Hingamispäeva tere hingeõhtut, lugupeetud raadiokuulajad. Siin vikerraadio stuudios OLEN MINA Enn Veskimägi ja minu külaliseks ja maris Jesse. Suvi on juba võtnud võimust ja paljud inimesed mõtlevad puhkusele. Kuigi kalendrisuvi algab alles nädala pärast, siis võib öelda, et me elame juba suves maris. Kuidas oled sina jõudnud niisugusele positsioonile, nagu on Eesti haigekassa juhtimine? Haigekassa on üks suurema käibega struktuur Eestis ja selle nelja miljardilise rahavoogude juhtimine ei ole ilmselt kergete killast. Tere kõigepealt raadiokuulajatele ning aitäh Enn, et kutsusid mind saatesse. Võib-olla kuulajatele. Ongi huvitav teada, et kust me 11 tunneme, eelkõige on see ikkagi läbi haigekassa. Nimelt Enn Veskimägi tööandjate esindajatena standardi juhatuse esimehena on haigekassa juures tavaühiskondliku ravikindlustusnõukogu liige. Ehk siis maksumaksjate nimel valvab järele selle üle, kuidas haigekassa juhtkond nelja miljardit kasutab. Mina ise olen 31 aastane ning keskekassa direktorina töötan kolmandat aastat, nii et minu tähtajaline tööleping saab, saab läbi kahe aasta pärast ning kuidas keskele, kas jõudsin, oli läbi selle, et alustasin õppimist Tartu riiklikus ülikoolis, lõpetasin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, sealt edasi oli valik, et kas minna nüüd edasi siis päris arstiks, bema internatuuri või residentuuri aga mul oli rohkem tõmmet administratiivse töö poole ning töötasin aasta riigikantseleis sealt edasi sotsiaalministeeriumis ning sotsiaalministeeriumis. Juba hakkas tunduma, et haigekassa on sel hetkel 96. aastal oli ta natukene selline nagu suletud asutus ning mul hakkas tekkima huvi selle selle asutuse vastu ja läksin sealt edasi haigekassasse tööle, kus, kus pooleteist aasta pärast sain direktoriks konkursi ideele. Nagu kõik koolis lapsed ennustavad omale mingisuguseid elukutseid. Kas sinul oli ka kooliajal mingisugune kiindumus või suundumus meditsiinile? Mul on ema arst, nii et sel hetkel, kui 1986. aastal keskkooli lõpetasin, siis siis need valikud olid tegelikult üsna kitsad, nagu edasiõppimise mõttes. Minu tolleaegne arutluskäik käis, käis küll niimoodi, et et kui oleme olnud väga selliste humanitaarkalduvustega tüdruk ja, ja väga paljud Läksidki live ajalugu õppima neist said tegelikkuses ju ikkagi õpetajad. Samuti ei olnud mul sellist väga suurt tõmmet selliste reaalteaduste vastu ning arstiteaduskonda ongi seal kenasti humanitaaria ja reaalteaduste vahel niimoodi, et seal pidas ja lõpetades saab alles hakata veel kord valima, et kas, kas siis kirurgiks või psühhiaatriks vastavalt sellele, et kuhu poole ta on tõmmet, kui palju käelisele tööle ja kui palju sellise läheb natukene teistlaadi tööle, et mis parata, kirurgid ja sisehaiguste arstid on kuidagi natuuritki natukene erinevad. Aga juba ülikooli ajal hakkasin mina mõtlema küll tervishoiukorralduse peale, nii et arstiteaduskond sai valitud natukene sellest, et ma olin lihtsalt selle haigla eluga juba varasest lapsepõlvest tuttav ema pärast aga ka siis edasi arstiteaduskonnast lõpetades, siis ma ikka tegin juba juba rohkem teadlikke valikuid. Ning ka ema on, on öelnud siis, kui, kui minust siis bürokraat sai, et tegelikult olla ma juba juba enne koolini viie, viie aastasena mängimise asemel hoopiski istunud laua taga ja paberit niimoodi mitte joonistanud, aga kirjutanud midagi, et keegi meie peretuttavatest olla öelnud, et oi, sellest lapsest saab küll. Bürokraatia õigustaks. Kas tegemist on ikkagi geenide või või või pärilikkusega, kas sa ülikoolipäevil puutusid kokku ka ka otseselt meditsiiniga, ma mõtlen praktika käigus? Ja arstide õpe on väga praktiline, nii et, et juba ma enam täpselt ei mäletagi üsna esimestel kursustel noh, ütleme, et nagunii on juba osad seminarid viiakse läbi reaalselt haiglas aga esimene reaalne praktika ka oli õe praktika peale kolmandat kursust ning peale neljandat kursust oli juba selline nii-öelda arstlik cum praktika, kus enam me nagu ei, ei töötanud mitte õdedena, vaid ikkagi arsti järelevalve all, juba mõtlesime välja raviskeeme lihtsamatel juhtudel, mõistagi ja väga paljud arstiteaduskonna üliõpilased töötavad või vähemalt töötas iid Tartus ka poole poole kohaga või veerand kohaga õdedena, et lihtsalt saada seda praktilist kogemust võimalikult varakult ning muidugi ka lisaraha teenimine oli, oli oluline, nii et mina olen samuti töötanud ülikooli ajal lastele animatsioonis, õena. On seal mingisuguseid eredaid seikasid sellest perioodist, kui