Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Tallinnas jätkub Res Publica ja Reformierakonna kohtumine. Rakveres algas kohus riigi julgeolekuvarudest vilja varastanud kolme mehe üle ainult üks tunnistab oma süüd. Harkus avati uus kõrgepinge alajaam, mis peaks lahendama tallinlaste elektrivarustuskindlusega seotud probleemid. Eesti kunstiakadeemia rektoriks valiti endine kultuuriminister ning praegune riigikogu liige, tekstiilikunstnik Signe Kivi. Kunstimuuseumi uue hoone juhiks sai täna Sirje Helme. Saksa parlamendisaadik. Rikud tegid ettepaneku tähistada teise maailmasõja lõpu aastapäeva Brüsselis, mitte Moskvas. Soome peaministri sõnul on Euroopa oma põhilistest majandus konkurentidest maha jäänud. Soomes visiidil olnud Euroopa Komisjoni presidendi kinnitusel on see ohtlik. Homme on meil vahelduvalt pilves ilm, kohati võib lund sadada, külma tuleb kolm kuni seitse kraadi. Ja alustame taas Tallinna vaimud oli, praegu kestab ikka veel Res Publica ja Reformierakonna kohtumine. Uudiste poolt ootab seal tulemusi Vallo Kelmsaar. Vallo, milline asjade seis praegu on? Seis on selline, et pärast seda, kui poole seitsme aeg mõlema erakonna esindajad ennast läbirääkimiste ruumi sulgesid, ei ole sealt keegi välja tulnud ja mis seal täpselt toimub, on muidugi raske öelda, kaotanud läbi klaasukse, näha, et keegi seal ruumis liigub ja öeldakse, et ka telefonikõnesid ka üks märk võib-olla et see kõnelus on veninud juba praeguseks ligi pooleteise tunni pikkuseks, on ehk märk selles suunas, ehk praegune koalitsioon võiks jätkata, sest mida muidu on nii pikalt rääkida. Ja mis seal täpsemalt ja millal see tulemus võib tulla või kas sealt täna üldse mingit sõnumit öeldakse, ei oska ma küll praegu ennustada. Aitäh Vallo, praegu, kui selle saate jooksul kohtumine lõpeb, siis võtame uuesti meie reporteriga ühenduse. Tänapäeval nimetasid Tõnis Palts ja Edgar Savisaar tänast läbirääkimiste vooru edukaks ja andsid mõista, et Tallinnas liigutakse Keskerakonna ja Res Publica koalitsiooni sõlmimise poole. Eesti energia avas täna uue kõrgepinge alajaama Harkus. Hanno Tomberg jätkab. Harku alajaam on viimase 10 aasta jooksul esimene uus 330 kilovoldi kõrgepinge alajaam. See võimaldab Eesti Energial loobuda vanast Veskimetsa 220 kilovoldi alajaamast. Eesti Energia põhivõrguprojektijuht Vladimir Jantson. Kuna Tallinn on ikkagi Eesti kõige suurema tarbimisega piirkond, jaga perspektiivid näevad ette, et siinse tarbimine kasvab kõige rohkem, siis ta tõstab kindlasti see varustus varustuskindlust Tallinnas. Nii et me tulevikus ei saa rääkida, et osa Tallinnast võib lihtsalt ära kukkuda tagant. Noh, see on väga suur osa juba sellel jah, kindlasti et ütleme, järgmise aasta lõpuks valmib ka otseliin Arcola jaamast balti elektrijaama, siis on see varustuskindluse seisukohast kindlasti väga oluline. Hanssoni sõnul on oluline, et kõrgepinge alajaam viidi Tallinna elamupiirkonnast välja. Ta tunnistas samas, et ka Harku alajaama ümber võib olla kiirgusoht. Jah, kiirgust 330 kilovoldi puhul, nagu ikkagi arvestatakse mingil ajal enne selle pleti käivitamist tehti ka keskkonnamõjude hinnang antud oma territooriumil on meil niivõrd suur, et hooned jäävad küllaltki kaugele, et see, seda mõju nagu ei arvestatud üldse antud antud mõjude hindamise juures küll on ühesõnaga nende liinide juures olemasolevad hooned, mis on nagu jäid alles, aga ala Evoonan täitsa tühjal platsil hoonetest ikkagi väga kaugel. Harku kõrgepinge alajaama maksumus on 125 miljonit krooni. Kolm korda sama suure summa läheb maksma uue kõrgepingeliini toomine Balti elektrijaamast Narvas. Harku alajaama. Harku alajaam võimaldab tänu suuremale pingele kanda Tallinna uutele elamupiirkondadele üle varasemast suuremaid elektrivõimsusi. Olulist tuge saab juurde ka Tallinna varustuskindlus. Eesti kunstiakadeemia rektoriks valiti täna Signe Kivi, Andres trossek jätkab. Tekstiilikunstniku Reformierakonda kuuluva riigikogulase ja endise kultuuriministri