Tere, kes on vähegi sirvinud sõjaeelseid talu perenaise ajakirju näinud numbrist numbrisse, jätkuvaid piker, tikleid, mis õpetasid talumajade ümbrust korrastama talu juurde, lillepeenarde ja korralikult pügatud hekidega ääristatud lipuväljakuid rajama, kuhu tähtpäevadel ja riigipühadel rahvuslipp vardasse tõmmati. Kodukaunistamise liikumine ei saanud enne sõda käis seda rohkem kui kolm-neli aastat kuid selle mõju kestis aastakümneid. Selle liikumise tänastest ilmingutest on Kaja Kärneri seekordne Reporteritund. Ajakirjanik Ene Pajula Kodukaunistamise ühenduse keskjuhatuse eest on uurinud kõnealuse liikumise algust möödunud sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Tegelikult alustasid sellega naisseltsi ääri-veeri juba juba 20.-te lõpust, aga 1936. aasta jüripäeval 23. aprillil asutati kodukaunistamise peakomitee ja see oli ikka ka üks tõeliselt võimas riigi mainekujunduskampaania algus. Tänapäeval me ütleksime nii tollal seda niimoodi nimetatud ja selle eesmärk oli tõesti muud Ta mitte ainult traditsioonilised suvituspaigad nagu Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Kuressaare vaid kogu riik tõesti, iga viimane kui ääremaine küla ja sooservas paiknev talu selliseks, et sinna ei oleks piinlik tuua, külalisi võeti ikkagi väga sirgelt siis sellele, et Eestisse tuleks rohkem turiste ja et oleks oma inimesteni ilus puhas elada, ilus ja puhas oma lapsi kasvatada. Ja tol ajal oli käigus ju ka seega plaan ja et kõik lapsed suveks maale, et ka need linna lapsed, kellel ei olnud maal sugulasi, et need saaksid kuskile tallu ja et seal siis tõesti oleks neil kena olla ja asutati siis tollase hoogtöö peakommi. See, kuhu kuulus 49 liiget, sealhulgas viis ministrit, siseminister, põllutööminister, teedeminister, haridusminister ja sotsiaalminister ja viimane Oskar Kask oli, oli siis ühtlasi selle peakomitee esimees. Peale nende kuulusid sinna peakomiteesse riikliku propagandatalituse juhataja, piiskop, metropoliit, kaitseliidu ülem, naiskodukaitse esinaine, riigimaade ja metsade, valitsuse, kooli, valitsuse riigiparkide, valitsuse ja põllutöökoja direktor. Kõikvõimalike liitude ja kodade direktori juhi, sealhulgas ajakirjanike liit, kuulus sinna ja viimase 49.-na oli registreeritud siis raudteevalitsuse ehitus, Ammite arhitekt. Nii et noh, see juba näitab, kui suure ulatusega liikumine see oli. Sellega muidugi asi ei piirdu, et kõikides maakondades olid maakondlikud komisjonid loonud eesotsas maavanemaga ja kõikides valdades olid komisjonid ja enamasti valdades oli rohkem kui üks komisjon, et sageli oli igas külas peaaegu, et komisjon Need tehnilised komisjonid, kes siis aitasin neid asju läbi viia, üks oli teedeministeeriumi juures, kuhu kuulusid ministeeriumi järelevalve inspektor, riigiparkide valitsuse direktor, peaarhitekt, rakenduskunstiühingu esindaja ja majaomanike koja esindaja. Ja neid komisjon oli, oli ju ka veel mitmeid, pandi käima hästi palju nii inimressurssi kui ka rahalist ressurssi nii-öelda. Mida taluperemehi innustati tegema hakkas rajama, alleesid sissesõidutee äärde tallu pikki lillepeenraid, viljapuuaedu. Kõiki neid, kõiki neid ja tegelikult alustati sellest, et ta hakati õpetama, maju värvima, näiteks see oli minule täielik üllatus, kui ma arhiivis neid pabereid uurisime, et eestist puudus enne seda maja värvimise kultuur, kõik valitses ainult üks hall ja ajalehtedes olidki suured pealkirjad, et asendame halli punasega, siis õpetati rootsi värvi keetma ja seda kasutada oma ajalehtedes tõesti olid väga täpsed retseptid, antud värvimiskursusi korraldati sadade kaupa ja värviti ka tõepoolest neid maju siis ruutkilomeetrite viisi, nagu mulle tundub, see oli üks suund, teine näiteks oli ka kuivkäimlat rajamine, mis ka tõepoolest võib meile tunduda tänapäeval ikkagi väga kummaline. Me ei kujuta ettegi, et tõepoolest taluinimesed käisidki suvel põõsas ja talvel laudas, aga sel ajal võeti vastu seadus, et iga talu juurest peab olema see koht, et talud ei olnud nagu huvitatud, see haises ja, ja noh, selline taga, see tehti seaduseks ja konstaablid valvasid, et see asutus oleks iga talu juures olemas. See oli nüüd teine ja nagu te nimetasite, lipumastide rajamine ja lipuvärvide kasutamine, et sellele tehti hästi suurt propagandat. Mina mäletan, Ta on 60.-test. Minu isa oli väga selle vastu, et nõukogude ajal olid ju lipud pandimajade külge, et tema meelest oli see vale vale lipp küll, aga ikkagi tema oma noorusest teadis täpselt, et peab olema mask. Nii et, et see oli küll üks asi, et tõepoolest ma ise ka panin esimese asjana lipumasti oma õue, et mul on siin Miirgia ja, ja pühada lipp, et, et vaata külge pandud lipp ei ole nagu päris õige. Jah, see tundub uskumatu, et see, kõik see see viinud inimeste teadvusesse nii lühikese aja jooksul tõesti neli aastat ja rajati tohutul hulgal ikkagi puiesteid, rajati koduaedu ja ega me sedagi ei kujuta hästi ette ega, ega suuda võimul uskudagi, et ega talunikud nii väga vilu aedu ei rajanud ega pidanud seda tähtsaks, sest et noh, nagu ongi öeldud, ega ilu ju ei panda pada ja see ei ole nii tähtis, et veel 39. aastal on ühes ajalehes uudisleht, oli see vist terve lehekülje pikkune reportaaž peaminister Kaarel Eenpalu talust ja Kaarel Eenpalu oli kodugaanitamis liikumisega tihedalt seotud. Aga juba selle artikli või selle reportaaži sissejuhatuses öeldakse, et iluaiandusega sellest aluse tegeleda, teised tuuakse teda eeskujuks, kui väga hästi korraldatud. Noh, töökorraldus on väga suurepärane, kuidas ta on nagu moodsat