sa õppisid ja praktikatel käisid. Raske meenutada, üks mul on hoopis üks naljakas lugu, see ei ole üldse kahjuks meditsiiniga seotud. Aga minu vanavanemad elasid ja vanaema elab tänaseni Hiiumaal ning mina tegin oma neljanda kursusejärgset praktikat Hiiumaal. Ja, ja Hiiumaa haiglas tegi seda praktikat ka üks minu kursusekaaslane, kes kunagi varem ei olnud Hiiumaal käinud. Ning esimesel õhtul läks ta jalutama ja siis jalutas ranna paargu juures randa ning järgmisel päeval rääkis, et ta käis järve ääres. Meie üritasime talle siis mina ja teised kaasa jäetada, et Hiiumaal ei ole järve, see pidi olema meri. Aga tema oli väga põikpäine ja oli veendunud, et tema käis järve ääres. Ja siis ta läks samal õhtul tagasi ja maitses, et vesi ikka oli soolane ja, ja siis teisel päeval ütles, et jah, et eidel oli õigus, et oli ikka meri küll. Et see oli, ma arvan, et ta on nagu kõige kõige naljakam juhtum. Aga aga neid teisi hetki, kus, kus nagu meditsiiniliselt või, või eetiliselt inimlikult õpid, on olnud väga palju, on olnud fantastilisi õppejõude ülikoolis ja on tänaseni, keda ma tõesti väga-väga suure lugupidamisega meenutamaks kardioloog ka doktor Mare Saag, tema küll meie meie rühmale ning kõikidele teistele oma juhendada olevatele rühmadele väga varasel kursusel juba teisel kursusel õpetas sellist inimlikku suhtumist patsienti ja rõhutas seda väga. Nii et minu jaoks on selline ideaalne arst kohe varakult ning peale seda on muidugi fantastilised arstid ja, ja õppejõud Tartu Ülikoolis osad natuke paremad osad noh, natukene võib-olla jätavad suhtlemises soovida, võib-olla mõned professorid kasutasid natukene valu, märkmeid oma loenguteks, mida nad olid kasutanud seal kümme-viisteist aastat juba varem. Aga see käib kõik sellise konservatiivse ala juurde, nagu seda arstiteadus on. Kui mina meenutan oma õppimisaastaid, siis mul on jäänud alati niisugune mulje, et siuksed, tugevamad isiksused on jätnud tegelikult sügavama jälje, et kui tagantjärgi meenutades oma oma kooliaega, et siis just need õpetajad, keda, nagu kardeti, neid on noh, ütleme, et kes nõudsid nagu rohkem ja olid nagu järjepidevamad, et nende õpetajate vastu on lugupidamine jäänud oluliselt ka täna. Et kas võid täheldada sedasama ka Tartu ülikoolist? Keskkoolist on mul küll selline kogemus, meil olid kaks legendaarset õpetajat, inglise keele õpetaja Kerde ja, ja geograafia õpetaja ader mõlemale väga sügavad tervitused, kui nad juhtuvad, juhtuvad kuulama seda saadet, kes tõepoolest olid mõlemad niivõrd ranged õpetajad, nendel olid sellised järeltunnid laupäeviti täiesti tavapärased, kuhu kolmandik klassist umbes kogunes, aga see-eest jah, inglise keelele ning kakao geograafiale panid nad ikkagi väga-väga tugeva aluse. Ülikoolist mul sellist väga-väga ranget õppejõudu, keda, keda nüüd tagantjärele tänulikult selle ranguse eest meenutada, ausalt öeldes ei olegi, pigem pigem vastupidi. Ülikoolist on just üks, nüüd nimetatakse neid õppetoolideks patoloogiline anatoomia, kus selline karmus oli olnud juba traditsioon kümneid aastaid ning kus õppejõud olla kontrollinud uksemati juures, kas ikka kõik, kes sealt uksest läbi lähevad, ikka püsivad ka jalgu. Meie ajal see päris see professor enam ei töötanud ja oli pensionil. Aga oli üks selline usin vanemassistent, kes nõudis peerimist õppematerjalide tsiteerimist sellisel moel, et peast ette, et kui oli õppematerjalist kirjutatud, et üks pilt on punakaslilla ja siis vastaja ütles, et, et on lillakaspunane sisse loetud juba eksimuseks ja pidiste praktikumi järele tegema, et et kahjuks on nagu see sellise ranguse hea piiri sellise mõistliku piirini ületanud, aga samas jättis ka kõige eredamad muljed sellisest rangusest, nii et kahjuks kõik kõikide teiste mõistlikud rangused kahvatusid selle ebamõistliku ranguse ja nõudlikkuse kõrval. Ja nüüd täna ei oma see mingisugust tähtsust, kas üks kasvaja, mida on värvitud Josiin värviga, näeb välja punakaslilla või lillakaspunane minu tänase töö juures? Sa ütlesid Marised juba varakult peale ülikooli lõpetamist huvitas siin nagu tervisekorraldus. Ma küsisin su käest seda, et kas sellest ajast, mis oli sinu peale õppimise lõpetamist, see kogemus, mis oli tervishoiu korralduses siis, ja see, mis on täna, et näed sa siin vahel niisuguseid suuri erinevusi või, või on sul õnnestunud midagi muuta just selles osas, mis sind näiteks tollel ajal häiris. Kui mina ülikooli lõpetasin, see oli aastal 1993, siis meil oli kiirravikindlustussüsteem just üks aasta