Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite truudele, kuulajatele vikerraadio ovaalse laua taga on täna istet võtnud juhid. Külli-Riin Tigasson on Päevalehe arvamustoimetuse juht, Urmet Kook on rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina olen saatejuht Aarne Rannamäe. Ja veel kord kõikidele meie kuulajatele hea hea meel, et teid on endiselt palju. No me natuke enne saadet rääkisime sellest, et, et kui, kui me kurtsime siin, et hapukurk nagu ei taha tulla, siis purk käes. Et lõppev nädal nagu väga-väga suurt niisuguste uudistesaaki ei andnud ja ja kui me loeme, kas siis online meediat või paberväljaandeid, siis vaatame televisiooni, raadiot, siis sõna näiteks puhu sela kõlab tihedamini kui, kui mingi tõsine unis. Isegi jutt euro lõplikust tulekust Eestisse, järgmise aasta algul kadus kuhugi jalgpallihobuse elada ja, ja muu kära sisse ära. Et juus on ikka aja märk, et enne jaanipäeva võetakse aeg maha ja, ja uudiste voog lakkab. No eks sellel ole ka see põhjused. See aasta on mõnes mõttes erandlik aasta, et sel aastal ei ole Eestis valimisi. Et eelmisel aastal olid meil europarlamendi valimised suve algul ja ja sügisel kohalikud valimised, mis andsid ka suvele kindlasti tooni, et et see suvi on selles mõttes kindlasti üsnagi sündmustevaene, et noh, kui vaadata ette, mis nagu planeeritavad sündmused aga kunagi ju ei tea, et mis, mis maailmas juhtub või või, või mis meil endalgi juhtuda. No jalgpalli vaadata? No mina ikka vaatan jah, niivõrd-kuivõrd, et ma pigem vaatan neid õhtusi, mänge, mis pärast õhtust aktuaalset kaamerat on, mis on kell 21 20, et neid on nagu rohkem aega võimalik vaadata ja täitsa huvitavad mängud on siiamaani olnud, et üllatusi on palju olnud ja see on ju iseenesest ju põnev. Külli Riinu skeptilised pilku nähes mul tuli meelde Priit Pulleritsu niisugune artikkel. Et see oleks raisatud aeg ja ma, ma pigem ma pigem kuulan tollesse parteisse, nii et ma olen sinu hulgast vaadanud küll, aga aga, aga lugenud ja kursis hoidnud tulemustega vaid vaid näiteks Põhja-Korea meeskonna tegemistega, mis, mis on väga huvitav ja muude asjadega ka. Aga ma võtsin nüüd küll erinevatest nagu mõttetera. No ei võtnud ära mõttekäik küll ühe ühel meelel, et et minul ka ei jää nagu jaksu eriti selle jalgpalli vaatamiseks, et nii palju kui töö juures telekas mängib nurgas, nii palju siis seda, kui taustahelina kuulen. Aga aga eks see ole tõesti siin praegu viimase aja üks selliseid põhilisi teemasid meedias ja ilmselt ka inimeste jaoks. Tere hapukurgihoo. No eks nii Eesti meedias kui ka tegelikult muu maailma meedias pööratakse ju spordile võib-olla isegi ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Ja, ja kui me räägime, ütleme näiteks ütleme, Euroopa meediaväljaannetes, siis loomulikult on, on spordikülgedest, võtab ütleme neli viiendikku enda alla jalgpall siis ülejäänud spordialad ja, ja Itaalias on näiteks jalgpall alati nagu pigem nagu isegi lehe eesotsas, kui, kui kuskil taga tagaotsas, et et miks see nii on, seda võib nagu, nagu nagu, nagu spekuleerida, aga, aga nii nagu ma ennem saada tahaksin, et minu, minu seletus on see, et et jalgpall on oma olemuselt kõige demokraatlikum sportmäng. Et jalgpallis sõltub kõige vähem sul vajaminevast infrastruktuurist erinevalt korvpallis või võrkpallist või väravpalli käsipallist ei ole sul vaja mingit saalid, mingit mingit puu, põrandad, mingeid korve, väravaid, suuri. Sa võid panna karjamaale kõrbesse kus tahes kaks kiviga laeva postideks, mängi seal nii palju, kui tahad. Ja teiseks, jalgpall on selles mõttes ka kõige demokraatlikum mängijat sinu sellistest sünnipärastest kehalistest omadustest nagu näiteks pikkus, mis on näiteks korvpallis või võrkpallis ülimalt olulised. Jalgpallis ei, ei sõltu midagi, et võtame kas või näiteks Argentiina, kes on selle MMiks favoriite. Kaks peamist pikkust meeter 68, teisel meeter 69. Valimik jah, ei, selles mõttes on, on sul kindlasti õigused? Jalgpall on, on ilmselt sellepärast väga popp eriti just ülejäänud arenenud maailmas ja Euroopas ja Ameerika ühendriikides, nüüd nüüd ka aga, aga eeskätt ikkagi arengumaailmas. Et sellest, selles nähakse võimalust nii-öelda tõusta. Et tema, tema kasvupinnas on, on vaesed elanikkonna kihid, poisid, postil ei ole midagi muud teha kui loota sellele, et nad läbi löövad ja kui nad ükskord läbi löövad, siis nad toidavad oma oma rahaga ära terve küla või linna, et makstakse kuigi noh, ütleme tooma nagu näiteks siin ütleme ajakirja maailma kõige kõvemaks jalgpalliriigiks peetud Brasiilia, et et Brasiilia puhul on räägitud, et miks selle tulemused selle riigi jalgpallitulemused pole, ütleme viimase 10 15 aasta jooksul nii head enam olnud on see just et jalgpall ei ole selles ühiskonnas enam oma olemuselt. Just just nimelt ei ole ohtlik, et, et jalgpalli need, kes, kelle seast hakatakse jalgpallureid kasvatama, tulevad, et kõikvõimalikest jalgpallikoolidest, Akadeemiatest kuhu pääs eeldab sul mingit rahalist olemasolu. Sellised ürganded tõenäoliselt sinna ei pääsegi, ehk see ring, kelle seas toitelised selektsioon on ka Brasiilia-suguses riigis läinud oluliselt kitsamaks ja see on väidetavalt siis pikas perspektiivis hakanud mõju avaldama ka ütleme, täiskasvanute koondise enamustele, et selle kohta oleks väga-väga põnev dokumentaalfilm, mida ma ühelt telekanalilt mõni aeg tagasi nägin, et kus, kus selle nagu probleemi nagu olemusele, nagu lahtised, sellised ürganded nagu pele, kes õppis on ja kellel polnud palli, õppis žonglöörija apelsinidega, et selliseid legende me tõenäoliselt enam Brasiilias kunagise. Nojah, olgu, kuidas on, kohati neid fänne vaadates jääb mulje, et et arst on oma töö jätnud tegemata ja, ja meditsiiniline probleem on, on, on tugev, aga, aga kui inimestele see meeldib ja, ja kui see on nende jaoks üks elumõtteid, siis lasku aga käia niikaua, kuni nad mulinat teisi väga ei ohusta. Seda teevad nad ka alalõpmata. See on nüüd siis nii-öelda nii-öelda ajakirjandusliku teemana