Tähendab, lugupeetud daamid ja härrad. Ma pean teid rõõmustama mu ettevalmistatud kõne. Ma ei saa seda õnneks või kahjuks ette lugeda, sellepärast et aeg on niivõrd üle läinud, umbes 30 minutit teete planeeritust kauem olema siin praegu tööd teinud. Aga nüüd ma tahaksin ainult paar asja, millest ma ei saa ei mööda ega ümber. Need on kui kuuldi, et täna toimub see seltsi koosolek siin ja et seltsi aktiivsemad inimesed tulevad kokku, siis tuli mulle Rootsist kaks telefonikõnet. Meid kõiki õnnitleb proua Niina loona. Vanaaegne Vana-Euroopa Estonia ammuaegne solist. Ja on südames meiega. Ta tunneb kahetsust, et ta tervislik seisund ei võimalda tal olla meiega koos. Aga Bowniinalona tervitab meid kõiki. Teiseks, praegu viibib Tallinnas preester Nikolai, suur sööd minu isiklikul kutsel seoses Eesti vabariigi president Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmisega. Ta on üks nendest preestrite, kes teostab seda matmistseremooniat. Tema onu Nikolai suur sööta on seesama Nicole suhteliselt, kes, kes oli ka samuti Estonia teatri solist. Ja kes samuti tähendab, tervitab meid. Nii et ilma nende kahe tervituseta ma kuidagi ei tahaks teost lahkuda. Ma usun, et me täname neid tervitusi ja võtame selle aplausi. Ja et me tõsist tööd natukene nalja pole keerata, sest meil siin natukene hapnikku vähe olla tekib pisikene unisuse efekt natukese aja pärast. Siis tahaksin ma nendest ideedest, mis praegu on siin käinud, teha paar konkreetset konstruktiivset järeldust. Üks on see, et me nõuame, me vajame peale ühe suurrahva, kes meid ahistab. Praegus on siis mitte eesti keelt rääkiv vene rahvuse olemasolu, me vajame veel saksa rahvast, et saada oma Estonia seltsile täielikud jalad alla, nii nagu see oli 125 aastat tagasi. Ühest vaenlast on meil vähe, aga teine hea mõte on see, et tõepoolest võib-olla Estonia seltsil tasuks luua veel üks konkureeriv selts nagu selles tuntud inglise anekdoodis, kus üks kaua aega saarel elanud inglane lõi endale kaks Tubi üksus ja mida tema kasutas, aga teine gruppelise, mida ta ignoreeris. Tähendab, selliselt me siis härra Milleri ettepanek, kui, et, et tõesti seltsid üksteise vahel Gucciksid, me võiksime ka selle täide. Aga see on nii nalja poolest öeldud, ma arvan, et konkreetseid ideid, mida ma oleks tahtnud siin rääkida paar tükki siiski on üks on see, et me tingimata peame selle seltsiellu kaasnema kaasama. Meil tekkivaid. Inimesi kui ka seltskondi ja paluks mitte seda võtta kuidagi niisuguse kultuurivaenuliku positsioonina, vaid otse vastupidi, tähendab meile meie praeguses Kree eetikakriisis on just nimelt seltside liikumine see, mis suudaks meie kultuuri üleval hoida ja päästa. Ja kui me vaatame ajalukku ja leiame sealt. Neid inimesi, kes olid kaupmehed, kes olid selle seltsi tegevuse algetapil kõige aktiivsemad inimesed, siis täpselt sama seltskonda peaksime praegu oma seltsi tegevuses kasutama ja siia kohe paralleelina juurde. Arne Mikk teab seda väga hästi, mis, mis toimus viimastel päevadel nimetatule siin küllalt kõrgetasemeline Lõuna-Saksamaa delegatsioon, kultuuridelegatsioon, kus siis Estonia teater, minu arust sai ka küllalt head kokkulepped. Paadis štaas teatriga Lõuna-Saksamaal kasvu linnas. Sama hästi, ma loodan, läheb ka Vanemuise teatri. Millised kokkulepped said eile tehtud, aga kõike seda finantseerib ei keegi muu kui härra Hepner, kes on Lõuna-Saksamaa suurim õllevabrik kant. Nii et me ei pääse ei üle ega ümber ka oma tekkivast finantskapitalist ja, ja seetõttu ma arvan, et koostöö on igati mitte ainult vajalik, vaid, vaid ta tore mõlemale poolele. Ja lõpuks ma tahaks öelda, et kui ma täna siia tulin, siis, siis ma olin juba eilsest peale umbes sellises seisundis nagu Mihkel Muti romaanis hiired tuules. Oli üks peategelasi, kali, ülem Hermakov, kes läks ühele Loengule pidi rääkima kultuurist ja, ja tema siis loengu ettevalmistus oli see, et ta lõi entsüklopeedia lahti, hakkas ka tähelt, vaatame, seal see kultuur on. Minuga juhtus täiesti analoogiline asitanud, tema jäi küll magama, aga mina jään magama, mina e-tähe halt, hakkasin otsima, mis asi on Estonia seltsi. Jõudsin täpselt samasugusele ettepanekule, millest rääkis kuningas juba, et Estonia seltsist on häbematult vähe kirjutatud, tõesti, on, on palju raamatuid, milles vihjatakse, talle on ka mõninga mõnigi monograafia, aga põhimõtteliselt Estonia seltsi tegevusest on meie Meie kirjanduse vähe teabematerjali leida, nii et ma igati toetan härra kuninga ettepanekut. Nii, selle kõige lõpuks tahaksin ma Estonia seltsi tingimata tervitada Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt ja juhtida ja kõikide tähelepanu sellele suurepärasele põhikirjale, mis on ka kinnitatud meie kultuuriministeeriumi poolt. Ja ma ütleksin, et see on üks üks toredamaid põhikirju, mida, mida vähemalt kultuuriministeerium, mis on läbi käinud viimasel ajal. Ja selle põhikirja suurimaks väärtuseks on tema täie täielik demokraatlik vaim ja kui me loeme selle paragrahv kaks esimesi punkte kus räägitakse seltsi sihist, te olete kahtlemata kõik selle põhikirjaga, tuttava tuletaksin meelde, mis, mis punktid siin siiski on, ta esimene punkt on asutada ja ülal pidada lava ja helitehnilise helitehnilise ilmselt Heldi kunstilisi ettevõtteid, raamatukogusid, lugemistube ja muuseume, kirjastada ja välja anda raamat, raamatuid ja ajakirju, korraldada kunstiteaduse ja kunstiõhtuid, kõnekoosolekuid, kursusi, lavalisi ja muusikalisi ettekandeid. Seda kõike ei saa ilma finantsilise abita ilma finantstegevuseta ja sellest oli see ka minu ette