töötanud, nii et õieti arstide õppes. Viimane aasta ongi reaalselt juba ülikooli ajal noored kuuenda kursuse üliõpilased töötavadki sisuliselt oma juhendajate juhendamisel arstidena hommikuti haiglates. Et ma nägin pealt seda, kuidas, missugused olid need ravikindlustussüsteemi juurde stamise vaevad siis reaarsti tasemelt loodaksin küll, et ka, et ka minul on, on õnnestunud anda oma osa tervishoiu inimlikumaks muutmisel, aga aga ma loodan, et peamised asjad on veel meil ees, mida saab teha. Seda on niivõrd palju räägitud juba, et meie ravimise tase haiglates on tegelikult väga hea. Eriti arvestades, et me ikkagi kulutame ühe inimese kohta tervishoius kümneid kordi vähem raha, kui seda tehakse Inglismaal või Prantsusmaal. Aga aga jah, et meilgi pimesoolepõletikud ning keerulisemadki haigused saavad, saavad ravitud ja mõnikord kiiremini Ki arsti juurde ja haiglasse, kui, kui seda siis Inglismaale näiteks, mis on üks suur muutus, mis ma arvan, et Eestis on praegu alanud ning mis mis järjest enam ja enam maad võtab, on selline nõudlik suhtumine inimese poolt haiglas arsti juures toimuvasse ning arsti enesesse suhtumise muutus on, on läänes juba ära toimunud, et inimene tunneb, et tal on õigus arstilt küsida informatsiooni oma tervise kohta, see on täiesti loomulik, et et inimene ise osaleb otsuste tegemisel, mis tema tervisesse ja, ja ravisse puutub, et arst seletab inimesele. Teil on selline haigus, see on põhjustatud sellest ja sellest nüüd on ravivõimalusi kolm selle raviga on tulemuste tõenäosus selline. Aga Te jääte noh näiteks, eks ole, ratastooli haigeks sellise ravitulemustega, et võib-olla teie elu pikkus ei ole nii pikk, aga see vahepealne elukvaliteet on kõrgem ning, ning inimene peab saama ise otsustada, mida ta eelistab, kas elada lühemalt, aga väiksemate vaevustega või siis noh, võtta see risk ning need kannatused, aga elada, elada pikemalt ja just et seletada neid ravi tagajärgi. Et selles meie tervishoiutöötajad jäävad praegu alla tunduvalt alla oma lääne kolleegidele endiselt osad arstid arvavad, et, et inimesel ei ole õigust teada seda, et mis tal viga on või millest see on põhjustatud. Et see polegi nagu tema asi, et inimese asi on lihtsalt sõnakuulelikult täita, mida arst ette kirjutab ja saab terveks, siis saab terveks ja ongi kõik väga. No nii, me ei saagi oodata, et inimestel teadlikkus kasvaks oma oma tervise suhtes. Ja sellele ma tahan kindlasti igati kaasa aidata, et meil see muudatus võimalikult kiiresti suhtumises patsienti toimuks. Aga ütle, palun, kas uue ravikindlustusseaduse jõustumine ja tervisekorralduse seaduse jõustumine aitaks sellele kaasa? Ja kindlasti aitab uus seadusandlus kaasa suhtumiste muutmisele. Praegu on sotsiaalministeeriumis ütleme, et loodetavasti peatselt saab juba riigikogus vastu võetud Eesti haigekassa seadus mis küll tegeleb rohkem ainult haigekassa enesega, et kuidas on haigekassa üles ehitatud ning millised on haigekassa ülesanded ja kohustused. Aga seal me ka selgelt ütlema, et meie ülesanne on just nimelt kindlustada tuuleravikindlustushüvitiste pakkumine. Mis on siis need kõik need teenused ja rahad, mida, mida inimene haigekassast saab tervishoiukorralduse seadus ja veel enam patsiendiseadus on need, mis tegelevad otseselt inimeste õigustega ja ja ka siis arstidele kvaliteedinõuete seadmisega ning haigekassa ülesanne ning haigekassa juhtkonna ülesanne on teha kõik omalt poolt, et need seadused saaksid korrektselt ja kiiresti ellu viidud, nii et võimalikult palju kasu võimalikult ruttu tekkeks. Praegu on meil 17 regionaalselt haigekassat. Kas see arv on optimaalne või, või võiks olla väiksem, et ma just olen tihti mõelnud selle peale, et kui Tallinna haigekassa teenindab neljasadat tuhandet klienti ja samal ajal näiteks Põlva ja Valga paari-kolmekümne 1000 ringis, et kas ei oleks efektiivsem seda seda teha ikkagi jaotades Eesti näiteks kuueks neljaks piirkonnaks? Haigekassa struktuur on tegelikult selline, ütleme et sisemise töökorralduse küsimus ning ka tõenäoliselt ja nende selliste iseseisvate haigekassade nimed nagunii kaovad Eesti haigekassa seaduse vastuvõtmisel, mis on iseenesest kõikidele inimestele just nimelt see sõnum, et ei saa olema enam Narva haigekassat, võru haigekassat vaid Eesti haigekassa tähendab seda, et eesmärk on tagada, et kõikidel inimestel üle Eesti oleksid võrdsed võimalused. Ravila. Ja meie enda sisemine analüüs näitab seda, et tänane struktuur on natukene liiga killustatud ja tõenäoliselt