praegu vist mis lõppenud, sest et liisk on langenud. Ülemkogu on oma jah-sõna öelnud ja nüüd jääb üle ainult nii-öelda oodata veel juuli alguse euroala rahandusministrite viimast kohtumist, kus siis pannakse see kurss paika, millega siis kroon ja euro ära vahetad. Jah, et tõenäoliselt ka sealt mingit üllatust ei tule, et kujutad sa ette, näiteks Ecofini ministrid kogunevad, ütlevad, et kurssi ei saa olema see kurss, mis praegu ametlikult on, et ja siis ütleme poole aasta pärast, Eesti läheb eurole ülejäänud selleks nagu absurdne. Ei, ma kujutan ette, kuidas Jürgen Ligi ütleb kah jah, et teistsugusele kursile ja pärast seda emigreerub, et ta ei saa meediasse tagasi tulla ei saa, sest siis isa midagi poliitilisel tasandil seal enam mingeid nagu ju üllatusi ei tule, et see oli tegelikult kee, selge, umbes kuu aega tagasi, kui kohtusid liikmesriikide rahandus- ja majandusministeeriumite kantslerid. Ja toona nagu oodati ja vaadati, mida, mida Saksamaa ütleb ja kui Saksamaa ütles, et siis Wilkom siis siis oli see liis tegelikult langenud ja edasi, need rahandusministrite ja ülemkogu otsused on olnud selline, noh, ütleme niukene, ilus, ametlik kinnitus sellele kõigele, mis seal juba otsus tehtud. Poliitilisel tasandil on jah, nagu kõik nagu selge, aga pigem nagu on, on meil väga palju nagu praktilisi küsimusi, ainult ma lugesin sealt Polli väga põhjalikku uuringut, mis tehti kvalitatiivne uuringud erinevates fookusgruppides, et see oli tõesti nagu huvitav, et seal oli näiteks küsitletud Lõuna-Eesti pensionäre tehtud nendega kvalitatiiv intervjuud see tähendab seda, et noh lihtsalt öeldi, et ei võeta mingit hirmutatud valimit, vaid võetakse väike valim ja tehakse nendega personaalsel intervjuul pikad. Ja ja teine teine, mis oli minu jaoks veelgi tähenduslikum, Nad olid intervjueerinud siis Ida-Virumaal elavaid vene keelt kõnelevaid inimesi ja ja see, mis sealt vastu vaatas, oli küll ikkagi mõneti nagu nagu ma ei ütleks, et just nagu ärevaks ärevaks tegema, aga, aga nende inimeste teadmised või, või hirmud euro tuleku osas on ikkagi üsnagi nagu suured valgusta natukene, sest et ma äsja euroalast tulnud ja siis on olnud. Mida eestikeelses meedias pole eriti nagu juttu olnud, on olnud tegelikult kolm suurt devalveerimispaanikat viimase kuskil pooleteist aasta jooksul ja, ja see on kõik olnud venekeelsete elanike seas ühe korra Tartus ja kaks korda Ida-Virumaal ja see ükskord Ida-Virumaal oli, oli, jõudis ka Tallinnasse ja seal oli selliseks Sütikuks oli vaja väikest asja, et üks oli vist see, et kas. Meediaklubi Impressum korraldas mingi konverentsi, kus käisiks vene majandusteadlane ütles vist umbes ühe või kaks lauset stiilis, et ega hoone ülehinnatud ja veerimisest ei pääse. Mis käivitas kohe Ida-Virumaal meeletu paanika, et kroon devalveeritakse, et seal oli väga vähe, see näitab seda, et inimesed on teadmised tegelikult sellest, et et mis see euro on, mis kursiga seda vahetatakse, on üsnagi nõrgad, teisad nendel puudub nagu see näitab ka laiemalt seda, et nendel puudub nagu uske kindlus Eesti riiki. Usaldus. Vana asi, et et ma tean ise mitut vene inimeste pealtnäha täiesti mõistlikud mõistlikud tüübid, aga, aga iga viimase kui krooni vahetavad kohe eurodeks, mis neil nii-öelda säästu või kullaks säästa või, või kullaks jah, et nemad näevad konkreetselt eurodeks. Et jumala eest, et äkki äkki midagi veel juhtub viimase poole, mis ma öelda tahan, on see, et, et kui, kui nüüd on veel pool aastat euro tulekuni aega, siis oleks rahandusministeeriumi juures tegutseva euro sellel teavitusgrupil võib-olla kõige mõistlikum teha tõsist teavitustööd, ma ei mõtle propagandat või sellist. Nihukest reklaami tahame vaid pigem nagu rääkida asjast, mis nagu tegelikult juhtuma hakkab just Eesti venekeelses kogukonnas, sest seal on need hirmud ja müüdid ja asjad ikka väga suured. No ehkki ma ise isiklikult ei imestaks selle üle, kui ka välismeediast siiski natukene tõstetataks seda teemat, et kas see praegune krooni kurss euro suhtes on ikka kõige parem just ma mõtlen kõige kasulikum Eesti enda majandusele, et siin ju räägitakse ju takkajärgi, kui Kreeka läks üle eurole, et siis oli kreeka enda valuuta, oli euro suhtes liiga liiga. Liiga ühesõnaga ka üle hinnata ja sellest tulenesid gigaosalised siis Kreeka enda hilisemad probleemid, et väiksema konkurentsivõime eksporditurgudel ja nii edasi ja samamoodi on öeldud ka, et Saksa mark omakorda oli näiteks jälle euro suhtes alahinnatud, mis omakorda siis tugevdas teda Saksamaa ekspordipositsiooni euroalas. Mis sa tahad sellega nüüd öelda, et et juulis peaks nagu kokkulepe mitte mitte 15,6 nelja kuue peale, vaid vaid mille mingisuguse Ma ei taha seda öelda, aga ma tahan lihtsalt öelda, et et me pole nagu mõtet imestada, kui, kui selle üle ka ikkagi ka välismeedias hakatakse natukene arutama. Noh, aga välismeediasse tõenäoliselt ei sõltu eriti midagi, et New York Times avaldas ka üleeile õhtul. Mina oleksin online-versioonist pika artikli sellest, et nad alustasid seda üsnagi sarkastiliselt või ütleme, isegi Külli Riinu neljas vertikaalse saatsin siis küli. Külli Lenin kasutas väljendit labaselt. Et sellega, et mul ei ole kahjuks seda artiklit ees, aga, aga seal on nii, et meil Mitmed eurotsoon on, vaagub hinge ja ja, ja mitmed riigilt kaaluvad lahkumist eurotsoonist, mis noh, kes see kaalub, tegelikult suurtest ei kaalu keegi, leidus tõesti üks riik. Ja see on tõsi, kes tahab euroga ühineda ja see riik on Eesti ja selle üle rõõmu, tahame sellele rõõmus ka päriselt kastiline algus oli aga, aga artikkel ise nagu päraseks sarkastilised algust, nagu kaalus neid plusse-miinuseid Eesti jaoks ja ja selgelt leidis, et Eestile on euroga ühinemine kasulik ja New York Timesi hinnangul tõi välja siis nagu kaks põhjendust. Et üks oli see, et et haakub selle samaga, et mõni kursus eesti kroonini praegu nagu ülehinnatud. Et kui tuleb euro sisse, sisendab välisinvestoritele kindlust. Ja teine, mis, mis nad välja tõid, oli