tehnikat kasutusele võtnud ja kuidas tal see põllumajandus toimib seal hästi. Aga et seal lilli ei kasvatata, et selles mõttes oli see pisut kummaline, aga samas õpetati väga põhjalikult ka ajalehtedes kuidasmoodi teha kiviktaimla, et Eestis on ju ka tundub, et kiviktaimla kultuur on meil ikka ikka, ma ei tea, päris sajandeid vana või umbes nii, aga tollal oli ka, õpetas selline, et iga talu territooriumil on kindlasti mõni lagunenud laut. Piirkonnast, kus koha peal see talu asus et lammutati ära hammas selle vareme sealt ja teete sellest kivistajate kiviktaimla ja saate oma risust lahti ja ühe ilusa koha oma aeda ja parke rajati ja tõepoolest, talleesilt rajati kilomeetrite kaupa. See oli ikka tohutult suur ettevõtmine ja seda, seda peeti väga tähtsaks. Kui nüüd mõelda, et mida tegi samal ajal muu maailm siis võib-olla tõesti käitaks õlgu ja ütleks, et võib-olla oleks pidanud selle raha eest pank ehitama, aga aga teistpidi usun mina küll, et me elasime selle karmi nõukogude aja üle suuresti ka tänu sellele, et meil oli oma, see, ta idi, oma kodukultuur ja me võiksime olla uhked, et meie omad aiad ja majad on palju paremas korras kui idanaabritel ja et mis iganes on meil paremini tehtud sel ajal. Enne kui uurida, kuidas kodukaunistamise liikumine presidendi institutsiooni eestvõttel iseseisvuse taastanud Eestis käivitus ja kus suunas liigub, enne vaatame, millises vormis kodukaunistamise võistlusi Eestis praegu veel leidub. Meie kaks väärikat kodu, ajakirja kodu ja aed ning Kodukiri korraldavad juba pikki aastaid ulatuslik mitme kategooria ja suure auhinnafondiga kauni kodu kauni aiavõistlusi ning alati saame võitjatest ajakirjadest ka lugeda. Kuidas ajakirja toimetus, et selliseid suuri kodukaunistamise võistlusi korraldavad kummagi kodu ja aiaajakirja peatoimetajat, sellest räägivadki alustab kodu ja aed. Peatoimetaja Eveigel. Meie võistlus on püüdnud algusest peale eelkõige hinnata inimeste loomingulisust, isetegemisrõõmu ja seda, mida nad tahavad teistega jagada. Algusest peale me ei ole tahtnud hinnata aedasidega kodusid selle järgi, et no kes on nüüd esimene, teine, kolmas me ei ole loonud punktisüsteemi pelgalt, vaid oleme püüdnud välja tuua erinevaid külgi lund, selleks erinevaid auhindu. Et ka väga erinevaid aedasid, oleks võimalik tunnustada, sest anname aru nagu on erinevaid linnaaiad, maajad, nii on erinevad ka erinevate stiilide aiad. Et need punktisüsteemis hinnata oleks päris võimatu. Teil on hästi mitu kategooriat sellel võistlusel. Jah, me oleme nüüd juba 10 aastat andnud välja nii aasta kodu kui aasta aiaauhinda, mis on siis kõlavalt peaauhinnad, aga lisaks sellistele pea voolulistele kodudele, aedadele, mis tõenäoliselt meeldivad kõige elavatele inimestele anname välja tunnustusi ka näiteks parima värvilahenduse eest parima noore aia noore kodu eest ja mis mulle endale kõige rohkem rõõmu pakub, on see, et kodu ja aed on praegused üks ainukene organisatsioonis vist üldse, kes on tunnustanud ka professionaalseid aednikke, meil aiandust, preemiat kui sellist ei ole nagu Eestis olemas, seda valdkonda, kuidas öelda, avalikkus ei tunnustakski, oleks ära unustanud. Niiet et aiakultuuri edendamise preemia, et oleme me nüüd mõned aastad andnud ka professionaalsetele aednikele professionaalsed aednikud, kust me nende töötaja avalikkuses näeme? Kahtlemata on paljud neist kujundanud avalike haljasalasid, kuskil kuskil midagi, aga ütleme ausalt, selle kohta ei ole erilist infot, ega meil ka, kui ma peast hakkaks nüüd lugema. Kadrioru park tuleb ehk meelde. Aga enamik puukoolide aiendite juhte, omanike eestvedajaid, on kõik ise pühendunud huvilised, nii et suuremates aiafirmades on juba oma näidisaiad, tuleb kohe meelde Hansa Plant Kiili vallas siis nurga puukool Läänemaa piiril. Tegelikult on seda üle Eesti, on võimalik näha, aga eelkõige avaneb see kõik temasse süvenele. Kuidas žürii töötab, te saated kõigepealt, kes konkursil osalevad, nad saadavad oma foto toot. Te valite sealt midagi välja, kuidas žürii tööle hakkab? Žürii tööle hakkabki siis, kui need fotod on meile laekunud ja meil on kõige raskem osa tegelikult vist see, kui me neid üle 1000 pildi peame läbi vaatama ja mõtlema, kuhu me jõuame. Sest vaadata tahaks oluliselt rohkem, kui jõuame, aga no anname aru, me peame Eestile ringi peale tegema ja me peame vahepeal ajakirjaga tegema oma valdkondi ei sa unustusse jätta, nii et. Ja siis me valime välja üks tosina jagu kodu, tosina jagu aeda, kuulutame nemad finalistideksi ja siis sõidame need kõik läbi, pildistame üles enda ja lugejate jaoks ja siis, kui need pildilingid ja reisi on tehtud, istume maha, peame nõu ja siis hakkame lugema ka punkte, sest see võistlus on olnud aasta-aastalt järjest tasavägisem järjest tihedam. On olnud raske neid õigeid auhindu välja anda, nii et süda ei jääks tilkuma, et oleks tahtnud päris mitmele anda. Kuidas te seda pingerida seate kokku, kui on näha, et üks pere on võtnud mitu miljonit pangale laenu ja teinud korda väga ilusa vana häärberi ja samas kõrval on teine finalist, kes on teinud oma kodu korda väga väheste vahenditega leidlikult kumba siis žürii eelistab? Ütleme ausalt isetegemine annab kindlasti ühe lisapunkti. Muidugi ei saa ma öelda, et raha annaks kohe miinuspunkti aga oleme püüdnud hoida seda joont, et me ei lähe libedale teele ka auhindama neid asju, mis on lihtsalt ütleme ausalt, hästi ostetud. Aga loominguline lähenemine, isiklik suhe teemaga, see kõik ikkagi paistab välja, me ju läheme kohale, me suhtleme inimestega. Me