad selle suure riigi territooriumil, siis kehtivad ka neile hiinlastega ühtsed reeglid. Hiinlastele. Või kelle tahes viidet suvereniteedile peaks pidama pühaks aga selle rakendamine internetile paistab tolle sõna vägivaldse menitamisena nagu üle olulisele stringide kandmine. Kellelegi võib see meeldida, aga üldiselt tundub ikkagi kohatu. Internet ei ole õhuruum, millele saab rakendada territoriaalset kontrolli vaid tegemist on rahvusvahelise ühisprojektiga, mille sisu on pidevas arengus. Ühekülgsest huvist lähtuv valitsemine on siin põhimõtteliselt mõeldamatu ja üritus toob hulganisti kaasa süütuid ohvreid. Nagu kasvõi hiljutine juhus populaarse sotsiaalse võrguteenuse poolsqueriga, mille sisuks on sõpruskonda informeerida oma asukohast näiteks kaasuvatest, headest ning halbadest kogemustest Nii luuakse olukord, kus kas või võõras kohas vee peal on võimalik Facebooki või Twitteri Seltsilistega kokku saada. Kuna ta näeb, kus tema läheduses keegi viibib või mida huvitavat seal toimub. Paraku paistis Hiina internetivalvurit. Selle kahe asja kooslus riigi alamate jaoks ohtlikuna ning nad blokeerisid üle maailma populaarse teenuse oma territooriumil ilma ühegi hoiatuseta ära. Need kaks ohtlikku asja on ühest küljest siis mobiilne, infotehnoloogiline, mõnus ja teisalt sõna- Tiananmen. Viimasel juhul on tegemist erakordselt suure väljakuga kuu ikka mõni inimene võib ju sattuda, et mitte öelda kümneid. Tuhandeid neil on seal ka väga turvaline olla, sest tänu 21 aasta tagustele sündmustele viibib toril väljakul alati hulganisti avalikke ja salajasi politseinikke. See tähendab, et Ajal, kui maailm arendab internetiteenuseid isegi täiesti a- poliitilisi ei suuda ühe territooriume tsensuuri ametnikud uuega mitte kuidagi kaasa joosta luues nii üha rohkem rumalaid olukordi. Teisalt peaks ju see, mida enamus ütleb, olema tõele lähemal kui vähemate arvamus. Seega, mida ülejäänud maailma interneti kasutajal siin kobiseda? Nad on ja jäävad nüüd ja alati. Korrillast ela Soulia grafrays Superfäästjalifis lugu, mis räägib kiirtoidust ja sellega kaasnevatest pakenditest ja kõigest muust ja lugu on pärit korilase uue albumi pealt plastikpiits. Nüüd aga mängib suveraadio teile ette ühe täiesti tuttuue, Eesti loob Ühte, seda siin teevad kaasa siis üks, üks lauljate arv ja üks poppunt ühte neist. Me teame kui näiteks 15 magamata öö, lauljannad ja teist, ehk siis seda koos Jaan Elgulaga musitseerimisest. Üks neist popp idioot ja teine eines muidugi nende lugu kuskil alati on olla hea nüüd ja praegu su Äradias. Kus see lubadus suvi on? Suvi asub vahemikus 101,6 kuni 103,6 megahertsi. Kohtume deal. Hoov Rivers Cuomo ja mätsiksiin Raadios reedel algav jalka MM ja terve maailma pilgud on igatepidi suunatud Lõuna-Aafrika Vabariigile. Nüüd on üks riik maailmas, kes saab natukene vähem oma pilku Lõuna-Aafrika vabariigil peal hoida. Nimelt on see Portugal ja täna öösel langes grupp Portugali ajakirjanik röövi ohvriks, nimelt relvastatud mehed tungisid täna öösel ajakirjanike elupaika Johannesburgis ning relvaga ähvardades, siis võtsid ära neilt arvutid ja kaamerad, vahendab Ilta-Sanomat. Une pealt tabatud ajakirjanikku ähvardati relvaga, kuid politsei teatel õnneks keegi viga ei saanud. Lõuna-Aafrika vabariigi kuritegevuse statistika on üsna sünge, kuid võimud on kinnitanud, et jalgpalli MM-ile finaalturniiri turvalisus on tagatud. Igal juhul. See turvalisus on nüüd ühe väikese tagalöögi tagasilöögi saanud ja seda siis Portugali ajakirjanike näol. Suveraadiot jätkab siit Coldplay ja tsoon. Tugeva suve mõistusega ergastaja ergastajaja, Raadio kaks, Suveraadio. See väga omapärase häälega tütarlaps on Iris ja tema lugu kammibeeerrziin suveraadioeetris. Suveraadio hakkab tänaseks läbi saama, õige pea on täistunni uudised, misjärel alustab pleier koos Heidi ja koiduga. Suveraadio on tagasi juba homme kell üks, seniks olge mõnusad ja nautige. Kolmapäeva tänast saadet jääb lõpetama feiklassi lugu mäest Distraction.