Signe Kivi poolt anti salajasel hääletusel 34 häält tema vastaskandidaati, kunstiteadlaste akadeemia restaureerimisosakonna juhtiv professor Juhan Maiste, et eelistas 29 komisjoni liiget. Algselt Kolmandana rektoriks pürginud skulptori Villu Jaanisoo kandidatuur ei vastanud valimiskomisjoni nõuetele ja ta pidi juba teisipäeval loobuma. Kunstiakadeemia jäi mäletatavasti rektorita eelmise aasta lõpus, kui Ando Keskküla astus ametist tagasi seoses asutuse krediitkaardiväärsusega tamise kahtlusega. Millised oleksid uue rektori elluviidavad muudatused. Signe Kivi. Esimene suur muudatus on see, et Eesti kunstiakadeemia rektor ma püüan olla tugev rektarsest. Ma väga hindan oma vastaskandidaati ja täna ma ei tea neid põhjuseid, miks valiti just mind. Aga ma olen öelnud, et ma ei kujuta ette, et muutusi kuskil peaks tegema muutuste enda pärast. Ando Keskküla oli Eesti kunstiakadeemia rektor 10 aastat. Selle 10 aasta jooksul toimusid väga olulised struktuurimuutused. Tulid juurde uued erialad, töötati välja uued õppekavad, meie õppekavad on akrediteeritud. Me võime öelda täna, et et me oleme tugeva märgiga kool, rahvusvaheline kool ja väga rahvuslik kool. Rektori sõnul ta kunstiakadeemia kurssi esialgu muuta ei kavatse. Palju räägitud ülikooli kolimisplaanide kohalt jäi Signe Kivi aga täna napisõnaliseks. Mul on mõned visioonid ja päris konkreetne plaan aga tänasest hetkest ei saa need olla ainult minu plaanid. Nendele on vaja kiiret sti leida enamuse õppejõudude, üliõpilaste tugi ja, ja sealt edasi minna ühest küljest aeglane-aeglane, teisest küljest on kiire, väga kaua rahulduda selle piiratud ruumiga. Minu jaoks on kolm selget varianti, üks on olemasolev miljööväärtuslik keskkond, olgu selleks Patarei Eevald võimalikelt meid pakutavaid variante on veel teine variant oleks uus õppehoone uuel kohal mida on seni vähe kaalutud ja kolmas, mida üha rohkem toetatakse ehitada sellele samale kohale siia kaasaegne õppehoone. Eesti kunstimuuseumi uut hoonet, kumu hakkab juhtima Sirje Helme komisjon valis Sirje Helme täna välja nelja kandidaadi seast ja nüüd rahvusvaheliste teemade juurde. Välisminister Rein Lang saatis oma Vene kolleegile Sergei Lavrovi-le kutse tulla sel kevadel Eestisse visiidile. Kirjas ütleb langed Eesti ja Venemaa suhete arengule aitaks kahe riigi välisministrite kohtumine palju kaasa. See oleks ka erakordselt hea võimalus kirjutada alla eesti ja vene maapiirileping. President Arnold Rüütel ütles intervjuus Leedu raadiole, et Eesti on üheksandal mail Moskvas esindatud, kuid praegu pole veel selge, kes sinna sõidab. President kinnitas taas, et Eesti võtab otsuse vastu siis lõppenud sisepoliitilised diskussioonid ning ta on konsulteerinud Leedu riigipea Valdas Adamkus ega. Ja edasi viimaste tundide välisuudised Birgit Itse. Parlamendisaadikud tegid ettepaneku korraldada üheksanda mai tähistamine mitte Moskvas, vaid Brüsselis. Bundestagi liikmed esitasid oma ettepaneku Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja Euroopa Liidu institutsioonide juhtidele saadetud avalikus kirjas. Kirjas Putinile kutsuvad nad võtma arvesse balti riikide ajalugu ja soovitavad korraldada teise maailmasõja Euroopas lõppemise 60. aastapäeva tähistamist Brüsselis. Parlamendi liikmed märgivad kirjased praeguseni tähistatakse üheksandal mail Venemaal suure isamaasõja lõppemist samas kui oleks aeg võtta arvesse ka järgnevat konteksti. See polevat ainult teoreetiline küsimus, vaid seoses Vene presidendi saadetud küllakutsetega on see omandanud poliitilise tähenduse. Nad tuletavad ka meelde, et Eesti ja Läti ootavad juba ammu Mu Venemaalt piirilepete allkirjastamist, mida küll Moskva lubab, kuid seostab deklaratsiooniga, mis on põhjustanud uusi vaidlusi. Saksa poliitikud leiavad, et oleks hea, kui piirilepped sõlmitakse viivitamatult ja tingimusteta ning Putin annaks üheksandal mail Läti ja Eesti presidendile üle ratifitseerimiskirjad. Iraagis vabastati Itaalia ajakirjanik