On ju ütlemata kena teada, et nagu mujal, elavad ka Eestimaa südames märkimisväärselt tublid ja keskmisest usinamad inimesed, kes seisavad selle eest, et meie kultuur ja mälu erksana püsiksid. Seetõttu sünnibki tänane saade rohkem kui 700 Ta vanuses Paide linnas. Keskel programmis musitseerivad Tõnu Raadik, Henn Rebane ja Aare Jaama ning kolme isesuguse inimesega. Järvamaalt kohtus Haldi Normet-Saarna. Tere, Paide kultuurikeskuse direktor Ülle Müller, Järvamaa esigiidiks tituleeritud Tiiu Saariste muuseumipapa Tuve Kärner. Tere, tere. Ülle Müller, teie Paide kultuurikeskuse direktorina tunnete ikkagi piisavalt ilma ja inimesi vist. Loodan, et öelda, mille poolest erinevad Järvamaa kultuuriga tegelevad inimesed Eestimaa teiste paiku. No ma loodan, et nad ikka erinevad, sest igal paikkonnal on ikkagi oma nägu omade kuu. Ja võin öelda, et Järvamaa kultuuritöötajad on piisavalt ühtehoidvad et nüüd viimastel aastatel oleme oma hoone ja tegusid üheskoos läbi mõelnud ja planeerinud ja meil on maakonnas moodustatud Järvamaa kultuurinõukoda, kus me siis oma plaanid paika paneme ja omavahel suhtleme ja infot edastame ja ja kõik sellised maakondlikud tegemise, et läbi selle nõukoja siis ka ellu viime. Nende tegemistega on käinud tutvumas mitmed maakonnad. Viimane kord olid siin meil Pärnumaa inimesed külas ja ja meie majas toimus ka selline maakondlik koos koolitus, mille siis korraldas rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus. Ja sellel koolitusel ka selgus, et väga paljudes maakondades püütakse selliseid kodasid luua. Ja neil on erinevad nimed, mõnes kohas ta toimib, mõnes kohas ei toimi, aga võib olla on see, et Järvamaa on piisavalt väike maakond. Et meie siiski suudame asju ühe mütsi all hoida. Et see teie nõukoda on siis eriline ja isesugune ja rilt käidi mõõtu võtmas ja vaatamas, et kuidas saaks endale midagi taolist teha. Just on ikka käidud vaatamas, et kuidas meil info liigub, kuidas me toimetame, kuidas me ei ole veel ära väsinud. Et käiakse šnitti võtmas. Elavaid inimesi on meil siin igas vallas, no tõesti, Ülle välime toimetab Türi linnas ja, ja ta on Vahva majade ühenduse juht. Et see avaldab ka meie maakonnale mõju siis Tuuve Kärner muidugi on selline tõsine muuseumide rajaja ja temaga me räägime varsti just et tema annab tooni. Ja mul on selles mõttes väga hea meel, et just meie majja on nüüd jäänud tegutsema Tiiu Saarist, kes tegelikult oma sellise kultuurimäluga aitab väga kaasa Järvamaa kultuuriinimeste tööle. Ja ega siin on ikka tihti käib meie majas inimesi, kasvõi lihtsalt Tiiu Saariste käest nõu küsimas, et kuidas on ikka tehtud ja ja kuidas vanasti ikka tehti ja et selles mõttes, et me oleme väga õnnelikud. Paide kultuurikeskuses on kultuuriteabetuba nüüd olemas tänu Tiiu Saaristile ühe asja. Ma tahaksin nüüd veel tegelikult ikkagi Järvamaa kohta öelda, et no seda võib julgelt väita, kui me räägime Järvamaa kultuurist, et Järvamaal on üle 100 aasta järjepidevalt peetud laulupidusid. Ja, ja seda tõesti iga aasta, et me ei ole siin ära väsinud, ei ole vahet jäänud ja, ja et see on küll üks traditsioon, millega me paistame teiste seast silma. 