Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Rooma klubi, mis peab Tallinnas aastakonverentsi, hoiatab liigse õhina eestiaalsus Leimumisega. Vaja on leida arukas vahekord ühendava eristava vahel, leiab Eesti Rooma Klubi president. Eesti riigi suhtumist vabadusvõitlejate. See muudaks see, kui Euroopa kuulutaks kommunistlikud režiimid kuritegelikuks, ütles justiitsminister, andes käte murtud rukkilille märke. Aino Kalda auhinna, mida antakse välja Soomes, pälvis tänavu kuller Craig. Auhind antakse eestlasele, kellel on suuri teeneid Eesti-Soome kultuurisidemete arendamisel välismaalt. Läti peaminister ütles, et vene ärimehe Berezovski maalelubamine on õiguslik küsimus ja seda hakkab uurima prokurör natuur. Venemaa president tunnistas balti riikide õigust oma seisukohale teise maailmasõja tagajärgede suhtes ja ilmast. Homme võib Eestis kohati vähest lund sadada. Külma on kuus kuni 12 kraadi. Tallinnas toimub Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents. Kohal on 19 riigi esindajad. Läbiv teema on lõimimine selle kõige üldisemas mõttes. Konverentsil esines tervituskõnega president Arnold Rüütel, jätkab Mall Mälberg. Rooma klubi liikmete arv terves maailmas on väga piiratud, selle kõrge intellektuaalse potentsiaali tõttu peetakse seda ebamaiselt kõrgeks katedraalis. Et Rooma Klubi teatakse pigem kui hoiatajad ja halva sõnumi toojad, siis mille eest on hoiatada integratsiooni kontekstis? Eesti Rooma Klubi president Hardo Aasmäe arva, et ennekõike ohustab integratsiooni liigne õhin. Samuti peab olema partnerid, ütleme midagi pakkuda midagi, mida lõimida. Integratsioon peaks olema protsess, mille käigus erisusi arendatakse välja, kasutatakse üldistes huvides. Probleem on tõepoolest, et leida see arukas vahekord selle üldise, mis on ühendanud ja selle erisuse, mis on võimendav vahel. Ja see on tegelikult igasuguse integraalsüsteemi põhiküsimus. Ja teine küsimus, mille Eesti klubi siin täna üles tõstis, oli ikkagi see, et mitte kõik kultuurid ei sobi kokku ja integratsioon on ikkagi kõrgkultuuri või kõrgelt arenenud ühiskonna pärusmaa. Seda ei saa teha, ütleme väga vaesed riigid, sest vaesed omavahel ei suuda juustest võimendada. Euroopa valik selles kontekstis Hardo Aasmäe sõnul eelkõige selles, et tema majandusruum oleks maailmas konkureeriv. Ja samal ajal muidugi eneseohjeldamise probleem, sellepärast et ressursitarbimine ja nende hulgas ka kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri on ületanud ilmselt praegu juba teatud taluvuse piiri ja siin räägitakse seda, et vot, et inimkond võib välja surra, siis seda ei juhtu, aga võib juhtuda see, et need kõrgkultuurid kukuvad kokku. Rooma klubi Euroopa toetuskeskuse direktorit Thomas showeri sõnum toetab eelmist juttu. Maailmal on probleeme säästva arenguga ja see probleem oleme meie ise, meie elustiil ja meie ressursside tarbimine. Kui vaadata lähemalt ressursside tarbimist, siis on näha, et mitte maailmavaesem osa pole see, mis ohustab keskkonda kõige enam, vaid rikkamad riigid. Kasvuhoonegaasid tulevad peamiselt tööstusmaadest, Ameerika ühendriikidest, Euroopast, see oli siis Toomashoweri sõnum Euroopa keskusest. Rooma Klubi ei ole üksnes hoiataja, seal on ka positiivne programm. See on idee üle minna Turbo kapitalismis ehk vabaturumajandusest öko sotsiaalsele turumajandusele, kus toote hinna sees oleks ka resursside kasutamise maksumus, mis praegu, nagu tundub, olevat tasuta. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Läti peaminister Aigars Kalvitis teatas vastusena Venemaa kriitikale Boriss Berezovski maalelubamine on õiguslik küsimus ja seda hakkavad uurima politsei ning prokuratuur. Venemaa välisministeerium hoiatas Lätit eksiilis elava ärimagnaadi Berezovski riiki lubamise tagajärgede eest. Moskva hinnangul ignoreerib eriti sellega Interpoli liikme kohustusi ning näitab enda sobimatus partnerina võitluses organiseeritud kuritegevusega. Venemaa poolt tagaotsitav taas kuulutatud Berezovski ületas Läti piiri eile õhtul Suurbritannias välja antud pagulaspassiga Riiga üllatusvisiidi teinud Berezovski andis ka pressikonverentsi, milles kritiseeris Venemaa Läti poliitikat. Ta kinnitas, toetab Läti seisukohta teise maailmasõja tagajärgedele hinnangu andmisel. Euroopa Liit kavatseb tuleval nädalal kõnelustevoorus Moskvaga avaldada muret inimõiguste olukorra üle Venemaal. Samuti kavatseb Venemaa keskenduda Baltimaade venelaste olukorrale. Vene välisminister Sergei Lavrov peab esmaspäeval Luxembourgis kõnelusi Euroopa Liidu liidrid, aitäh teiste seas Euroopa Komisjoni välisvoliniku Benita Ferrero-Waldner. Iga kõnelused jätkuvad teisipäeval inimõiguste teemal. Euroopa Komisjoni teatel Euroopa liidul küsimusi inimõiguste olukorrast eelkõige Tšetšeenias. Venemaa president Vladimir Putin tunnistas täna balti riikide õigust oma seisukohale teise maailmasõja järgede suhtes ning lisas, et ootab sellele vaatamata Eesti, Läti ja Leedu riigipead üheksandaks maiks Moskvasse. Putin ütles Slovakkias ajakirjanikele, et teise maailmasõja sündmusi ja tulemusi võib erinevalt hinnata ning ta suhtub austusega nende inimeste arvamust Baltimaades, kes leiavad, et teise maailmasõja lõppu võtad riikliku iseseisvuse kaotamise tragöödiaga. Prantsusmaa valitsus, Jean-Pierre rahwaraan kirjutas alla rahandusminister herwegeiminaari tagasiastumispalvele. Kimaar loobus ametist seoses kinnisvaraskandaaliga. Rahandusminister tunnistas, et on teinud vigu ning palub end sõidutada ametist vabastada. Selgus, et rahandusminister üüris maksumaksja raha eest luksus kinnistut Pariisi kesklinnas, ületades sellega riigieelarves ette nähtud piirid. Lisaks luksuskorterile omadki Maar veel viit kinnistut. Kongo idaosas leiti üheksa ÜRO rahuvalvaja surnukehad. Tegemist on tõsiseima rünnakuga ÜRO rahuvalve vastu selles Kesk-Aafrika riigis. ÜRO allikate teatel on lisaks surnutele veel mõned rahuvalvajad kadunud. Sündmuskohale saadeti ligi üheksakümnemeheline lisasalk ja sõjaväe helikopterid. Kongo idaosa situuris on ÜRO ligi 4800 meest ja rahuvalvajad on pärit Bangladeshist, Nepaalist, Marokost ning Pakistanist. Ituurisem mässulised kuue aasta vältel tapnud ligi 50000 inimest. Uuest Eestist peaminister Juhan Parts ja justiitsminister Ken-Marti Vaher andsid okupatsioonide muuseumis kätte murtud rukkilille märke. Kohal käis Vallo kelmsaar. Ükski rahvas, ükski riik ei saa hakkama samas teadmata, kust ta tuleb, milline on tema ajalugu, ütles peaminister Juhan Parts täna Tõnismäel okupatsioonide muuseumis. Ta käsitles nii üheksanda mai kui ka piirilepingu teemat ja kutsus vabadusvõitlejaid tähistama kaheksandail mail maarjamäel ühiselt 60 aasta möödumist teise maailmasõja lõpust Euroopas ning valitsusjuht avaldas soovi teha vabadusvõitlejatega koostööd. Ajaloo selgeks rääkimine selgitamine kõigile. Talletamine ta on arusaadav meie sõpradele, aga kui tahad, siis ka nendele, kes ei ole väga õnnelik selle üle. Peaminister rääkis ka mälestusmärkidest, mis oma asukohaga praegu nii mõnegi silma ja südant riivavad. Tuleb selgitada ja siis jõuame ka selleni, et need sambad jõuavad sinna, kust nad enam silma ja südant ei riiva, ütles Juhan Parts. Kenad sõnad, aga teod näitavad muud. Meie mälestusmärgi Lihulast varastasid sära, ütles peaministrile endine vabadusvõitleja Ants Teder. Aga see polnud ainus etteheide. Meil on nii palju kokkutulekuid korraldatud. 