näeme, mida nad ise sellest asjast arvavad. Kui palju te märkate seda, et nipid, mis ühel aastal on ühele perele toonud võidu, hakkavad järgmistele aastatel uute finalistide aedades korduma? See on refrään igale lastel ja sellepärast me olemegi püüdnud olla tasakaalukad erinevate nippide esitamisel, et ei oleks järgmisel aastal oodata, et kõigil on ainult aiapoest ostetud Veenused või ainult puutüvest uuristatud vetehall. Oleks võimalik leida meie võistluselt oma lemmikut ja omale ideid, nii neid, kes tahavad teha Mozarti minimalistlikku keskkonda kui ka need, kes otsivad romantilist maakodu, inspiratsiooni kui palju te peate tõdema, et inimeste maitset näiteks aiakujunduses suunab see valik, mida aiapoodides müüakse? Paraku see on nagu kõik muud kampaaniat ja, ja moevoolud siit Eestimaalt üle käinud. No mäletame nüüd juba õnneks mõne teist ja mõnekümne aasta tagust euroremonti, kui kõik pidid olema ühtemoodi kodud, siledad ja valged aiad, kas pidi olema 10 aasta eest kõik päkapikud ja antiik, loogia, mis poest saada, oli ritta rivistatud? Aga mulle tundub, et mida rohkem on inimestel erinevat infot on silmaringi, mida rohkem Nad on näinud erinevaid võimalusi, seda mitmekesisemaks läheb piike, seda teadlikumalt tehakse siiski valikuid ei osteta ainult esimest ettejuhtuvat seda, mis naabril on. Kuidas hinnata seda, kust inimene saab kätte neid teadmisi, oskusi, kuidas kujundada oma kodu ja, ja kuidas rajada oma aeda. Kas need võimalused peaksid olema veel rohkem kättesaadavad? Jah, me oleme mõelnud ise sügavalt selle üle, mida saaks teha, et esiteks, mida meie saaksime pakkuda rohkem, et inimestel tõesti neid praktilisi ideid ja praktilisi nippe oleks võtta. Ja milliseid infokanaleid soovitada, sest ütlen ausalt, see žürii link sõita on iga aasta üks väga tore klubiline tegevus kus žüriisse kuuluvad sponsorite esindajad, kes auhindu välja annavadki oma valdkonda sügavuti tunnevad, siis aia ja sisustus poole professionaalid ja toimetuse esindajad. Kõik esiteks saavad ise jagada kogemusi ja infot, teiseks saame, me saame nii palju huvitavaid ideid nendest kodudest, kus me läbi käime ja see moodustab sellise huvitava infobaasi infot, gaasi, et seda ei tohiks kohe lasta niisama raisku minna. Kindlasti oleks vaja rohkem selleteemalisi saateid, väljaandeid, kursuseid ja inimesed on hakanud neid üldiselt üles leidma, et ma ise imestan, et mina, kes ma ei ole üheski hoolisega aiakursusel, egas sisustuskoolis käinud. Ma jään varsti tõsiselt alla enamikele kodudele, kuhu me satume siis perenaised, peremehed on kõik midagi juba õppinud. See oli väga tore. Ma arvan, et uus aia ja kodukonkursi võistlus on ajakiri all kodu ja aed juba ka tänavu välja kuulutatud. Et väljakuulutatud vaid ka välja hüütud, et palun kiirustage, kohe-kohe on meil tähtaeg käes. 15. juuli on nüüd see koht, kui kägu kukub ja palun saatke nüüd enne seda päeva, et me jõuaksime rahulikumalt vaadata pilte ja mõelda, kas võib ju välja tuua mingid stiilid või suundumused, kus suunas nüüd aastal 2010 kodukujundusaiakujundus liigub? Ei julge nii praegu öelda päriselt, kuna elu on näidanud, et ikkagi enne seda viimset päeva ehk viimasel ööl laekub kõige huvitavamad pildid. Aga kahtlemata see, mis üldiselt hakkab silma jälle on julgelt hakatud ise tegemist väärtustama. Praktiline väike tuluaed ja koduaed köögiaed on lausa kohustuslik, seda ei häbene enam keegi. Siis sisustuses range ja väärika minimalismi asemel on siginenud nii romantikat kui ka eklektika, et nii et tegelikult toimib just see, et mida rohkem on inimesed näinud ja lingi vaadanud ja otsinud, et seda rohkem nad oskavad oma kodus erinevaid stiile miksida ja ära kasutada. Eestis on üsna palju kauni kodukonkursse, on see, mida algatas uue iseseisvuse ajal president Lennart Meri siis maavanematel maakondadel on olemas oma piirkonna kodukaunistamise konkursi ja ka ajakirjad tunnustavad kaunimaid kodusid ja aedu. Kas seda tuleb hinnata heaks, et neid konkursse on nii palju? Aga loomulikult, aga loomulikult, sest see tegevus vajaks praegugi veel oluliselt rohkem tutvustamist, hindamist, nende inimeste töö ja rõõm jagamist, need kogemused jagamist, nii et meie olemegi selle võistluse algusest peale käivitanud selleks et esiteks näha ja näidata kauneid kodusid ja teiseks jagada neid tunnustust, jagada kogemusi. Palusime ajakirja kodu ja aed kauni kodu tiitli võitjal aastast 2007 Kai tarmulal Pärnumaalt oma auhinnatud ilusat kodu meile kõigile kirjeldada. Kodu on selline väike armas kahekorruseline 60.-test aastatest pärit sinine majakene kus ei ole nüüd nii palju ruumi, mida nagu korras ei jõua hoida ja on täpselt nii palju ruumi, et on avarust, et sa tunned, et sul on oma ruum, et sa saad siia oma asju täpselt nii palju sättida, kui neid vaja on ennast siin hästi tunda. Kas teil on nii peenikene, disaineri kodu või teil on rohkem niisugune tavalise kodustiil? Ma olen proovinud hoida sellist joon, et siin oleks võimalikult palju vana, mis on pärit nõnda öelda minu esivanematelt ja mis on leib teatud huvitavatest poodidest, mis annab sellise Laheda ja mõnusa kodu hõngu ja samas ma olen proovinud ka sättida nii palju siia uusi asju, et ma ikkagi käin ajas kaasas ja mis annab selle normaalse elamise rütmi, et sul mingi tehnika või mingisugused olulised asjad, mis kaasajaga lihtsalt kaasas käivad, aga näiteks mul ongi vannitoas vana talupojariidekapp b pandud pesumasin ja kõik muud vannitoas olevad tarvikud, et need asjad on niimoodi omavahel ütleme salamisi ära peidetud või niimoodi kokku segatud, mis ei panegi ühtegi stiili nagu domineerima, ütleme nii. Kas te kasutasite ka professionaalsete sisekujundajate abi või kus tehiskujusid otsisite? No kõigepealt minu esimene mõte oli see, et kui minu vanaonu, kes siin majas ennem elas, oli selline hästi, ütleme sellises 60.