Tere õhtust, kell sai viis, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte. 24.-st veebruarist vabariigi aastapäeval rõhutasid nii riigikogu esimees kui kaitseväe juhataja oma kõnes riigi ja rahva ühtsust. Üks meil kaitse küsimustes on selge märk ühiskondlikust kokkuleppest, leidis viitseadmiral Tarmo kõuts. Talle anti kätte riigi teadus-spordi- ja kultuuripreemiad, samuti Wiedemanni keeleauhind. USA on toetanud demokraatiat ja jätkab selle toetamist. Selline oli president George Bushi sõnum tänasel kohtumisel Kesk- ja Ida-Euroopas demokraatlike riikide poliitikutega, kus teiste seas osales ka endine peaminister Mart Laar. Bush rõhutas demokraatia tähtsust. Kohtumiseni Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Palestiinlaste parlament kinnitas ametisse uue valitsuse paavst Johannes Paulus, teine on taas gripiga haiglas. Viljandis esitleti kroonikafilmi Viljandi linn, kus vaadeldakse linna arengut enne ja pärast Eesti taasiseseisvumist. Ilmateade lubab meile täna vähest vihmasadu. Lumesadu, vabandust, külma on öösel 10 kuni 15, kohati 18 kraadi ja homme on külma seitse kuni 12, saartel kolm kuni kaheksa kraadi. Eesti vabariigi 87. aastapäeva tähistamine algas varahommikul Toompeal. Hommikupoolsetest pidulikest sündmustest teeb ülevaate Uku Toom. Kell seitse, 30 kolmkõla sõnn ja sinimustvalge lipp tõusis Pika Hermanni torni. Hoolimata külmast ilmast oli rahvast rohkelt, nagu ikka. Lisaks diplomaatilisele korpusele ja mitmetele riigikogu ja valitsuse liikmetele kõlasid traditsioonilised laulud meeskooride eestvedamisel ja piirivalve orkestri saatel saartel ja riigikogu esimees Ene Ergma mõtiskles riigi tähenduse üle. Eesti vabariik ei tohi kellelegi, mis tähendada ainult poliitikat, bürokraatiat ja rahanumbreid. Ei ole olemas Elardi, riigi ja rahva asju. Riik. Meie kõik kodanikud võrdsete õiguste ja kohustustega oma elukeskkonna eest. Riik on rahva kodu ja igaühest sõltub see, milline on meie kodu, kui eluküps ja riigiküps eesti rahvas tegelikult on. Meie soov on elada hästi. See kõlab imelihtsalt. Aga ometi on seda tihti raske saavutada, sest hea elu tähendab erinevate inimeste jaoks täiesti erinevaid asju. Meil kõigil just kodanikena üheskoos ja üksmeelselt võimalik anda riigile õige tähendus olla aktiivsed ja ühineda koostööks. Kaks ja pool tundi hiljem, täpselt kell 10 saabus Vabaduse väljakule president Arnold Rüütel ja algas kaitsejõudude paraad. Ära Eesti vabariigi iseseisvuspäeva paraadrivis on kaitseväe, kaitseliidu ja piiri volutsused ning lahingutehnika. Rivis on neli kompaniid, kuur, rühma ja kaks orkestrit, kokku 712 inimest. Varad, juhataja, viitseadmiral, kõuts. Kui president oli tervitanud paraadil osalevaid väeosi, järgnes kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi kõne. Sellest tõstis ta esile Eesti sümboleid, näiteks admiral Pitka AT rääkis sellest, et riigi kaitsmine toob tahes-tahtmata ka kaotusi ning riigi ja rahva ühtsusest. Oma riik on tõsine asi liiga tõsine selleks, et oma riigiga mängida. Riik luuakse ja riik ehitatakse põhimõttel, et riik on igavene ja ta on tugev. Vastasel korral ei oleks omariikluse mõtet. Rahva toetus ja kaitse usaldusväärsus on üks Eesti olulisemaid julgeolekutegurid sest kaitsevägi on rahvavägi. See on selge märk, ühiskondlikud kokkulepped, sest ma ei tea ühtegi teist valdkonda, milles avalik arvamus oleks niivõrd üksmeelne küll väikse küsimuses. Vabariigi aastapäeval anti kätte riigi teadus-spordi- ja kultuuripreemiad Mall Mälberg, kest tseremoonial. Riigipreemiate jagamine vabariigi sünnipäeval on traditsioon, mille kohta peaminister Juhan Parts ütles, et see on tipphetk ja sümboolne kokkuvõtete tegemine teaduse ja kultuuri põhisaavutustest. Sel aastal said teaduse elu preemiad ajaloodoktor Ea Jansen ja akadeemik Ilmar Koppel. Spordi elutöö preemiad tõstja Jaan Talts ja sõudmise treener Mihkel Leppik ning kultuurielupreemiat Mikk Mikiver ja Debora Vaarandi. Preemiad andis kätte peaminister. Et elutöö preemia laureaadid ei adu, mis isegi kui olulised nad on meie rahvale, mõelgem milline oleks Eesti või oleks Mikk Mikiveri Vaavandit, Johnsonit ilmad, koperit, Jaan Taltsi, Mihkel Leppik tunded, süvenemine, avastused ja meeletu soov teha tööd, kõik omadused ja