ettepanek number üks. Niisiis ma tervitan teid kõiki ja ma loodan, et seltsi tegevus Estonia seltsi tegevus saab jalad alla ja nii nagu kõik on kuskilt sümboolne, kas otsida seda sümboolikat või mitte või tuleb ise kätte, siis homme on Estonia seltsi lipu sisseõnnistamine täpselt sama Kell kui Kristjan ja Paul Raua juubeli tähistamine. Ka nendel on 125 aastane juubel. Ka Kristjan lauda ja Paul rauda, me teame, kui, kui Eesti kunstnike ja, ja kui suur osa neil eesti kunstis üldse on. Samuti on Estonia seltsil eesti kultuuris sügav osa, nii et kui me uuesti seda lainet peale hakkame, siis ma tahaks küll teada, kes 50 aasta pärast me juba teame, kes homme sündimas on. Aitäh teile. Vii mu daamid ja härrad, meie kõnekoosolek läheb edasi enne kui ma annan sõna Estonia seltsi Soome osakonna esinaisele prouad Siljakusele. Ma tahan teie kõikide ees. Tema peale. Poole pöörduda suure vabandusega, nimelt meie kultuuriseltsi juubeli künnisel juhtus häbiväärne kultuurituse. Selline fakt, et kuigi täna kolm inimest kahel korral käisid Tallinna lennujaamas provotsiljakusel vastas ometi õnnestunud teda leida ja ta tuli omal käel kohvrid juba kesklinna. Nagu oleks Tallinna lennujaam juba Frankfurdi, Kopenhaagen. Ja aga samal ajal see õnnetu fakt tõestab ka seda, et provotsiljakus kui suur maailmainimene ja tõeline daam ei solvunud sellest arusaamatusest, mis võib tõesti juhtuda ei juhtus ja ei sõitnud sama reisiga Helsingisse tagasi, vaid tuli oma kohvriga ise linna. Ja on siia jõudnud ja ma tahaksin prootsil, jaksan ta ikkagi sõna. Tere tulemast ja veel kord vabanda. Lugupeetud, daamid ja härrad, ma tahaksin tuua teile Soomest väga südamliku tervituse. Aga minul on üks probleem ja see probleem on eesti keel, minu emakeel, mille olen kahjuks ära unustanud, 30 aastad ei ole enam rääkinud oma emakeelt kellegiga ja sellepärast ei oska seda enam pre. Ma ei ole kunagi eestikeelset haridust saanud, ma oskan ainult, las lapsed lastetoa ja köögi eesti keelt. Aga kui ma pean ettekande pidama, siis mu pea hakkas kirjutud olema kirjutatud olema. Mul on veel teine probleem, mul on kirjutatud eestikeelne ettekanne selle koosolekule tänaseks, aga see nüüd on minul kohvris hotell siis selle nende probleemidega, mis mul oli siiatulekuga, see on nüüd seal. Aga mulle öeldi, Aarne Mikk ütles, et kõik lugupeetud daamid ja härrad saate soome keelest aru. Et kui te lubate, siis ma räägin teile natuke soome keele sellest, mis mul südamel on. Ma tooksin teile soojad tervised Soomest Soome Estonia seltsist, aga ka kõikide soomlaste poolt, kes on väga huvitatud eesti kultuurist, eesti keelest ja eestlastest. Enne aastat 1939, meil oli ka eesti selts Soomes. Minu isa oli juhatada tuses eesti seltsi juhatuses, mina olin väikene, laps ei saanud juhatuses kaasa olla. Aga meil oli ka niisugused nagu siin räägiti, näitemängud kultuuri, õhta, tantsud, muusika ja laulmised, laulukoorid ja kõik. Et soomlased saaks tutvunedega eesti kultuuriga. Aastal 1940 või ehk hiljem. See selts keelati ära, nagu te teate, kõik niisugused kurvad asjad meil tekkisid ka. Aga nüüd meil on jälle Soome ja Eesti vahel kultuurikontakte, meil on Eesti-Soome selts, meil on Friedebert Tuglas, selts ja meil on nüüd ka Soome Estonia seltsi osakond. See ei ole veel ametlikult asetada asutatud perustetuse soome keeles, aga novembrikuu 27. päeval Se asutadaks, kas tuli õigesti neid? Ja siis valitakse ka juhatus. Ja meil on palju soomlasi, kes on väga huvitatud eestikus tuurist. Ja nüüd minu töö, puhas Suwemexi koska, nüüd minul sõnani lokk poivad, eestingeelen, sõnad lopuivad. It's olen annetumastikudeni sanojen unastanud ädingeeleni, muuta ta minu arust ei tundu, et haloesin Appija Uudestan äädingeeleni muuta Vanha koera on vaigia Obeta istuma Uudestan ja teen vähidel sõna sõna järel, ehk see tuleb tagasi muuta olen Hennole Unahtanud eestile süüteni. Ja Estonia selts Estonia Seura on see jaga andanud minule uusia virikeid saada uusi kontakte ja vanem pieni. Ei, Suomessa aina ole olnud, nii, elu ei saa olla Eesti lääne. Meil on nüüd tallainen, Eesti buum, tulenen Eesti Hurmi Suomessa käiki rägestavad eestile käiki on hüvinja käiki halvavad kantse Käämiste haige asemel 20 30. lub olla ei olnud, niin hel. Silon katsuti Eestile siia vähenena Varta Pitkin melali vähem kummaline keeli, side Joyce ümber. Ega geen halutusi lennauratiin pikkuses alati, nii et see oli lastengeeli. Nüüd asetuvad, muutu need ja vanad eesti naised, oleme taas hüvin Iloysi ja siin. Et meil on juured tähtsamas, vaid ka mina jäingi kohta aisesti. Oletajalakoscan asunud, muuda kuin kesine. Olin ikka lapsepõlve suved, olin Haapsalus ja Kloogal aastal. Mis need olid enne aastat 1939. Aga selle järel ma ei ole siin palju käinud. Tammela, muidagi Sue Malaisia jotka avad, heren need Uuden eestile, süüden de Värmasti tunnetega äiki. Suomen, bar, Haiman televisioon, reporteril ja surnalistin, Erkki Toivasin. Olete varman, näh, nüüd tähenda. Kun hän kuuli ja leedistesse kirjutati siide. Et suomen, Estonia selts on perustetuda perustada. Kirjati minule Londosta kirjen ja püüsi südamest tulla mugan Estonia seltsi suomen ja tulla möskin johtu Kunda mugangus, kähan haloa taas Rubeda Eestile seksisõda prosentisest Eestile seksi. Eige täme kultuuri hängile ole Aino. Tuurista ja Eesti tuleva Esudesta validetavasti Me emme voi tugeja teid, Salon veele, politisesti mutta see haiga tule egans syyda Sembointele vagun. Ta endisena poliitikuna. Me oleme ehke, Suomessa, eeman Peloss, ame veele, satun eestlast süüst. Oleme ettevaatlikud, vähem