-te stiilis oli hästi palju väikseid, tubasid, suhteliselt hämar, siis ma proovisin nagu säilitada selle vana, et ma ei lõhu esimesena nagu kõiki asju maha, vaid ma pigem hoian selle vana maja on kuu küll sees, et ma jätsin vana pliidi, ma ei värvinud kõiki asju kohe esimese raksuga üle või lõhkunud maha, et ma avaldasin sealt, kus oli võimalik. A'la tegin aknaid suuremaks, võtsin mõned uks, et vahelt ära, mis ei omanud erilist olulist ukse uksele vajalikku tähtsust, selles osas ma nägin nagu ise ära, mis jama palju arutasin näiteks oma emaga, isegi kes mäletas seda maja nagu tollest vanast ajast ütles ka, et, et mida võiks nagu muuta ja, ja õnneks on mul paar sõpra ka sisekujundajatest, et sinu mõtted saavad kinnitust professionaalide poolt, et see, mis ma teen, on ikka õige, et midagi nagu ei juhtu või kuku kaela, et selles suhtes tuleb ikkagi nagu jalad maas hoida. Aga kui te järgmiste aastate võitjaid neid fotosid vaatasite, kas te märkasite ka, et teie nippe või elemente on kasutatud? Tegelikult on niimoodi, et need nipid on inimestel täitsa enda peas ikkagi väga olemas, need, kes seda üles leida tahavad või oma kodu muuta, tahavad midagi põnevat oma kodus nagu luua soovivad. Need kodud on tegelikult niivõrd erinevad, see on täpselt selles persoonis kinni, kes seal elavad, milline see maja nende juurde nagu tulnud, et kas see on suurem maja, kas väiksem korter, et vastavalt suurele majale peavad sul ikkagi olema natukene suuremad võimalused, et kui sa ikkagi selle suure nõnda öelda ampsu ette võtad, siis sa pead sellega läbi purema. Need inimesed on nagu väga hästi toimetundjana olnud ka olemas need vahendid, et seda teha ja ma vaatan ka korterite puhul, kellel on ka näiteks väiksemad korterid ütleme seal noored pered või need, kes on julgemad, on need on vastavalt nende võimalused. Et ma näiteks enda maja kohta võin öelda, et siis sündinud kõik korraga kõigepealt sündis a'la teine korrus ja mõne aasta pärast sündis alumine korrus ja alles siis tekkis tegelikult üldtervik. Et see ongi kõikidel vastavalt oma võimalustele ja kõik, kõikidel inimestel on sees nii palju huvitavaid ideid, et ma ei usu, et, et keegi on minu mingit kodust midagi võtnud. Aga kui on, siis on väga rõõmus meel selle üle. Mis on siis paari aasta jooksul pärast peaauhinna võitmist teie kaunis kodus muutunud, kas midagi on juurde tulnud, kas midagi vajab juba parandamist ja täiendamist? Parandamist ja täiendamist, see on selline järjepidev protsess, sest alati midagi väsib, alati midagi kulub, eks, aga muutunud on kindlasti ma armastan teatud värve või et mu ümber oleks ikkagi ka palju sellist päikselisust ja rõõmsat tooni või täitsa värv ka ükskord, et ma olen liiga julge olnud, et see hakkab mind väsitama, vaid pigem see, et ikka kui sa elad paar-kolm aastat ühes kindlas asetusega ruumis, tahad seda muud vahet, niimoodi olen ma ka teinud, et toonud sisse uusi värve, natuke miksinud siin mingite aksessuaaridega siis mu laps kasvab, tema saab järjest samas nõnda öelda juba tüdrukuid, kes enam ei soovi sellist rikkalikku tuba või kes soovib ka natukene juba oma maitset juurde panna, et see kõik tuleb niimoodi samm sammu haaval. Ma arvatavasti vist olengi selline aksessuaaride vahetaja ja mulle hästi meeldib just selliste, miks läksidega niimoodi tasapisi siin vahetada ja ma olen liikunud ka vaikselt õue, ütleme niimoodi teinud endale, kuna ma elan, elan, mille nimelisest tänavast? Naelad, me tegime lillepaviljoni endale, sa liigud ka nagu õue, et selles mõttes kogu aeg enda ümber nagu arened, et see ongi selline mõnus järjepidev protsess. Kui te nüüd tagasi mõtlete viimasele paarile aastale, kas konkursil osalemine ja võit on teie perele kodukaunistamise mõttes ka midagi juurde õpetanud, mingi kogemuse andnud? Tegelikult oli see nii. Spontaanne kuidagi Se võistlusele minek, sest et meil on sisekujundaja, Ta eeskostel või kuidagi läbi tema fotodesse üldse juhtus, ma tean, selliseid lahedaid ideedega inimesi on ikkagi suhteliselt palju, et ma jään sinna nagu midagi lootma ja ma teadsin, et mul on suhteliselt lihtne, aga oma maitse järgi kodu, et see ei saa ju kõigile meeldida, eks, et kui see võit tuli, oli see äärmiselt armas tunnustus, sellepärast et see oli vist elus ka kuidagi niimoodi, et ma olin ka, mul oligi vaja täpselt sellist täiesti teisest nurgast tulevat tõuget või sellist õlalepatsutus või tunnustust, et midagi nagu selles suhtes inimesena või midagi ei ole nagu muutunud, aga äärmiselt armas, edasiviiv kompliment on. Ma olen sellele ülimalt tänulik ja tegelikult hoiab see väga hästi vormis, sest kõik su sõbrad, kõik su head tuttavad, kes sulle koju tulevad, ikka vaatavad, silmadega ringi minema, muutnud olen, mida ma teinud olen, selles osas on väga heas, hoiab vaimu väga virge. Täname kaid, armuladeid, selle kogemuse ja selle julgustuse eest. Just kõigile hästi palju selles mõttes julgeid ideid ja muutke oma kodu, see teeb teie elukeskkonna ja kodus elamise hoopis teiseks, nii et palju julgust ettevõtmist. Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula aasta kodu konkurss küll pisut teise nime all on ju päris pika traditsiooniga ja meie korraldame seda juba neljateistkümnendat korda. Võlakirjade konkurssidest on see kaua aeg sain ja see on hästi positiivseid kogemusi ja sooje tundeid meile andnud, sest need inimesed, kes juba konkursile lähevad, oma kodu ilusaks teinud, seal on peresuhted ju hästi korras ja kõik pühenduvad nagu oma eraelule ja kodule hästi palju aega. Ja need inimesed on juba hästi toredad, et see annab seda jõudu kogu aeg korraldada edasi ja edasi ja teiseks on hästi oluline arhiveerida tegelikult ka eestikud olemust. Praegu ma tunnen küll, et 90.-te keskpaiga kodu tulid väga teistsugused ja head, meil on olemas see euroremondivaimustus näiteks talletatud, et nüüd me oleme hoopis teistsugustes kodudes igapäevaselt ja tagasi vaadates, noh, on nagu hea vaadata seda aega, seda mõtlemist, mis meil siis oli. Te kuulutate kevadel konkursi välja, teile hakkab tulema hästi palju pilte küll meili teil küll tavalise foto näol, kuidas te kogu selle materjali ehk mis teie ette laob, dub süstematiseeritud ja kuidas žürii töötab? Žürii kõigepealt, siis vaatab novembris kõik tulnud fotod üle, iga žürii liige eraldi ja mõne žüriiliikmed töökohas on lausa nii, et näiteks seitse inimest vaatab kõik üle ja siis nad hääletavad ja siis see üks inimene tuleb esindama neid žüriisse, nii et see ei ole ligi 13 inimese hääl, vaid hoopis rohkemate hääl, mis lõpuks siis käe tõstab seal žüriis Pealt siis vaadatakse fotod üle, mis on tulnud ja otsustatakse 20, kelle juurde minnakse koju ja koju võib minna žüriiliikmest, igaüks, aga enamasti käib tõesti põhimõtteliselt ikkagi kodukirja toimetus, fotograafi ajakirjanikud. Ühe kodu valib välja meie patroon Evelin Ilves ja tema tõesti osaleb žürii töös, et tema on ka üks käädustjatest, ta on väga huviline ja ta valib tavaliselt just lapsesõbraliku kodu välja. Üks selline preemia on meil või siis maakodu, et sellised teemad on tal hästi hinge lähedased ja tema on just olnud see, kes on meid rohkem innustanud, sest eestipära vaatama kodudes kui palju erineb kodu sellest fotost, mille toimetus on saanud. Žüriis on enamasti erialad spetsialistid. Nad on sisekujundusega niivõrd kokku puutunud, nad loevad ka kehvalt fotolt välja selle kodu olemuse. Aga selge see, et kui meie fotograaf Priit krepp on kodus ära käinud, käibki just nimelt üks fotograaf ajakirja nagu kõikidel kodudel sarnane pildi käekiri siis muidugi on need fotod enamasti ju ilusamad, kui inimene on ise teinud, et noh, ongi tõsiseid fotohuvilisi ka osalejate seas. Ja vot siis nende fotode järgi pärast žürii tuleb uuesti kokku ja siis otsustab, need auhinnad on vahel vaidluseks ka läinud. Aga tavaliselt meil on reegel, et sealt ruumist minnakse sõpradena välja ja tuleb see konsensus leida. Viimane aasta läks kohe väga lutinali, hästi. Viimane võitja oli Siiri Heinmaa. Tema poolt hääletasid tõesti mürtsiti, kõik mina otsustasin erapooletuks jääda, sest mina olin meelitanud teda konkursile. Te ise ei teadnudki, et tal nii ilus kodu on ja mul ei olnud seda erapooletuks jäämist nagu õieti vajagi. Kõike tõusid kui hästi kiiresti, et see oli hästi selge võitja. Ja ma olen tähele pannud, et need kodud, mis konkursil osalevad ja pärast nagu võitjate season peegeldavad tõesti aega. Võib-olla on see aastane nihe või kahest, ütleme nii, aga kui oli kinnisvarabuum, siis olin selliseid uusi kodusid hästi palju. Nüüd on siin eestimaine ja traditsioonide hoidmine ja taastamine moes, nüüd on selliseid kodusid vahepeal koli rännubuum, eestlased käisid väga eksootilistes paikades ja see ei olnud nagu väheste seas levinud, vaid tõesti pere läks taisse, eks ole, siis oli idamaiseid kodusid järsku, et no tõesti peegeldab aega see Eesti kodukujundus, et see on hästi huvitav. Mille põhjal Siiri Heinmaakodu osutus palju paremaks kui tema konkurendid. Te nimetasite, et on hästi eesti, Meie rahvuslik, aga veel siin on näha, et on palju tööd pandud sinna kodus, see on palju nutikaid mõtteid. Kuidas väga lihtsate vahenditega saab toreda lahenduse, et me oleme alati seda püüdnud just näidata ja lugejate seas ka teiste käest toredate nippide saamine kõige rohkem hinnatud, et näiteks tal sai raha otsa siis, kui nagu maja sai valmis ja sisustamiseks eriti enam vahendeid ei jäänud ja siis ta klopsis laudadest kokku endale diivani, seal on rahvusmustrid maalitud ja tavalistele madratsitel kaltsuvaibad peale pandud ja see näeb väga vahva välja. Nad ei tahaksid ära visata, et perele meeldib ja kui külalised on, siis ka kõik tõmbavad kerra sinna laiale diivanile ja piiril oli hästi vahva mõte, et Eestis peaks elekter üheks päevaks aastas ära minema, et neil ükskord läks ära terve päev või kaks ära ja siis nad mängisid seal all sellel suurel diivanil lauamänge, siis laps küsiski, et millal järgmine rahvusvaheline elektri äravõtmise päev on, et nii tore oli, et pered saavad lõpuks ometi koos olla ninapidi, et see oli minu meelest hästi vahva mõte, siis tõesti ütles, et ei saa seda diivanilt ära visata, et ikka nii, nii hea ja mõnus on seal olla. Kodusid on. Palju ühed on need, kes on ise nutikad ja teevad oma kodu väga elamisväärseks. Teised on kõrgelt haritud disainerid, kelle igapäevatöö ongi see, et uurida, vaadata uusimaid trende maa Elva sisustuses ja neid siis oma kodus rakendada, et kuidas te siin selle tasa Kaalu leiate meil enamasti, osalevad ikkagi ise tehtud kodud, sel aastal meil näiteks midagi enam erialaspetsialisti abiga kujundatud kodukategooriat, et me oleme tõesti selliseks konkursiks näinud, aga tegelikult on küll niimoodi, et võitjate seas väga sageli ikkagi tuleb välja, et inimesel on kas