paljud veel võime segada nende laureaatide vahel. Aga tegelikult need omadused iseloomustavad kõiki neid. See väikese rahva liikmete edu valem jääb ikka kehtima. Autasustatud nimel esinenud Ea Jansen pidas oluliseks, et Eesti teadus tunnustatakse ja preemiate jagamise võimalust luges ta Eesti teaduse jätkusuutlikkuse näiteks. Ning ehkki teadus on rahvusvaheline ja Eesti teadlased on osalised suures tunnetusprotsessis, tahtis Jansen rõhutada järgmist. Võib-olla veelgi enam tuleks teadvustada siiski ka seda külge, et teadus on valguskultuuri osa, et ta on jõutegur ja selline tegu, mille toime, mille tähendus lihtsalt paratamatult kasva. Aastatega oleme väike rahvas, mis linna parata. Ka on häiril, kui meie trükisõnas vahel kirjutatakse väikesest eesti keeles ja väikesest eesti kultuurist. Kõik kultuurid on ühesuurused, nad on ainult eripärased ja see eripära on eelkonna rikkus. Täna anti teist korda kätega Wiedemanni keeleauhind, selle Saigelemes Haldur Õim. Ekspeaminister Mart Laar kohtus täna hommikul Bratislavas USA presidendi George Bushiga. Kohtumise eesmärk oli austada neid, kes on võidelnud demokraatia eest ja julgustada neid, kes seda praegu teevad. Mall Mälberg sei Mart Laari Bratislavas telefonile. Kõige tugevam sõnum oli suunatud just nendele uutele nii-öelda demokraatlikele riikidele ühelt poolt kruusi Ukraina, kus demokraatlik läbimurre Serbia, kus demokraatlik läbimurre on toimunud, aga kus siis reformid on tegelikult alles algamas ja teiseks siis nendele riikidele, kus läbimurret pole toimunud. Ehk Valgevene, Moldova, Araabia ja no otseselt seda küll ei öeldud, kuid arvestades presidendi tooni ja teemasid, mida ta kavatseb kindlasti te ütlete ennast Putiniga kohtumisel, siis laheks kaudselt peeti silmas ka vanemad, kindlasti. Puudutas ta balti riike eraldi ka. Ta puudutas seda kahte aspekti, pidi nad täpselt üheksa see toit, mida me omavahel rohkem rääkisime, kiitis balti riike küll üldiselt selle eest, kuidas on edasi liigutud ja puhviga sai endale ka siis räägitud kahel teemal, üks, mis puudutab siis nii-öelda üheksanda mai temaatikast, kus ta kõige laialdaselt võtte esiteks oli positiivne väga see, et oli näha, et president oli küsimusest väga teadlik. Ta ütles, et ta mõistab täielikult meie seisukohta ja meie Meie muret ja andis ka väga selgelt mõista, et see on üks küsimus, mida hakatakse hakataks kohtumisel Putiniga arutama, veel selgemalt ütles selle mulle välja kohe järgneva vestluspartnereid Condoleezza Rice. Ja teine, mis puudutas just balti riike. Et see roll, mida nüüd meie, kes me oleme üsna edukalt oma reformidega hakkama saanud, saame etendada toetuse andmisest nendele riikidele, kes nüüd reforme teevad, et me peame kõik, nagu öeldakse, kokku hoidma ja ka andma oma toetuse nendele protsessidele, mis praegu nendes nii-öelda uutes demokraatiates toimuvad, kes on nüüd tegelikult ju nagu Ukraina selle tee alguses, kus meie olime 92. aastal. Aga siis pärast vestlesime rassiga, keda huvitav teejuht Euroopa ja Ameerika suhted ja roll, mida need uued liikmesriigid saavad mängida, et need paremad oleksid. Ja ka ma ise väljendasin oma lootust ja aru saama, et need oleks väga vajalik. Nagu kogemus näitab, kas Ukrainas, et kui Euroopa ja USA suudavad ühte liini pidi toimida mõlemad aktiivselt, siis on tulemus, et tegelikult väga head, kõige paremad. Praegu kohtub George Bush Bratislavas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. President Bush on korduvalt öelnud, et kavatseb Putinile avaldada otsest muret, et Venemaa muutub üha emade emokraatlikumaks ja muuhulgas Taapust tõstatada ka küsimuse Venemaa suhetest balti riikidega. Neeme raud jätkab. Eesti jaoks on tänase tippkohtumise juures kõige olulisem, mida ütleb president Bush Venemaa ja Balti riikide suhete kohta. Eile ajakirjanikega vesteldes rõhutas presidendi rahvusliku julgeolekunõustaja Stephen Hadley, et Venemaa ja Balti riigid peavad oma erimeelsused lahendama rahumeelselt ilma jäikade meetmeteta. Hääli sõnul on Moskva suhetel kolme baltimaaga, nagu ta ütles, väga keerulised alatoonid eriti suhetes Eesti ja Lätiga, kus elab arvukas vene keelt kõnelev elanikkond. USA soovib tippkohtumisel käsitleda ka Venemaa suhteid Gruusia ning Ukrainaga. Ka kus toimunud