see, et tõenäoliselt läheb laenuraha Eesti era- ja avaliku sektori odavamaks. Et need kaks suurt plussi tõid välja ja pigem see artikkel, nagu, kui see negatiivne pool oli, siis oli kiire keskendunud ikkagi sellele, et euroriikide majandus on sedavõrd erinevad, et Euroopa ühisraha nagu kasutamine on mõneti üsnagi riskantne, nagu tegevus Nonii nii või teisiti, euro on Eesti jaoks kantslist maha kulutatud ja, ja euro tuleb üksainuke. Praktiline nõuanne on see, et muretsege varakult endale euromüntide rahakott, just see on, see on, see on üks üks praktilisemaid asju, mis, mis, mida te võite osta nüüd järgmise poole aasta jooksul, et see mündi majandusse hakkab teil väga kiiresti üle pea kasvama ja noh, enne kui te, nad nagu asja selgeks saated, mis üks või teine münt nagu väärt on ja neid on tohutult taskupõhjas nädalakese neid kannad, siis taskupõhjad on auklikud. Aga teine asi on see, et, et mündid hakkavad väga kiiresti käest ära libisema, sest kesse münte ikka hoiab, mind ei maksa midagi, aga, aga korrutage sa mõttes 15 koma kuuega ja te saate teada, mis üks väike suhe rahasse kindlasti oluliselt muutunud euro tulekuga. Et see, see on võib-olla ka väga oluline muutused ja teine asi tegelikult, mida, nagu tasuks jälgida Eesti ajakirjanduse sealhulgas, et et väga palju räägitakse sellest, et kas auhinnatõusu et tegelikult on väga paljud ettevõtted hakanud selles kartuses, et euro tuleku hetkel tuleb nii meedia kui ka võib-olla riiklik kontroll nagu sinagi, nagu terav. Ja siis laske hindu tõsta, on hakanud vargsi hindu tõstma, et me nagu mitmel pool nagu märkame, seda ei ole mitte ainult teenindussfääris, vaid mitmetes lepingutes, mida pakutakse nagu pikaajaliselt, et kus, kus pannakse juba järgmiseks seda asja paika, et et paneme eurodes paika, siis, siis ümardamine ülespoole on ikka tohutu. Et see protsess juba praegu käib. Nonii, lähme edasi oma oma teemade ja juttudega, ma tulin tagasisõidust ja, ja ühes online meediaväljaandes torkas silma Monika patra. Kool õpetas kõrgkooli, aga mitte sellest ei tahtnud kõrgkoolivõrk Tartu Ülikooli. Kas Tartu ülikool ei ole kõrgkool? Ja, ja tegelikult on, oli seal muidugi nali, aga, aga tegelikult kõrgkooli kvaliteeti ja kõrghariduse kvaliteet on eriti nagu tõusnud päevakorda just just praegusel ajal, kui lõpetajaid on palju ja muidugi nihukest tuld lõkkesse või, või süütevedeliku lõkkesse andis see paljuräägitud bakalaureusetöö, mis, mis siis Tartu Ülikoolis läbi läks ja mis oli, mis oli tõesti naljakas, aga aga ega see, see ilmselt pole ka üks üks töö, mis, mis mis noh, sellist nagu kriitikat ei kannata, professor Veidemann on toonud teisigi näiteid oma oma ühes artiklis, kus kus noh, ütleme, lollusi on, on, on päris palju. Ja, ja kas see näitab nüüd nii-öelda üksikjuhtumeid või see näitab süsteemi nõrkust, see on, see on nüüd kõige olulisem küsimus, kus ma seda näitab, pigem seda, et meil on tekkinud massiülikoolid kuhu lihtsalt ülikoolid on oma Vähese raha tõttu, mis nad riigilt saavad, sunnitud vastu võtma väga palju. Tasulise üliõpilase mis omakorda toob kaasa selle, et, et see latt on üsnagi nagu madal. Sa arvad, sa näed nagu seda seost, et kui sa pead magusa tudeng jah, et siis siis ülikool peab sind läbi vedama. Sa oled, otsisid kaasa reedeses sirbis minu meelest olnud väga hea artikli Tiit Hennostet. Et ma, ma loen nagu Tiit Hennoste artiklist lõigu ette selle väga pikk. Ülikoolis on alati olnud erineva tasemega üliõpilasi, aga kõik teavad, et keskmine üliõpilase võimete ja töötahte allakäik on olnud muljetavaldav. Ülikool kubiseb lootusetutest ise minema nad ei lähe, kuid õppejõud hinnete abil pidevalt vihjavad minema. Saato neid üha raskem, sest üha enam loovad ülemused neile jätkamise võimalusi. Lõpuks mõistad, et selle inimesega midagi teha ja lihtsalt laseta läbi. Et see on päris hea lugu, mida Tiit on kirjutanud, et ta on nagu Endale omaselt. Aga kus need põhjused? See on tegelikult üks päris suur niisugune, ma ei tea, kuidas nüüd öelda spiraal või nõiaring, et ma mäletan, et kui mina ise astusin ülikooli, see oli juba 90.-te aastate esimesest, oleks aeg, läheb nii kiiresti, aga et siis oli selline, et sa teed eksamid ära ja siis vaatad, kas tahad sisse või ei saa ja sellised kategooriad nagu tasulised üliõpilased praktiliselt ei eksisteerinudki sellel ajal, et lihtsalt formaalselt pakuti sellist võimalust, aga see oli nii vaene aeg, et et ilmselt inimestele poleks olnud lihtsalt rahagi seda endale lubada. Ja nüüd on siis toimunud selline asi, kus ülikoolid on tõesti hakanud siin nüüd massiliselt võtma vastu nii-öelda tasulisi üliõpilasi paljudes ülikoolides riiklikes on, moodustavad need vist isegi enam kui poole ja nad on ka väga lihtsalt valiku ees, et kui nemad seda ei teeks, kui nad ei võtaks vastu neid tasulisi üliõpilasi, siis nad läheksid kuskile erakõrgkoolidest ja maksaksid sinna oma raha, erakõrgkoolid, võtaksid siis meelitaksid siis nii-öelda nende avalik-õiguslike riigi ülikoolide õppejõude sinna võib-olla parema palgaga, et niikuinii need inimesed läheksid kuskile õppima. Veel omakorda on, on on mõju siis õppejõududele, kes on nii-öelda nendes avalik-õiguslikes ülikoolis on tohutult üle koormatud, nagu ka Tiina Kirss, aga väga väljendusrikkalt kirjutas ühest päevalehe arvamusloos ja see omakorda tähendab ka seda, et kuna üliõpilasi nende maiste on nii suur Eestis siis puudub igasugune selline. Ma ei saa öelda nüüd küll küll ka päris igasugune, aga puudub niisugune tõhus üliõpilaste toetamise süsteem, et neid õppetoetusi saavaid saab ju väga-väga väike protsent üliõpilasi ülejäänud sunnitud õpingute ajal üleelamiseks kuskil tööl käima, kui just vanematel pole piisavalt raha ja õppelaenust ei piisa. Ja see omakorda tähendab, et kui sa käid siis täis koormusliku tööle, Lääne-Euroopas käivad ka paljud üliõpilased tööle, aga see on pigem selline kohviku töö või oled kuskil kinos piletite rebi ja kui sa käid tõesti täisajaga tööl siis selle selle kõrvalt ja paratamatult ka