liiangi, ettevaatlikud Me võisime olla vähem rohk. Kultuurimeeleka äigile lähenen, niin, suomen, kun, eestinud kultuuri. Toibame paljon, Vorv, aegudusta, meedan molembeeennseuroy Välile. Niin. Käigen kultuuriharu jääalal ja puheni jääk, eestingeeline puheni, jääk Foomiseksi. Tänan halu hamba on Toyota. Teile kõigile veel parem, tuleb suuta ja hüve sündime päeva 180, viisibuodijasta sündime päeva, tänan teid väga. Suur tänu, provotsil eakas ja me kuuleme tema kõnet siis lõpuni homme. Järgmine ettekanne võib tulla teile saksa keeles, kuna meid on tulnud tervitama ja oma mõtteid avaldama eesti Göte seltsi esimene esimees härra Ain Kaalep. Ja kui me vaatame tagasi köötlejad saksa kultuuri poole, siis tõesti, Estonia seltsi on noor ettevõtmine, sest mäletavasti August von Kotzebue osutas Tallinnas juba 1724. aastal esimese saksa teatri ja härra Göte oli juba 33 aastat n Estonia seltsi asutamist surnud. Ma loodan, et, et need mõjud on Ometiga aidanud Estonia seltsil kujuneda areneda. Ja palun siis sõnasaator Ain Kaalep. Ma ei näe, tahame, no ma ei häbene. Seda ei ole ma nimelt kunagi eesti keeles öelnud, ma mõtlesin just, et ma peaksin ütlema ka minu, härra, minu daamid ja minu härra taga ei ole harjunud. Arne Mikk, luba sul saksa keeles öelda, olgu siis esimene lause, see kõnetlusse saksakeelne pealegi. Voldemar Milleri väga huvitav ettekanne pani mu mõtlema selle peale, et tõepoolest ei ole seltsi, millega Estonia võiks nii kakelda, vahel aga see selts peaks muidugi olemas olema ja mina tahaksin väga selle seltsi liikmeskonda kuuluda ja selle seltsi nimel Estonia tervitada, see on nimelt Vanemuise selts, mis tekkis samal aastal, kus, kus tekkis Estonia selts, tekkis Tartus. Oli väga auväärne kultuuriselts ja vahest kuna sel ajal Eesti vaimne kese oli pigem Tartu kui Tallinn tegi võib-olla isegi rohkem, aga kahjuks ei ole teda veel taastanud. Ma tahaksin omalt poolt teha Tartus kõik, mis võimalik, et ta võimalikult ruttu taastatakse ja siis me võiksime omavahel kiis kuidagi. Noh, see niisugune võistlus võiks näiteks üks võimalus ja seda võistlust arendada võiks olla see, et Estonia seltsi talvise tegevuse tipuks võiks olla üks erakordselt peen mall peen sõna kõige paremas mõttes. Palle oli korraldatud Vanemuises ja Estonias ka, aga see võiks olla midagi niisugust, tõesti väga kõrgetasemelist ooperiball, midagi sellist ja, ja siis oleks niisugune teatud pinge, kumb selle ooperiballi teeb paremini, kas Estonia selts või Vanemuise selts Tartus. Ja ma muidugi oletan, et Vanemuise seltsi kõik aastad, et ohjeldamine, aga, aga ei tea see võiks siis üks niisugune niisugune minupoolne ettepanek olla. Aga nüüd ma tahaksin pöörduda korraks minu nii õpitud erialale, nimelt lingvistikas keeleteadusse. Ja sellega seoses teha väikese kingituse. Mati Hint ja teisedki on korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et et vene keele mõju eesti keelele on mõnes mõttes ohtlik ja on tarvis selles suhtes midagi ette võtta. Üks Hector, mida ei ole eriti tähele pandud on vene laenude sissetung. Me teame otseseid vene laene. On ainult mõned, mis on vägagi internatsionaalsesse bolševike sputnik, neid tarvitatakse kõikides maailma keeltes ja küsimus ei ole netes üks kummaline sektor, aga niisugused pseudovene laenud on võõrsõnade alal. Me võtame vene keelest mingi sõna, mis oma struktuurilt on rahvusvaheline, üldse mitte venekeelne. Ja me ei teagi, et, et seda võõrsõna tarvitatakse ainult vene keeles ja igal pool maailmas seda tarvitades. Me satume naeruväärseks. No mul on neli sõna, olen ma välja märkinud ja nendest neljast ihast ma tahaksingi nüüd natuke rääkida, kõigepealt faktoloogia, niisugust asja ei ole üldse olemas, see peaks olema teadusfaktidest ja ikka ja alati kirjutame meie, et noh, näiteks ütleme väga tüüpiline hinnang näiteks Oskar kuningaga Voldemar Milleri ettekandele ollakse rikkaliku Factoroloogiaga ettekanded rikkaliku faktistikuga, paljude faktidega, aga mitte faktoloogiaga. Venelastelt võetud täiesti mõttetu sõna, mis ei ole rahvusvaheline sõna. Teine mis puudutab nüüd, ütleme siinset publikut ehk vähem, aga võib siiski ka Halba mõju avaldada spordireporterite keeles ja ma olen nagu märganud, et isegi teatriarvustustes vahel esineb resultaat tiivne täiesti tarbetu sõna tagajärjekas tulemuslik, kaks ilusat eesti sõna olemas aga just eriti spordireportereid, ainult resultatiivne mäng ja nii edasi. Ja tõesti, ja kunstiinimestel ma paar korda olen märganud, seda siis nüüd edasi. Nüüd päris juba Estonia tegevuse alale leitmotiiv puhas saksa laen tarvitatakse, seda tarvitatakse küll õige mitmes keeles, aga traditsiooniliselt eesti keeles on algusest peale olnud juhtmotiiv Wagneri Wagneri muusikale väga omale tema muusika ju on justel juht motiividele üles ehitatud ja omal ajal tarvitati juhtmotiiv, aga viimased paarkümmend aastat järjest leiab leitmotiiv, ei ole vaja seda. Ja muidugi vene keele mõju on seest vene keeles on leitmotiiv, mis kuulub sinna toredate vene sõnade hulka nagu Jaak, tas Schlaag, Baum juust, Calder, Kroos, meister, seik, noot ja nii edasi. Aga meie saame vähemalt poolest saadik ära eestistada. Tavaliselt selliste sõnadega teemegi nii. Ja nüüd viimane sõna. Kar kingitusega, mille ma tahaksin teha, ma ei tea, kas te vastu võtate kast, troll, eriti gastroleerimas segasena kastroleerima, mis noh, ilmselt nagu oleks saksakeelne sõna kastroliiran. Olen ma taga järjetult saksa sõnastikest taga otsima ja nüüd äsja olin Saksamaal ja ka teatri ja muusikainimestega puutusin kokku ja küsisin, et kas te teate