kunstiharidus või kas ta lapsena kunstikoolis kasvõi käinud sellist nagu kätt ja silma ilmselt siis nendel võitjatel nagu natuke rohkem on kui teistel, aga jah, see tõesti on nagu rahvakonkurss ja need kodud on täpselt siis sellised, nagu inimesed ise on loonud, ilma siis sellise erialaspetsialisti abita. Jah, mõni kodu on glamuurse modernsem, teine on tõesti selline eestipärane. Aga nad on omas võtmes kindlasti mõlemad tunnustust väärt ja neid on nii palju, et saab ka mõlemaid tunnustada, et see on hästi tore. Mul on siin ais ajakiri, kus on meie selle aasta kodud ja siis ma just vaatangi, et peaaegu et on võrdselt selliseid nagu rahvuslikke lihtsaid ja siis sammas, modernseid, kodusid, ju see vist nii on ka Eestis praegu, kes mida tahab, saab endale teha. Kas te märkate ka seda, et ühe aasta võib ja nipid ja see, mille poolest aasta koduks tunnustatud kodu siis tõepoolest teistes esile kerkib, leiab otsekohe järgi jäid järgmise aasta võistlusel vot üheksakümnendatel natuke oli niimoodi, aga 2000.-te alguses, et võis nagu ette aimata, milline on Eesti kodu natukene, mis sel aastal siis ilma rohkem jääb. Aga nüüd on just viimastel aastatel. Tal on olnud nii, et igaüks teeb tõesti sellise kodu, mis talle meeldib ja mis on tema elustiilile kohane. Rändaja teebki oma idamaise kodu ja see, kes armastab ise leiba küpsetada ja naudib viljapõld oma akna taga siin Eestimaal, tema teeb hästi eestipärase kodu. Minu meelest on julgus olla ise ja ka teha kodu selline nagu tõesti endale meeldib kasvanud ja see on hästi tore, kui ma ukse taga kella helistan novembrikuus, siis ma ei tea kunagi, mis mind täpselt ees ootab, et see on hästi huvitav aega. Vahva on vaadata Ta sellist julgust ja omapära taotlust, et enam ei ole tõesti, astud sisse, diataha diivan on seal nurgas natuke välja puhastatud tellisseina valge vaip ja telekas keskel. Kas kaunis kodu algab välisukse lävepakust või kui te konkursil osaleja ukse taga kella helistate, siis te võite juba välisuksest või maja ümbrusest arvata, et siin tõepoolest on üks kaunis kodu. See konkurss on viinud väga erinevatesse kodudesse. Mul tuleb meelde üks aasta, kus me käisime luksuslikus villas ja siis läksime koju, kus elas noor pere kahe lapsega, nende kodu oli sama suur kui eelmiste bassein ja sinna teise koju minnes me Tartu agulis mõtlesime uksele. Ei tea, kas see on ikka õige koht, et koridor oli sellises räämas majas ja trip aga viltu ja pime ja ega me ei teadnudki, kuhu me lähme, käsikaudu läksime teisele korrusele ja siis võttis pööningukorter meid vastu oma sellises avaruses ja toredas kujundusest muidugi mis avarusse võrreldes eelmise koduga oli, aga, aga see toredasti lahendatud, et hea, et see peres seal pööningul elasid, Maeruneta innustas omal moel ja hoidis seda maja, see oli selline, et ümberringi oli kõik sarnased majad ära lammutatud. See maja oli ainsana jäänud rohkem kui 100 aasta vanune maja. Ja ma arvan, et selline noor pere annab sellele majale palju ja äkki see maja näiteks jääb ja teised korterid lähevad ka uhkemaks ja järgmised seal koridoris ei mõtle, et kas need on õiges kohas. Jah, need kogemused on erinevad, aga üldiselt, et ega need ka kortermajade koridorid neil enam koledad ei ole ja kortermajades võib-olla hakkab see koduuksest rohkem, aga eramajades on nii, et juba aed ja aiavärav on väga erilised. Tavaliselt? Jah, see sõltub täiesti kodust. Ma ootan jälle, et üheksateistaastase poisi kodu on mul siin ees ja foto oli, temal oli ka selline maja, kus ülejäänud korterid ei olnud üldse nii uhked, et võib-olla jälle see, et tema praktiliselt nullist ühe korteri korda tegi innustab järgmisi maja taastama ja hoidma. Ma lugesin eelmisel suvel oma maakodu juures külapoe telefonipostidele kuulutust, et kohalik vallavalitsus korraldab ka kaunima kodu ja kaunimat aru maja leidmise konkursse. Malle Pajula, kuidas te olete rahul sellega, et meil tegelikult neid konkursse on, päris palju on neid, mille patroon on praeguse presidendi abikaasa, on neid, mis on algatatud eelmise Eesti vabariigi presidendi poolt, on konkursse, kus oma preemia annab välja peaminister annab välja, maavanem annavad välja ajakirjad, kuidas sellesse võiks suhtuda? Mina olen alati suhtunud, et ega küll küllale liiga ei tee, et see kannab ikkagi sellist kodukaunistamise arengu eesmärki ja minu meelest on just hästi tore, et neid konkursse palju on. Mida rohkem inimesi oma kodu eest auhindu saada, seda parem, ma arvan, et see arendab igatepidi koha peal ka seda kodu kaunistamist edasi sest just nende kohapealsete konkursid ka nii et pigem inimene ei saa ise esitada ennast, vaid esitab juba omavalitsus, näiteks Meie konkurss on selline, et inimene saab ise esitada ennast sinna konkursile. See on selles suhtes jälle hea võimalus neile, kes võib-olla oma koha peal ei ole nii silma. Aga see on ainult nüansset. Tegelikult tõesti, ma arvan, et see on hoopis pluss, et eestlased on kodu, kaunistajad oma olemuselt, et mul on tunne, et rohkem kui meie lähinaabrid selles on midagi, mis eestlastele passib ja meeldib ja mida rohkem auhindu ja auhinnaplaate majadel on, seda uhkem minu meelest. Ma tean, et valdade konkursil jaga presidendi Potroneeritud konkursil on plaadid, et meil on diplom, mis on raamitud ja siis lisaks ka muidugi auhinnad. Aga iga osaleja saab muideks väikse diplomi. Ja ma olen näinud pigem neid diplomid kodudes, mis ei ole võitnud. Inimesed on tegelikult ju uhked, et nad said toreda kodu valmis ja Nad käisid seal lõpuüritusel ja said teiste omasugustega