uues haigekassas hakkab olema vähem selliseid tänaste haigekassade ülesannetega olevaid punkte. Aga, aga kõikidele kuulajatele rahustuseks seda, et, et seda me näeme kindlasti, et et esmasena kohe haigekassa uue struktuuri juures. Et inimesed peavad oma asjad haigekassas võimalikult lihtsalt saama ära aetud ning vajaliku informatsiooni samuti koha pealt, nii et kõik need maakondlikud struktuurid säilivad kindlustatute teeninduskohtadena ning pigem, et võttes nendelt maakondlikelter konteritelt ülesandeid ära, jääbki neil rohkem aega tegeleda otseselt informatsiooni pakkumisega inimestele ning inimeste küsimuste vastamisega ja nende lahendamistega. Erinevate selliste avalike esinemistega. Võib kokku võtta seda sellisena, et bürokraatlikkus nagu väheneb ja kliendikesksus nagu suureneb, et klient saab nagu oma oma teenused kiiremini ja lihtsamalt, et suund on ikkagi selles osas. Kliendikeskne jah, absoluutselt, et me tahame just kindlustatule meie kliendile enam tähelepanu pöörata. Kas me nüüd oma sisemist bürokraatiat, mis haigekassa enese toimimise jaoks vähendame, ma kardan, et pigem mitte sest sisemine bürokraatia tähendab just neid reegleid kirjutatud õigusi, mida saab näpuga järge ajada, kas ikka kõikidel inimestel on võrdsed õigused samasuguse seisundi või diagnoosi puhul, et pigem siin ma näen siiski sisemiselt. Me bürokraatiat suurendame, anname veel enam kirjalikke materjale, mis on sellised juhised, kust inimesed saavad kontrollida, milleks neil on õigus ning siis oma õigusi taga nõuda. Ma olen kuulnud tihti seda, et haiglate reform, mis oli eksminister Vilosiuse poolt algatatud ja ja kui rida maakonnahaiglaid suleti, see teema on olnud üleval ju siiamaani ja, ja aasta tagasi ka tööandjate ettepanek oli see teema uuesti üles võtta ja ja ütleme, et sulgeda või kokku tõmmata osa haiglaid ka Tallinnas, et neid on ka Tallinnas täna piisavalt palju see niisuguseks hüüdja hääleks ja, ja saime selgelt aru, et, et see ei ole nagu tööandjate probleem või peeti meid siis võib-olla mitte kõige kompetentsemaks sellel alal. Aga hiljaaegu oli Rootsist tellitud uuring, mis siis telliti nii-öelda Eesti riigi poolt ja see rootslaste analüüs näitas, et tegelikult on meil haiglaid neli korda rohkem kui täna vaja on, et mis sina arvad, kas on meil aeg küps, et me selle asja uuesti päevakorrale võtaksime? Jah, ma arvan küll, et, et aeg on küps ning selle jaoks rootslastelt tellitud uuring ka ka ka toimus üldse telliti. Et meil on väga suurhaiglate võrk tõepoolest, et Võrus, Viljandis on peaaegu et Mustamäe haigla kõrgused haiglad, mida nagu hästi-hästi ei võetakski ette, et ühelt poolt, et on meil ja palju haiglaid ja nad kõik vajavad päris suuri investeeringuid selleks et neid viia normaalsesse tingimustesse, oleks põrand korras, et oleksid kraanid, tualetid korras, rääkimata siis sellistest meditsiinilistest erivajadustest. Mis on torustik, mõnikord ka positiivse rõhu, õhurõhu rajamine mõnedesse haiglaruumidesse ja, ja meil me oleme elanud nagu haigla investeeringute koha pealt tegelikult sellisest nõukogude aegsest rasvast veel. Ja rootslastelt telliti uuring selleks ette 15 aasta peale ette teada, et kuu siis me peaksime investeerima ja uusi haiglaid ehitama. Aga siin ei ole ka, et see on nagu jälle selline natukene sõnavaliku küsimus. Et tõepoolest, et meil on nagu nimeliselt 78 haiglat aga tegelikkuses lihtsalt osata haiglat definitsiooni järgi ei ole haiglad, vaid nad oleksid pigem tervisekeskused või tervisekeskuse ja hooldekodu vahepealsed. Kui see tänane haigla kaotab haigla nime, ei tähenda seda, et sinna tingimata jääb järele ka tühi koht vaid vaid see koht jätkab lihtsalt seda tööd natukene teise nime all ja natukene teise sisuga samuti kuna teine tõdemus, mis Eesti tervishoiusüsteemi vaadates on, on see, et meil on ikkagi väga spetsialiseeritud kogu tervishoiu, meil on palju spetsialiste, neuroloogia, kardioloogia ja igasuguseid teisi looge, mida Läänes samu diagnoose ravivad sisehaiguste arstid tegelikkuses. Et meie oleme ära jupitanud niimoodi pisikeste erialade kaupa oma tervishoiu ning nüüd meil on selleks, et spetsialistid hakkaksid tõesti kõrgspetsialistidele väärilist tasu saama, on paratamatult vaja nende tööpõldu natukene natukene piirata. Nii et, et jällegi, et kui kuskilt on mõni spetsialiseeritud esitatakse plaan, mõni spetsialiseeritud osakond kuskilt maakonna haiglast kaotada, see tingimata ei tähenda, et et need haiged seal ravi ei saa, saavad küll, ainult et