2007, kui täitus 100 aastat, eks ole, just Tiiu Saarist endise Järvamaa muuseumi direktorina kannate siis nagu alguses sai öeldud, austavat nimetust Järvamaa esigiid, no kas kõigepealt oli muuseum ja siis tuli giiditöö või oli see vastupidi? Vastupidi, oli hoopis sellepärast, et ülikooli ajal, kui geograafiks õppisin, siis oli selline tore seltskond, nagu Tartu üliõpilaste looduskaitsering ta praegu tegutseb, ka Jaan Eilart oli mehi ringi juurde ja tema võttis tudengid kätte andis juppi mingisugust suurel Venemaalt, Lätist või Leedust või kus me siis olime ekskursioonile minekul? Juppi kätte õppi, sea see osa selgeks bussis, vaat see 100 kilomeetrit räägid sina ja sealt giidi oskused tulitsest. Jaan Eilartile ütlen ma küll vanale mehele suured tänud selle eest, et ta meid õpetas, giidina tegutsema, aga tuuseumi Dullese Järvamaale tagasi tulles, noh loomulikult tuli hakata ekskursioone juhendama ja esileedi tiitlid ma enam enda käes hoida ei saa. Sellepärast et alates aprilli lõpust on meil olemas maakonnas nüüd juba viis inimest, kellel on kutselise giidi paberid. Seni ma olin kogu aeg üksinda. No selles mõttes küll, et ma olen kõige suurema kogemusega nendest viiest, aga mis ma siin juurde tahtsin öelda, et meie giidid on selline. Noh, oleme suutnud oma teha toreda asja giidide, sellise organisatsiooni ühenduse kokku luua, kus me oma maakonna giidid ka kokku võtame, siis mis seal salata, pooled on kultuuritöötajad, midagi pole öelda. Ja saame siinsamas selles teabetoas omavahel ka kokku? Jaa, tänavuseks aastaks ju tegime sellise. No tõesti hullumeelse otsuse võtta kätte ja teha konklus paide pajatajalt, ehk siis anda kõigile üle Eesti vabad käed, kes tahab vastavalt kirjutab siis nendest objektidest, mida me veel Paide vanalinnast välja pakkusime, oma ega me saame natuke kiide juurde ja kui meil sügisesse Vaisesteemi torn ka valmis saab ajakeskus, et siis on sinna ka kihide võtaja. Ja niimoodi me siis möllame. Me istume praegu selles kuulsas Paide kultuurikeskuse teabetoas, see teabetuba sündis siis eelmisel kevadel ja mida siis endast ikka konkreetselt nüüd kujutab see teabetuba? Ma tean, et see sündis siis, kui teie, Tiiu, Järvamaa muuseumi direktoritooli oma järeltulijale loovutasite, siis hakkas tekkima varsti teabetuba. Jah, nõnda see oli, sest kui see 35 aastat istunud muuseumi direktor on ja siis saab kuskilt Balziiber ütleme ausalt välja ja koguneda on igasugust träni sõna otseses mõttes, mis. On küll on giididega seoses Küllon turismiga seoses, küll on Paide ja Järvamaa ajalooga seoses väike korteri mahutu kodus ära hakkasin otsima, kust ma saaks nii panna, et kõik kätte saavad. Ja Ülle oli see hea inimene, kes selle toa mulle siia loovutas. Ja nüüd ongi siin ta tõi siia hästi palju vilja, noote ja kultuurivärke, mis on kultuurirahvale vajalikud juurde. Kodust tassisin siis ära nii palju, kui oli Järvamaaga seotud materjali Eestiga seotud materjalid Euroopaga seoses, mis on kokku korjatud kultuuripärand, rahvakalender ja praegu näiteks püüan ma kokku panna Järvamaaga seotud inimestest kataloogi, väikest sellist ülevaadet ja kui keegi kuuleb, et Tal on ka juured Järvamaal mingisuguse seosega. Olge jumala pärast head inimesed, saatke mulle teave, siis ma tean ju seda. Ma tahan teid ka sinna sisse panna. No kuivõrd teadlikud siin nii Paide linnas kui Järvamaal üldse sellest kultuuriteabetoast ollakse, et leitakse siia ikka tee tihti või vahetevahel või kuidas? Sellega võiks öelda paar lustakat lugu lausa alguses. Vaat mul siinsamas kõrval on laululapsed, kes käivad laulmas ja nemad leidsid siia kõige enne tee. Ja siis järgi seda leidsid huumori, võta vanaemad. D. Milles oli põhjus, vanaemad? Tulite mudilastele järele, lapsi enam laulmistoas ei ole, kus nad on kaks ust edasi läinud. Ja kui siis vanaemad tuleb siia sisse, mida sa siin teed, mis sa siin vaatad? Poiss, nii arglikult. Me vaatan siin seda ja siis avastab vanaema pisu. See siin on Botonis, see on, läks üks tund aega, siis poiss sikutab vanaemalt seelikusabast. Kuule, kas me kujuga lähme? Ei saa veel, oota, ma vaatan selle ka