õppetulemused halvenevad. Ja noh, muidugi omaette teema on ka kogu see avatud ülikool, kus siis inimesed käivad käivad päris töötamise kõrvalt nädalavahetustel istumas ja arutamas, et on selge, et inimene on sellise koormuse juures väsinud ja ja haridusest kõrghariduse omandamisest võibki kujuneda niisugune pigem selline formaalsete nõuete täitma. Ei näe ja tekkinud on ju selliseid massiloengutest, noh, mina mäletan, meie kui mina ülikoolis käisin, need noh, Külli-Riin enam-vähem nagu enam-vähem peale selle meil kursusel 15 tudengid, kes vastu võeti, praegu võetakse samal erialal ikka kordades rohkem vastu ja, ja ja on ju selge, et et kui sul on saalis 15 tudengi asemel 100 tudengid, siis õppejõud ei saa viia läbi seminare, ta ei saa suga personaalselt nagu suhelda ja sisse taandubki sellisele reaalsele suhtele ja, ja, ja ja see on kahjulik nii õppejõule kui üliõpilasi. No tegelikult need massiloenguid võivad muidugi täiesti olla, mäng on ikkagi üks konkreetne niisugune noh, õppetöö vorm ja Eesti kõrgharidusest peakski tegema, kuid rohkem ka eristama niisugust loengu vormis tööd ja seminari vormis tööd, kus siis tõesti loenguid, võib-olla seal siis ka mitusada inimest, kui on piisavalt ruumi laiul, selge hääl. Aga et selle kõrvad peaksid tõesti olema ka seminarid, kus on, kus on väiksemad tudengite grupid, kes siis teevad selleks korralikud iseseisvat tööd ja reaalselt siis arutavad omavahel. Kuulge, ega mina ei saadist kehvem olla, ma võin ka öelda, et siis, kui mina käisin ülikoolis siis oli kõik väga hästi. Meil oli neli sisseastumiseksamit. Kahe viie ja kahe neljaga näiteks võisid juba välja kukkuda, sõltub konkursist, eks ole, oli, meil oli, seal ma ei mäletaks, 78 või üheksa inimest kohale. Viis aastat korralikult õppisime, tõsi küll, iga esmaspäev oli sõjalisele algõpetusele Tartu Ülikooli sõjalises kateedris, aga see selleks ja, ja kõik oli väga hästi. Aeg oli umbne ja demokraatiat pold ollagi, aga, aga haridus sai väga hästi. Kas te ei arva, et, et, et see lõpmatu eksperimenti, keerimine ja nii-öelda kuskil teiste kannul jooksmine on, on üks suuri põhjusi, miks, miks see allamägi tegelikult alanud? Ma olen sinuga nõus, et selles mõttes, et ma taaskord laenan endast targema inimese mõtteid, et ma loen Tiit Hennoste artiklist kui veel, et Eesti ülikoolis käib pidev reform, kord reformiministeerium, korrektor, kortekaal, iga reforme üldiseks eesmärgiks on tuua õppejõud, on luua õppejõududele paremad tingimused. Iga reformi tagajärjeks on aga ametnike võimu kasv. Vajadus uute reformide järele. Tulemuseks on pidev tõmblemine teadusega, vajab süvenemist, süvenemine vajab rahu, töörahu ja Eesti ülikoolis töörahu lihtsalt ei ole. Ja, ja teine aspekt, mis ma ise nagu siia kõrvale tooksin, on see, et tegelikult ei ole küsimus ainult ülikoolides. Et ma olen rääkinud päris mitmete ülikoolis õpetatud inimestega viimastel aastatel nendest tudengitest, kes nendest noortest, kes ülikooli tulevad ja nemad on nagu öelnud, et viimase 10 aastaga on nende noorte tase maailmapilt. Tekstid olen lugenud oluliselt muutunud võrreldes juba nendega, kes tuli 10 aastat tagasi. Et et see maailmapilt on läinud ühelt poolt nagu avaramaks, palju reisinud, nad oskavad keeli. Aga teisalt sellised fundamentaalsed teadmised on oluliselt ahtamad. Ja, ja juba ja seetõttu näiteks on mitmelgi erialal nende õppejõud on mulle öelnud, et esimene aasta sellest kolm pluss kaks süsteemist läheb põhimõtteliselt puuduliku või ebaühtlase gümnaasiumihariduse tasandamiseks. Vot see ongi huvitav fenomen, sa ütlesid, et, et inimesed on käinud mööda ilma ringi ja, ja oskavadki ja see on väga-väga huvitav fenomen, et me ükskord oli juttu sellest, et kummad on edukamad kas, kas vaestest või rikastest peredest seal üks selle tuleviku Eesti peredest pärit lapsed tulevases elus ja kummad viitsivad rohkem õppida, et sageli vaesed punnitavad rohkem sellepärast et nad on vaesed ja nad tahavad kuhugi jõuda ja nad peavadki rohkem punnitama selle, selle piiride suletusega omal ajal ja keele õppimisega, keelt, kes põhimõtteliselt motivatsioonipuudus, motivatsioon puudusest ja keelt ei saanud kasutada kuskil päriselus sa võisid niisama teda õppida, aga, aga, aga noh, niisugust praktikat nagu juurde sinna ei saanud. Ja piiride suletus oli täpselt sama asi, et, et sa mõtlesid ennast suuremaks, sa mõtlesid ennast väljapoole kui sa tegelikult olid ja, ja sa pingutasid rohkem ja sa mõtlesid nende asja pead rohkem. Nüüd, kus piirid on lahti, minnakse niisama, eks ole, pea pean. Ja, ja kus, kust tuul sealt meel, eks ole. Aga tegelikult noh, kustutage, Neid, kuidas sa seda mõtestada enda jaoks, mida sa näed, näed ja, ja kõik, kõik, see on võib-olla hoopis hoopis teisejärgulisem, kui see kunagi oli. Jah, et kui me siin räägime sellest, et kuidas praegused üliõpilased on muutunud selle viimase 10 aastaga, siis minule on ka mõned Ülikooli õppejõud kurtnud, et nad näevad, kuidas viimase isegi viie-kuue aasta jooksul on oluliselt vähenenud üliõpilaste valmidust kuskil loengus või seminaris dünavad Ta õppejõule vastu vaielda, oma arvamust välja öelda. Ja siin üks seletus sellele on isegi selline natuke naljakas, ehk siis see ütleme arvutite ja läp, toppide, levike dieet, tudengid istuvad seal loengustelaneest läptop, kui ta pole õppejõuga rahul, siis ta võib olla, räägib emmessennist kellelegi teisele, seal teises reas, et mis jamada nüüd ajab, aga ta ei tõuse nagu avalikult püsti ja astu nagu avalikud sinna vaidlusesse, selle õppejõuga. See on ka huvitav, kuidas selline interneti arvutite areng muudab tegelikult meie käitumist selles avalikus ruumis. Ja noh, ütleme ütleme see kolm pluss kaks süsteem, see on ikka ikka tegelikult on naeruväärne, et õpid kolm aastat ja oledki kõrgelt haritud ja tegelikult ega, ega tänapäeval nagu viimased üksikud näited räägivad, ei olegi väga õppida, eks ole, kui kui sa võid kogu Tallinna linna haridus- ja kultuurielu juhtida keskharidusega või olla isegi minister