niisugust sõna gastroleerimas ei ole kuulnudki. See on venelaste tuletus sõnast kast, roll, mis on muidugi puhas saksa sõna ja sinna on nad sellel Castrol Iruvaid, nagu oleks mingi internatsionaalne sõna juurde Monteerinud ja meie muidugi võtame selle ustavalt kohe üle kastroleerima. Estonia teatrikast roll. Stockholmis näiteks oli Estoonlased kastroleerisid Stockholmis 1000 korda võis seda, seda meie ajakirjandusest lugeda. Selle see sõna on paha veel eriti sellepärast, et kume, ta ütleme nii, pris foneetiliselt fonotaktiliselt nagu öeldakse, ära Eestist taksime, saatsime kastrul. Ja ta päris laensõnaks muutuks, oleks ta kastrul, nii et me oleme, kui on tal haldja naeruväärne kõlaga. Ja nüüd Ma olen juba aastat viis, olen haudunud üht eestikeelset tuletistele selle asemele. Ja alati, kui see sõna gastroleerimas Castrol esineb, olen ikka vaatame, kas see minu ettepanek sobib asendama, ei ole leidnud, et peaks sobima küll. Vot kaks tüve tulevad arvesse, üks on see võõrvõõrus, võõrus, etendus on tarvitatud ka ja teine on külalisetendus. Siin härra kuningas ütles, just rääkis, Estonia andis külalisetenduse Helsingis, seda oli päris mõnus kuulata, ta ei ütelnud kastroleeris. Aga see on väga kohmakas, andis külalised endasse. Tüvi, võõron, väga ülekoormatud, sellest on eesti keeles väga mitmesuguseid tuletisi, nende hulgas kasse üsna lollakas, võõralda võõraldama, võõranduma, võõrandus Se heegele jo Marxi termin kus peaks olema olema tegelikult mitte võrraldatuks, vaid võõrdumus peaks olema seeni, sulgudes märgituna. Aga jääb üle tüviküla ja mis sellega teha, ei olegi midagi lihtsamat, kui panna sellele see lee sufiks juurde külalema. Külalus Estonia teatri külalus Helsingis, Estoonlased külalesid Stockholmis ja mulle tundub, et keeleloogikaga võiks hästi sobida. Paras lühikesena. Saaksime sellest kastrollist, kast kastrolist ja kastmel kastroleerimisest, kast kastruleerimisest, kast rullimisest lahti. No kui te selle kingituse vastu võtate, Estonlased ja kõik teised teatri ja kultuuriinimesed, kes siin on, oleks mul kole hea meel. Tänulda tänal tähendab. Suur tänu, härra Kaalep, see sõnavõtt näitab veel kord, kui palju suund ja tahke oleks vaja meil ühiselt läbi kündaja ja arutleda. Mul on ka alati ühe sõna suhtes selline ettevaatlikkus ja ma paluksin RMK-le pilt abi, näiteks. Pidevalt räägime. Et meil on kavas rida üritusi, see on nagu Soome poolt, kõlab hästi. Ja tõepoolest on ürituste plaani kalenderplaan ja kõik, kes on ettevõtmist, vot selles osas oleks ka see sõna nii ära leierdatud kõigist selliste koosolekute, miitingut ja demonstratsioonidega üritustega, aga ometi on ka kultuuriürituste kalendrit. Et võib-olla ka siin tuleks midagi veel kellelegi. Nii tähendab meie ettevalmistav esinejaterivi on siin mikrofoni ees seisnud. Ma tahaks need kõik juuresolijad tunneks ennast ka kutsutuna ja seatuna oma mõtteid avaldama. Härra parijõgi tegi juba reede kaudu ja ma arvan, et seal on rida mastaapseid plaane vallutada ära Eesti raadio, televisioon, võib-olla Estonia selts kunagi jõuab. Sest et ma arvan, et meie mingisugust teod, kui me kas või Eesti kultuuripäeva või oma kultuuripäeva ja ja paljud teised ettevõtmist suudame realiseerida, siis meiega hakatakse arvestama, palutakse. Ja on väga tore, kui sind märgatakse, Eesti naisliit pöörustus ka meie poole, et kas ühiselt võiksime aidata Eesti naisliidu juubelit esimesel detsembril? No läbi viia. Ja, ja tore, kui meid märgatakse, meid vajatakse. Nii et palun, kes soovib, kes tahab lisada tänasele kõnekoosolekul ka omapoolse osa mikrofon on lahti ja paikkond vaba. Kultuurist aga me peaksime kõik vupatama, kuuleme Virumaa karjet. Sest neljandal novembril tähistab Rakvere teater oma 50 aastast juubelit. Majan lagunemas. Kuidas rõõmustab, millega rõõmustab Estonia selts Rakvere teatrit sellel päeval? Iga-aastase konkreetselt püha. Kas kas aidata korjandust maja heaks, seda me oleme võimelised tegema, pöörduda kogu Eesti rahva poole appi, karjuda. Ja nüüd me võime ju fantaseerida reaalselt. No tähendab ennekõike ja mõtlen, ka minister läks kahjust ära, kes praegu konkreetselt tänane teine üritusi, kes konkreetselt peaks nii kaua, kui meil riik hoolitseb, tassinud riikliku teatrimajanduse või ka hoone ees ja probleem Rakvere teatril on tõesti tõesti kahju ja minu arust noh aastaid teda veeretanud siiasinna Oleks väga ilus, kui tõesti leiaks mingi reaalse võimaluse katsionaaliku hoiatusega tuleks luua rand. Isegi olla direktor oma rahadega ja. Angela tähendab mõte siin härra Barnier, täiesti õige, mulle tundub, et, et see peab, hakkame sealt peale, aga meie saame seda toetada. Seda ideed toetada. Ja meie uue maja ehitamine on samuti maha tõmmata Eesti kunstimuuseumi rahvusmuuseumi. Vanalinnastuudio diagnostikakeskuse, kõik praegu Tallinna varemete park rikastavad uute ehituste kõrval. Aga, aga tähendab, me peame sellele reageerima ja seda mõtet toetama, sest et ma arvan, et Estonia selts Praegusel hetkel ei pea olema ainult Tallinna keskne ei pea olema ainult teatri muusikakeskne ja ma arvan, et me peaksime tõesti ka tänase koosoleku lõpetuseks lisaks oma kultuuripäeva pöördumise korraldamiseks ka selle Rakvere teatri küsimuse jälle orbiiti tõstma. Kui kõik seda nagu toetavad Ja mis puutub Kaalep mõttes, siis noh, Vanemuise selts kindlasti ennast kunagi ka taastab, aga niikaua kui ta veel ei ole seda teinud, võib-olla härra Kaalep astub Estonia seltsi liikmeks, seepärast me palume temast teha Vanemuise seltsi auliikme. Kui me vaatame Estonia seltsi põhikirja nii nagu