ära. See oli alguses, aga praegu need lapsed käivad mul pidevalt siin siis mis oli vahva, leidsid üles gümnaasiumide omad, vaata, peavad tegema koolilapsed uurimistöid ning leidsin selle koha üles, siit saab materjali väga hästi kätte ja mis oli põhiline, mind pani see kõige rohkem naerma. Siin ma võin omal panna oma maki mängima ja kuulatav, aga kui ma lähen muuseumi seal mäe peal vait olema, lase käia, küsivad minu käest, vahepeal ved jalutamas, telefon on sees. Räägime, arutame. Üks ütles, et vanaema, mul tark küll, aga seda, kuidas perekonnanimed tekkisid, tema ikka ära tähendab ka sina rääkisid mulle ära, noh, lisaks veel, et tegelikult selle ruumi kõige suurem väärtus on Tiiu ise, et selles mõttes on hästi vahva, et ta siin toimetab, ruumihing, ruumi, hind just siin paar päeva tagasi tulid meie suured kultuuriinimesed siia ja otsisid kaerajaani seadet. Et pidi olema kuskil ajal, mina ütlesin, et see oli vist 84. aasta materjalide hulgas või oli 85 ja nii kui ta esimese sealt aastakäigust lahti võttis ja ongi siin. Et miks me su käest kohe küsinud. Me otsisime nädal aega. Ja see, et, et Tiiu on ikkagi tegelikult sellise koha tekitanud, kuhu siis ka täna loomingulised inimesed oma stsenaariumid saavad tuua. Kui nad on valmis seda teistega jagama, siis on siinse koht. Ja muidugi siia koondume stsenaariumidest jutt käib ikka laulu ja tantsupeo stsenaariumid, üritustes stsenaariumid, rahvakalendri tähtpäevade tähistamise teemad, et kõik see, et kes on valmis oma teadmisi jagama teistega Meie jutuon siin oma vaiksel ja malbel moel kuulanud Järva-Jaani kultuurimaja direktor Tuve Kärner. No teie hellitusnimi on kiiksuga muuseumipapa, kuidas te seda kommenteerite? Aitäh no see kiiksuga, see on üsna normaalne nähtus ja muuseumipapa. Mul on lausa hea meel, et, et sellist väljendit hakati kasutama, võeti omaks, sest ma ise pakkusin selle variandi välja ja kunagi keegi võttis ka intervjuud ja ei olnud nõus tiitliks panema, et muuseumipapa ütlemis papas ikka nii väga oled, aga, aga mul on hea meel, kui, kui seda tiitlit kasutatakse. No see näitab ja vihjab millelegi igipõlistele. Ta võib-olla natukese vihjeid ongi selleks ka, sest et kui me võtame ühe meie sugupõlve sellise ja siis vanaisa oli juba jal vajanis pritsipealik isa oli palju aastaid, mina olen kolmanda põlve esindaja juba möödunud sajandi 65.-st aastast. Meil on kolm poega ja tütar, kes kõik mingil määral tegelevad tuletõrjega ja tuletõrje ajaloo jäädvustamisega. Neljas põlvkond ja siis, kui vanemal pojal sündis poeg, siia tütrel sündis poeg, ehk siis mõlemal poisikesest esimehed vanaaegse tuletõrje autoga sünnitusmajas vastas, nii et see on nüüd nagu hobi külje pealt. Ja, aga mis kultuuritöösse puutub, siis kultuurimaja juhi amet on mul elus üldse teine ametikoht. 20 aastat sai oldud kolhoosis ametis ja nüüd hakkas just eile jooksma 20-st aasta järveni kultuure. Tove Kärner lisaks sellele, et te olete ka praegu priitahtlik pritsimees loonud Järva-Jaani pritsimeeste muuseumit, olete te seal Järva-Jaanis kohe kamaluga neid muuseume loonud, aga täpsemalt. No see tulenes asjaoludest, et ka väikses kohas ja, ja kui eriti hobi korras toimetad kogumistööga, siis ühel heal hetkel saavad nende vanaaegsete eksponaatide saamine saab lihtsalt otsa ja ei õnnestunud rohkem kollektsiooni laiendada ja hakkasime kollektsioneerima muuseume. Käis külas meil kultuuriminister Laine Jänes ja väitis, et Järva-Jaani pidavat olema vabariigis kõige suurema muuseumide kontsentratsioon paniga omavalitsusvabariigis. Et meil kuus muuseumit on juba olemas ja seitsmendat, teeme ja kaheksanda idee on olemas, mis