kohtuda. Ja see diploman väga uhkes ja auväärses kohas kodus. Et mul on see alati muideks meeldinud need inimesed, kes lihtsalt selle osalemisrõõmu pärast panevad selle diplomi ülesse. Tegelikult on ju ligi peret igal aastal osalemas, see on suur arv ja see on hästi armas, sest tullakse kokkutundest, me saime ise midagi toredat valmis, et see on see enda tegemise rõõm. Ajakirja kodukiri peatoimetaja Malle Pajula juba viitas nende konkursil aasta kodu 2009 tiitli saanud Siiri ja Ivar Heinmaakodule Jõelähtmel. Võtame Siiri Heinmaale telefonikõned küsida, kas kõik sai õieti alguse soovist leida perele suvekodu? Tegelikult otsisin esialgu mina endale päriskodu, kuhu elama minna ja mis pidi olema kindlalt maal, kuna ma olen ise Hiiumaalt pärit ja selle kodu otsimisega seoses tuli see pere selle kodu juurde, et sai käidud väga palju maju vaatamas ja kui me sattusime Jõelähtme kiriku kõrvale siia mesila tallu, siis sõbrannadega, siis siis ma väravast sisse astusin, tundsin, et kui seda maja ei saa, siis muud ka ei taha ja see tunne oli nii nii selged, et ma mäletan seda siiani. Ja nii see nii see kooselu Ivariga tulijad, et paari nädala pärast. Ma küll tundsime kuus aastat, aga aga paari nädala pärast sai meist nagu üsna kindel paar ja, ja ka ka sõnasähvatus käis seest läbi, et kas sa mulle naiseks tuledki, siis ta hunt ja mina vastasin selle peale, et kui sa minuga maale elama tuletad, siis küll ja sellest päevast siis sai meist nagu niuke kindel. Kindel paar ja mõne päeva pärast läksime, viisime avaldused Pärnu maanteel õnnepaleesse ja abiellusime ja täpselt aasta pärast pulmapäeval sündis meile väike Henry ja siis me muidugi oli juba see mesila talusid ära ostetud ja tõsised plaanid ja pangalaenud juba võetud, et, et seda maja korda tegema hakata, jäänud asjad edasi minna. Nii. Te ei saanudki siis kohe sisse kolida. Ei, see oli vana, siin oli elanud hästi vana inimene, kes ei ole selle maja ees. Enam oma elu viimastel päevadel suutnud enam hoolitseda ja pool majast oli siis tehtud elamiskõlblikuks ja pool majast Eestis kuurid ja sahvrit ja siin olid meie magamistoas näiteks mootorrattakuur ja puukuur, et ühesõnaga see maja on võetud kivi kivi haaval lahti. Nii et teie võtsite selle palkhaaval kõik lahti, kuni vundamendini. Jah, ta mitte palkhaaval, vaid paekivihaaval, et kuni selleni jah, et vundament, soojustati, altar, laati kõik kivid uuesti ükshaaval tagasi, nii et me küll alguses mõtlesime, et tuleme sisse, võtame seinast lauad lahti ja sealt vahelt kunagisi samblaga soojustatud, siis võtame sambla ära, paneme roomatid ja krohvime üle seestpoolt. Aga, aga siis selgus, et kuna paekivide vahel enam lubiliiva seda krohvi ei olnud, siis tuli kõik korraks lahti võtta ja uuesti kokku panna. Aga õnneks oli meil väga tubli vene vene firma peal, kes tegid kellaajaliselt ja päevapealt kõik valmis, nii et meie asi oli ainult raha maksta ja. Kui palju te kasutasite professionaalsete sisekujundajate ja koolitatud disainerite abi? Ei ole üldse kasutanud seepärast, et endale huvi nii suur olnud, et olen tahtnud kogu aeg ise proovida, et kuidas on nii ja kuidas on näha ja ma olen üsna sihuke pidev kujundajad. Ma tüdinen ära, aga noh, mitte muidugi tüdinema vanadest asjadest ja vanast mööblist. C on ja jääb minu ümber vist surmatunnini, aga, aga ma päris palju muudang oma lillepott ja värve ja kardinaid tekstiile ja tõstan tuba ringi ja möll on siin pidevalt. Ma sain vaadata pisut ka fotosid, mis kodukirjas on ilmunud teie kaunist talumajast, te panite ikka päris uued põrandad, niisugused moodsad põrandad. Ei, nüüd väga moodsad, ei oleneda laiali lauateni, meil õnnestus saada ja 26 sentimeetrit laiad, annad laiad lauad, siberi lehis on nii, et need laudpõrandad panime ja esikusse panime vanad paekivi plaadid, need on meeter korda 80, siuksed, suured, võimsad paekivi plaadid, mis ennem olid siin meie kuuri põrandal maas, nii et abikaasa võttis need üles, listis ära noh, niivõrd-kuivõrd riskist natukene siledamaks pealt. Aga konarlikud ja need on meil nüüd esiku põrandaplaadid. Aga see on ju talvel külm. Katla kütteõli baasil ja sealt see vesi, soe vesi, mis jookseb diaatoritesse, jookseb keset põranda alt läbi, nii et see, see on meil nagu aastaringselt üpris soe vastupidiselt ja, ja kivi midagi õhkab seda soojust, kui ta korraks on soojaks aetud, et väga väga mõnus, et soovitan küll pannagi allaloendust. Ühesõnaga, te tegite selle vana talumaja algusest lõpuni uuesti ehitasite ülesse sisustasite. Kas see niisuguses talupoja stiilis sisustatud? On on jah, niuksed, vanad lihtsad asjad on, on niisugused südamelähedased ja muidugi on kõik need mööblijupid ja asjad kõik igalt poolt kokku kogutud aastate kaupa ja olen ma juba 15 aastasest saati endale mööblit soetanud, et paljud tüdrukud ostavad krindidega Mullex. Te siis teadsite juba plikapõlves, mida te tahate endale? Ja, ja nii, et see maja oli mul vaimusilmas kogu aeg olemas, ainuke asi, mida ma ei ole siiamaani täitnud, et mul kuidagi oli kogu aeg silme ees, et meie elutoas on ümarlaud ja ja roosiline laudlina on seal peal ja see pilt on mul siiamaani silme ees, aga seda kuidagi ei tulnud. Volgade tulev tuleb mingi peo käigus lihtsalt mõneks õhtuks, aga, aga ümarat lauda ei ole jah, meil siiamaani elutoas ja Villelist laulsin, aga mitte seal peal, aga muu küll, jah, selles suhtes, et oli nagu juba kuskil kukla taga valmis mõeldud. Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula ütles, et teid tuli aasta kodu konkursile kutsuda ja meelitada. Kas te ei olnud siis ise tulemusega sedavõrd rahul, et oleksite kohe tahtnud žüriile näidata? Nojah, kuna ma kogu aeg ilusti muutu tahan, siis ma olin juba sellel tuulel, et nüüd sellest kodust tuleb seest üleni valge kodu ja ma mõtlesin, et kuidas me siis, et kui mul on poolik idee peas, et kuidas ma nüüd lähen sinna võistlema, et tegelikult ma ju pigem läheks selle valge koduga võistlema, aga selle valge kodu jaoks praegu ressurss see ei olnud ja seda ei teinud, aga valge tuli loomekombinaat issand, minu uus kodusisustus ja käsitöökauplus Tallinnas. Selle tegin küll valge, see aur läks nagu sinna. See sunnib küsima, et kas te olete elukutselt sisekujundaja või disainer? Ei elukutsetele lilleseadja tegelikult, et mul on ka seal loomekombinaadi kõrval kauplus Maša ja on lillepood. Lapsega kodus olnud teine laps sündis ja tekkis hirmus soov seda Eesti käsitööd arendada. No praegu on üldse ju kõik sellel tuulel, et, Kas konkursil osalemine ja võit on teie perele kodukaunistamise mõttes ka veel midagi juurde õpetanud või mõne kogemuse andnud, mida tahate jagada? Ja vot seda küll, et tihti me abikaasaga naerame, et kuna meil on väiksed lapsed oi, et 2009 oli meil kodu kaunis, aga nüüd on terve elutuba lego klotse täis, et nüüd on juba 2010. Yht oleks aeg nagu koristama hakata, et kui selline tiitel on antud, et siis peaks nagu olema jooki sees kogu aeg natuke joone peal, ütleme nii, et Villedvas ja tolm pühitud, eks ju, et see on selles enesetunne, et nad, grupid on küll, et ei, ei tohiks nagu koduge lasta. Ma sätin seda ja, ja tuletan endale meelde, et kord on niisugune tähtis ja väga oluline tiitele. Ta ütles, et see nagu missitiitli eks ju, et mis ei tohi aasta siis paksuks süüa, onju et peab ikka seda joont hoidma ja kodu kaunina edasi hoidma, aga noh muidugi, mis veel andnud, on tohutu huvi, lisaks veel nii, et noh, kodukirja tellijaks jääma vist elu lõpuni. Tobre, nad pole nii tähtsa auhinna andnud, muidugi ajakirja ma kiidan ka, sealt on tõesti vaadata ja Eesti kodude tõeliselt kaunid, et oma igakord postkastist toani jalutan, siis ma juba lappan selle nagu kiiret tagantpoolt ettepoole, läbi selle ajakirja, et mis seal siis seekord on, põnevus on nii suur ja peatoimetaja jutt on ka alati esimene. Ära loen, et temani mahlak, laused on nii ilusad, et aga mina soovitan seda konkurssi lihtsalt teada saamaks, et muidu igaüks teeb ju kodu ja teeb oma maitse järgi ja tundub, et on ilus, aga kui sa saad selle tunnustuse juba see finaali jõudmine, see tähendabki, et sul ongi kõige ilusam kodu, et see, see peavõit, et on ja nüüd konkreetselt selle žüriile siis kõige omasem, aga aga need, kes seal finaalis on, siis no ma julgen küll öelda, et tõesti kõik kaunimad kodud, et see ongi see võit, kui sa finaali jõuad ja see ongi see suur tunnustus, et sa oled tõesti ja asjad ei, et palju õnne kõigile, kes jõudsid koos minuga finaali. Me oleme tublid. Aga on ka muidugi väga palju inimesi, kes mitte kunagi sinna ei lähe ja kes seda tunnustust ei vaja ja kes on enesekindlad ja kellel on ka tõesti ilus kodu, kelle kodudes ma olen käinud ja ahetanud ja hinge kinni hoidnud, et seda ma ei väida, et mul on tõesti kõige kaunim kodu, aga mina lihtsalt läksin sinna osalema ja sain selle tunnustuse, aga väga palju kauneid kodusi, kus ma olen käinud ja mida ma olen näinud, nii et, aga noh, see annab innustust juurde ja tänu nendele konkurssidele inimesed ju arendavad ennast ja oma kodus, et mina kiidan ka kodukirja tegijaid kesta, konkurssi jäävad, nii et tublid olete seal, et seda Eesti asja ajate. Kodukaunistamise ühenduse keskjuhatusel ja selle esimehel Arvi Alt meil on tulevaks aastaks seoses kodukaunistamise liikumisega suured plaanid. See, mis hakkab toimuma nüüd 2000 et 11 me alustame uudsessiooni sügisel, septembris me käime, teeme ühe reisi välismaal veel ära, vaatame, mis trendid on seal liikumas ka välismaal me ei teagi niisugust organisatsiooni, nagu see meil praegu on, et meil on niivõrd lai ja samal ajal ka piisavalt sügav. Et on küll mingisugused koduaiad siin kusagil Inglismaal, me teame siin vastavalt näitusele terviklikku lähenemist, nagu ei tea praegu küll kusagil olevat. Aga meie eesmärkidest, nagu ma juba ütlesin, septembris. Me hakkame järgmist aastat nagu planeerima, kui oleme välismaalt tagasi tulnud. Aga aastal 2011 ju saab täis üks ring ja me oleme plaaninud praegu kui vabariigi presidendiga ei ole veel seda nõu praegu veetud, aga me tahame siis ettepanekud teha. Et me kuulutasime järgmise aasta kodukultuuri aastaks, mida see täpsemalt võiks tähendada. Ega me siis seni ei ole ju midagi midagi teisiti teinud, see kõik on olnud kodukultuuride aasta kõik need 12 aastat tegevust. Aga mu loomulikult siin tuleb aktsent panna natuke laiemale pinnale, mitte ainult selles mõttes, nagu me oleme erinevate projektidega, võib-olla tuleks ka nagu kokkuvõtteid tegema hakata, et mis siis üldse nagu toimunud on, et kõik need projektid kokku võtta, vaadata, analüüsida, aga noh, põhitähelepanu ikka sellele, et Eesti elanikkond teravdab oma tähelepanu sellel aastal eriliselt kodukultuurile kodu olemisele, see oleks võib-olla kõige olulisem eesmärk. Niisiis on tuleval aastal plaanis üle-eestiline kodukultuuriaasta vikerraadiol on hea meel, kui tänane saade ärgitas pisutki oma kodus ja kodu ümbruses ringi vaatama kursustelt või internetist uut aiaplaani otsima, koduajakirjadest pärjatud ilusate kodude pilte uurima ja seejärel oma kodus uuesti nõudliku pilguga ringi vaatama. Jõudu tööle? Jah, kuulmiseni.