ta 36. või 38. aastal paika pandi siis me näeme, et seal on fikseeritud ka Eesti kultuuri ja teaduse arendamine. Teadus omakorda toetub haridusele. Ja kõige olulisemaks probleemiks meil praegu Eestimaal. Minu arvates on muuta meie haridus ja teadus Eesti-kesksemaks. Ja ma arvan, et siin ka Estonia selts võiks selles suhtes anda oma panuse. Praegu ju enam Eestimaal praktiliselt kultuuriseltse või sellele lähedasi seltse, nagu need omal ajal oli, palju enam ei ole. Ja näiteks Estonia selts võiks välja kuulutada konkursi. Ütleme õpilastele et nad Uuriks materjali ja paneks kokku. Või näiteks, et akadeemia ajaloo instituut kes on uurinud küll Eesti töölisklassi ajalugu ja nii edasi võiks ju koostada eestimaaseltside ajaloo, oleks äärmiselt huvitav. Nii et võib-olla nii paar niisugust tõuget võiks Estonia selts omalt poolt anda. Ja kui selline seltside ajalugu tuleb, eks ikka väärikal kohal, seal saab seal olema ka Estonia selts. Nii et need on paar niisugust mõtet, mis mul siin tekkisid. Täna. Kui te teate, härra Veidermaga meie seltsi juhatuse liige ja kui see küsimus hääletus läheb, kindlasti me toetame seda, et siin on oma suur mõte sees, stimuleerida noori inimesi kohapeal oma seltside kultuuriajalugu uurima ja ka selleks panna välja pärast üks on auhind või või stipendium, preemia? Kindlasti meil siin leiame mooduse kas see punkt on minust ka vaja vastu võtta või toetada. Palun. Ei. Ole. Ei luba seda. Kas te arvate, et piisaks mõne nende hulgast piisaks mõni nende hulgast esile tõsta või võib ka veel lisanisuke tõuke anda? Kindlasti. Aitäh. Palun. Kas te võiksite siia tulla, kuna? Ja linnaäri ei tohi keerulised sõnadele ma tahaksin teada. Kas sa ei arva, et dramaturg Joloogile. Munaliseerida siin olete seda meeles pidada, et see ei ole mitte kirjandusala juhataja väidab, et see on just see, mida me praegu nimetame kirjandit. Aga see oleks nagu ise eriti Estonias. Kuule natuke naeruväärne kirjandusala juhataja muusikaga tegemist ja praegu mul tekkis see mõte ja ma olen ammu ühteteist salongist veel ei puutu putuka muidugi Estoniat, So kong. Meil on ikkagi või? Valud hakkasid seda kasutama, aga see kompott tähendab teistes keeltes pankrotti ja see vahe on. Rooma erialal doktorikraadi omav Maasik raudtee ja dramaatikat. Ja nagu te teate, Saksa teadus tõepoolest sedasama dramaturg on endastmõistetavalt teatrites kasutanud. Ja ja nõukogude liidus on tõesti tuld see muusika ja kirjandusala juhataja tähendab muusikateatri-muusika- ja kirjandus moel kirjandusala nüüd veel peanäitejuhi abi kirjanduse alal. Need terminid, mis on tõesti tõlgitud sele dokumentide põhjal aga see tuleks Eesti inimestel ka selgeks teha, et siis see dramaturg On mitut draamakirjaniku kohta. Dramaatika, vaat siinse härra kaardimaterjalil tuleks nendega edasi areneda. Ka selle sõna tõlgendamise osas. Aga meil on kõik dramaturgi, kinod, rahad, purgid, teatri, dramaturgi, muusika, dramaturgidele. See on suur kombinaat. Kombineerib Andrei koordinaate, kombinaat jaakjakombinaatteatri teatrikombinaat ja. Ja minu poolt. Tegelikult. Sõnavõtt võib-olla üks väikene täpsustus ehk ja ehkki ma ei ole ka ajaloolane, aga sellegipoolest ma rääkisin vaheajal härra kuningaga ka seda. Nimelt kõneles ta Karl kihlefeldist ja. Karl kihleb Elton Kaarel Kilveti vanaisa, nimi tuleb otse sellest ka ja Oskar kuningas ütles, et kargiseselt läks oma põhitööle ennast täiendama Pariisi. See fakt on küll niisugune, mida ma tean, et see ei ole tõsi selles mõttes, et Eestist saadeti tol ajal välja väga palju kultuuritegelasi. Ta ei läinud vabatahtlikult, tal võeti elamisluba Eestis ära, kaasa arvatud ka Aleksander Tamme vennal ja nii palju, kui ma tean, see on Need isikud vajavad tõepoolest väga sügavat uurimist, sest ma tean, et noh, Aleksander Tamm on ka Kaarel Kilvet sugulane kargislaselti. Kas siis onu või, või kuidasmoodi, nad olid omavahel sugulased ja praegu elab Venemaal väga palju tammesid, kes ükski eesti keelt ei kõnele, kuid on säilitanud oma perekonnanime. Ja lihtsalt niisugune väikene täiendus sellele, et ei, see ei olnud vabatahtlik minek siit eestimaalt Nendel aastatel väga paljudele mitte. Eesti naisliidu poolt võib-olla ka ainult natukene ehk ajaloosse. Härra Miller oma ettekandes kõneles väga palju nendest üle maalistest organisatsioonidest. Kuid need seltsid olid küll ülemaalised, kuid mitte kõikehaaravad, nagu me teame. Ja siin oli ka juttu eesti kirjameeste seltsist. Ajalugu väidab, et Eesti kirjameeste selts tegi väga suure erandi, nimelt liide Koidulale, võttes teda ainsa naisena selle seltsi liikmeks. Ja eile pea kaela. Ega need naised seltsi tegevusest osa ei võtnud, nii et ega ta väga üldrahvalik siis sellisel juhul olla ei saanud. Naised ei võtnud osa ka esimesest laulupeost, nagu me teame, kohe üldse mitte, kuigi üks laulukoor seal oli, esines programmiväliselt, olid lihtsalt julged naised ja, ja nõnda edasi, niiet Eesti naisliit tervitab ja tänab Aarne Miku, kes võttis meie ettepaneku või meie palve ühiste jõududega osaliselt ka Eesti naisliidu seitsmekümnendat juubelit tähistada esimesel detsembril vastu Me täname kõiki ja tervitame Estonia seltsi loomulikkust. Aitäh. Nii et Eesti naisliidu juubeli esimesel detsembril, meie ettepanek on, et sellel päeval me võiksime Eesti meistrijõududega ette kanda Eesti parimate naisheliloojate mehist loomingut ja nii edasi ja nagu te teate, tõepoolest Estonia selts, algas Kaio oma tegevust peale meesteseltsina ja seetõttu võib-olla vahepeal oma õllejoomise kaardimänguga Põhja-hakkas minema. Sest naiste