muuseumid? Üritame natuke üles lugeda. Kõige esimesena sai valmis tuletõrjemuuseum aasta hiljem tuletõrjemuuseumi fondihoidla näitusesaal. Samal aastal sai valmis ka muuseumi õue peale lasteaia tuletõrjemänguõu. Siis tuli vanatehnika varjupaik, vahepeal jõudsime osanikeks saada orina Muuseumis ehk seda kutsume siis vallamuuseumiks. Ja kõige pesamuna on siis meil vanatehnika varjupaik, aga vallas on, on veel meil Jüri Mardi talumuuseum, kellega koostööd teeme ja, ja loomisele ehk siis algus on juba tehtud nostalgiakeskuse väljaehitamiseks ning mõtetes on miniraudteemuuseum, mis mahub ära ühte kitsarööpmelise raudteevagunisse. Tegemisel on seitsmes muuseum, olemas on kaheksanda idee. Nii on lood Järva-Jaani vallas, kui asju ajab muuseumipapa Tuve Kärner, aga iga muuseum peab ju kuskil ka paiknema. Ülejäänud kõik ongi vööris, kui harva alevis sees ülim mardi talumuuseum on mõned kilomeetrid alevi keskusest väljas ja need hooned on tuletõrjemuuseum, asub endises pritsikuuris ja, ja ülejäänud on siis endise kutsekooli järelejäänud hoonet, mida üritati ebaõnnestunud müüa omal ajal. Ja õnnestus need vallaga hea läbisaamise märgiks saada täiesti tasuta bilansist bilanssi ja hakkasime sinna sisse siis eksponaate koguma, olime muuseum, asub olile mõisas. Ja nostalgiakeskus on endine kutsekooli esimene ühiselamu väga nostalgilise väljanägemisega, juba Stalini-aegne ehitus ja miniraudteemuuseum tuleb siis vanatehnika varjupaigas seisvasse vagunisse, külastajaid jätkub ja külastajaid jätkub ja reklaamifirmad ei, ei suuda aru saada ja ega lahti mõtestada seda, et, et meie reklaami ei vaja. Sellepärast et meie puhul toimib kogemuslik reklaam. Üks inimene räägib teisele, üks grupp räägib järgmisele. Ja me sammume täiesti oma võimete piiril, see tähendab seda, et kuna kõik meie ettevõtmised ja mu sealsed tegevused on on ühiskondlikus korras hobi korras siis siis reklaame me oma tegevusega rohkem teha ei tohigi, sest vastasel juhul me reklaamime asja üle, rahvast hakkab tulema rohkem ja me ei ole suutelised need vastavad, aga aga ma väga loodan, et, et kunagi saab siis tõeks ka ka minu suurim unistused saada ametlikuks muuseumi papaksid muuseumi panime praegu enda poolt pandud ja, ja rahva poolt omaks võetud, aga, aga et saaks päris ametlikult ja saaks ikka ikka kohe hommikust õhtuni ainult tegeleda reaalse tegevusega. Siis paneks selle Järva-Jaani kultuurimaja direktori ameti maha ja. Tunnen jah, et aeg on, on sealmaal vaja vaja teatepulk noorematele üle anda ja ja ma usun, et asi hakkaks, hakkaks toimima sama hästi kui mitte paremini. Ma tunnen juba tükk aega, daamid tahavad midagi vahele öelda. Ja mis ma siin Tuve kohta vahel ütlen, seda, et Tuvelon gruppe nii palju, et teinekord kui ise pead siit mööda maakonda lähed rühmaga kaasa, siis seda lootust pole, enam ei ole. Tuve võtaks selle rühma vastu väga harva, ütleb, et ah, võti on seal, padrunvõtme sinna, mine teise ära. Mul on täna seitse Rütma, mul on täna kaheksa rühma. Aga tuge jõuab veel kõigele lisaks. Pasunad ka puuda. Mind paneb see imestama ja tantsida ka vahel, kui vaja. Puhkpillimäng tuli täpselt samal aastal, kui kui tuletõrjenoortesalga liikmeks võeti, siis möödunud sajandi 65. aastal ja pasunad on puhutud jah, terve see aeg ja nüüd on, teeb ainult rõõmu. Et meie orkester läheb üha suuremaks, tuleb noori juurde. Alles ülemöödunud aastal, ühinesime Koeru, muusikakoolinoortega ja, ja õpetajatega ja nüüd on jälle nüüd kuidagi tahtis ka lina püsti ajada, siis siis Järva-Jaanis on üks kahest vabariigis toimivast tuletõrje puhkpilliorkestrist, kes mängib vanades mundrites kõiki selliseid