keskharidusega siis no mis tähtsust seal, mis, mis paganama haridus sul on, kui toimus üleminek? Sellele kolmneiskaksisteemile siis öeldi alguses, et magistrikraad saab normiks et enamik bakalaureuseõppe lõpetajaid minema ikkagi magistratuuri, aga mida me reaalselt näeme, on see, et need protsendid on ikka oluliselt. Päike küsisin selle protsendi keskmine protsent, haridusministeerium selleks on 50 protsenti. Ja kui nad lähevad kindlasti protsenti, läheb edasi magistrieksam sisuliselt selle hariduse, mis 10 või 20 või 30 aastat tagasi liigulisson lega õpib puhastama. Ja kui nad ka lähevad sinna, siis paljud nendest tegelikult on pärast bakalaureuseõppe lõpetamist juba täiskohaga tööl, nad ei jõuagi pühenduda. Nad õpivad nädalavahetustel. Et ma, ma arvan, et natukene seda Polonia protsessi selle kolm pluss kaks süsteemi ka üledemoniseeritud, aga aga ma lugesin mõningaid vanu dokumente ja ma leidsin tollase dollasega praeguse haridusministri Tõnis Lukase ühe põhjenduse miks Eesti kolm pluss kahega just võib-olla pole õnnetektorrektsiooniga liitus ja miks ta just kolm pluss kaks võttis. Liit tsiteerinud Lukast liitumine riikidega, kes allkirjastasid 1999. Bologna deklaratsiooni ei tekitanud meie jaoks küsimusi ennekõike seetõttu, et oli aeg, mil Eesti pidasime liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ning tervitati iga sammu, mis kinnistas meie kuulumist Euroopasse. Sellest protsessist kõrvalejäämine poleks olnud poliitiliselt aktsepteeritav. Et tollal oma peaga mõtlemine ei olnud nii hinnas kui, kui ta noh, tõenäoliselt praegu on, kui me, kui me oleme need eesmärgid saavutanud. Aga palun. See ei tähenda tingimata ju kolm pluss kahte. Kolmandaid koldus Nulli neli pluss kahte, aga lätlased ennast osaliselt on jätnud selle neli pluss kahe alles. Aga see pole. Uurisin lätlaste probleemi nagu tegelikult lahendada täpselt sama suure probleemi ees. Et neli, kaks ei ole vähenenud, üliõpilaste arvu on endiselt massiülikoolid, täpselt samad probleemid on neil, mis meilgi ja need, kes tulevad neli pluss kahest eks, neli aastat. Ega nad ei ole ka oluliselt paremad kui need, kes meie kolmest kahest tulevad kolmest. Aga kui me räägime nüüd sellest jamast kolm pluss kahe, siis noh, kahtlemata on sellega toimunud probleemide süvenemine, see pole kindlasti nagu ainus põhjus nendest probleemidest, mis siin on, et probleemide põhjuseks on ikkagi see, et üliõpilaste arv on plahvatuslikult kasvanud, selektsioon on väga väike, õppejõud on üle koormatud ja tudengid ei saa ka täielikult pühenduda, kuna ta on ülikoolis, kui nad täisajaga töötavad hommikust õhtuni. Ja ma olen ise ka mõelnud ja sellist asja, et võib-olla oma osa võib siin olla selles, et mismoodi need üliõpilased tänapäeval neid valikuid teevad, mida minna ülikooli õppima, et ülikoolide kodulehtedel on olemas lävendi kalkulaatorit, et paned sinna oma näitaja punktist siinses vaata kuhu sa oled sisse saanud. Kui taaskord tagasi pöördudes nii-öelda oma aja juurde, siis ikkagi seal pidi olema nagu mingi kindel plaan või unistad, et ma nüüd lähen sinna, ma teen need eksamid ära ja mul on meeles, kuidas ma ise ka ülikooli sisse astudes, et oli olnud kogu lausa kuus sisseastumiskatset ja siis lõpuks, kui need tulemused pandi sinna ühel õhtul välja, et võtsin oma sõbranna kaasa ja läksime siis hingevärinal sinna vaatama, et kas oleme sisse saanud ülikooli või ei aga, aga nüüd on see kuidagi muutunud nagu hästi kui juhuslikuks ja kuidagi kalkuleeritavaks. Et sa lihtsalt vaatad, et mis erialale sa võid sobida ja sinna lähedki. Võtame selle jutu väga niuksed nagu ütleb meie kaitseminister reljeefselt kokku, et, et küll on loll ja teda ka kõrgkooli ei muuda. Ainult küsimus on selles, et, et kui seal lollilased kõrgkooli ja laseb tal seal kergelt läbi minna, siis on see kahjuks mitte ainult sellele lollile, vaid kogu meie, meie ühiskonnale ja süsteem selles mõttes on, on kindlasti praegu mäda. Peab inimene ikka teadma, kuhu ta läheb, mis teda ees ootab, et teda ootab ainult ees vesi ja vile, katsumused, kannatused ja pisarad. Ja kui sa sealt välja tuled, siis oled sa hästi haritud ja oled valmis nii-öelda ühiskonnaga liituma ja läheb elus hästi. Üks huvitav nüanss on veel minu juurde, tooksin ta, tahad küll teise teema peale minna ka? Päevalehes kirjutas, eks Konstanzi Ülikooli magistrant, kes oli Tartu sest ajalugu õppinud ja tema tõi välja huvitava asja, et ta kirjutas sellest, et et näed, et kui sa Eestis õppida on ja siis, siis sa ei viitsi nagu loengust pingutada ega ega, ja noh, kui veidike karmi nõude eest ehitataks, siis sa lähed isegi kaebama selle peale, et kui sul on raske elu ja nõnda edasi. Aga missugusel korraks välismaale minna, kui sa võtad ennast kokku ja ja hakkad motiveeritud õppima ja need oluliselt karmimad nõuded välismaalt kui siinselt nii-öelda liiga karmid nõuded. Sa näri neist läbi, et see ongi nagu küsimus, et miks tudengid ei võiks seda siis Eestis õppida samamoodi nagu olla või et miks see motivatsioon Eestis õppides on oluliselt madalam, kui sa lähed nagu välismaale, siis motivatsioon kohe paraneb. Ja nagu siiani võrgu ei pea sinnapoole nagu iga hinna eest läbi vedama, eks ole. See mure ei ole see välismaal, sa tunned, et sa pead iseenda eest võitlema. Jah, aga mina tooksin siis ikkagi sellesama toimetulekuaspekti siinkohal välja, et kui inimesed lähevad välismaale õppima, need valdavalt saavad stipendiumi, mis tagab neile korraliku äraelamise selle kooli kõrvalt. Aga, aga Eestis olles ju neid õppelaenu siis ka hästi väike osa. See ei ole ainult õppetoetustega seotud. Ma ei arva, et see on ainult õppetoetustega seotud, aga ma ikkagi arvan, et et selline Eesti süsteem, kus üliõpilastel puudub nagu selline adekvaatne riiklik toetussüsteem ikkagi halvendab ka meie õppekvaliteedi ja samal ajal kui see, kui see üliõpilaste mass on nii suur ja reaktsioonid praktiliselt ei toimu, siis ei saagi seda adekvaatset üliõpilaste toetusskeemi käivitada. Näiteks selles samas