hoolitsevat kätt ei olnud sealjuures. Ja naised liitsed Estonias seltsiga alles pärast sajandivahetust. Ja kui me vaatame isegi viimast seltsi liikmete nimekirja 39. aastal, siis 613-st liikmest oli naisi alla 20. Seal mõned eesnimed ei ole välja kirjutatud, seetõttu päris täpselt ei saa teada. Praegusel hetkel seda aga on tore, et siis tänapäeval Estonia selts on just ka naisliikmetega rikkamaks muutunud ja muidugi vanasti oli veel teine komme, härrad ärimehed, aastased ise ja naised võeti endastmõistetavalt alati üritustele kaasa. Nii et ega see ei tähenda naised Estonia seltsi tegevust osa ei võtnud, pärast, aga nad algul ei saanudki lihtsalt liikmed olla. Nii, palun, kes soovib? Lugupeetud koosviibijad, see võimenda siia, vaid see võtab klienti kuskil kopsu kopsujõuga rääkida. Ma arvan, et Rakvere teatrit puutuv traagiline karjatus on, väljendab just seda situatsiooni mis on ainult, et Estonia seltsile ei ole suurt mitte midagi teha selle jaoks. Sest et on isegi teatriliit, kes tegeleb otseselt teatritega, ei suuda mitte midagi teha enda jaoks praeguses situatsioonis, nagu selgub teatriliit ise ei saa midagi teha. Estonia selts ise ei saa midagi teha, mida me võime teha, on see, võtame jõud kokku ja läheme koristame õue. Seal aga see on, see on natukene natukene vanaaegne või? Võib-olla et oleks mõtet seda teha, kui näiteks Rakvere teatrirahvas kutsuks oma linnainimesi ülestalgutele ja nad ei teeks seda. Ja siis sõidaks Tallinnast kohale Estonia selts ja teeks selle ära. Võib-olla oleks veidi häbi. Peab kaaluma aga kõik võimalik, tähendab muus osas on tehtud ja küsimus ei ole ka siin, mitte selles, et me võiksime korjanduse teel mingisuguse raha kokku panna ja siis saaks saaks selle, selle teatri, kordan asi asi ei ole selles, sellele, milles asi on, oleks võinud vastata küllap üsna täpselt. Minister Lepo Sumera. Aga see viitab veel kord sellele, et niikaua kui ei ole ühte mis ulatuks üle erialade erialaliidud, on olemas, eks teatriliit, Kunstnike Liit, Kirjanike Liit, heliloojate liit ja nii edasi ja nii edasi. Siis ilmselt on Estonia seltsil vaja julgelt võtta Enda peale natukene laiem maa-ala ja, ja võtta endale siis tõesti selle kultuuriseltsi julgus ja funktsioon vaadata üle, mis Eestimaal üldse sünnib ja proovida heita pilku sellesse, mis homme sündima hakkab, kui läheb, kas nii, nii nagu meieni on jõudnud mingid teated, kuidas kunsti ja kultuuri homses päevas hakatakse finantseerima. Või on ka olemas mingisugune omapoolne ettepanek, kuidas ta võiks minna või õigemini peaks minema, kui, kui tehtaks sellesse kavandatavas seadustikku tehtaks mõningaid parandusi. Ma mõtlen, et need on Estonia seltsi asjad praegu, nagu te teate, kultuurinõukogu, nende ei saa enam kokku, küll ta koos seisan uuenenud kord, Me saime noorema koosseisuga kokku. Mina lubasin seal ainult nii kaua veel kaasa lüüa, kui seal noorematele täiesti üle läinud see funktsioon, mis kultuurinõukogul oli. Te mäletate, kuidas ta alustas kaks aastat tagasi, kui tragi, noor ja võitluslik oli ta aasta tagasi, need on saanud paljudest kultuurinõukogu liikmetest ministrid Parlamendi või ülemnõukogu saadikud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ei lähe käima, see asi ja, ja laguneb, laguneb ümberringi, kultuur, lagunevad kunstiasutused, nagu siin on öeldud. Ja me peaksime jõudma selleni, et me teeme, teeme ühe pöördumise pöördumise, küsimata sellest, kelle nii-ütelda valdusesse, kelle pädevusse kuulub üks või teine probleem Eestimaal. Estonia selts. Estonia selts juhib tähelepanu niisugustele asjadele. Mis sellest saab edasi? Seda ma ei tea, aga ma võin öelda ka, et pöördumisi, deklaratsioone, manifeste ja nii edasi ja nii edasi on ilmunud tonnide kaupa. Kultuurivaldkonnast ei, on või ei ole. Ärge ajage segamini mingisugust niisugust harrastusliku. Kultuurile. Või haritusele tuginemist mingisuguste ettepanekute juures, mis ei ole tõeliselt kantud ei hoolitsusest, kultuuri eest ega, ega kunsti eest. Selles valdkonnas ma, ma tõesti ei tea, ma olen üsna hoolega lehti lugenud ja ja ma ei mäleta, et neid oleks peale kõige muu veel, kuidas sa ütleksid, ära kasuta sõna konstruktiivset vaid ütle rakendusliku, eks. Ja, ja see, see on meie ülesanne, üks selline, selline paber ülevaatlik, analüüsiv ja tõepoolest rakenduslik, kui mu meelest puudub. Ja me võiksime seda teha noh siinsamas maja ees või maja taga, kuidas seda nimetada? Miks, eks ole, ainult Enn Põldroos oma artikli lõpus mainib seda, et selle võiks ära koristada ja, ja rahumäelt kivi tagasi tuua. Ma arvan, et meie võiksime ka sellest osa võtta ja ja see mõte on mind ammu vaevanud, ma ei ole midagi nii kaunist kui see, mis siin maja ees oli, see kivi ei ole, ei ole näinud. Ja teine, teine probleem, et me, kui siin puudutada, olete juba kord haridust veidi, et kuidas Estonia seltsil koolidega või õigemini haridusasutustega tekiks tekiks ühendus ja tema mõju laieneks neile. Ja mitte ainult õpetajatele, vaid et see siis kas otse õpilasteni jõuaks või siis õpetajate kaudu kindlasti õpilasteni, sest ma olin möödunud nädalal, ma olin hariduskonverentsil ja seal oli Eestimaa haridusprogramm näha. See oli ilmselt kena programm. Ma ei ole spetsialist, ma kõnelesin ja võtsin sellest konverentsist osa kui endine õpilane. Aga ma mäletan seda õpilaseks olemise aega, ma leidsin sealt ühe. Jaa, jaa. Ja põhjaliku veaprogramm väitis, et et Eestimaa hariduskontseptsiooni haridusprogrammi keskmes seisab, peab seisma õpetaja tema tema asendi nii-ütelda väärtustamine ja kõik need teised kaunid sõnad. Mu