lugusid ka, mis, mis sobilikud pritsimeestel. Aga selle Tuve kiisuga üks asi on veelduvelnuks, väga kihvt. Lasid, mille peale mina ei ole veel läinud, aga kõikkima ärritan iga kord, ma ütlen selle peale niimoodi, et ma ei saa minna, ma pildistan vei filmil. Jahti ju on natukene muidu küll julge, julge naisterahvas, aga, aga ei julgenud tulla ühele soomustransportööri peale. Millega teeme seikluste raja läbimist, kolme ja poole kilomeetri pikkune rada. Ja sõber Vello ütleb, kes elab teises alevi otsas, et seda mootorimüra ja lintide klõbinat ei kosta ära. Aga, aga see naiste kiljumine, see kostab isegi magamistuppa, õhtusel tunnil on, et ta on niisugune omapärane väike närvikõdi tekitamise aparaat tõepoolest. Nad uude kohta võib öelda seda, et tõesõna, kui keegi Järva-Jaanis ära käib ja jaa jaa siis alati Tuuveda väga hea, hea mulje ja meeleolu külastajatele. Noh näiteks et kui Pärnumaa kultuuritöötajad need viimati siin eelmisel nädalal käisid Järvamaal taas ja ja külastasid erinevaid kultuuriasutusi ja muuseumid Järvamaal, siis siis nad ütlesid kohe, et kustumatu mulje neile jättis ikkagi Tuuve Järva-Jaanis. Ei no suve kohta ei ole jah midagi rohkemat öelda, tube on tõesti super ja see, et ta kultuurimaja maha jätaks, seda ei tohi mitte mingil juhul, sest muideks kultuuritööst ei ole rääkinud. Temal on kultuurimaja, kus iga kevade kõik tantsivad. Ja Ülle Võsul tantsud. No mina võin küll öelda tõesõna, et Järva-Jaani kant, Järva-Jaani alev on tuntud hästi selle poolest Tuuve Kärner ja Ülle aas, tõesõna, seal Järva-Jaanis panevad absoluutselt kõik tantsima. Nii mehed, naised, lapsed, beebid ja iga kevad toimub meil tohutu suur tantsuetendus, kus siis kõik osalevad. Kuidas te panete tantsima, ütlete, et need tuled ja kõik? No siin oli nüüd minu nime peal hästi palju kulda riputatud. Tegelikult on ikka tantsupool on ikka puhtalt Ülle vaasi rida ja seda juba palju aastaid olnud. Kasvas välja ise tantsijast ja nüüd on palju aastaid juba juba tantsuõpetaja ja me tegime loetlemise, jah, tõepoolest iga üheksas valla kodanik tantsib. Nii et sellel aastal on juba ülerühma, aga tantsijaid 153. Ja lisaks veel siis päevakeskuse ja naisrahvatantsurühm ja siis lasteaia rühmad veel juurde, nii et et vot 200 inimestega jagamegi ära tulebki, üheksa iga üheksas valla kodanik alates siis siis imikust kuni kuni päris vannurini välja. Kui te vaatate nüüd mulle otsa, kahjud raadio pilti ei näita, küll siis saaks nii mõnigi raadiokuulaja nendele näo muigele, kui kujutate ette, et minusugune tantsib, aga ometi ma tantsisin lausa paarilisena kolm aastat karaktertantsurühmas, Jürid, marid käsu korras midagi teha, vald, et üks mees oli puudu ja, ja tuli vihtuda, niikaua kui kodus abikaasa hakkas, ütleme kui see ennast ka kõrvalt näeksid, et siis seal sisse tuleksid küll ära ja nonii, saigi ära, nii et, et meie pere keskmine poeg võttis siis ameti üle ja vihtus ka mõned aastad tantsida. See on ikka see see sära, mis tõmbab kaasa inimesi ja, ja kui seal järva jaaniõlled kiita, siis on tõesõna see, et ta ise loob tantse. Ja tal on alati uued ja värsked ideed, aga mis nüüd öelda siis veel Järvamaa kultuuritöötajate kohta, nii üldiselt siis nüüd eelmisel aastal korraldati üle järvamaaline uute tantsude ja uute laulude konkurss, mis näitab seda, et tegelikult Järvamaal konkursid õnnestusid ja, ja see näitab seda, et Järvamaal sellised ärksad toredad kultuuritöötajad, kes ikkagi julgevad ise ette võtta, ise tantsu välja mõelda, selgeks õpetada ja sellega veel konkursile minna, et selles mõttes tõesti müts maha, et seda kõike tehakse. Ja kusjuures veel nii, et valmib