riigis, millest Liina Laks kirjutas ehk siis Saksamaale, et seal on niimoodi, et kui üliõpilast tema vanemad ei jõua piisavalt toetada, siis ta saab, saab riigilt toetust, milles ta siis poole peab hiljem tagasi maksma, juhul kui ta on leidnud teatud palgatasemega töö. Nojah riikidel on ka väike erinevus. Läheme edasi räägime natukene päevapoliitikast ka, nii palju, kui seda sel nädalal oli, riigikogu lõpetas oma oma töö, ehk siis suures saalis komisjonid jätkavad. Noh, ega siin suurt midagi midagi eriti öelda pole, oli üks suur eelarve lappimise sessioon, kõige rohkem on siin võib-olla tähelepanu pälvinud see käibemaksu väga kiire järsk tõus, kus siis riigikogu nii-öelda kasutati kummitempli, näete, et ruttu-ruttu saaks eelarvet tasakaalu ja paika ja raha raha juurde. Viimane saavutus oli siis liiklusseadus, mis, mis vastu võeti ja ja mis seal ei, kehtivaid, hakkab kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist ja mille, mille puhul ma esimest korda nagu ühe seaduse puhul olen kuulnud, et ta puudutab nagu kõiki, kõik peavad teda teadma, seadust muidu ei, ei keegi ei loe, ei hakka niimoodi üksipulgi seadusi läbi lugema, aga kuigi noh, loomulikult seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, aga nagu öeldakse, aga aga liiklusseadus on niisugune, niisugune elementaarne igapäevane asi on tohutu, tohutu keeruliseks tehtud. Nagu ütleb õigus juriste, et õigusliiklusjurist, et selliseid aabitsatõed ei kehti. Et nüüd siis pool aastat on, on riigil ja omavalitsustel aega, et hakata inimestele siis selgeks tegema, mismoodi edaspidi peab liiklema, noh, kas see on, kas see on nagu kõige mõistlikum asi, et asi, mis puudutab meid kõiki, kus meie, noh, ütleme selles maksimumi, na, meie elud on ohus, et me, me peame hakkama niimoodi liiva nagu nagu koolipoisil, et seda seadust töötada teada ja kui tekib väiksemgi selline konflikt tänaval, siis siis me peame olema teadlikud, et kes, kes on süüdi. Et kui on nii põhimõttelised muudatused sellises meie igapäevaelu elementaarset puudutavas valdkonnas, siis võib-olla peaks lausa kaaluma, et inimesed saata siis riigi kulul kursustele ja pärast teha eksam senistele autojuhtidele. On seesama Indrek, mitte ainult jalakäijatele Indrek Sirkki kil. Ornen tsiteeris, et tema tegi huvitava näite, et et aastast aastal 95 oli liiklusseaduse muudatused jalakäija, kui ta hakkab teed ületama ülekäigurajale, et vanasti käidi seekord, et kui ülekäigurajal astub, et sellisel hetkel noh, siis peab nagu auto peatuma, aga aga siis tehti see muutus, et kui te ülekäiguraja ees ette on jõudnud, ehk seisab seal siis tegelikult 15 aastat tagasi aasta tagasi, et autojuhid on kohustatud peatuma. Et siis läks oma mitu-mitu kümmekond aastat vist, kui tuli mingi riigikohtu lahend, kuna seal oli mingi õnnetusega seoses ja ja et see asi ja siiamaani väga paljud nagu autojuht seda isegi ei tea, kuigi noh, see nagu autokoolist nagu käies, kes uued uued käivad nagu teavad seda. Et ja see oli üks niisugune fundamentaalne muutus, et nüüd tuleb neid fundamentaalseid muutusi oluliselt rohkem sarnaseid asju, noh üks näide on seesama, kuidas, kas jalgrattur ületab ülekäiguraja, kui, kui varem oli nii, et jalgrattur, ülekäiguraja ületamine, jalakäija peab olema ratta seljast maha ja käime üle, siis nüüd on jalgratturil uue, selle seadusega antud õigus sõita üle. Aga jalakäija kiirusega ehk siis viis kilomeetrit tunnis keskmiselt, mis seal on, et mis nagu noh mis muudab ikka päris palju nagu olemuslikult siukest nagu liikluspilti või, või liikluskultuuri ka ja teine asi, et noh, mis siin käib nagu arutelu praegu, et kas nagu Tallinnas anda nagu võimalusena sõita sõita kasvõi jalgrattaga kõnniteedel sõidus. See on ju alla 12 aastastele, antakse see õigus selle seadusega, kui ma ei eksi? Et siis, kui tee ei ole piisavalt korras sõidutöö, sest et. Mujal maailmas minnakse sellisel teel, et tehakse need jalakäijate ja jalgratturite teed eraldi teed võimalikult laialt ja siis eraldatakse jooneliselt ühel pool on siis jalgratturid ja teiselt poolt Eraldi rajad kõnniteedele, aga, aga kuidas ta seda siin Tallinnas teed, et siin on ju autod, ei, laiendatud kõnniteed Sa pead, kõnniteed on nii kitsad, et sinna mahub vaevu jalakäija ära teinekord pluss veel see, et autodel on kombeks parkida kõnniteedele siinsamas raadiomaja juures. Helmanni tänava alguses on pool kõnniteed autod poolt täis pargitud. Et see, see nagu ei ole probleeme, aga samal ajal kui nüüd jalgrattur teinekord sõidab kõnnitee peal, kui on ka ohtlik ohtlik sõidutee, see nagu. Minu isiklik isiklik selline seisukoht on, et see ei puuduta ainult seda viimast seadust, mis siis poole aasta pärast kehtima hakkab, et Eestis on liikluse üle fetišeeritud ja olen seda kõva häälega mitu-mitu korda öelnud, et, et nii, nii nii hullult palju tähelepanu, nii väikese liikluse, ärge minge, käige ringi mööda maailma ja vaadake, mismoodi on tihe liiklus ja mismoodi ummikud ja parkimine ja, ja kõik muu, see on, mis meil siin toimub, seal lapsemäng ja, ja niivõrd üle reguleeritud liiklus. Et lõpuks öeldakse jalakäijale eeskirjades ka, et, et kui lahti tema silmad peavad olema ja kuidas seda mõõtma, hakatakse kraani lahti või nad on, nad on pool lahti, enne kui nad vaatavad, kui nad sõiduteel astuvad. Ühesõnaga oli asi on läinud täiesti täiesti segaseks välja. Et tundub, nagu, nagu mingisuguse seltskonnal ei ole, ei ole midagi teha ja, ja mõeldakse selliseid asju välja. Kuidas mäletate, et kui vana liiklusseadus oli mingi mingi 30 paragrahvi umbes midagi õhukene vihikutena oli? Paarsada isegi ligi 300 juurde ja, ja niisugust väikest konspekti sellest ei saa anda seepärast, et kõik on nii oluliselt tähtis, et, et see meenutab mingisugust noh, niisugust nagu nagu asja iseenese pärast, et et noh, ma ei tea, kui palju on inimesi, kes, kes seda seadust nüüd täiesti lugema hakkavad ja, ja küllap ajakirjandusel on mingi rollide põhitõed, saavad ikkagi selgeks. Aga, aga noh, mu meelest on selgelt nagu