valimistel Ühendriigid Moskva hinnangul opositsiooni võidule kaasa aitasid. Tippkohtumise keskseks teemaks kujunevad oodatavalt arutelud tuumaohtudega tegelemise üle. Venemaa tegi USA-le vahetult tippkohtumise eel ebameeldiva üllatuse, teatades, et kavatseb sel laupäeval sõlmida leping Iraanile. Tuumatehnoloogia müügiks vene tehnikat hakataks kasutama Bushehri tuumaelektrijaama rajamiseks, seega rahumeelsetel eesmärkidel, on Moskva märkinud. USA leiab, et Iraan liigub tsiviiltuumaprogrammi varjus tuumapommide loomise suunas ja tuleb peatada Iraani tuumaAfton Washingtonis president Bushi tagasivalimise järel olnud üheks peamiseks välispoliitiliseks mureks. Kohtumise teiseks keskseks teemaks saab oodatavalt arutelu Venemaa demokraatia üle. Uudisteagentuuride teatel on pooled enne kohtumise algust täpselt arutelu piirid kokku leppinud, kuid nagu vene ajakirjandus on täna märkimas, on president Putin valmis ka teravaks aruteluks. Meedia on tippkohtumise eel olnud nähtavalt negatiivne Bushi soovi Putiniga demokraatiast rääkida on nimetatud arrogantsus, eks umbes kella seitsme paiku Bratislavas toimuval pressikonverentsil ongi kõige huvitavam jälgida, millises toonis kaks riigipead toimunu kokku võtavad. Kas president Bush on valmis otseselt kritiseerima Putinit, kellega esmakordselt kohtudes? Ta ütles, et vaatas mehele sügavalt silma ning nägi, et tegemist on usaldusväärse partneriga. Palestiinlaste parlament kiitis täna heaks uue valitsuse koosseisu. Peaminister Ahmet Corey andis järele Ta liikumise nõudmistele, et valitsusse kuuluksid peamiselt värsked jõud, mitte Jassi Arafati aegsed tegelased, keda peetakse üldiselt korrumpeerunud. 24 liikmelises valitsuses on 17 uustulnukat. Peaminister Corey poolt koostatud esialgsest nimekirjast jäeti lõpuks välja seitse Arafati lojaalsed poliitikud, teiste seas palestiinlaste kauaaegne läbirääkimisdelegatsiooni juht sar perekat. Valitsuse koosseisu hääletus parlamendis lükkus sel nädalal kolmel korral edasi. Kui poleks õnnestunud parlamendi heakskiitu saada, pidanuks Coreyse tagasi astuma. Rooma paavst Johannes Paulus, teine viidi gripiga jälle haiglasse. Vatikani esindaja sõnul tabas paavsti tervist eile. Tagasilöök. Ta vajab spetsialistide abi ja täiendavaid analüüse. Paavst oli haiglas ka veebruari algul, kui tal tekkisid hingamisraskused. Ja tagasi Eestisse Viljandis esilinastus tänasel iseseisvuspäeval linnas tehtud dokumentaalfilm lähemalt räägib Piret rist. Viljandi lend on kroonikafilm, milles vaadeldakse Viljandi linna arengut Eesti taasiseseisvumise eelsel ja järgsel perioodil. Filmi produtsendiks on Hendrik Reinla ja konsultandiks Eesti televisiooni ajakirjanik Ragnar Kond. Osa selle filmimaterjali on pärit Eesti televisiooni aktuaalsed kaamera videoarhiivist. Ajakirjanik Ragnar Kond ütles Eesti Raadio uudistele, et huvitav on nüüd, aastate möödudes vaadata, kuidas igapäevane uudistematerjal on ajalooks muutunud. Viljandi linn on pakkunud nii palju huvitavaid sündmusi, nii palju huvitavaid protsessi arenguid, mis on pälvinud üleriigilist tähelepanu ja samas on mul ka hea meel Eesti televisiooni üle, et televisioon on andnud võimaluse neid protsesse salvestada ja mõtestada ja samas ka praegu osaliselt neid materjale kasutada. Ragnar Kond lisas, et viimase 15 aasta jooksul võib Viljandi arengus välja tuua fakte, mis on olulised kogu Eestile. Ja miks mitte ka poliitilises mõttes on see linn olnud huvitav, sest õige mitu ministrit on siit pärit ja kusjuures suund ei ole mitte ainult ühepoolne, siit minnakse Tallinnasse ja siis ei taha keegi tagasi tulla, vaid on ka vastupidi, siia nagu ei häbeneta uuesti võimule tulema ka pärast riigikogu või ministriperioodil. Kroonikafilm Viljandi lend sihtauditoorium, eks on eelkõige Viljandimaakoolid ja Viljandi muuseum. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul võib kohati vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, külma on 10 kuni 15, kohati 18 kraadi. Hommegi on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund. Tuul pöördub põhja ja loodesse ning puhub kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on päeval oodata seitse kuni 12 saart kolm kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Kai Vare. Kuulmiseni.