meil selline Järvamaa laulu- ja tantsupidu oma lugu, tõesõna, oma Järvamaa inimeste loodud lauludest ja tantsudest. Kui Ülle räägib siin FB tantsud lähevad seda tantsupeole, siis üks võidutants oli ka Ülle enda tants, mis sinna läks siis laulud, meil on toredad inimesed, kes loovad tõesti nii-öelda õhust laulud hetkega tulevad. Ja teine asi, mis on veel, ma ei tea, palju, teistel on sellist kommet. Igal aastal on meie kultuuritöötajatel üks niisugune ühine ekskursioon kuskile. Eelmine aasta tegime pikka ekskursiooni Ahvenamaale. Nüüd on meil plaan minna Ruhnu saarele siin mööda Peipsi äärde nuhatud kihnul on käidud ja need on üle Eesti igale poole, see liidab kolm päeva kultuuritöötajad koos, see liidab kultuuriinimesed kokku ja Ma ei tea, mulle tundub kuidagimoodi, et osa meie omavalitsuste juhte on ka imelikult kultuurilembelised, kas gaasis kiiksuga kultuuri austavad või ma ei oska öelda, aga tunne on, et päris mitmete mitmete valdade omavalitsuste juhid toetavad kultuuri. Loomulikult on neid ka, kelle jaoks on kultuur see, mis on kõige tagumine kõikjon, mille plastel erilised oleme. Me oleme lihtsalt seda maal ja meil on uus naabrid, sellepärast oleme ju Eestis ainulaadsed ja oskame väga ilusasti vaadata, mis sa naabritel üle aia toimub üleaedsetel. Ja siis midagi võtame endale. Meie oskasime isegi Saksamaale välja vaadata ja Kreutzwaldi tõlgitud kilplaste lood võtta omaseks ja leidus inimene, kes tegi meile oma kilpjala. Unikaalne ja vahva koht, ma olen seal Nonii. Samas on meil mõnede allikate ääres olid räämas kohad, külad, inimesed võtavad kätte, teevad, külaseltsid, teevad korda, paigad teevad, matkaradasid lihtsalt oma heast hobist. Sihuke tunne on, et kogu Järvamaal kiiksuga inimesi täis. Selles kõige-kõige paremas mõttes ja siin ühest küljest oli juba juttu teine õlle on meil siin täna Paide kultuurikeskuses teabetoas meie vestlusringis Ülle Müller, nimelt Paide kultuurikeskuse direktor, et nagu Tiiu rääkis, teie ajal on siin jälle näitemäng ka au sisse tõusnud. Näitemäng on paides ikka tehtud ja, ja Paide huviteater on siin tegutsenud aastaid, aga no tõesõna, et, et oli väike paus ja sellel kevadel taas siis ikkagi esietendus oli. Ja näitemänguga, nii et huvi teatri all on tegutsemas kolm truppi, siis et üks esietendus oli, oleme kahe esietenduse ootel. Nii et ma arvan, et tegelikult on see üldse nii, et üle Eesti, et inimesed ikkagi tahavad näidelda. Kui on eestvedajaid, tahavad tantsida ja tahavad laulda. Näitetrupp on kastel oma näitekirjanik kroon. No kui nii-öelda siis Paide kultuurikeskuses tegutseb projektijuhina Tiia Tamm, kes on tohutu palju kirjutanud erinevaid stsenaariumeid, näidendeid, kusjuures et tõe sõnanetamasse haariumid on nii huvitavad ja põnevad. Näiteks 29. laulu ja tantsupeo ma täitsa huviga ootan, mis sealt jälle tulemas on, sest idee on väga põnev. Paide ajalugu on ju ka väga põnev, linnaõigused sai ta 1291. aastal. Sajandite jooksul on siin tõeliselt kirju elu olnud, sel teemal kivist on näitemänge kirjutatud. Neid on päris mitu olnud, aegade eesmärk oli Silvia rannikuga üks esimesi, mida mina mäletan, see oli 65. aastal ja pärast seda neli kuni neli kuningat, oli selle pealkiri ja, ja ma olen päris kindel, et tänavu septembris, kui tuleb vallitorni avamine, tuleb ka üks etendus, aga näevad need, kes kohale tulevad. See on nüüd kindel, et vallitorni ekspositsioonid ja vallitorn sai valmis meil 25.