mindud üleval. Et see on tõesti, ma üritasin ka eile seda seda lugeda ja ka seletuskirja lugeda, see oli üüratult pikk, üüratult detailne, et ma arvan, et siin selle väljatöötajad jääks, teeksid nüüd targasti, kui ikkagi toimuks ka mingisugune info ja teavituskampaania nende muudatuste üle. No nad seda lubavad, jah, aga asi ise on, on ikka on ületanud igasugused piirid. Ja aga muidugi, seal on ka. Rääkisime siin eespool sellest, kuidas autojuht peab reageerima, kui ta näeb nüüd jalakäijad, kes tahab teed ületada, vaid tegelikult see on ju elementaarne viisakus, et ikka siis, kui, kui, kui, kui see jalakäija ei seisagi, võib-olla selle vöötraja ees ja lihtsalt näärid, inimene tahab üle tee minna, siis viisakas autojuht ikkagi annab talle teed ja laseb tal üle tee. Piltlikult öeldes seadus on, on reguleerinud ära ka selle, kuidas inimene peab teisele inimesele tänavalt tere ütlema, aga aga, aga lõppude lõpuks, kus, kui inimene ei taha sulle tere öelda, siis ta seda ka ei ütle ja kui ta on ebaviisakas muidu, siis on ta ebaviisakas ka liikluses. Ja kui ta kuule, kui tal on sellised päti kalduvused, siis tulevad välja kõige kõige esmalt just liikluses, kus kus tal on käes võimas masin ja ta arvab, et ta võib sellega teha, mis tahab ja, ja ongi kõik. Aga teda ta haarates ja teiselt poolt tõesti hästi, et, et need, kes siin kurdavad nagu siin Eestis olevate juskui ummikute üle kihvade parkimisvõimaluste üle võiksid minna ja vaadata, kuidas kuidas Euroopasse toimub, et sa võiksid vaadata kas või seda, mismoodi Pariisis autosid pargitakse, kus on paar sentimeetrit vahet ja seetõttu pariislased ostavad võimalikult pisikesi autosid, mida on siis lihtne palju tee äärde mahutada, et sul on pisikest, palju. Päris kindel ei ole. Et, et see on läkaköha, mis, mis siin toimub ja, ja meil on ikka nii vähe nii suurel pinnal, et noh, Eesti on üldse nagu suur karulaane jänka, eks ole, hunta vastu ja ja, ja huvi ja ma poleks kolme valgusaasta pärast kohale kuhugi teise inimeseni, nii et kõik see on kõik, see on niisugune, noh. Nii et küll aga võiks õppust võtta selle koha pealt, kuidas ikkagi jalgratturid elu lihtsamaks teha, et et ma pean tunnistama, et muidugi Tallinna linnavalitsus, ma pean siin tegema komplimendi, on teinud tegelikult päris head teed nende jalgrattateedevõrgu laiendamisel. Aga siin ikkagi on palju asju, mis võiksid olla veidi paremad, et kasvõi sedasama Liivalaia tänav, kus sa sõidad seal jalgrattaga siis kohati, justkui sul on jalgrattatee systega imepeenikeseks ind suunatakse kõnniteele. Liivalaia tänaval minuni Aarne kolleegiga juhtus umbes aasta jagu tagasi, selline juhtum tuli jalgrattaga tööle. Ootamatult peatus tema ees, auto peatas, uks läks lahti ja ta sõitis rattaga sinna lahtise ukse sisse, et noh, nagu selles mõttes see on selline asi, mida ka ütleme nii, et ühegi seadusega või nagu teiega nagu ei parandanud, kui, kui keegi on lihtsalt nii hoolimatu, et ei vaata tahavaatepeeglisse, kas sealt, kas sealt kedagi tuleb ja siis siis paraku sellised asjad juhtuda. Nonii, presidendi autasud lahkuvatele suursaadikutele pälvis ka väga palju internetikommentaariumides tähelepanu ja, ja see ei ole niisama tualetisein kui mida, mida määriti vaid, vaid tõesti, see, see on, teeme sellest on ka varem räägitud. Teadupärast siis presidendil on komme juba Lennart Meri aegadest 90.-te keskpaigast on ta siis suur lahkuvatele suursaadikutele kõrgeid Eesti teenetemärke. Ja seekord koos poole saadikuga teenis samasuguseid teenetemärgi ära ka Venemaa suursaadik, kes on teinud siin tõsist tööd, et et Eesti oleks pigem viletsam, et Eesti paistaks kehvemalt välja ja ja et Venemaa huvid oleksid siin kõigiti kaitstud. Need see, see tekitas sellist, sellist teravat poleemikat ja ja ausalt öeldes tundub küll, et, et see, see komme, mille noh, nüüd on raske küsida, sest et Lennart Merit ei ole meie me keskel juba juba mõned aastad, aga aga, aga milleks see hea on, et selline noh, kõigile lahkuvatele saadikutele peab andma vaid pigem võiks olla ikkagi erand tundub, nii üldiselt võttes saadik, kes, kes, kellel on tõesti erilisi teeneid ja keda kelle teened on lihtne ka avalikkusele seletada, milles teenetemärk antakse. Et need ei jagataks nii-öelda angroo. Et oled eestlased, said neli aastat siin olla, nüüd saad meie kõrge teenetemärgi. Või mis teie arvate? No eks see küsimus tekibki tõenäoliselt ainult ühe riigi suursaadikuga. Et üle ülejäänud suursaadikut osas ma arvan, et laiemale avalikule on ükskõik kas ta saab selle teenetemärgi või mitte, et Venemaa Venemaaga meil olnud ajalooliselt kõige kirglikumalt suhted, aga ma natuke parandan sind, et teenetemärke ei saanud, on ta põhimõttel ükskõik et teedemärk antakse teenete eest. Aga kui sa oled nii-öelda lihtsalt saadik nii-öelda ametikoha tõttu saad selle teenetemärgi, siis see meenutab need möödunud aegu, kus, kus ametikoht tõi kaasa ka võistluse ja, ja, ja, ja terve rinnatäie metalli, nii et et noh, igal juhul mulle tundub küll see natukene niisugune kummaline asi. Jah, et ja, ja tegelikult on ju ka suursaadikul ja suursaadikul ka vahet. Et Venemaa eelmine suursaadik ma mäletan, et tema suhtumine Eesti riiki oli natukene teistsugusem kui praegusel ärevus penskil ja ma nägin seda kõige ehedamalt küüditamise aastapäeval kus, kus väliskorpus välissaadikute nimel, seal pidi kõne pidama Venemaa suursaadik. Seal lihtsalt niimoodi puhas, puhas juhus, et Venemaa käes oli see, Ta oli korpuse vanem korpuse asendusest olen ja Linda kuju juures ta pidas. Ja, ja see oli suhteliselt selline siiras jutt, kus, kus oli nagu kahetsust ka siiralt kahetsust, mitte sihuke diplomaatiline jutt, et et on palju kannatusi. Äkki ta oli lihtsalt parem näitleja kui praegu ja vaheldus ja see oli umbes nagu kuu aega, enne kui ta lahkus Eestist. Sest oli väga nagu no see selline selline tore. Aga aga praeguse suursaadik Uspenski puhul me oleme näinud hoopis nagu pigem nagu teiste äärmust rõhutatult teistsugust, rõhutatud teistsugust, et