meelest on, see on see suur viga, sest et keskmes peab seisma õpilane. See saab olla haridus, haridusprogrammi eesmärk, mis õpilasega tehakse, kuhu õpilane juhitakse kogu haridus koondub ju tema ümber ja, ja see on, see on asi, mis meil ühiskonnas on kadunud kogu kogu lastega tegelemine lastele mitte mitte laste õpetamine, vaid, vaid võimaluste loomine õppimiseks, mitte nende kasvatamine, vaid, vaid aidata neid kasvada. See, see vabadus, mis siiski kuskile viib ja, ja nii edasi. Kui, kui laps tõsta ja õpilane tõsta sellesse keskmesse ja väärtustada ja tunda, kui oluline on kõik see, siis õpetaja väärtus kasvab silmapilkselt, eks ole. Aga praegu esimene asi siis hakatakse õpetajatele palka juurde panema, seda peab tegema ja nii edasi ja nii edasi, aga sinna see lõpeb, ära ta ei jõua, jõua lapseni. Et kuidas, kuidas meie selts võiks, võiks noorte inimestega ühendust hoida ja see nii-ütelda rahva hulka minek, rahva sekka minek, kultuuri paga, vao kündmine seal, see on asja üks pool, teine pool on just see, mida Ain Kaalep ütles enne, et tuleb teha mingisugune nii ekstra nii liitne pall, pidu see, see tõeliselt aristokraatlik pool, see, mida Tammsaare kirjutab. Kui ta, kui ta kirjutab kultuur Vitalist, eks ta ütleb niimoodi, et tahetakse kõik tema kratiseerida, kunst ei kannata, Ta seda tahetakse kõigile ühtlaselt anda, kunst ei kannata seda. Kunstnik ei pea mõtlema kogu aeg selle peale, mis ikka seisab siin majas, nii nagu needus, ma ei tea, mis teda teete. Kunst kuulub rahvale. Eks. Et Euroopas on kunston aristokraatlik ja, ja ta ei, ei luba seda, ta ütleb niimoodi, et siis loobugem Euroopast rääkimast. Et kuigi me räägime Euroopast, me rohkem ikka mõtleme Soomet, ega me rohkem ei tunne, et praegune situatsioon vastab, vastab enam-vähem täpselt sellele, milles Tammsaare siis tookord kirjutas, et, et me ei pea enda seltsi hulgas enda seltsi, kuidas sa ütlesid? Oli seal teine sõna ürituse asemel? Üritustel mitte kartma, tõesti? Olla täitsa noh, isemoodi. Püüda sinna, mida mõned inimesed mäletavad sinna tagasi kus varba otsast pealaeni oli allutatud mingile stiilile ja ja nii edasi. Et, et see ei tohi karta, olla eriline. Nii nagu me püüdsime, eks elustada neid pühapäevaseid, niisuguseid väljasõite ja, ja käisime Kadriorus ja, ja härra Rüütel meid seal kenasti vastu võttis. Et rõivastuses kommetes kõiges, et Estonia selts enda tegemistel enda ettevõtmistes ei, ei tohi sugugi karta seda, et keegi võib ta poole vaadata, võib öelda niimoodi, et ahaa, nüüd mängivad, ei, ei, ei tea keda, see ei tule muidu tagasi, eks ole, paljudel anda veel vanematele inimestele loomulikult olemas säilinud. Nad on suutnud selle läbi selle kohutava aja säilitada, aga, aga noorematele tuleb seda lihtsalt lihtsalt kõrvalt näidata. Ma ei arva üleüldse, et see kuidagi läheks sinna kanti, mida praegu väga palju võib kohata ja mida ma ise nimetaksin. Harrastus aadelluseks, harrastusaadlikud, ka harrastushari aristokraadid, kui kasutada sõna harrastus, siis isetegevuse tähenduses. Et meil on tekkinud palju ja ja mu meelest üks üks fond on niisugune, kus mängitakse kultuuriinimesi, mängitakse niisugune natukene selliseid kõrgemaid, kes kõike teavad, kõike oskavad hinnata. Teavad, kes on kes ja mis on mis ja teavad, et Eestis ei ole peaaegu üldse mitte midagi kultuuri ja kunsti alal see kõik on madal, nad ei teagi, mis eriti, mis kuskil mujal on, nad ei oska kuskilt näidet tuua, sest neil ei ole ei kultuuriga kunsti praktiliselt tegelikult vaja. See kuulub šampanjaklaase kokkulöömise ja, ja kuskil küünalde hämarusse ja rahade jagamisse ja kellelegi saatmise kuskile enamuse äraütlemis ja, ja vanarauasildi all pronksisaatmise Indiasse, millest soomlased kirjutavad. Et üks fond, mis tegeleb selle sama asjaga, eks ole, teeb niisuguseid asju. Need on kaks ise asja. Me ei hakka mängima mingisuguseid aristokraat, vaid me seame endale sisemise ülesande. Aga samal ajal me peaksime hakkama võitlema Nendesamade harrastusaadlike, nende harrastus aristokraatide vastu, kes on kogunud mingisugused fondid, kellel on raha ja, ja keegi ei tea tõeliselt kuhu see raha läheb, kellele seda antakse ja kellele mitte. Ja teine asi veel tähendab sellest sarjast siis aristokraatlikus või ei, on see, et et meid on hoiatanud mitmed siin isegi džässifestivalil ütles geniaalne trombonist. Anderson ütles niimoodi, et ärge jumala pärast MacDonald distugee või eks. Miks talle ilmselt Eestimaa meeldis, ta leidis äkki siit mingisuguse sellise värskuse vaadake nii nagu meie saared on säilinud selle tõttu, et nad olid piiritsoonis. See, see on jube, et neil ei olnud elu, selle tõttu on meil kajakaid nii palju. Sellepärast et vanasti kuulus meie elu juurde minu isa ja ema sõitsid Paidudele saartele, pühapäeval paadiga korjasid lilli koriatiga kajakate mune, koerad, lapsed lõhkusid neid ja oli loomulik tasakaal. Ja nüüd on Tartuni ja Viljandini väljas kajakad, kelle ökoloogiline nišš nagu teada, on niivõrd lai, kes vallutavad kõik ära, aga saared on säilinud, sest et neil ei pääsenud. Nüüd on nüüd on nad meil olemas ja tuleb vaadata, vaadata, et noh mis nendega nagu teha annab. Aga ma ei ole midagi nii hirmsat lugenud. Kui ma lugesin ajalehest, et üldlaulupeo peakomisjonil oli kõlanud ettepanek, et kooli, et laulu- ja tantsupidu asendada poistekoorifestivaliga, mis on välismaale palju söödavam ja huvitav ja see on fantastiline. Ma ei ole. Ma arvan, et poistekooride festival kui see on välismaale noh, isuäratav ja nii edasi ja saab rahvusvaheliseks, seda meile ka huvitav, see tuleb