-ks septembriks ja tõesõna siis on oodata uhket näidendit Paide vallimäel. Nii et 25. septembril tasub tulla paidesse. Nii. Ka Tiiu Saariste lisaks sellele, et te olete tubli giid, olete te siis ka veel siin, kohalik operaator kõps nagu. Nojah, kui operaator kõps seeneriigis, kes seeni ei tunne, selle võttega, aga jah, ma natuke fotoaparaadiga käime igal pool see ja mul kunagi maha, aga siin mitmed aastad juba kaameraga ja nüüd on sattunud niimoodi, et kultuurikeskusele on ju väga kihvt jõululaat, sellest hakkas pihta filmimine, siis paidest pärit sündmused siis rahvakalender, siis jüripäev, siis tuleb kreisi päev, siis tulevad sügisesed üritused, et tahaks üks aastaring selliselt kõik üritused, mis suuremat tähtsamad on põnevamad, ära filmida. Igatahes siin rahvakalendri asjade kohta öeldi lausa, et see on nagu natuke õppematerjal ja mõned näitused ka siin teha ja sellised see asi käib, aga siis ma ei ole mingisugune spets kaameramees ise õppinud, aga hakkama saanud. Tõve Kärneri Järva-Jaani kultuurimaja direktor öelge, kas teil on vahel nädalas või ühe kuu jooksul või, või aasta jooksul siis mõni selline päev ka või on neid lausa mitu, kus tunnete, et kõigest on kõrini ja ei taha selle kultuuri ja muuseumi töö peale absoluutselt mõelda. Vot see vist ongi üks üks suur rõõm ja õnn, et ei ole olnud. Uskumatu. Tundub endalegi jah. Sest et on üks sort inimesi, ma tean päris päris mitmeid, kes, kes ei saa olla lihtsalt niisama, kui jääd niisama, siis, siis jäädki parem hoida kogu aeg niimoodi raske ja mõni küsib, et noh, kust need, kust, et tulevad ja kus need, need kõik need teostused siis siis ideesid on terve papka täis juba, nii et selle ideede puudust ei ole, jõuaks nüüd ainult teostuse järele. Sest mul, kui siin juba alguses juttu oli, et, et noh, kasvõi siia kogunenud paraja kiiksuga köik siis siis minul üks üks kiiks veel ja juba väga-väga ammusest ajast on, et ma pean logiraamatut. Et siin siin praegu laua all on ka juba üks leht saab varsti täis. Ma vaatan, jahtisin igat ribasse, kirjutas mõtted ja värgid ja nüüd logiraamatu selline üks lahutamatu osa, et, et ma panen selle jälle kausta ja ja kui kunagi saab aega olema, siis, siis võib-olla tuleb süsteemi, äkki tuleb mingi väike kirjatükiga asjast ka välja. Ja, ja samas on ka niimoodi, et mul on öökapi peal ka igal öösel ikka pliiats ja paber, et kui järsku ärkad üles, oled, näed unes või, või mida iganes või, või enne magama jäämist mingi mõttekene tuleb, kirjutad kas või paari sõnaga ühe lausega üles ja tarvitseb seda nüüd ainult sõprade keskel nimetada, siis siis üks põleb lause juurde, teine lause juurde ja ja vot siis pean olema mina see, kes selle nüüd pilve serva pealt selle rahva jälle nüüd alla toob, et parem oleks ikka vist niimoodi, et hakkame servast tegema ajad, kui ta jääbki, äkki teeks, aga, aga ega meil need väga palju ripakile neid ideesid ei ole ka, nii et et üks üks sõber ütleb jälle niimoodi, et selle asja tähendab kohe ära, nii kui aega saab, aga paraku jah, esid ja eks. Üks laar, aga nüüd järsku ärkamisi tuleb öö jooksul palju ette või. Noh, eineid nüüd nii väga palju pole ka jääkseks, osa asju tuleb päevasel ajal ja, ja sõprade keskel ja no minul on vedanud elus sellega, et, et mul on kogu, aga äkki ümberringi olnud väga head kaaslased, väga-väga head sõbrad. Tore pere, kes toetab seda kiiksu valemist, no ma ei kujutaks ette, kui kui oleks, oleks mõni tulehark kõrval, et, et mis siis saab. Siis saab, aga kõik me oleme ilusti ilusti hakkama saanud ja, ja igaüks väikese väikese kiiksuga seal kõrval, nii et proua juhib rahvatantsurühma ja, ja teeb giiditööd ja veab ühte muuseumit ja kui mul ei õnnestu alati paigal olla sisse, siis teeb minu hästi giiditööd teistes muuseumites, nii et selles suhtes on kellegi väga vedanud. Minul on täpselt samamoodi