10 aastat tagasi, kui me hakkasime seda tegema, siis käisid ministrid käisid meid tervitamas ja võtsid osa. Nüüd ei tule enam keegi. Viimane kokkutulek keelati ära peaministri kabineti poolt. Vabadusvõitlejad täna võimude poolt kõige rohkem ootavad naise korralikku suhtlemist. Meil on ju tegelikult ajalugu, teada? On, aga seda ei taheta tunnistada. Aga kas ka valitsuse liige teab, mida vabadusvõitlejad võimudelt ootavad, pärisin seda justiitsminister Ken-Marti Vaherilt. Ma arvan, et vabadusvõitlejad ootavad väga selget hinnangut selles suhtes, kuidas 44. aasta sündmusi käsitleda, ehk siis kui ka nendel meestel olid seljas võõrriigi mundreid, siis nemad tahavad, et mõistetakse nende võitlus kui võitlust Eesti vabaduse nimel. Ma arvan, et selle me olemegi väga paljuski nendele meestele juba andnud. Kas selleks, et needsamad kokkutulekud näiteks saaksid riiklikult ära märgitud, oleks vaja seda, et Euroopat tunnistaks kommunismi kuritegelikuks on vaja veel midagi. Ma arvan, et Euroopa otsus kommunismi kuritegelikuks kuulutamise suhtes on murranguline. Päästik. Tallinnas Mustpeade majas anti täna Soome Eesti seltside liidu peasekretärile kulle Raigile kätte Aino Kalda auhind, mida annab välja Soomes tegutsev Virosäedja. Auhind antakse eestlasele, kellel on suuri teeneid Eesti-Soome kultuurisidemete arendamisel. Mall Mälberg küsis kuule Raigilt, mida auhind talle tähendab. See mulle eriti kallis, sellepärast et ma olen kogu elu teinud tööd Soome-Eesti suhetega ja nüüd ma olen märganud seda, et mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem hakkab mingi ajalugu huvitama. Nende paari viimase raamatu puhul, mis ma kirjutanud olen, ma ka uurinud minevikku ja inimeste minevikku ja auhinnale andmise juurde käib ka loeng ja mina olen selle tänase loengu pealkirjastanud niiviisi Soome-Eesti suhete kiirkursus, naised silla ehitajatega, sest ei ole mingit kahtlust, et need Lydia Koidula kui Aino Kallas just nimelt oma karismaatilise olekuga olid võtmefiguurid ja miks nad meile nüüd jäänud rohkem mällu ja teadvusesse kui nii mõnigi teene, sellepärast et neil on kirjanduslik pärand. Töötame korja materjali, mul oli üks teema ja see puudutas just nimelt Koidula ja Jannseni pere Soome-visiiti suvel 1871, aga nüüd tuli vahele niisugune asi nagu Kekkoneni Eesti panna ühtede kaante vahele professor Pekka Liljaga. Kekkonen oli väga suur estofiil kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel ja tema elutegevuses on just niisuguseid tahke seoses Eestiga, mida olekski võib-olla ikka põhjust rääkida? Kuidas aetakse praegu Eesti asju Soomes, sina oled selle kõige keskel. Minu arvates see vahepealne mõõnaperioode, sellest on nüüd hakatud üle saama ja minule valmistab rõõmu eriliselt see, et Eestis on noori inimesi täiesti uue põlvkonna inimesi, kes on aru saanud, et meie edu üks põhjusi kas või võrreldes meie naabritega sellel uuel ajal oli ikkagi see, et meil oli võimalus näha, kuulda ja isegi mõelda neid samu mõtteid, mis mõtlesid soomlased, vaba maailma inimesed ja see nüüd ei ole minu mõte, see on peaaegu päris täpne tsitaat Rain lõhmuselt ta midagi väga olulist ära tabanud. Kui rääkida otseselt Soomes, neid tehakse seoses Eestiga, noh, praegu on vabariigi aastapäev igal pool Soomes oli pihustas ja suuri pidustusi. Eeloleval ööl on Eestis enamasti pilves ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest lund sadada. Põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Ja külma on homme kuus kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.