teha ja luua, aga ei tohi niimoodi, et me võtame, lükkame midagi ära, millel on juba traditsioonid ja nii edasi, tähendab et kõike pöörduks ainult sinnapoole, et me vaatame, mis välismaalastele noh, võib huvi pakkuda siis seda siin ainult tegema hakkame. Sellega me jõuame üsna kiiresti selleni, et me varsti pakkujana mingi vähimatki huvi. Kui millegagi huvi saame pakkuda, siis sellega et meil on olemas mingi eripära ja see ongi see, see peamine, püüda maailmakultuurist osa saada ja seda siin kultiveerida ja säilitada oma omapära. Selleks edu ja jõudu. Estonia seltsil täna. Suur tänu mitmikiverile paar repliiki veel siia, lisaks me oleme tõepoolest oma juhatuste koosolekud arutanud neid suundi, millega selts võiks ja peaks tegelema ja me loodame, et siin teie selja taga ikkagi aasta lõpuks tõeliselt. Loodetavasti valmiv talveajad, kus iga teisipäev on siis nagu me oleme ütelnud Estonia seltsi käsutuses väikse kohvikuklubi näol. Et me hakkaks vähemalt kaks korda kuus tegema seal selliseid diskussiooni või kõnekoosolekuid, see on just vana termin kõnekoosolek meie seltsi ajaloost ja, ja põhikirjast ja me oleme, mõtlen, et üks koosolek võiks kindlasti olla eestikult tuuri ehitused ja ka need mälestusmärgid me lähemas ja kaugemas naabrus. Mik vihjas juba siin nendele kultuuri mälestistele ka Estonia teatris, meil keskkõrge komisjon, kevadel, mis veits viisnurgamäe võime lava kohal nüüd ära võtmata ei oleks päris laevastiku ohvitseride maja kujuga selle võib ka üle värvida, seda me teeme nii, kui see võimalik kunst kuulub rahvale. Aga neid rahvaste sõpruse päib enam saalist maha võtta ei tohi, sest meil on kunstiteosed samuti selle pannoo kinni panemiseks. See on nüüd täna pandud ülesse siia kardin, seda me loomulikult ka välja viia ei või, ega sa, aga no me võiks tulevikus hinnalisi vaiba peale tellida, et ta jääks siis. Või teha nendest punastest lippudest sinimustvalged. Te teate, et autor oli autol on elus ja kuidas Stalini pead ühe punase lipu pealt ära võttis, ta kukkus maha siin ja murdis jalaluu. Ja teemasid on palju ja ka selles valdkonnas just midagi Mik midagi esile tõstis praegu ja millest kirjutas Enn Põldroos? Asendamisest originaal Juhan Raudsepa teosega. Meil oli just äsja võimalus olla eelmisel laupäeval, kui me käisime seltsi vanade liikmete kalmutee peal puhastamas neid ja küünlaid panemas, me olime ka rahumäel. Ja kalmistuuurija ütles, näed, nüüd on see monument ometi oma õigel kohal. Kuna just Põldroosi artikkel ilmus ja me ütlesime, tahaks Estonia juurde tagasi tuua, tõenäoliselt. Siin on mingi, mitte mingi hinna eest, meil lubasid seda ära viia, sest see on just nende ohvrite matmise paigas nüüd. Nii et algab nagu see just vaadete erinevus kohe peale. Mis puutub tõepoolest kultuursesse käitumisse, riietusse. Paljud teist on juba märganud, et kõik esinejad tahad kontserdilavale välja tulles selga või smoking, aga jätavad hea meelega jalga porikingad. Või kui te kõik vaatate surnuaedadel matmistalitusi, kus iga inimene on lahkunuga hüvasti jätmiseks selga maanduma kõige paremad, puhtamad riided, siis need hauakaevajad on tennistes ja teksapükstes. Meil oli üks, mõtlesin juhatused metelliks seltsi rahadega nii-öelda näidisriietuse kahele surnu matjale soliidse, musta ja väärilise, mida võiks kasutada ühe komplektina talvel, teise suvel, et ka ka nendesse paikadesse, mis on tõesti Eestimaal väärt ajaloolise väärtusega ja meie tseremooniat, ma arvan, on sellist, mida ei tasu häbeneda, aga üks tilk võib selle ära rikkuda ja ja ma arvan, siin võib ka selts jälle oma ideid ja mõtteid avaldusi vabandanud jälle. Ma olen liiga pikalt rääkinud, palun, kes soovib sõna? Igasuguseid ettepanekuid muidugi seltsitegevusel tegevuskava laiendamisest me võime tegelikult vastu võtta kirjalikul teel, kui keegi kodus vaheldunud heale mõttele tuleb. Kui täna siin eriti rohkem ei ole, mõtlevad, kas me oma kultuuripäeva üritame nagu liikuma panna. Eestimaal. Kas me tuleme ajakirjandusele avaldusega välja ja vaata, mis temast saab? Et las olla sellel päeval Eestimaa ja esimene omakultuuripäev on 22. märtsil, nagu me mainisime. Estonia selts teeb kindlasti sel õhtul suure eesti kultuuri. Koos kirjanikke maalikunstnikke ja kõigi kultuurialade esindajatega, seda me võime lihtsalt neil töökorras sisse planeerida, aga ma loodan, et te kõik igal võimalikul juhul ka oma kodudes koolides, tööpaikades seda mõtet ellu ja ja kuna homme on ka siin meie, Rootsi sõbrad, Rootsi osakonna esindajad, kogu juhatus. Nad valisid hiljuti oma juhatuse esimeheks incolaasi. Aga perekond lepikon homsel juubeliõhtul kohal. Nii et kui ma seda me saame juba Rootsimaal ja Kanadas edasi nii-öelda öelda, et sellel päeval kogu eestlaskond üle maailma oma kultuuri julgelt esile tooks, see oleks tõks võib-olla meie tulevikukavade selliseid teostamise võimalusi. Kui enam sõnasoovijaid ei ole, siis me vägisi või seda istumist pikendada. Ma juhatuse nimel tänan kõiki Teideteni arvukalt, olete siia kohale tulnud täna ja meie juubeli üritused, ettevõtmised, kavatsused jätkuvad homme siis kell 16 null null. Jaani kirikus, kus teatavasti Estonia seltsi koor ja orkester 1907. aastal andis oma esimese kontserdi. See kirik on just sellepärast seltsiga seotud. Ja kui õpetaja Toomas Paul soovitasid kõik tahavad minna kindlasti Kaarli kirikusse praegu tseremooniaid läbima, seal on küür, oli kristlus ja sihuke suurt sugune kirik. Siis me just leidsime Estonia selts on alustanud sellest paigast ja oleme siis oma traditsioonidele truud. Suur tänu kõikidele kohtumishomme.