pliiats ja paberlaua peal, sest et kui ikka küljes ärket ai see mõte luttu paberi peale hommikusse, muidu ei mäleta. Ja kuidas Üllelon, kui ma teile ausalt ütlen, siis mina ei lähe paberi ja pliiatsiga magama, aga ma lähen nõusid pesema paberi ja pliiatsiga. Et õed-vennad, noh, et korista või siis peseb nõusid, siis tuleb ka väga häid mõtteid. Olete midagi kahetsenud ka, et, et kõik see, meie jutt on saanud praegu selline helgeid, mille üle mul on tegelikult väga hea meel, sest et nii peabki olema meie üsna keerulises elus, et on hulk inimesi, kes võib-olla vilistab mingite igapäevaste tüütute asjade peale ja ajab, nagu öeldakse, põlevate silmadega oma tunnistust. Aga siiski ütleme on midagi, millega ei ole rahul või mis oleks võinud olla teisiti. Võib-olla kõik ei ole näinud nii nagu sa planeerid, aga kui sa tagantjärgi hakkad mõtlema, et kuidas on asjad läinud, siis tundub, et ikkagi on hästi läinud. Et ei ole niisugust hetke küll, et mida nüüd kahetseks tänasel hetkel hirmsasti otseselt kahetsust ei ole, aga võib-olla see oleks pidanud juba varem natukese ennast selle tegevkultuuriga, teiselt poolt sidumistunne, ta pole siin selle toa ja selle giiditööga hästi-hästi meeldib ja mul on hea meel, et ülikooli ajal, kui jaotamine töökohtade oli, mina sattusin Järvamaa muuseumi tööle, et sealt ma sain ikka selle õige asja, mida võib-olla rohkem vist vaja lingele. Teabetoas te tunnete ennast nüüd üldse oivaliselt. Ütleme siis nii jah, sest passiin tunnetan seda, et ma saan kõige selle, mis ma olen omal aastatega kogunud, basaan seda edasi anda ja siin on inimesi, kes tahavad seda kuulda ja omaks võtta ja justkui oleme oma giidide üle ääretult hea meel, et need on mul super, kõik. No kas pole õigesti küsitudki, seda ütleksime, midagi kahetsen ja ja kui tekibki selline mõte sinna pidama jääma paramidagi kahetsemise peale, siis tuleb üks lugu meelde, kus kaks meest omavahel räägivad, et mis sa sellest Saidudes endale naise võtsid, nendes ei tohi enam viina võtta, ei tohi, suitsu tahavad, kas kahetsed ka oma seda naise võtmist ja ütleb jah, aga vaata, niisugune lugu need 800 ka ei tohi enam. Minul seda keeldu küll peale jaheda kahetseda ei tohiks, aga, aga ei ole ka tõesti mine, mida kahetsema peaks. Tihti, kui näen toimekaid inimesi ja mõtlen, kuidas küll ometi jõuab või jaksab kõike seda teha siis ma mõtlen küll, et ikka ilma pere toeta ei oleks me keegi nii toimekad, kui me täna saame olla ja pere on tegelikult nii kodus kui tööl just pereni kodus, kui tööl ütleks siia kolm märksõna inimene, luud, tus, kultuur, need on kolm elualust ja need on kõik need, mis meid edasi viivad. Ja kui me oskame need kolm omavahel kokku liita, siis ei häiri meid mitte ükski jama, mis siin maailmas on. Me oleme rõõmsad, me suudame edasi minna. Märksõnaks on, on koostöö esimeseks ja just sellest on on väga-väga suur rõõm, et on olnud niivõrd head kaaslased ümberringi on see koostöö on kenasti laabunud nii kodus kui tööl. Tööle on teine, et seda on märgatud, päris palju on, on tunnustatud meid. Ja kolmandaks oleks meie tegemistest jääks jälg. Üks sõber kunagi kunagi väga tabavalt öelnud, et küll on hea suurte lubjaviltidega astuda jäljed sulalume sisse, aga need jäljed kaovad ka esimeste soojade tulekuga. Kui meil koostööna õnnestub jätta ühiselt ühiselt rõõmu tundes ka sealjuures jätta jälg enda aja tegemistest siis see peaks olema küll meie ajastu märk. Järvamaa isesuguste inimeste Ülle Mülleri, Tiiu Saariste Tuvia Kärneriga kohtus Haldi Normet-Saarna. Saates musitseerisid Tõnu Raadik, Henn Rebane ja Are Jaama ning helirežissöör oli Viivika Ludwig. Kuulmiseni.