nad saavad seda sisehaiguste või kirurgia osakonnas lihtsalt. Ja mis on veel selle selle rootslaste plaani juures oluline meeles pidada? Või endale meelde aeg-ajalt tuletada, on see, et see plaan üritame ette vaadata 15 aasta peale. Ning kui me nüüd täna aastal 2000 vaatame tagasi 15 aasta taha siis see on aasta 1985 ja, ja sel hetkel ei suutnud sedagi ju tegelikult näha, et Eesti aastal 2000 on iseseisev. Me isegi 10 aastat tagasi ei suutnud ette näha, et väga paljudel Eesti inimestel on 2000. aastal mobiiltelefonid, et ka oma vanavanematele maale ei jääda ootama seda, millal pannakse püsitelefon telefoniliinidega talluvaid vanaemale on juba ostetud Mobiiltelefon, et vanaemaga ühendust pidada, et me ei suutnud seda ette näha. Ning me ei, ei pruugi ka ette näha kõiki neid tehnoloogilisi saavutusi, mis tegelikult järgmise 15 aasta jooksul tulevad. Nii et, et ma arvan, et see haiglavõrgu arengukava ega, ega sellega ei ei kiirustata ega tehta midagi üle. Aga vähemalt on suund, kuhu poole minna rahulikult ja targu. Mõõdukast sotsiaalministri Eiki Nestori all sotsiaalministeeriumis väga sageli kasutatakse ikka mõõdukalt, ikka mõõdukalt. Ning tõepoolest julgen kinnitada, et sotsiaalministeerium ei ei tee selles küsimuses midagi üle üleöö ega, ega liiga kiiresti. Maris avalikkus tunneb, siin teeb valdavalt ikkagi haigekassa tippjuhina, kuidas sa ise tunned, kas on seda koormat raske vedada? Sest sinu noorus ja ja kogu see suur monstrum ikkagi iga päev kuumata, see ei ole lihtne. Oskad sa kommenteerida seda? Muidugi on omad mõtted või tunded, et kuidas ma ise olen ennast läbi selle kolme aasta näinud keskhaigekassa direktorina ma ei oleks keskhaigekassa direktoriks kandideerinud. Kui ja kui ma ei oleks tundnud neid inimesi, kes keskekassas tööd Ta maad ja, ja, ja nende peale kindel olnud ja neid usaldanud 29 aastasena ikkagi praegu jällegi ma mõtlen, et, et ma ise ei tea, kas ma ise soovitaksin oma kellelegi tuttavale või kui mina konkursi komisjonis osaleksid mu juhtimiskogemus enne keskkassa direktoriks saamist oli küll küll küll päris napp ja piirdus pigem nagu üliõpilasorganisatsiooni juhtimisega aga mitte selliste tööalaste juhtimisülesannetega, et selles oli väga-väga oluline faktor minu jaoks ma teadsin, et keskkassas töötavad võimekad inimesed ning minu kui juhi ülesanne on, on nende inimeste võimeid täiel määral välja tuua ja luua nendele inimestele võimalikult head töö ja, ja noh, ka loome tingimused tulevikule mõtlemine on ikkagi selline loometegevus ja ma ei ole küll kordagi pidanud pidanud selles pettuma nende kolme aasta jooksul. Meil on Niukest juht võtmeisikutega keskhaigekassas väga töised ja usaldavad suhted ning samuti on meie inimeste tööle pühendumus väga suur, mis on, mis on samuti oluline. Aga ma olen küll väga sageli mõelnud just austusega erasektori peale erasektori omanikke peale, kui üks ajakirjanik võrdles Hansa Hansapanga käivet, mis on ligikaudu vist haigekassale sarnane ja Eesti Energial on samalaadne käivet Hansapanga juhi palka ning, ning keskhaigekassa direktori palka. Et küsis, et kas ma ei ole nagu puudutatud sellest, et neid minu palka kordi ja kordi madalam on siis siis aus vastus on. Ta ei ole erasektoris tegelikult just omanik riskib suuremalt, et omanik riskib oma rahaga, avalik sektor on ikkagi oluliselt rohkem reguleeritud ning keskhaigekassas samuti, kuigi see eelarve on väga suur neli miljardit siis pangaarvel ei ole ju kordagi seda nelja miljardit niimoodi ühel hetkel olemas. Ning teiselt poolt on see neli miljardit, selle kasutus on riigikogu poolt väga selgelt reglementeeritud, see ei ole neli miljardit, mida võiks kasutada milleks iganes vaid see on seadusega paika pandud, millistel tingimustel ja kui palju makstakse haiguslehti, millistel alustel makstakse soodusravimeid. Kui palju tohib maksta raviteenuste eest, et haigekassa asi on ainult Ta püüda võimalikult hästi ja kindlustatu huvides ravikindlustusseadust täita, et selle võrra avalikus sektoris need ja need vabadused on hoopis hoopis väiksemad ning riskid ikkagi ka väiksemad kui, kui erasektoris. Vot selle selle üle olen ma ka viimasel ajal üsna palju mõtisklenud. Haigekassal on üks eelis on see, et ei saa lihtsalt rohkem kulutada, kui laekub. Ja et selles mõttes on ta suhteliselt hästi kontrolli all. Aga ütle Mariskas sul selle kogu selle juhtimise kõrvalt jääb ka vaba aega ikka jääd, millega tegeled vabal ajal puuduvad. Täiesti täiesti võib öelda sellised reklaamitavad hobid, et