need intervjuud, mida ta on andnud näiteks Eesti venekeelses pressis või isegi Venemaa ajakirjandusele on ikka Eesti suhtes ikkagi üsnagi nagu vaenulikult. Ja mida see sest nagu presidendi poolt siis näitab, et, et olgu ta, kes ta on, rääkigu, mis ta tahab ajada sellist poliitikat, nagu, nagu tal parasjagu kästakse. Meie oleme ikka suuremeelsed, et kui meil on kaks põske nii-öelda ära vajatatudsime, keerame kolmanda ka ette veel ja ütleb, et anna sinna ka üks laps ja, ja meie oleme ikka suuremeelsed ja kui sa siit ära lähed, siis saad oma oma ordeni rinda, et. Nii ta on, tegelikult on, on traditsioonid selleks, et neid muuta, nii et võib-olla ka president mõne aja möödudes hakkab neid vaikselt muutma. Jah, ja seal võiks mingi poliitiline mõttevahetus nagu, nagu veidi järgneda, et ma mõtlesin, et Marko Mihkelson oma Facebooki kontol, noh, kuna kuna tegu on poliitikuga sistama Facebook'i kontot või tsiteerida on teinud viimase sissekande seal sellel teemal, et võiks toimuda nagu mõttevahetus ja ja kaaluda, et kas, kas selline tava nagu väärib nagu jätkamist. Ja viimane küsimus teile, kas rahvaliit tõuseb tuhast? Ei tõuse, on rahvaliidul on tulemas uued, väga ambitsioonikad juhid, kes ei piirdu mitte ainult rahvaliidu juhtimisega, vaid võivad hakata, no näiteks kas või presidendiks miks ka mitte. Ja juuli alguses on siis rahvaliidu kongress ja siis uued juhid, valitakse uus juhatus ja esimees ja ja, ja on siis nagu kaks, kaks kandidaati teatanud, et nemad on valmis kandideerima. Juhan Aare ja Uno Silberg. Juhan Aare on olnud häälekam, andnud pikalt intervjuusid ja ja öelnud, et praktiliselt rahvaliidule kohad on garanteeritud, et 10 10 tükki vähemalt tulevases parlamendis edekümme vähemalt ei öelnud, et mina rääkisin taga ka tollel tollel õhtul, kui, kui see uudis avalikuks tuli, siis ma helistasin talle rääkinud, aga ta ütles, et et 10 on selline realistlik või pigem niisugune ülempiir, mida mille poole püüelda. Et noh, see on üsnagi nagu üsnagi nagu kõrge eesmärk, arvestades, et rahvaliidu nagu toetus on, on ikkagi olnud siin erinevates küsitlustes alla valimiskünnise, aga, aga rahvaliidu puhul me teame erakondade toetusreitingud just rahvaliidu puhul kõige rohkem. Selles mõttes, et ei peegeldu tegelikkust, kuna rahvaliidu bränd erakonnana on nõrk küsitlused, mõõdavad erakonnad brändi populaarsust, aga kui sul on need reaalsed inimesed taga, kes rahvaliidul on kohalikes piirkondades ikkagi üsnagi nagu tuntud inimesed ja tugevad siis rahvaliidu toetus, kuhu toetus tuleb hiljem reaalses situatsioonis oluliselt kõrgem. Aga Ma nüüd puhtisiklikult ütlen, et et ma oleks oodanud võib-olla rahvaliidu esimehe kandidaadi vahel, et pisut nagu pisut nagu teistsuguse motime pisut sellist, kes on rohkem avalikkusele tuntud, kes sa tahad öelda, et Juhan Aare ei ole tuntud? Ei, no kindlasti on tuntud, aga. Ja ta ei ole selles mõttes nagu poliitilise maastiku A-kategooria superstaar. Praegu rahvaliidu häda on olnud siiamaani see, et ka nende erakondade juhid, juht oli suhteliselt vähe karismaatiline. Ma arvan, Juhan Aare on kindlasti nagu karis maatilisem, kui, kui, kui Karel Rüütli seda oli. Aga no ma ütlen, et rahvaliidul läheb ikkagi väga raskeks künnise ületamisega. Ma kardan. Teine asi on see, et kas üldse üks mees või naine, kes juhiks valitakse, määratakse, suudab midagi ära teha. Rahvaliidu maine ja, ja protsenditõstmiseks, et et see on ülimalt kahtlane, no see on. Värske uudis, räägib sellest, et et rahvaliidu juhtide nõustamiseks luuakse selline ajutrust. No ma tean, et ajutrust on Jonore üks üks üks lemmikumaid asju, et kuna kuna ta mul vana kolleege temaga on ära söödud ja joodud nii mõndagi tehtud koos saateid ja, aga aga, aga kas siis neutrust annab piisavalt head nõu ja, ja kas seda nõu on ka võimalik nii-öelda ellu viia. Et, et see kõik on, on noh, ise ise küsimus, vähene poliitiline, kas ma ütleksin, on see, mis, mis Johani puhul nagu võib määravaks saada, et ta on küll tuntud fosforiidisõdur ja, ja, ja me selles mõttes Remmloloogiate, et on teinud ka filme, et eestlased Kremlis ja ja Mul on väga aktiivne juba ülemnõukogu suuri tegusid korda saatis rahvasaadikute kongressil ja nii edasi, aga, aga kõik vahepealsed aastad on ta olnud ju poliitikast eemale ja poliitika on muutunud vahepeal kardinaalselt. Ja poliitika on muutunud kindlasti palju keskelikumaks kui, kui võib-olla Johan noore seda seda ettegi endale kujutab ja, ja noh, soomängijat rolle ja kindlasti ei tasu tal võtta ja kui ta hakkab liigselt rõhuma minevikule, kui kõva mees ta minevikus olnud, siis see on ka suhteliselt tupiktee, et, et see, see tänapäeval ei huvita enam kedagi, sest et möödunud teenete eest nii-öelda palka ei maksta makstakse selle eest, mis sa, mis sa praegu väärt oled. Nii et arvata võib, et rahvaliidul läheb raskeks ikkagi? Rahvaliit võiks nagu lõpetada selles mõttes nagu teha nüüd joon alla tõmmata, et lõpetada iseendaga tegelemine. Et kui need ainsad, nagu sõnumid, avalikkus on, on see, et nad tegelevad iseenda probleemidega iseenda personaaliga siis see erilist usku nagu valijatesse ei sisenda, see näitab pigem seda, et erakond on sisemiselt ebastabiilne. Järelikult ei ole põhjust ka temal sellisel erakonnal valimistel panus teha. Sest noh, sa ei saa uskuda sellesse erakonda nagu, mis on sisemiselt lõhenenud või nõrk. Et nad võiksid selle joone alla tõmmata ja kui nad otsustavad valida Juhan Aare juhiks, siis andku aga minna. Et ehk siis nagu näha, ole järgmise aasta kevadel, et kas, kas sellest piisas või mitte, et minu jaoks on pidanud huvitama, mis nagu saab sotside liidrist, et et see tõotab kasin. Augusti lõpus on teist sama kirglikku võitlust kui, kui on olnud seda rahvaliidu esimehega. Tasid kuldsed sõnad, tuleb joon alla tõmmata, aga sedapuhku mitte rahvaliidule sotsidele, vaid meie saatele. Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas. Soovime teile ilusat nädalavahetust, ilusat jaanipäeva ja jumala pärast, olge mõistlikud.