Juliana Screena teatas Araabia telekanal Al Jazeera. Screna vabastamist kinnitas ka ajaleht ilmanifesto, mille heaks ta enne pantvangi võtmist töötas. Ajalehe omaniku kinnitusel on ta ajakirjaniku vabastamisest teavitanud ka juba Itaalia valitsust. Andmetel vabastati ajakirjanik Bagdadis, lähemad üksikasjad pole teada. ÜRO raportis hoiatatakse, et järgmise 20 aasta jooksul võib Aafrika mandril aidsi tagajärjel surra üle 80 miljoni inimese. Kui võitlust ohtliku haigusega ei tõhustada, ähvardab AIDSi nakatumine ligi 90 miljonite aafriklaste. ÜRO andmetel vajatakse AIDS-i programmi jaoks vähemalt 200 miljonit kõlarid, mis parimal juhul aitaks vähendada nakatumisjuhtude arvu 43 miljoni võrra. Annetajad ei ole ka valmis nii suuri summasid AIDSiga võitlemiseks eraldama. Soomes oli visiidil Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, sellest annab ülevaate Sigrit, Kaasik, Krogeerus. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kohtus Soome visiidi ajal Soome peaministri Matti Vanhaneni ja president Tarja Haloneni ning pidas kõneseminaril, mis oli pühendatud 10 aasta möödumisel ajast, kui Soome ühines Euroopa Liiduga. Peaminister Vanhaneni Euroopa Komisjoni president arutasid Euroopa Liidu Lissaboni strateegia ja stabiilsuspaktiga seotud teemasid, mis seostuvad Soome järgmise aasta eesistujaajaga Euroopa liidus. Lissaboni strateegia. Euroopa Liidu majandusareng oli peamine teemaga kõnedest, mis peeti Soome Euroopa Liidu liikmeks oleku 10.-le aastapäevale pühendatud pidulikul seminaril. Nii Soome peaminister Matti Vanhanen, endine peaminister Esko Aho, põge. Euroopa Komisjoni president Barroso kinnitasid, et Euroopa Liit peaks lähitulevikus keskenduma sellele, et suurendada konkurentsivõimet majanduskasvu ja tööhõive. Soome peaministri Vanhaneni sõnul on Euroopa viimaste aastate jooksul järjest rohkemale olulisematest majandus reaalsetest konkurentidest maha jäänud. Manuel Barroso kinnitusel on see ohtlik, sest kui ei arene majandus, siis satub ohtu ka euroopalik ühiskonnamudel. Mingid, mis on seatud säästva arengu ja keskkonna vallas. Euroopa Komisjoni juhi kinnitusel ei peaks majandust ja sotsiaalseid eesmärke käsitlema vastanditena, sest majanduse areng loob eelduse, mis võimaldab arendada sanktsioone poliitikat. Lisaks Euroopa Liidu üldisele arengule arutasid Soome peaminister ja Euroopa Komisjoni president ka küsimusi, mis seostuvad Soome eesistuja ja ka Euroopa liidus järgmisel aastal. Sooman tuleb eesistujaajal lahendada mitmeid keerukaid küsimusi, muuhulgas tõenäoliselt leida lahendus eri meelsustele, mis on liikmesriikides tekkinud seoses Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga. President Tarja Halonen on varem kinnitanud, et loodetavasti ratifitseerima kõik Euroopa Liidu liikmesriigid põhiseadusliku lepingu esimesel katsel. Nii ja selle küsimusega oma eesistuja tegelema Eesti raadiole Sigrid Kaasik reageeras Helsingi. Riigilt ülisuurtes kogustes vilja varastamise eest kohtu alla antud Rakvere viljasalve kolmest juhist eitasid Lääne-Viru maakohtus kaks meest täna oma kuritegu ning üks tunnistas oma süüd osaliselt. Ametiseisundi kuritarvitamises tunnistas oma süüd osaliselt Vladimir Semjonov, Marty keder ja Sergei Karakai eitasid kuritegu kategooriliselt. Kohus jätkab protsessi 11. aprillil tunnistajate ja süüdistatud odavate kuulamisega. Ja nüüd veel üks hoiatus Kihnu saare elanikele ja teistele jääl liiklejatele jäätrass manilast kuni Kihnu Neon purunenud vallavanem Johannes Leas paneb südamele, et keegi öösel mandril või saare poolt ei prooviks Kihnule sõita. Ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub kagu ja idatuul üks kuni kuus meetrit sekundis, külma on 10 kuni 15, kohati kuni 19 kraadi. Homme päeval tuleb ka vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada kerget lund. Puhub idakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on kolm kuni seitse kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.