vastupidi, et ma olen, ma olen üsna rahulik inimene, vabal ajal, et et ei sõida rallit, ei käi bensiin päid tegemas, ei ratsuta, ei purjeta, ei miskit peent, mis võiks meelt, köitajaid, eelistangi olla, lihtsalt teleringis ning, ning siis sõpradega. Mis on su meelisajaviide kodus? Kaheaastase tütre kõrvalt tuleb tunnistada erilist vaba aja veetmist niimoodi sihipärast millegagi tegelemist peale peale temaga tegelemise väga suurt ette võtta ei õnnestugi, ta on ikka aktiivne ja rõõmsameelne tüdruk, et ta võtab kogu tähelepanu ja vaba aja väga hõlpsasti ainult endale. Kas sulle meeldib reisida itta? Ma ei ole küll väga palju reisinud, aga, aga on huvitav, aga siin on jällegi, et reisida niimoodi tõeliselt saab ikkagi ainult puhkuseajast, et siin sellised tööreisid ei saa nagu reisimise nautimise alla panna, et need on ikkagi konkreetse ülesandega minekut, kus õhtu kulub hotellis järgmise päeva ettevalmistamisele ja ja siis peale üritustele võimalikult ruttu tagasi. Aga mul on küll üks üks tõeliselt Ilus reisikogemus, mida samuti soojalt kõikidele soovitan, kes seda tahaksid saaksid ette võtta, on suvepuhkuse ajal või sellisele soojale Vahemere äärde mineku mõtete mõtetel mitt minna Hispaaniasse, Itaaliasse ja kõikidesse nendesse klassikalistesse Vahemere maadesse, vaid hoopiski Horvaatiasse kus Vahemeri on samasugune kui kui Kreekas ja Itaalias. Aga kogu kogu selline kommertsturismindus tõenäoliselt tunduvalt väiksem ning, ning Horvaatia need Vahemere saared on küll tõeline maapealne paradiis. Eriti kuni veel saksa turistid neid üle ei ujuta sellises Jugoslaavia ütleme selliste sõjaliste konfliktide kartuses et meil oli seal üks väga kaunis kahenädalane puhkus Horvaatia saartel. Tead, et väga palju osutatakse ka alternatiivmeditsiiniteenuseid. Mida sa arvad sellest? Pean kohe alguseks tunnistama, et ma ise ei ole kordagi ühegi sellise nõelravi, arsti ja niukseid nagu looduslikke raviviise kasutavad arstide juures käinud. Aga ei ole ka väga väga nagu juurelnud selle üle, et et, et kas toetada või, või kuidas suhtuda niipalju kui mul niimoodi lugedes ja mõnedes tele-raadiosaadetest on mulje jäänud, et siin on tegelikult, et tegemist väga palju sellise suhtumise õpetamisega nii-öelda niimoodi sellises bürokraatlikumaks keeles sellise tervisliku käitumise õpetamisega, et just nimelt selliste loodus ravijate poolt, et noh, alates kas või nüüd see läheb küll meditsiinist kõvasti välja, aga kaalujälgimine on ju tegelikult, et ei ole mingi, tõesti ei ole dieet, vaid lihtsalt inimestele õpetatakse, kuidas ja mida süüa, et ärge sööge väga palju rasva ja valke ja sööge Opeski juurvilju. Ja, ja ärge tarbige liialt palju alkoholi. Et sööge niimoodi tasakaalukalt, et iseenesest noh, seda, seda on kõik ju hästi tõenäoliselt juba lasteaiast saadik kuulnud aga selleks, et seda omaks võtta, tundub, et noh, on nagu parem kui selle eest makstakse veel kuskile kellelegi raha, ma ei tea, 200 300 krooni seansi eest, et et siis olles ära maksnud selle raha, nagu tuntakse suuremat kohustust nende toitumisõpetuse vastuvõtmiseks kui, kui, kui lihtsalt niisama asuda õpiku järgi või siis sellise tavatarkuse järgi täitama kogu selles alternatiive. Meditsiin väga palju minu hinnangul tegelikult tuginebki sellele, et, et, et inimene usub, et see aitab ja see on kogu kogu meditsiini juures väga oluline. Et inimene peab ise ise uskuma ja ise tahtma terveks saada. Siin on näiteid küll küll just pahaloomuliste kasvajatega, kus inimese enda elujõust ja elutahtest sõltub see, kui pikalt ta edasi elab ja milline on tema elukvaliteet, et noh, päris imesid juhtub ikkagi väga-väga harva, et et keegi, keegi niimodi paljult elujõust elutahtest päris päris terveks saaks. Küll aga on see just nimelt see tõesti on erinev, kas, kas ravi mõjub või ei, mõju on, et kas, kas inimene ise usu teise tahab või või on ise juba juba käega käega löömas. Nii et need alternatiivmeditsiini harrastajad, eriti need, kes on ise arstiharidusega ja kasutavad alternatiivmeditsiini võtteid, ainult et nagu sellise ka tavapärase tervishoiuteenuse juures niimoodi nagu tugevdama vana need on minu arust väga head, eriti kui need just nimelt inimestele, kes nende poole pöördub, sobib teistele, võib-olla see väga vastumeelne, kui neile hakatakse soovitama kummeliteed ja nii edasi on inimesed, kes on seda ravimi tabletiusku ja nendele inimestele tuleb pakkuda siis ravimite tabletti. Olen ise oma silmaga näinud pealt, et see on nüüd küll nimetatakse ta platseeboefektiks, et et kuidas ühele venekeelsele patsiendile, kes oli seljavalude pärast haiglas süstiti füsioloogilist lahust lihtsalt, mis on õige protsendiga soolalahus. Ja, ja see võttis tal valu ära, aga tema lihtsalt uskus sellesse, et ainult süstiga saab valu ära võtta, et tegemist ei olnud ühegi ravimiga, vaid lihtsalt õige veega, mida tohtis inimkehasse süstida, aga see võttis temal valu ära, et usk sellesse süsti oli nii tugev, ma ei oska seda ja rohkemat nagu suhtumist väljendada, et kas, kas ravikindlustus peaks maksma alternatiivravi eest või mitte ja siin siin ma usun küll, et Ta et ravikindlustus ei peaks selle eest maksma, sest ravikindlustuse ühe kriteeriumina nagu rahvusvaheliselt kasutatakse ka seda, et et kui inimesed on ise valmis selle teenuse eest maksma, siis ei pea ühiskondlik ressurss nagu või ühiskondlikust rahast hakkama selle teenuse eest maksma. Ning ka Eesti inimesed on näidanud sellist siiski mõõdukat või vähest valmidust alternatiivmeditsiini eest maksta, nii et kui inimene ise tahab sellest maksta, ei tohiks talle seda ta keelata, aga samuti on oluline on siin see, et liialdused tuleb ära hoida, et et ühel hetkel ei saa Nende ravimteedega ja taimedega ka edasi minna, vaid, vaid ikkagi on vaja sellist traditsioonilist meditsiinilist sekkumist. On ka neid juhtumeid, kus tõepoolest liialdustesse minnakse. Noh, kuigi siin on jällegi tuleme tagasi varem esitatud küsimuse juurde, et et kui inimesel on õigus oma tervise üle ise valikuid teha, siis talle tuleks jätta ka see valik, kuidas ta ravitud saab ning kui arst ei suuda talle uskuma panna, et teistviisi saab ta kiiremini tervemaks, siis noh, siis jääb ka see lõppvastutus ikkagi inimesele, et seda siis siis on rohkem vastutuse küsimus, just et kas kas inimene siis vastutab ise oma tervise eest ja kui ta on arsti poolt pakutavast ravist keeldunud just arsti vastutama panna? Ma saan sinu sõnadest ka aru, et üks niisugune faktor on see, et inimese sisemine veendumus selles ravi usku on kindlasti see, mis alternatiiv ravimi juures kindlasti mängib olulist rolli. Aga tulles nüüd tagasi selle sellesama teema juurde uuesti, kuidas sa hindad täna üldiselt Eesti rahva tervist, et kas see kajastub nüüd mingil moel ka mingi statistikas meil, kus me võime teha mingisuguse järelduse sellest, et kas meil on see paremuse poole nihkunud või, või ta tammud paigal või halvemas suunas nihkunud. Õnneks meil rahva tervist ja on nagu nihkumas natukene paremuse poole riigi elanikkonna terviseseisundi kirjeldamiseks kasutatakse väga klassikalisi näitajaid ning need on siis surnult vastsündinut arv siis 1000 või 10000 inimese sünnitanu kohta samuti teisel eluaastal surnud laste arv, aga ka portide arva, erinevate nakkushaiguste esinemissagedust nüüd abortide arvus oleme me küll noh, tõesti väga suuri edusamme teinud, et see arv on langenud võrreldes 80.-te lõpu ka kohe-kohe oluliselt. Aga samas jällegi need väikelaste suremusnäitajad need väga palju korraleeruvad või sõltuvad ka ka riigi üldisest majandus liikus tasemest, mis on muidugi mõistetav, et et mida rohkem on seda rahvuslikku rikkust inimese kohta, seda rohkem seda rahvuslikku rikkust saab ka tervishoiule ära kasutada ning, ning siis neid inimeste terviseprobleeme täpsemalt jälgida. Teine osa siin on muidugi ka siis see, et, et kui turvaliseks me oma väikelaste elu teeme nii üheaastastest kuni kuni viieaastaste, nii. Ja siin on ka näiteid, kus alguses selline riiklik sund põhjustab pahameeletormi ajakirjanduses, aga hiljem osutub see ikkagi väga kasulikuks, et näiteks need autode turvatoolid. Et nüüd, kus, kus mul on endal just selline noh, kaheaastane tütar, nagu ütlesin, ma ei kujutaks ettegi, et tema autos saaks niimoodi vabalt ringi tuuseldada, ta ei püsi üldse paigal. Et kui palju on minu juhitud auto sel hetkel turvalisem, kui ma tean, et lapson turvatoolis kinni, rääkimata sellest, et nüüd tuleb küll kolm korda üle vasaku õla sülitada, et et kui, kui midagi peaks juhtuma, et keegi teeb meile avarii, keegi teine eksib liikluseeskirjade vastu ja meie autoga juhtub avarii, siis turvatoolis on laps kaitstud. Ja kui ta oleks seal lihtsalt tagaistmel nii-öelda nagu lahtised, eks ole, siis siis väike, 15 kilone kehakene ju lendaks kuhu iganes. Nii et me peame ise investeerima oma oma laste turvalisusesse ja ja tingimata see seesama probleem ei olegi, eks ole nüüd seal lasteaias niuke imikusuremus või laste väikelaste suremus, kui me vaatame turvatool, et see ei olegi investeering tervishoidu ega tervishoiu kulutusse ega tervishoiukulutus, vaid hoopis millegi muuga saab ära hoida lapsevigastuse või, või lapse haigestumise või veel hullem noh, tema tema surma seal samuti selline väga ammu tõestatud veid, koordi tõestatud tõde. Et tervis, inimeste tervis, ühiskonna kõik, kogu elanikkonna tervis ei sõltugi nii palju, mitte mitte sellest, et kui suur ja võimas on tervishoiusüsteem vaid vaid kui turvaline on see keskkond, kus inimesed elavad selles mõttes, et kas liiklus on korralik või mitte, kas on keskkond, looduskeskkond saastatud või mitte, milline on vesi, vee kvaliteet, kas on veega WCd või mitte, sest need on samuti nakkuste hallikad, tervist ei saa lahutada ja tervishoidu ei saa lahutada kogu ülejäänud elust vaid vaid just nimelt, et selline alkoholiaktsiis mõjutab tervist. Liikluseeskirjad mõjutavad tervist, noh, kõik kõik mõjutab 11. Viimasel ajal on pressis väga palju läbi jooksnud teema et töötute arv on ületanud 100000. Mina isiklikult väga ei usu sellesse numbrisse, aga mul on küsimus sinule, et kas sa näed, et niisugune oluline tööpuuduse kasv ja on ta suures osas haarab see muidugi Ida-Virumaad. Kas hakkab häirima ka haigekassatööd? Ma mõtlen just kuna nende kindlustamata inimeste arv suureneb? Töötamine ja, ja haigekassa on omavahel noh, kohe otseselt seotud kui võrra kogu haigekassa raha tuleb ju palkadelt makstud sotsiaalmaksust selle 13 protsendilisest osast. Nii et mida vähem töötab meie 600000 inimeselistes töötajaskonnast, seda, seda vähem laekub nende palkade sotsiaalmaksu, seda, seda väiksem on haigekassa eelarve ning seda vähem saab haigekassa pakkuda teenust kindlustatud inimestele. See on kohe jah, tõepoolest, et et kui palju inimesi on meil tööga hõivatud. Aga oluline on ka, et selle töö juures maksaksid makse maksuametisse. Et sellest sõltub enamik Eesti elanikke, ravikindlustus, et kui palju siis nad haigekassalt teenuseid saavad. Ning siin ütlesid, et, et sa ei usu sellesse 100000 lisse numbrisse. Tõenäoliselt tõepoolest osa nendest sellesse 100000 kuuluvatest inimestest võib-olla ka selliseid inimesi, kes tegelikult töötab nii-öelda mustalt, et ta käib, käib tööl küll kuskil, aga ametlikult ei ole registreeritud kui selle asutuse töötaja või siis ongi see polegi asutust, kus ta töötab, ta need tööd ja saab sularahas tasu, aga makse ei maksa. Et selle võrra siis tegelikult ei vähene noh, vähe sellest, et sellel inimesel endal ei ole haigekassakaarti ning kui temaga juhtub õnnetus, siis haigekassa ei saa tasuda tema ja raviteenuste eest, seda ei saa haiguslehte niimoodi, et kui ta on haigena kodus, siis tal puudub igasugune sissetulek, et seal nagu selle inimese individuaalsed probleemid, aga, aga kaotavad ka kõik teised inimesed kaotavad otseselt sellesama inimese naine, lapsed, mitte töötavad vanemad, sellepärast et et ka nendel inimestel jääb haigekassa kaudu raha saamata teenusteks, mida nad muidu võiksid saada. See tähendab seda, et käivitub ahelreaktsioon tegelikult ja see raha hulk tegelikult väheneb ja, ja sellest ka ilmselt kannatab. Kas see makse maksvad inimesed ju kannatavad läbi selle samuti? Jaa, absoluutselt, nii et, et siin on on ka, et ma olen kuulnud seda, kuidas pensionär minu kõrval oma oma sõbrannale diset inetu muidugi mürast juttu pealt pooldaja, seda tsiteerida veel. Aga tõepoolest, et see kuidagi jäi lihtsalt kõrva, seda juttu räägiti, räägiti nii lähedale, nii valjusti, eks vanem vanem daam kiitis, et et mõtle, kui hea, et minu poeg saab töötada niisama. Te ei pea kuskile makse maksma ja nüüd selle võrra on poja pere sissetulek niivõrd palju suurem, et tegi isegi arvutusi, et kui ta kõik peaks veel maksud sellelt sissetuleku pealt ja maksma, kui palju neid maksja siis oleks. Aga järgmisena läkski nende jutt kohe sellele, et pensionitõusu sel aastal ei tulnud suurt ja ei tea, millal seda tulla võiks. Et nagu üks, üks ja sama inimene ei suuda ühendada seda, et et see, see raha, mida tema poeg maksudest kõrvale hoiab, tegelikult see ongi seesama raha, mille, mille arvelt ei tule tema enda pensionitõusu. Nüüd me oleme rääkinud palju Eesti rahva tervisest, haigekassast, kuidas maris enda tervise on? Tänan küsimast, hea, sellega me ka lõpetame. Ja täna stuudios olid maris Jesse ja Enn Veskimägi, soovime kõigile head ööd ja ilusat varsti algavat suve. Ning minu poolt tugevat tervist, head tervist ja samuti kõikidele noorematele kuulajatele ikkagi mõõdukust ka jaanipäeva tähistamisel.